Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti rahvamuusika (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ?
  • Millal hakkas levima uuem rahvalaul ?
  • Millest jutustasid uuemad rahvalaulud ?
  • Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem ?
  • Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis ?
  • Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar ?
  • Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid ?
  • Keda kutsuti Väägvere Taavetiks ?
  • Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline ?
  • Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid ?
  • Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides ?
  • Kellel ja miks tekkis laulupidude korraldamise mõte ?
 
Säutsu twitteris
muusikalistele põhimõistetele seletused:
Aaria - saatega vokaalmuusika žanr.
A cappella - esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub
Diatooniline helirida - helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor.
Dissonants - kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna.
dodekafoonia - muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
Folkloor - traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.
Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas
Ilmalik muusika - mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule.
Improvisatsioon- hetkelooming. Improvisatsiooniline teos esitatakse samaaegselt selle loomisega .
Instrumentaalmuusika- muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Interpreet - mingi teose oma variant.
Kammermuusika- muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele orkestrile.
Klaster- kobarkooskõla; piiramatust arvust tervete- ja pooltoonide vahekorras olevaist helidest koosnev kõlakompleks.
Konsonants - kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna.
Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida.
Libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
Liturgia - religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Live -elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal.
Multimeedia - teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis , teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal.
Oopus- lad. keeles töö, heliteos
Partituur - muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas.
Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes
Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.
Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
Repetiitor - rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris
Retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine
Sakraalmuusika- vaimulik muusika
Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale
tessituur- heliulatus
Unisoon- ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng).
Virtuoos- mis tahes oskuste meisterlikud valdajad
Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes.
Harmoonia - õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest.
Tempo- heliteose esitamise kiirus.
Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus.
Zanrid ja vormid:
Avamäng- uvertüür, lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos
Ballett - tantsukunstile põhinev lavateos , mille sisu väljendatakse tantsus ja orkestrimuusikas
Concerto grosso - esimene orkestrižanr.See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire.
Gregooriuse koraal - roomakatoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne liturgiline laul
Kantaat - mitmeosaline teos koorile ja/või solistidele, harilikult pillide saatel
Kvartett- heliteos neljale pillile või häälele, nelja esitajaga ansambel
Kvintett- heliteos viiele pillile või häälele, viie esitajaga ansambel
Kontsert - ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile
Koraal- kirikulaul , katoliku kirikus ladinakeelne ühehäälne liturgiline koorilaul ( cantus choralis), protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul
Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos
Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst
Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile
Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm
Reekviem- leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks
Sonaat- ulatuslikum , harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile
Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö
Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile
Variatsioonid - varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm, milles sama muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul.
*Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast:
Alt, mezzosopran, kontraalt , sopran , koloratuursopran
Koloratuursopran, sopran, metsosopran , alt, kontraalt
*Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast :
Bass , kontratenor , bariton , tenor , oktavist
Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist
*Loetle orkestripille:
Keelpillid (5)- viiul , vioola, kontrabass , tšello, harf
Puupuhkpillid (4+1) – klarnet , oboe, fagott , flööt, pikoloflööt, kontrafagott
Vaskpuhkpillid (4)- trompet , kornet, metsasarv , tromboon
Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, džembe, suur trumm
Nimeta klahvpille (5)- klaver , klavessiin , orel, harmoonium, süntesaator
20. sajandi I poole muusikast
Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10)
20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni , et senine tähtsaim muusika väljendusvahend – meloodia – kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster – kobrakond. Aleatoorika - kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika - võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti rahvamuusika #1 Eesti rahvamuusika #2 Eesti rahvamuusika #3 Eesti rahvamuusika #4 Eesti rahvamuusika #5 Eesti rahvamuusika #6 Eesti rahvamuusika #7 Eesti rahvamuusika #8 Eesti rahvamuusika #9 Eesti rahvamuusika #10 Eesti rahvamuusika #11 Eesti rahvamuusika #12 Eesti rahvamuusika #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gretep Õppematerjali autor

Lisainfo

muusikalistele põhimõistetele seletused, Zanrid ja vormid, 20. sajandi I poole muusikast, Carl Orff, Igor Stravinski, Eesti rahvamuusika, Koorilaulu traditsiooni tekkimine ja esimesed Eesti laulupeod, ülevaade Eesti esimestest laulupidudest , kokkuvõte: tobias, saar, tubin, eller, ernesaks, pärt, tamberg, tüür, tormis, sumera
laulupidu , koorilaul , rahvamuusika , eesti rahvamuusika

Mõisted


Kommentaarid (3)

iff007 profiilipilt
iff007: väga kena ning põhjalik !
10:39 21-06-2011
merku15 profiilipilt
merku15: Sisukas materjal!
15:53 15-10-2011
co25 profiilipilt
co25: hea materjal
22:55 01-05-2011


Sarnased materjalid

9
doc
Eesti rahvamuusika
12
doc
Eesti muusika
17
docx
Eesti rahvamuusika
12
doc
Eesti muusika
30
doc
EESTI RAHVAMUUSIKA
7
doc
Eesti muusika
4
doc
Eesti muusika
5
docx
Eesti muusika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun