Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte
olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seinalehele ja klassi ajalehele Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga Vaikelu sinise riidega Valged liiliad roosa drapeeriga Marani salasooviks on, et tema pildid aitaksid inimestel elada Enda töödes püüab edasi anda lihtsate esemete maailma kaudu seda rahu, mis tema südames on pärast seda, kui ta leidis lepituse jumalas ja temast sai eksistentsiaalne kristlane
Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade Moda ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Ta oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949.
2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”.
AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda aktsiate jaotumisega 2010
EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm.
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
VIGASTUSE LIIK: Raske trauma VIGASTATUD KEHAOSA: Parem häbemeluu, pea. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Ergo-mehaanika osakonna juhataja E. Vainlo korraldusel pidi 10. juunil 1987. a. M. Joel remontima kombinaadi metallväravat. Talle ülesanne lahti keerata 2 polti, mis kinnitasid metallvärava hinge sarniiri väravapostile. Metallvärav mõõtmetega 2800x2000mm, kaal ca 200 kg oli toetatud vastu kõrvalasuvat puitseina kaldega ca 10 kraadi. Poltide lahti keeramiseks ronis M. Joel nimetatud värava horisontaalvarbu pidi üles ca 1.1 meetri kõrgusele. Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale koos M. Joeliga ja kukkus asfaldile. kukkumisel jäi M. Joel värava alla ja sai vigastada. Pärast
me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et saame selle referaadi koostamisega rohkem teada tema elust , elutööst ja elu loost. 2 I Elulugu Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J
Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Teosest oli raske välja lugeda kas keegi muutub oma iseloomult või käitumiselt. Autor oli väga põhjalikult mõelnud välja tegelased ja nende keerulise kuid samas huvitava iseloomu ja käitumise
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LISA 2 Võrkdiagrammi võib esitada näiteks alljärgneval kujul. Värav oli toetatud vastu Abitööline pidi remontima kõrvalasuvat kombinaadi metallväravat, puitseina kalde mõõtmetega 2800x2000 mm alla, ~10 . ning kaaluga ~200 kg. Abitöölise ülesandeks oli Oma võimete lahti keerata 2 Abitööline ronis
raamatukujundus ning teatri- ja kinokujundus. Epp Maria Kokamägi on Imbi Lind'i ja Luulik Kokamägi tütar ning Jaak Arro abikaasa. LUULIK KOKAMÄGI Luulik Kokamägi 15. aprill 1921 25. juuni 1986 Luulik Kokamägi sündis Pärnus, kuid oma lapsepõlve ja noorusaja elas Valgas. Kunstihariduse omandas ta alates 1947. aastast Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1953. a. lõpetas Tallinnas ERKI. Aastal 1946 töötas Valgas "Säde" teatri dekoraatorina, 1953-57 Tallinnas Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljees, seejärel oli vabakutseline kunstnik, 1979-1980 oli ERKI maaliõppejõud, aastast 1956 Kunstnike Liidu liige. Ta elas Tallinna Kunstihoones nn. kunstnike majas, praeguse aadressiga Vabaduse väljakul, kus neljandal korrusel oli ka tema ateljee. Luulik Kokamäe loomingu algperioodi kuuluvad lüürilise kallakuga realistlikud portreed, milles ta jätkas Eesti portreemaali häid traditsioone. Sellest perioodist on maalid Inge
· Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus · Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) · Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud · Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber · Selma - Taavi parim sbranna · Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja · Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap) · Riks - Taavi endine sjakaaslane, tapab enese · kokk Lompus - Taavi endine sjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Loo põhimõte on järgmine:lugu räägib sellest, kuidas Taavi Raudoja vitleb järjekindlalt oma maa ja oma vabaduse eest, alates 1944. aastast kuni Teise maailmasõja lõpujärgse ajani. Neid raamatuid oli mõnus lugeda
Nõukogude ajal toodeti meiereis kohupiima, hapukoort ning võid, mida turustati Põhja-Eestis ning Peterburis. 1950.a sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud ühistud, seejärel ühistud likvideeriti ja moodustati riiklikud võitööstused, mis allusid võitööstuste keskustele. 1954 - 1958 loodi keskuste asemele trustid. Kunda, hilisem Linnuse tsehh, allus Tallinna Trustile. 1959. aastal alustati kombinaatide moodustamist. Rakvere Võitööstus kuulus Kiviõli Piimatoodete Kombinaadi koosseisu. 1991.a oktoobrist sai ettevõttest RAS Rakvere Piimatööstus, 1995.a jaanuarist AS Rakvere Piimatööstus. 1995. aasta mais erastati AS Rakvere Piim Rakvere Piimaühistule. 1996. aastal emiteeris Rakvere Piim aktsiaid AS-le Põlva Piim, et saada vahendeid investeeringuteks. Tulemuseks oli Rakvere Piimaühistu osaluse vähenemine Rakvere Piimas 51 %-ni, Põlva Piima osalus 46 % ja väikeaktsionäridel 3 %. 1998. aastal ehitas Rakvere Piim uue külmhoone. 1999. aastal
3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LISA 1 Võrkdiagrammi võib esitada näiteks alljärgneval kujul. Värav oli toetatud vastu kõrvalasuvat puitseina kalde alla, ~10 º. Abitöölise ülesandeks oli lahti keerata 2 polti, mis Abitööline pidi remontima kombinaadi metallväravat, mõõtmetega 2800x2000 mm ning kaaluga ~200 kg. Oma võimete ülehindamine Abitööline ronis väraval ~1,1 meetri kõrgusele Vääratus teostuses Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale Pealiskaudsus Värav kukkus asfaldile, jättes kannatanu asfaldi ning värava vahele
kokku palju puitu ja seda isegi, arvestades TMP · Integreeritud paberitehas protsessi palju suuremat energiakulu (1500 2500 Esimesse tehasesse transporditakse tselluloos pressitud kWh/tonn). Puidu kokkupuude kuumuse ja õhuga TMP lehtedena (ca 10% niiskust) protsessis põhjustab pulbi värvuse tumenemist. Eelnev Teisel juhul on paberivabrik tselluloosi kombinaadi üks töötlus Na2SO3 lahusega aitab ära hoida tumenemist. osa ning paberimasinasse suunatakse pulp 12-16%-lise Viimast meetodit võib täpsemalt nimetada ka tahke aine sisaldusega. kemotermomehaaniline (chemothermomechanical Kui tselluloos tuleb paberitehasesse tahkel kujul, siis pulping). valmistatakse temast uuesti pulp, kasutades vannis
(Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga 3 (naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja), Manivald Pihu (kombinaadi-kamba eesotsas, seal asub sõjakooli meeste peastaap), Riks (Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese), kokk Lompus (Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks). Tegelaskujude analüüs Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis Taavi Raudoja oli seotud peaaegu kõikide tegelastega. Ta teatas paljudele oma kaasvõitlejate vanematele, et nende poeg on kas surnud või raskelt viga saanud. Ta
b Lääne standardite kehtestamine c toiduainete import 107 Miks müüdi 1990. aastate alguses suur osa põllumajandussaadustest otse põllumajandustootjate poolt kaupluste uste taga? a toiduainetetööstuse tootmisvõimsused olid oluliselt vähenenud b toiduainetööstus oli põllumeestele tooraine eest võlgu c nii õnnestus vältida maksustamist 108 Eesti mööblitööstuse mahu vähenemist tingis oluliselt a Püssi kombinaadi müümine Soome kapitalile b elamuehituse mahu langus c Standardi ja Tarmeko võitlus turu pärast 109 Eesti ehitusmaterjalidetööstuse mahu vähenemist tingis enim a ehitustööde mahu vähenemine ja struktuuri muutumine b välismaiste ehitusmaterjalide import c ehitusettevõtete suured materjalivarud 110 Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim a energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt
b Lääne standardite kehtestamine c toiduainete import 107 Miks müüdi 1990. aastate alguses suur osa põllumajandussaadustest otse põllumajandustootjate poolt kaupluste uste taga? a toiduainetetööstuse tootmisvõimsused olid oluliselt vähenenud b toiduainetööstus oli põllumeestele tooraine eest võlgu c nii õnnestus vältida maksustamist 108 Eesti mööblitööstuse mahu vähenemist tingis oluliselt a Püssi kombinaadi müümine Soome kapitalile b elamuehituse mahu langus c Standardi ja Tarmeko võitlus turu pärast 109 Eesti ehitusmaterjalidetööstuse mahu vähenemist tingis enim a ehitustööde mahu vähenemine ja struktuuri muutumine b välismaiste ehitusmaterjalide import c ehitusettevõtete suured materjalivarud 110 Eesti energeetika mahu vähenemist tingis enim a energiasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtt
Leida tegi ettepaneku, et naised jäävad esialgu maha. Artur, kes rannas oli paati üle vaadanud, tuli suure rutuga korterisse. Terve rand oli venelasi täis ning ülesõit oli võimatu. Mõeldi välja plaan. Kuidas paat rannast kätte saada. Proua Inga lubas mängida kaluri naist. Meeste üks tuttavatest oli Tallinna sadama kapteni abi. Loodeti, et ta väljastab paberi, mille alusel tuleb paat rannast mujale viia. Plaani teostamisest oli möödunud kolm päeva. Taavi oli kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavil põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: “Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht.” Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu
Leida tegi ettepaneku, et naised jäävad esialgu maha. Artur, kes rannas oli paati üle vaadanud, tuli suure rutuga korterisse. Terve rand oli venelasi täis ning ülesõit oli võimatu. Mõeldi välja plaan. Kuidas paat rannast kätte saada. Proua Inga lubas mängida kaluri naist. Meeste üks tuttavatest oli Tallinna sadama kapteni abi. Loodeti, et ta väljastab paberi, mille alusel tuleb paat rannast mujale viia. Plaani teostamisest oli möödunud kolm päeva. Taavi oli kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavi põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: "Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht." Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu
Ettevõte on loodud 2006. aasta juunis. 100% aktsiate omanik on AS Luterma. AS Kalev Chocolate Factory on Eesti Kaupmeeste Liidu liige. AS Vilma toodab pagari- ja kondiitritooteid ning jahulisi pooltooteid. Ettevõtja omab jahukondiitri sektoris sissetöötatud kaubamärki Vilma. Samuti on AS-il Vilma hästi toimiv tootmistegevus ning oskustööjõud. AS Vilma on asutatud 1. mail 1945. Tookordne riiklik ettevõte sai nimeks Viljandi Leivakombinaat. Täpselt 50 aastat hiljem ostis kombinaadi ära ettevõtte töötajate poolt 26. oktoobril 1991 loodud eraaktsiaselts Vilma. ASi Kalev Jõhvi Tootmine leiva ja saia tootmise traditsioonid ulatuvad 50 aasta tagusesse aega. Tänapäeval on ettevõtjal kaks tootmistsehhi kahes Ida-Virumaa linnas: Kiviõlis (küpsise tootmine) ja Jõhvis (leiva-saia ja kondiitritoodete toomine). AS Kalev omandas 99,1% ASi Kalev Jõhvi Tootmine (endine AS Järle) aktsiakapitalist 24. detsembril 2003.
Alaleütlevas vormis oli seda 6 korral, näiteks täitis tüdruku emale antud lubadust ja meil oli plaan minna minu emale külla. Alalütlevas käändes oli seda 5 korral, näiteks emal on selles aias lilled ning minu emal ja isal on ka nimi. Siingi võib täheldada ema positiivset tähendust: emal on ja emale antakse, aga emalt ei võeta, st alaleütlevat ei kasutata. Kaasaütlevas käändes esines sõna 4 korral. Iga juhtumi puhul oli tegu kaasasoluga: koos emaga olid nad tööl nüüd kombinaadi peadirektoriks tõusnud Tõnis Erma käe all ja Õhtul käisime emaga Tõnismäel „Kungla“ kinos. Vaid ühe korra esines sõna seestütlevas, olevas ja ilmaütlevas käändes. Ülejäänud käänetes sõna ei esinenudki. 2.5. Sõna ema murdekorpuses Järgnev tabel (4) annab ülevaate, kuivõrd levinud on sõna ema ja selle murdevasted kõikides murretes kokku. 17 Tabel 4
sünnipäeva. (Joost 1987: 78) Muuseum koosneb neljast ruumist: näituseruum, töötuba, magamistuba ja söögituba. Enamik väljapandud mööblist kuulus Hans Kapile ja Joosep Kapile. Kabinetis olev klaver 16 on kingitus Hans Kapile. Saalis on eksponeeritud Eugen Kapi tiibklaver. Muuseumis väljapandu tutvustab Hansu, Arturi, Villemi ja Joosep Kapi elu ja loomingut. Näituse on kujundanud Hendrik Tust. ENSV Kunstifondi Tallinna Kombinaadi ,,ARS" kunstniku kultuurimälestina on kaitse alla võetud muuseumihoone, endine kihelkonnakooli maja ja Kappide hauaplats Suure-Jaani kalmistul. (Joost 1987: 79, Joost) 5. Küsitluse tulemused Materjali kogumiseks koostasin küsitluse (vt Lisa 6), et teada saada, mida teatakse Suure- Jaanis Kappide kohta. Küsimustiku levitasin internetis ja paberkandjal. Küsimusi oli kokku 9, nendest 8 olid avatud küsimused, kus ootasin pikemat vastust ja 1 valikvastustega.
Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse
kaevuriasulaks. Kohtla-Nõmmel asub kaevandusmuuseum Kiviõli on Kohtla-Järve väiksem (7400 elanikku) teisik. Kiviõli ettevõtted on vanemad, kaevandus juba suletud (seda asendab Aidu karjäär, mida ennast võidakse sulgeda), põlevkivikeemia läks pankrotti ja seiskus. Kuid 1999. aastal ostis selle ära T.R.Tamme Auto, kes on sinna palju investeerinud ning kavatseb oma tütarettevõttest Kiviõli Keemiatööstuse OÜst teha kombinaadi, mis hakkab põlevkivi nii oma karjääris kaevandama kui ka sellest õli ajama, toodangut kavatsetakse eksportida läbi Aseri sadama. Osa põlevkiviõli kavatsetakse edasi töödelda diislikütuseks. Nõnda on Kiviõli olukord jälle paranenud, kuigi veel mitte kuigi hea. Pealegi on võimalik, et põlevkivi kaevandamine Kiviõli piirkonnas lõpetatakse keskkonnakaalutlustel üldse, mis oleks linnale täielik majanduslik katastroof. Eestlasi on Kiviõlis rohkem kui teistes Ida-Virumaa linnades
Ka vahepeal uuesti abiellunud ja lahutanud Anne on jätkuvalt mängus. Konfliktid on seotud nö igapäevase leiva teenimisega, töö ja tunnustamisega. Inimesed Kristjani kõrval annavad talle oma sisemonoloogides hinnanguid. Temagi ei ole enam nii üheselt lihtne ja hea. 3. "Seitsmendas läänes" (1965, trükiarv 20 000) Elu kaevandusasulas. Mäeinstituudi lõpetanud Käsper tuleb tagasi ja asub tööle katsejaoskonna ülemana. Ühtteist on muutunud. Stalini pilt kombinaadi saali tagaseinas on asendunud korvpallilauaga. Käsperil tuleb lahendada tülisid, mis seotud kaevurite ja ülemuste erineva tööeetikaga. On plaani nimel rabamist, õnnetusi, viinaviskamist, koosolekuid, ühiselamuelu ja tüdrukuid. Käes on aeg, mil peainsenerid hakkavad nõukogude bürokraatia tulemusel infarkte saama. 4. "Nelikümmend küünalt" (1966, 1995) Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud,
Nende süstematiseerimiseks on mitmesuguseid meetodeid. Peamine aktsepteeritud jaotus on: materjalid, ettevõtte vahendid ja inimtöö. Tootmisprotsess on tootmisüksuste (töökohtade) kooskõlastatud töö tootmistegurite rakendamisel toote valmistamiseks. Tootmis- ja väärtusteooria seisukohalt on alternatiivsete tootmisprotsesside valikul määravaks tootmistegurite optimaalne kasutamine. Tootmisettevõte (tootmiskäitis) vabriku, tehase, iseseisva töökoja, kombinaadi, koondise jms. üldnimetus. Tavaliselt on vabrikuks nimetatud lõpptarbijale kaupu tootvaid ettevõtteid ja tehaseks tootmisvahendeid, ehitusmaterjale jms. tootvaid ettevõtteid. Siin on siiski erandeid, näiteks õlletehas, leivatehas jt. Kombinaadiks nimetatakse tavaliselt sidusa ehk järjestikuse tehnoloogilise protsessiga ettevõtet. Tootmiskoondiseks nimetatakse tavaliselt ettevõtteid, kus on ühendatud eri tööstusharude ettevõtted
annaabi.ee 
