Eesti rahvamuusika (3)

muusikalistele põhimõistetele seletused:
Aaria - saatega vokaalmuusika žanr.
A cappella - esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub
Diatooniline helirida - helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor.
Dissonants - kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna.
dodekafoonia - muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine.
Folkloor - traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.
Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas
Ilmalik muusika - mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule.
Improvisatsioon- hetkelooming. Improvisatsiooniline teos esitatakse samaaegselt selle loomisega .
Instrumentaalmuusika- muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega.
Interpreet - mingi teose oma variant.
Kammermuusika- muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele orkestrile.
Klaster- kobarkooskõla; piiramatust arvust tervete- ja pooltoonide vahekorras olevaist helidest koosnev kõlakompleks.
Konsonants - kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna.
Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida.
Libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
Liturgia - religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga; kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Live -elektroonika- muusikainstrumentide kõla elektrooniline transformeerimine muusikateose ettekandmise ajal.
Multimeedia - teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis , teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal.
Oopus- lad. keeles töö, heliteos
Partituur - muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas.
Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida.
Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes
Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.
Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
Repetiitor - rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris
Retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine
Sakraalmuusika- vaimulik muusika
Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale
tessituur- heliulatus
Unisoon- ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng).
Virtuoos- mis tahes oskuste meisterlikud valdajad
Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes.
Harmoonia - õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest.
Tempo- heliteose esitamise kiirus.
Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus.
Zanrid ja vormid:
Avamäng- uvertüür, lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos
Ballett - tantsukunstile põhinev lavateos , mille sisu väljendatakse tantsus ja orkestrimuusikas
Concerto grosso - esimene orkestrižanr.See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire.
Gregooriuse koraal - roomakatoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne liturgiline laul
Kantaat - mitmeosaline teos koorile ja/või solistidele, harilikult pillide saatel
Kvartett- heliteos neljale pillile või häälele, nelja esitajaga ansambel
Kvintett- heliteos viiele pillile või häälele, viie esitajaga ansambel
Kontsert - ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile
Koraal- kirikulaul , katoliku kirikus ladinakeelne ühehäälne liturgiline koorilaul ( cantus choralis), protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul
Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos
Ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst
Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile
Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm
Reekviem- leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks
Sonaat- ulatuslikum , harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile
Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö
Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile
Variatsioonid - varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm, milles sama muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul.
*Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast:
Alt, mezzosopran, kontraalt , sopran , koloratuursopran
Koloratuursopran, sopran, metsosopran , alt, kontraalt
*Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast :
Bass , kontratenor , bariton , tenor , oktavist
Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist
*Loetle orkestripille:
Keelpillid (5)- viiul , vioola, kontrabass , tšello, harf
Puupuhkpillid (4+1) – klarnet , oboe, fagott , flööt, pikoloflööt, kontrafagott
Vaskpuhkpillid (4)- trompet , kornet, metsasarv , tromboon
Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, džembe, suur trumm
Nimeta klahvpille (5)- klaver , klavessiin , orel, harmoonium, süntesaator
20. sajandi I poole muusikast
Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10)
20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni , et senine tähtsaim muusika väljendusvahend – meloodia – kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster – kobrakond. Aleatoorika - kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika - võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil.
Iseloomusta lühidalt, too välja vähemalt 5 olulist tunnust. Lisa heliloojate nimed
hilisromantism -20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks.
See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias .
Eristatakse kahte suunda:
klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner )

kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund ( Richard Strauss, Gustav Mahler)
Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud.
impressionism - Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism . Termin impressionism tuleneb 1874 . aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel.
Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine ), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy.
ekspressionism - Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki.
Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos – helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi – dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on “Kuu Pierrot ”.
neoklassitsism- Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889. aastal. Hakati hindama ökonoomsust, otstarbekust.
Muuskasse tuli see 1920-ndatel. Romantismi eitamine, eelnenud stiilide kaudu. Iseloomulikud 17. ja 18. sajandi vormide taaselustamine, motoorsed rütmid, hoog, elurõõm. Muusikas oli alusepanija Igor Stravinski .

Carl Orff
Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele " Carmina Burana " (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme. Tekstid olid kogutud Baierimaal Beuernis asuvas benediktlaste kloostris, kuigi tõenäoliselt pärinevad nad mujalt. "Carmina burana" muusikale on omane väga lihtne ja kergestimõistetav harmoonia. Sugereerivalt ja dramaatiliselt rütmilised osad, kus kasutatakse suurt löökpillirühma, vahelduvad laulvamate ja meloodilisematega, andes omapärasel viisil edasi keskaja maailma sünguse ning lustlikkuse vastuolulisust. Seda muusikat on kirjeldatud ka kui barbaarset ja paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude , efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega.
"Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" (" Aphrodite triumf").

Igor Stravinski balletid
Stravinski oli alati korrektne , elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta . Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu".
Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest.
Nt. Scénes de Ballet (1944), Apollo (1947), Orpheus (1947), Agon (1957)
Veel on Stravinski kirjutanud seitse ooperit, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat.
7. Kelle teos, źanri nimetus:

• Bolero- Maurice Ravel, sümfoonia
  
• 8. sümfoonia e. Tuhandete sümfoonia- Hector Berlioz, sümfoonia
  
• Salome- Richard Strauss, ooper
  
• Pelleas ja Melisande - Arnold Schönberg, sümfooniline poeem
  
• Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett
  
• Carmina Burana- Carl Orff, kantaat
  
• Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem
  

Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett

• Kuningas Oidipus - Igor Stravinski, ooper
  
• Petruśka – Igor Stravinski, ballett
  
• Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper
  
• Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper
  
• Tark naine- Carl Orff, ooper
  

5. Eesti rahvamuusikast.
regilaulude liike
a) töölaulud (5)
karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud
b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3)
pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud
c) kalendritähtpäevade laulud (5)
mardilaulud , kadrilaulud, vastlalaulud
d) muud laululiigid (3)
itkulaulud, kiigelaulud , mängulaulud

Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ?
Lõuna-Eestis, saartel
Millal hakkas levima uuem rahvalaul ? Miks?
19.sajandil, Euroopa muusika mõjutusel.

Millest jutustasid uuemad rahvalaulud ?
meeste teemad- Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, Sõjalaulud, Meremehelaulud, Jahimehelaulud, Kõrtsi- nalja - ja pilkelaulud
naiste teemad- Külakroonikad, Armastuslaulud

Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus:

Värsside asemel tekkisid salmid

Algriimi asemel kujunes välja lõppriim

Salmide viisistamisel kasutati tihti laenviise

Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli

Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda!
Regivärss(.. maie , algriim) Uuem (lõppriim)
Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti
Laulemaie, luulemaie Viisk läks Tartust Viljandi
Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs
Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs
Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest -
Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest

Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE
10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille
*Keelpillid: kannel , hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin
*Puhkpillid: pajupill , vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill , karjapasun
*löökpillid: lokulaud , käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill , jauram, parmupill

Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks?
keelpille. neid on kõige raskem valmistada.

Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan

Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt.

Valsi eestipärane vorm on labajalavalss

Reinlender, padespann, polka , ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud

Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ………………………………………….................................................................................
…………………………………………………………………………………………………

Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) 1934.

Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) 1869. Tartus

Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Kaera-Jaani
Oskan nimetada eesti rahvalaule
kunglarahvas, kadrilaul , mardilaul, Vastlasõit, Lina loitsimine, Lähme liugu laskma, Vastlamardi laul, Vastlasantide laul, Kada -ajamise laul

Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. Laulupidudel

Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti rahvamuusikat (pille, tantse, laule)?
Eesti Pärimusmuusika keskuses
15. Koorilaulu traditsiooni tekkimine ja esimesed Eesti laulupeod .
Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid.
Eesti laulu - ja pillikoorid hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor (asut. 1840), Torma laulukoor ( 1844 ) jt. Linnades hakkas kõlama eestlaste koorilaul alles siis, kui Johann Voldemar Jannsen asus Tartusse . "Vanemuise" ja "Estonia" seltsi asutamisega 1865.a. loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818 . aastal asutatud eesti pasunakoori tegevus ( koosseisus 14 -18 mängijat), milles said oma esimese õpetuse ka Adam Jakobson (C.R. Jakobsoni isa) Tormast ning Taavet Wirkhaus (D.O. Wirkhausi isa) Väägverest. Need mehed panid oma kodukohas aluse pasunakooridele, mille tegutsemine oli aastakümneid eeskujuks ja innustajaks. Orkestreid tekkis Kärknas, Kursis, Põltsamaal jm. Sõrvemaa laulupüha Ansekülas (1863) oli esimesi kooride ühislaulmisi, järgnesid laulupühad Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm

Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar ? Missuguseid õppeaineid seal õpetati?
Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni Bachi ja Mendelssohni oreliloomingut. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka kõigi mainitud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga Eesti I üldlaulupeole.

Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid?
pasunakoorid

Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline?
Eesti 19. ja 20. sajandi haridus - ja kultuuriloos on märkimisväärne koht mitme põlvkonna Wirkhausidel, kelle hulgast on tulnud kooliõpetajaid, dirigente, heliloojaid, organiste ja laulupidude üldjuhte. Esimesena sellest suguvõsast oli tuntud Lohkva, hiljem Väägvere koolmeister ja vennastekoguduse ettelugeja Taavet Wirkhaus (1800-72). Oma ametites kasutas ta sõnalise esinemise kõrvak ka koorilaulu ja pillimängu, mis köitsid nii noori kui ka vanu. Samuti aitas koolmeistri mainet kõrgel hoida avar silmaring tänu suhtlemisele kaasaja nimekate inimestega, teiste hulgas ülikooli õppejõu ja kirjamehe Friedrich Robert Faehlmanniga.

Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) vanemuise, estonia,

Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides? teatrite eelkäijad

Kellel ja miks tekkis laulupidude korraldamise mõte?
18. sajandi lõpul Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumise tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, millest suurem jagu oli Saksamaal kirjutatud. See tõi kaasa varasemast erineva laulutava. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumisega põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning tavapäraste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides.Esimene teade neljahäälsest koorilaulust eestlaste hulgas pärineb 1818. aastast Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool , kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus.

Nimeta tegelasi, kes olid seotud laulupidude korraldamise ja ettevalmistamisega. (nimi, amet, tegevusala seoses laulupeoga)
Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja , peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine . Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.

Iseloomusta eesti esimeste asjaarmastajate –heliloojate loomingut, nimeta teoseid. Miks neid nimetatakse asjaarmastajateks? (4 heliloojat, igaühest eraldi)
Aleksander Saebelmann -Kunileid- Aleksander Saebelmann-Kunileid oli helilooja, koorjuht ja pedagoog , üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid, Friedrich Aleksander Saebelmanni vend. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks. Kunileidi esimesed ja ta kõige tuntumad laulud “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad Lydia Koidula sõnadele) põhinevad soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud Tartus 1869. aastal toimunud I üldlaulupeo kavas. Kunileid oli ka I üldlaulupeo üks juhte.
Friedrich Saebelmann- Friedrich August Saebelmann oli Eesti üks esimesi muusikaharidusega heliloojaid, ta tegutses ka koorijuhi ja pedagoogina. Saebelmanni loomingust on säilinud saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel loodud paarkümmend koorilaulu ja mõned klaverisaatega soololaulud. Teoseid: Serenade“, „ Lilleke “
Aleksander Thomson - Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded . Ühe esimese muusikust rahvaviiside kogujana püüdis ta eesti rahvaviisi iseloomu sisse elada ja vältida seadmisel saksapära. Meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel püüdis ta kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis aga ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. Tekstid võttis ta enamasti rahvaluulest , kasutades aga ka kaasaegsete luuletajate, Koidula, Jakobsoni ja Faehlmanni värsse. Thomsoni laulude temaatika piirdus peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitses samuti tema isamaalistes lauludes. Thomson taotles oma loomingus rahvuslikkust ja saavutas selle varem, kui nii mõnigi parema muusikalise haridusega helilooja. Rahvamuusikasse süüvimine andis rahvuslikku värvingut ka tema originaalloomingule ("Kannel", " Laula , laula, suukene", kus rahvaluuleline on üksnes tekst). Eestist eemal elades ei saanud Thomson siiski kuigi palju teha oma laulude ja tõekspidamiste levikuks. Üksikutel lauludel , mida laulma hakati, oli tema kaasajale väiksem mõju kui nad oleksid väärinud.
Karl August Hermann - Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Parim osa tema loomest on koorilaulud , algupäraste laulude ja rahvaviisiseadete arv ulatub 300-ni. Tema muusikat on tugevalt mõjutanud lihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulude rõõmsameelsed ja muretud tekstid on sageli tema enda sulest. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud, mis hästi tabatud meeleolu tõttu said kiiresti populaarseks. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimad laulud nagu "Kungla rahvas" (Fr. Kuhlbars ), "Mingem üles mägedele" (ka pealkirjaga "Ilus oled, isamaa", M. Veske), "Munamäel" (J. Kunder) kõnelevad heast meloodiaandest. Optimistlik "Oh laula ja hõiska" autori sõnadele on populaarsemaid laulupeolaule. Sageli lauldavad on veel "Teretus", "Kevade marss" (K. A. Hermann). Erandlik ja parim saavutus Hermanni kooriloomingus on aga 1880. aastal kirjutatud laul "Isamaa mälestus" . Kreutzwaldi "Kalevipoja" sissejuhatusest võetud tekst on tulvil muistse vabadusvõitluse romantikat ja isamaa-armastuse paatost, mida Hermann on muusikaliselt suutnud väga sugestiivselt väljendada. Laul on hea dramaturgilise ülesehitusega, selles on meeleolude vaheldust ning muusikaliste kujundite kontrastsust.

Koosta ülevaade Eesti esimestest laulupidudest .
I üldlaulupidu II üldlaulupidu III üldlaulupidu
aasta, koht, 1869, tartu 1879 , tartu 1880, tallinn
korraldav selts Vanemuine Vanemuine Lootus
mitu päeva 3 3 3
Kooride arv 51 64 48
Lauljate arv 878 1272 782
Pasunakoorid 4 18
Dirigendid
Üldjuhid Jannsen, Kunileid Hermann, Wirkhaus,Willigerode| Kappel , Wirkhaus
NB!! Repertuaar
I üldlaulupidu:"Siionis kõik vahid hüüdvad","Kiida nüüd, Issandat","Meil tuleb abi Jumalast","Jumal, keisrit kaitse Sa","Sind, Issand, meie kiidame" (G. Geissler),"Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner ),"Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel),"Tänu sul, Jeesus " (G. Neumann),"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer ),"Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner),"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven ),"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart),"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer ),"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz),"Oh mets" (Häser),"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer),"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn ),"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig),"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser),"Kui meie vaim siin linnu tiivul " (J. Kallivoda),"Õhtu kellad " (F. Abt),"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius ),"Mu meeles seisab alati" (K. Collan),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Sind surmani" (A. Kunileid)
II üldlaulupidu: "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal),"Sanctus" (F. J. Künkel),"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen),"Jumala vägevus" (L. van Beethoven),"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal),"Kiituse laul" (H. G. Nägeli),"Jumal meie varjupaik " (K. A. Hermann),"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski ),"Eks mu kohus täna teha" (koraal),"Kindla lootuse laul" (F. Brenner),"Ärgake" (koraal),"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius),"Eesti laul" (K. A. Hermann),"Laulupidu marss" (K. A. Hermann),"Meeskoor" (Trube),"Laulu võim" (I. Heim),"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis),"Laulma kutsumine" (Vallinn),"Nüüd üles, Vene alamad " (J. V. Jannsen),"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Jahimehe lust" (Astholz),"Pidu laul" (C. M. von Weber )
III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr)," Vaasa marss" (C. Kollan ),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein ),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina ),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov ), "Süda tuksub"," Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul"
55. eesti 20. sajandi muusikast:
I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse:
lauljad ( klassikaline laul, ooper)
Heli Veskus
Atlan Karp
Märt Jakobson
Tõnu Kattai
Merle Jalakas
Valentina Kremen
Taisto Noor
Alla Popova
Karmen Puis
Jaan Willem Sibul

elavad heliloojad (nimi + sünniaasta)
René Eespere 1953
Olav Ehala 1950
Igor Garšnek 1958
Sven Grünberg 1956
Tõnis Kõrvits 1969
Anti Marguste 1931
Rein Rannap 1953
Urmas Sisask 1960
Toomas Trass 1966
Erkki-Sven Tüür 1959

pillimehed (nimi + instrument)
Küllike Tikk - löökpillid
Tanel Tamm - tuuba
Tõnu Pärtin - tromboon
Silver Mesi - metsasarv
Viljar Lang - trompet
Johanna Tuvi - fagott
Tõnu Kalm - klarnet
Maimu Kaarde - oboe
Heili Mägi - flööt
Jaanus Roosileht - kontrabass

dirigendid ( orkester , koor)
Lauri Sirp
Piret Talts
Kristel Eeroja-Põldoja
Eri Klas
Jüri Alperten
Arvo Volmer
Risto Joost
Erki Pehk
Anu Tali
Neeme Järvi

muusikakollektiivid (koorid, orkestrid , ansamblid)
ERSO
RAM
Hortus Musicus
Tallinna Kammerorkester
Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad)
Andres Mustonen
Andres Uibo
Eesti Kontsert
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Piia Tamm
Kaja Põldroos
Peeter Vähi
Lembit Saarsalu
Kadri Tali
Eesti Kultuurikapital

kontserdipaigad, ooperimajad
„Estonia“
„Vanemuine“
Kuressaare lossihoov
Jõhvi kontserdimaja
Pärnu Kontserdimaja

Eestis toimuvad muusikafestivalid ( klassika , jazz, folk)
Suure-Jaani festival
Pärnu Ooperipäevad
Klaaspärlimäng
Saaremaa Ooperipäevad
Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival
Tartu Jazz
KontsertJazz
KLAVER
NYYD
Eesti muusika kullafond
NB! Kõik nimed peavad olema seotud klassikalise e. süvamuusikaga!
Abistavad lingid:
www. opera .ee
www. emic .ee
www.muusika.ee
www.filharmoonia.ee
www. concert .ee
www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/
III Tee kokkuvõte 10 eesti olulisema heliloojast.
Heliloojad:
Tobias
Rudolf Tobias on esimene professionaalne eesti helilooja.
Ta kirjutas eesti esimese sümfoonilise teose - avamängu " Julius Caesar " (1896), esimese kantaadi ("Johannes Damaskusest" solistidele, segakoorile, orelile ja orkestrile, 1897 ), esimese klaverikontserdi (d- moll , 1897), esimese klaverisonaadi (1897, millest kahjuks on säilinud vaid Finaal c-moll), esimese keelpillikvarteti (d-moll, 1899), esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1909), esimese programmilise helitöö ("Walpurgi burlesk", 1910).
Tobiase loodud on ka eesti esimesed polüfoonilised teosed (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed ("Sügispildikesed" 1892, Menuett F- duur 1893 jt).
Tobias armastab polüfoonilisust ja dissonantsiderikast harmooniat.
Stiilist olenemata on tema muusikalised kujundid erakordselt eredad , sageli lausa maagiliselt kuulaja tähelepanu haaravad .
Saar
Mart Saar oli heliloojana miniaturist.
Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga.
Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad , eriti aga koorilaulud.
Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest.
Mart Saart loetakse üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks.
Eller
Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja.
Tema loomingus on kokku ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele.
Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) ning rahvuslikust koloriidist.
Tema muusikas on olulised polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia.
Tema muusika üldiselt tasakaalukalt taustalt tõusevad need eriti reljeefselt esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett , " Eleegia ", "Öö hüüded").
Tubin
Väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas
Tubina mahukas looming on žanriliselt mitmekülgne.
Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti " Kratt " ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja".
Ta on kasutanud klassikalisi žanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised.
Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne.
Ernesaks
Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas.
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks.
Tuntuim on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga), millest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval.
Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga.
Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid - kantaate ja süite.
Pärt
Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas.
1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja.
Tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) on esimene dodekafooniline teos eesti muusikas.
Tema tollaste teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika väga mõjuv.
Kontrastile ehitas Pärt üles mitmed oma teosed.
Viimane ja ühtlasi kõige võimsam Pärdi sedalaadi teostest on ladinakeelse tekstiga " Credo " (1968), milles on tsiteeritud Bachi prelüüdi C-duur
Tamberg
Helilooja ja hinnatud pedagoog.
Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid.
Alates oma jõulisest debüüdist 1950. aastate keskel on ta alati kuulunud eesti heliloojate juhtgruppi.
Ta on kirjutanud väga paljudes žanrides, tähtsal kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti); mitmeid žanre on ta sisuliselt uuendanud.
Tambergi looming seostub neoklassitsistliku suunaga eesti muusikas.
Ehkki aastakümnete jooksul on ta stiil muutunud, on selle põhituum jäänud samaks.
Tüür
Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid.
Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas.
Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks.
Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui žanridelt.
Kriitikud peavad üksmeelselt Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks ning samas emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks.
Tema helikeelt ei saa liigitada ei tonaalseks ega atonaalseks - Tüür püüab neid vastandlikke printsiipe pigem ühendada.
Tormis
Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel.
Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta.
Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse.
Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele.
Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski , 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat.
Sumera.
Üks oma põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog.
Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed.
Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju - just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid , eriti sümfoonia.
Sündmuste kulg on Sumera muusikas sageli aeglane - ta uurib muusikalisi detaile justkui läbi luubi ning avab aegamisi nende uusi tahke.
Lepo Sumera kujundimaailm on väga rikas - seal on poeetikat, meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga.