Referaat Ida-Virumaast (0)

Elva Gümnaasium


“Ida-Virumaa”
Referaat Ida-Virumaast


Ragnar Rinne
9.B klass

2011/2012 õppeaasta
Sisukord

Ida-Virumaa

Maakonnast 4
Ajalugu 4
Kultuur 5
Keskond 5
Loodus 6
Energeetika 6
Majandus 6
Tööstus 7
Keemiatööstus 7
Kõige suurem tööstusettevõte on Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp. See toodab ja turustab põlevkiviõlisid. Viru Keemia Grupp konkureerib edukalt naftaproduktide üleilmsel turul, samas pakub ka kohalikule turule kütteõli. 7
Firma Silmet, mis tegutseb Sillamäel toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi metalle, muldmetalle ja poleerimispulbreid. 7
Kerge tööstus 7
Ehistus- ja töötlev tööstus 7
Vaatamisväärsused 8
Kohtla kaevanduspark-muuseum 8
Jõhvi Mihkli kirik 8
Valaste juga 8
Hermanni linnus 9
Kasutatud kirjandus 10

Ida-Virumaa

Maakonnast

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida-Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel.
Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 61 koolieelset lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast.
Ida-Virumaa asukoht
Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti.
Ida-Virumaa lipp
Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti.

Ajalugu

Ida-Virumaa vapp
Vapp
Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud. Seal maakonnas asub kiviaega kuuluv leiukoht, mis täpsemalt on Kunda lähedal. Umbes 8000 aastat tagasi hakkasid Narva jõe orgus elama kiviaja kütid ja kalastajad . Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest .
10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased , nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 13. Sajandil rüüstastid seal kandi Saksa ristisõdijad. Umbes 1920. Ristisid