Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välja näeb ning annab puudele: toomingad, õunapuud, ojale, rohule isiku tunnused. Sellesse luuletusse on sisse toodud ka haldjad, seinakell. Luuletaja on uhke oma kodukoha üle. Luuletus on romantiline- , isamaaline luuletus
HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal
Henrik Visnapuu 02.01.1890-03.04.1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917
Henrik Visnapuu (1890-1951) Looming ja elu juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee se Teine tase olmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Elulugu Sündis 2. jaanuaril 1890 Viljandimaal Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna ...
2014 – Eesti parima õllesommeljee tiitli võidab Urmas Linnamägi. 2015 – Eesti parima õllesommeljee tiitli võidab Oskar Pihlik. Asukohad ja töötajate arv Ettevõttes töötavad umbes 310 inimest. A.Le Coq tehas asub Tartus (Laulupeo pst 15, 50050 Tartu) (Joon.1) Logistika keskus asub Tartumaal (Palsa tee 1, Tähtvere vald, 61410 Tartumaa) (Joon.2) Esindus asub Tallinas (Ruunaoja 2, 11415 Tallinn) (Joon.3) Reola Tootmisüksus (Vilja tee 8, Reola küla, Ülenurme vald, 61707 Tartumaa) (Joon.4) Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Ettevõte eripära A.Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kes on ettevõtluskonkurssidel auhindu noppinud aastaid. Juba kaheksandat aastat järjest valiti firma Eesti kõige
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes
Henrik Visnapuu 1890-1951 Elulugu Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalistfilosoofiat 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse 1917
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast
Henrik Visnapuu 2. jaanuar 1890 Helme kihelkond - 3. aprill 1951 New York Isa oli juhuehitustööline. Elukohad vahetusid pidevalt. Perekonnas oli põhimõte, et haridus on investeering. Luges palju, oli uudishimulik ning natuke boheemlaslik. Tal oli sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. Luules oli mõjutuseks futurism. Kasutas ohtralt kordusi ja onomatopoeetilisi sõnu. Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik ● Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik ● Eesti parimad mullad (boniteet üle 55) ● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud j...
.........................................................10 2 LAPSEPÕLV JA HARIDUS Henrik Visnapuu sündis 2. detsembril 1889. aastal Viljandimaal Helme kihelkonnas. Ta kasvas talusulase perekonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas Visnapuu Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ning töötas 1907- 1912. aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis ta õpiguid jätkata. Peamisteks unistusteks olid tal Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed:
tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five FactornInventory (NEO-FFI) professional manual, Odess, FL: Psychological Assessment Resources (viidatud Kallasmaa, T.2003. Isiksus ja kohanemine. Isiksuse psühholoogia. Toim J. Allik, A. Reola, K. Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus ik 139-168 kaudu). McCrae, R. R., Costa, P.T. 1986. Personality, Coping and Coping Effectiveness in a Adul Sample.- Journal of Personality vol 54, pp 385-405.
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu
nooruses hakkas tegelema kirjandusega, elas Tartus kirevat kultuurielu. Kes oli Artur Adson? Artur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist, kes kasvas üles sugulaste juures Võrumaal Sännas. Hariduselt oli Adson maamõõtja, kuid töötas Vanamuises dramaturgina, hiljem filmiinspektorina. Kes oli Henrik Visnapuu? Visnapuu oli samuti eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik, kes õppis Reola vallakoolis, sooritas algkooliõpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumis, hiljem suundudes Tartusse õpetama eesti keelt ja kirjandust. Visnapuu kirjutas armastusluuletusi, mida inspireerisid sageli konkreetsed naised. Kes oli August Gailit? August Gailit oli eesti kirjanik, kes õppis Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis. Läti juurtega Gailit oli silmapaistev romantiline proosakirjanik, kelle looming viib
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt.
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS Põlva rahvastikupüramiid 2014 85 ja vanemad 80-84 ...
Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi–Puskaru joonel (Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2015). Otepää kõrgustiku suurimad järved ja pikimad jõed: Pangodi järv (ka Pangoti järv) asub Tartumaal Kambja vallas Pangodi küla lähistel. Järv paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 11 meetri sügavune, keskmine sügavus on 3,9 m (Vikipeedia. Pangodi järv, 2015).
3. Luulekogusid ja tsitaate 4. Isiklik arvamus 5. Kasutatud materjalid Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik Siuru liige "Teataja" toimetaja "Varamu" toimetaja Lisad Tugevad küljed: Usuõpetus, kirjandus, on olemas ka õpetaja kogemus Nõrgad küljed:ladina keel Huvialad: luuletamine, kirjutamine Iseloomustus Henrik Visnapuu oli sündinud paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka
armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes. Luuletaja esikkogu sonetid üllatasid lugejaid julge sensuaalsuse ja armastusjoobumusega. See on äärmiselt vitaalne, värve ja tundeid pillav luule. (,,Sinine Puri", ,,Sonetid" ,"Eelõitseng" ) H.Visnapuu(18901951)sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules
Materjali leidsin enamuse internetist. Visnapuu teematilisi lehekülgi eriti palju . Referaadi töö ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 3. LOOMINGUTEE ALGUS Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes
Luik 2009:134 Küsimus Minu mälus su suud ja silmi enam mitte miski ei muuda. See, mis tuleb, see tuleb ilmsi, meie muutume ühe kuuga. Köögis kuivavad õunakoored, suurte puude all õu on pime. Kas jääd elu lõpuni nooreks nagu siis, kui me kohtusime? Luik 2009:128 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu oli Eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Sündis 2.jaanuaril 1890 Viljandis talusulase pojana, Heime vallas. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Hakkas pärast algkooliõpetaja kutseeksami lõpetamist vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosooofiat. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Ta oli Korp,Sakala liige. 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Suri 3.aprillil 1951 Long Islandil, New Yorgis. Kui kuurdub armulill Ma ihkan kurba vaikust oma rinnan kanda suus suruden su käel, helluden su ette.
Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba."
võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures abituuriumi Pani end kirja Berliini Ülikooli, mis jäi lõpetamata Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja
1. septembril 1763 kinnitas Katariina II Moskva sünnitusmaja sisekorra. Selles on mõndagi huvitavat; näiteks kästakse vaeseid sisse lasta midagi küsimata. Üldse keelatakse tunda huvi sünnitaja nime ja päritolu kohta ja lubatakse neil hoida soovi korral nägu kaetult.Vastu võeti sünnitajaid nädal enne sünnitust ja kirjutati välja kaks nädalat pärast seda, kui ei esinenud midagi erakorralist. Vastsündinute jaoks oli eraldi "lastesaal". * Reola mõis. Mõisa ajast on säilinud aedniku maja seal all asuvate õunakeldritega. Pargis kasvab paljuharuline tamm, mis rahva jutu järgi on istutatud Katariina II poolt. *Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja Võru linn ja maakond. * Tartus ehitati raekoda ja Kivisild. Katariina II surmast on kaks versiooni: * Katariina on ajalukku läinud nümfomaanina. Legendi järgi suri ta seksi tagajärjel hobusega. * Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a.
Raskem on kõrgustiku piiri fikseerida kagus, kus selge-kujuline jalam puudub. Siin tuleb paratamatult kõrgustik piiritleda kokkuleppeliselt, arvestades 100 m samakõrgus- joont. See piir vajab täpsustamist maastikuliste uurimiste alusel. Mitmetel lõikudel tähistavad Otepää kõrgustiku piiri (või kulgevad paralleelselt selle läheduses) suured orgvormid, nagu Laatre, Rõngu ja Elva ürgorg läänes, Aarike- Tõravere ja Tatra ürgorg põhjas, Reola (Konsu) ja osaliselt Ahja ürgorg idas jt. Põhiliselt kõrgussuhete alusel fikseeritud piiriga langeb hästi kokku ka Otepää kõrgustiku kõige iseloomulikuma ja tema mitmeid teisi maastikulisi iseärasusi määrava maastikukomponendi -- künkliku, mõnes kohas künklik-lainja pinnamoe -- esinemise piir. Otepää kõrgustiku ulatus põhja-lõuna suunas on ümmarguselt 40 km, lääne-ida suunas 20-- 40 km. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. 1920. aastatel oli Adsonil vanema põlvkonna kirjanikuna oluline osa täita mitmes keskses kirjandusinstitutsioonis kirjanduselu organiseerijana, samal ajal tegutses ta aktiivselt ka teatri- ja kirjanduskriitikuna, jäädes sageli printsipiaalselt konservatiivseks.(2;3) Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 1917. aastal kandideeris Visnapuu Tallinnas ilmuva ajalehe "Teataja" toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Luuletusi
13.jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokku soomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Otsustati, et hakkavad koos võitlema, ja see koostöö kestis kuni Vabadussõja lõpuni. Koos vallutati Kaarepere ja Voldi raudteejaamad ja läheneti Tartule. Viimane võitlus enne Tartut toimus Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid vastupanu, aga eestlased olid arvuliselt ülekaalus. Ja varsti oligi kogu Tartu Eesti vägade käes. Tuli teade, et vaenlane tungib Reola poolt Tartu peale. Olukord muutus kriitiliseks, kuna ei teatud, kas suudetakse vaenlasele vastu panna, sest punased said pidevalt juurde aibvägesid. Kiiresti loodi sidemed ülemjuhatajaga ja paluti kiirelt saata abivägesid juurde. Kardeti, et enamlased tungivad sisse. Kõik laabus aga õnnelikult, vaenlane ei tunginud peale ja järgmine päev saabus Tallinnast Kaitsepataljon. Paju lahing Mida lähemale jõudsid Eesti väed Valgale, seda raskemaks muutusid võitlused. Vaenlane oli
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935.
3 Sissejuhatus Järgnevas referaadis annan ülevaate kolmest Eesti kirjanikust . Nendeks olid Henrik Visnapuu,August Gailit ja Artur Alliksaar. Nenest kas olid luuletajad ja üksi oli poeet. 4 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas.Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani
maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustik). 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused Otepää kõrgustik on liivakivisel aluspõhjal paiknev liustikutekkeline kuhjeline saarkõrgustik
lähevad reed kuu kahvatul kumal, eha punal, kaugele... Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes
Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent Eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatud võit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu. Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kas mõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik
Vabadussõja lõpuni. Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõuti järjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peeti Tähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasid küllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises ülekaalus, samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajaga oli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatud võit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistub uueks sissetungiks Tartu.17 Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kas mõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele, kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemed ülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid. Järgnes väga pingeline öö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabus kõik õnnelikult:
Nõo Lihatööstus 82 50 77 106 138 Voika Meleko AS 112 Põltsamaa Lemex MT AS 536 478 696 1157 Metsa varumine, puidu töötlemine Rait AS 120 213 263 457 541 Reola, saetööstus Vara Saeveski 73 82 118 181 Stahlhut 37 97 138 Saetööstus Ha Serv OÜ 164 saematerjalid Arens Mööbel 87 81 128 151 Olerex AS 125 493
2004, 80). 18 2. ÜLEVAADE UURITAVAST ETTEVÕTTEST JA UURIMISMEETODITEST 2.1. Ettevõtte kirjeldus Fortum Termest AS on Põhjamaade ühe suurima Helsingi börsil noteeritud energiaettevõtte Fortum Oy tütarfirma Eestis. Fortumi sihtturuks on Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra ja Baltimaad. Eestis tegutseb mitmeid Fortumi tütarettevõtteid Neste Eesti AS, Fortum Elekter AS, AS Reola Gaas, Fortum Tartu AS. Fortum omab vähemusosalust AS-s Eesti Gaas. Fortum Termest AS omab vähemusosalust AS-s Rakvere Soojus. Fortum Termest AS-i põhitegevusaladeks on soojuse kaugküte, lokaalküte ja tehnoloogiline aur tootmine, jaotamine ja müük; maagaasi müük ja jaotus ning elektrienergia tootmine, jaotamine ja müük. Põhitegevust toetavateks tegevusteks on katlamajade ehitus ning energiaseadmete remont ja hooldus. Fortum Termest AS
hinnas on silmakirjatsemine, salatsemine, laimamine, egoistlik omakasu. ,,Misantroop" kritiseerib iseäranis teravalt aadli tühist jõudeelu. Moliere taaselustas 18. saj oma komöödiatega klassitsismi. Nähtavasti tuleneb see asjaolust, et Moliere oskas oma kaasaja inimeses detailselt näha ja esile tuua need jooned, mis on olnud inimesele omaks kogu tema ajaloolisel teekonnal. Henrik Visnapuu (1890-1951) sündis Viljandimaal suurde sulase perre. Õppis Reola vallakoolis ja hiljem Tartu linnakoolis. Omandab algkooliõpetaja kutse ning annab eratunde, püüdes ka ise õppida. Luulelooming moodustab peagi suure osa mehe elust. 1917. aastal liitus Siuruga, kuid astus peagi Vabadussõtta, mille jooksul rindele ei sattunud. Vabariigi ajal saab mehest vabakutseline kirjanik, kuid töötab ka erinevates kirjandusega seotud ametites, näiteks Varamu toimetuses. Mehe kireks on reisimine, jõuab Venemaale, Berliini, kus käib ülikooli loenguid kuulamas
06527825.549698 26353 Karksi vald 26354 8400772-1Remsi 58.06499825.549786 26354 Karksi vald 126808 07504-1 Renniotsa 59.41449 24.76057 126808 Kesklinn 126809 07505-1 Renniotsa 59.41296 24.75794 126809 Kesklinn 28081 7400631-1Reo 58.32225222.636583 28081 Pihtla vald 28623 7400632-1Reo 58.32250422.637040 28623 Pihtla vald 22626 7800764-1Reola 58.29656926.720167 22626 Reola Ülenurme vald 23925 7800763-1Reola 58.29577226.719679 23925 Reola Ülenurme vald 34103 7890019-1Reola 58.27162926.771431 34103 Reola; Reo Haaslava vald 34206 7890020-1Reola 58.27160926.771305 34206 Reola; Reo Haaslava vald 22137 7800766-1Reola gaas58.26627926.772806 22137 Kambja vald 26771 7800765-1Reola gaas58.26599926.772847 26771 Kambja vald 23579 7800768-1Reola raud58.27284226.771207 23579 Reola raudHaaslava vald