Referaat Ida-Virumaast (0)

Elva Gümnaasium
“Ida-Virumaa”
Referaat Ida-Virumaast
Ragnar Rinne
9.B klass
2011/2012 õppeaasta
Sisukord

Ida-Virumaa

Maakonnast 4
Ajalugu 4
Kultuur 5
Keskond 5
Loodus 6
Energeetika 6
Majandus 6
Tööstus 7
Keemiatööstus 7
Kõige suurem tööstusettevõte on Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp. See toodab ja turustab põlevkiviõlisid. Viru Keemia Grupp konkureerib edukalt naftaproduktide üleilmsel turul, samas pakub ka kohalikule turule kütteõli. 7
Firma Silmet, mis tegutseb Sillamäel toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi metalle, muldmetalle ja poleerimispulbreid. 7
Kerge tööstus 7
Ehistus- ja töötlev tööstus 7
Vaatamisväärsused 8
Kohtla kaevanduspark-muuseum 8
Jõhvi Mihkli kirik 8
Valaste juga 8
Hermanni linnus 9
Kasutatud kirjandus 10
Ida-Virumaa

Maakonnast

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida-Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel.
Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 61 koolieelset lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast.
Ida-Virumaa asukoht
Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti.
Ida-Virumaa lipp
Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti.

Ajalugu

Ida-Virumaa vapp
Vapp
Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud. Seal maakonnas asub kiviaega kuuluv leiukoht, mis täpsemalt on Kunda lähedal. Umbes 8000 aastat tagasi hakkasid Narva jõe orgus elama kiviaja kütid ja kalastajad . Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest .
10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased , nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 13. Sajandil rüüstastid seal kandi Saksa ristisõdijad. Umbes 1920. Ristisid rahvast taanlased , sellega kaasnes ka esmane külakohtade ja nende suuruste ülesmärkimine. Taani võim kestis üle saja aasta.
14.sajandil müüs Taani oma maad Saksa Ordule, see sõlmis ka üle 200 aasta kestnud rahulepingu mille purustuas 16. Sajandil alanud Liivi sõda.
1700. aastal alanud Põhjasõjas piirasid Venemaa väed Narvat, kuid kuningas Karl XII juhitud Rootsi armee lõi lahinguväljal kolmekordses ülekaalus olnud Vene vägesid. 1704.aastal, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa. Venemaal toimunud revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal kuulutati Eesti jälle Nõukogude Liidu osaks. 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks.

Kultuur

Ida-Virumaa kultuurielu on väga huvitav, kõrvuti põlisrahva, eestlaste rahvuskultuuri arendamise ja säilitamisega, tegutsevad siin ka arvukad vähemusrahvuste kollektiivid. Seal kultuurimaastikul kohtab üldiselt venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, sakslaste, ingerisoomlaste, tatarlaste, poolakate , juutide , usbekkide ning tšuvaššide laulu- ja tantsukollektiive. Maakonnas tegutsevad ka veel ühed Eesti vanemad kollektiivid - 1855. aastal asutatud Lüganuse laulukoor ja 1862 . aastal asutatud Jõhvi segakoor HELI. Rahvatantsukollektiividest tuntumad on tantsuansambel VIRULANE, Jõhvi naisrahvatantsurühm GEVI, Sillamäe SUVENIIR ja Narva JUN-OST tantsurühm.

Keskond

Keskkonnakaitse on olnud Ida-Virumaal esmatähtis juba alates iseseisvusaja algusest. Juba on on saavutatud märkimisväärseid tulemusi keskkonna kaitsel ja elamiskõlblikumaks muutmisel. Vahetatud on filtreid elektrijaamades, lõplikult kaetud on radioaktiivsete jäätmete hoidla Sillamäel, uuendatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide käivitamise läbi paranenud veevarustus ja vähenenud heitvete sattumine Purtse jõgikonda.
Alustatud on Narva-Jõesuu liivaranna säilitamise töödega.
Tööstusregioonina on Ida-Viru maakonna osatähtsus kogu Eesti suhtes ülekaalukalt suurim.

Loodus

Ida-Virumaa on maakond, mis kolmest küljest ümbritsetud veega. Põhjast piirab maakonda Soome laht, idast Eesti-Vene piiriks olev Narva jõgi, lõunast Peipsi järv.
Paljude aastate jooksul on suuremad jõed kujundanud Ida-Virumaa võimatuna tunduvasse paekaldasse ürgorud. Väiksemad jõed viivad oma vee merre, moodustades panga astmetel Tõrvajõe, Langevoja, Aluoja ja kõrgeima: Valaste joa.
Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m ja Ontika lähistel asub kõrgeim koht - 55,6 m.
Valaste juga

Energeetika

Väga palju Ida-Virumaa elanikkonmast seob energeetikaga põlevkivi. Narvas lükati käima esimene energia tootmise vesiratas 19.sajandil. Tänapäeval tuleb sealt valgus peaaegu tervele Eestile.
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja Jõhvist Väike-Pungerjani.

Majandus

Ida-Virumaad iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Ida-Viru maakonna kaks põhilist töökohta on põlevkivitootmise- ja elektroenergeetikakompleks.
Viru suuremad tööstused on: Narva Elektrijaam AS, Eesti Põlevkivi AS, Nitrofert AS, Viru Keemia Grupp AS, Silmet AS, Kreenholmi Valduse AS jpt.

Tööstus

Keemiatööstus

Kõige suurem tööstusettevõte on Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp. See toodab ja turustab põlevkiviõlisid. Viru Keemia Grupp konkureerib edukalt naftaproduktide üleilmsel turul, samas pakub ka kohalikule turule kütteõli.

Viru Keemia Grupp

Firma Silmet, mis tegutseb Sillamäel toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi metalle, muldmetalle ja poleerimispulbreid. Silmet AS

Kerge tööstus

Euroopa üks suurimaid tekstiilitööstusi asub Narvas, selle nimi on Kreenholm . Esimene õmbluskoda kerkis Narva jõe saarele juba 1857. aastal. Tooted mida Kreenholm toodab: Esimene õmbluskoda kerkis Narva jõe saarele juba 1857. aastal. Kreenholm on väga konkureeriv firma maailma tasemel- aastas ekspordib ettevõte üle miljardi krooni jagu tooteid Ameerika ühendriikidesse, Saksamaale, Soome, Hollandisse, Inglismaale , Rootsi ja mujale.
Kreenholm vabrik

Ehistus- ja töötlev tööstus

Ehitustööstus on üks paljutõotav tegevusvaldkond Ida-Virumaal. Korralik piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem, odav soojus - ja elektrienergia põlevkivi ning maagaasi näol ning lai maavarade valik lubjakivi , savi, liiva ja kruusa kujul rahuldab terviklikult kõik ehitusmaterjalide tootmiseks vajamineva. Tööstused Ida-Virumaal: Wienerberger, Wiekor, Silbet, Repo Vabrikud, Norwes, Narva Bark , Polyform, Mikro -Fix, Narova Pine.

Vaatamisväärsused

Ida-Virumaal on palju vaatamisväärsusi. Seal on mitmeid mägesi, matkaradasi ja lisaks sellele mitmeid ajaloolisi asju.

Kohtla kaevanduspark-muuseum

Põlevkivi hakkas meie aladele tekkima umbes 450 miljonit aastat tagasi. Mõnedes Ida-Virumaa paikades ulatuvad tavaliselt teiste settekivimite kihtide vahel peituvad põlevkivikihid maapinnale. Lõuna suunas laskub põlevkivikiht üha sügavamale. Muuseumi käigud asuvad umbes 8 meetri sügavusel ja kui Lõuna poole minna, siis ületab käikuge sügavus üle 10 meetri.
Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena.
Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni.

Jõhvi Mihkli kirik

Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik , mis asub Jõhvis ja on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik on rajatud arvatavasti 14.sajandil. Mihkli kirik on Eesti kõige suurem ühelööviline kirik. Algselt oli see neljakandiline kaitseehitis, kuid 16.sajandil ehitati kirik põhjalikult ümber.
Kirik on ka kahes sõjas kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal ja Põhjasõja ajal 1703. aastal.
2009. aastal paigutati kirikusse 470-kilogrammine pronksist kirikukell.
Jõhvi Mihkli kirik

Valaste juga

Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõige kõrgem juga, kõrgusega 30,5 meetrit. Juga saab vee Valaveste ojast. Seda oja kutsuvad kohalikud Suurkraaviks, kuna oja on mitu korda suurvee äravoolu tõttu suurendatud .
Joa juurde on ehitatud huviliste jaoks vaateplatvorm. Joa ligidale on rajatud veel kohvik, hostel ja parkimisplats, et huvilisi oleks rohkem.

Hermanni linnus

Hermanni linnus asub Narvas, Narva jõe kaldal .
Linnus on ehitatud arvatavasti 1220 . Aastal, sest esimesed teated pärinevad sellest ajast. Väidavalt on linnus ehitatud taanlaste poolt.
1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse.
Praeguse linnuse vanimad osad on säilitud arvatavasti aastast 1300. 14. Sajandi ajal laiendati linnust, algul ehitati põhjaküljele väike eeshoov ja pärast läänepoolsele küljele suur eeshoov.
Teise maailmasõja ajal sai linnus tugevasti kannatada. Peale teist maailmasõda hakati linnust restaureerima. Tänasel päeval on korrastamata veel konvendihoone idatiib.
Hermanni linnus

Kasutatud kirjandus

• http://www.ida-virumaa.ee/
  
• http://www.kaevanduspark.ee/
  
• http://www.google.ee/
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
  
• http://www.neti.ee/
  
• http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=w i
  
• http://www.virumaa.ee/