Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kythereia naeratas.
6.1.3. 20.06. võistulaulmine 10:00 13:00 lõuna 13:00 15:00 kontsert 15:00 19:00 järelpidu 19.00 01:00 6.2. Laulud 6.2.1. ,,Sind surmani" (A.Kunileid) 6.2.2. ,,Mu isamaa on minu arm" (A.Kunileid) 6.2.3. ,,Õhtu kellad" (F.Abt) 6.2.4. ,,Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J.Kallivoda) 6.2.5. ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J.Stuntz) 6.2.6. ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F.Pacius) 6.2.7. ,,Sind, Issand, meie kiidame" (G.Geissler) 6.2.8. ,,Hõiska kõik see maailm" (F.J.Künkel) 6.2.9. ,,Jumal, keisrit kaitse sa" (Vene riigihümn) 6.2.10. ,,Meil tuleb abi Jumalast" 6.3. Sõnavõtud 6.3.1. Jakob Hurt 6.3.2. Johann Voldemar Jannsen 6.4
Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid) Kasutatud materjal · www.laulupidu.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_eesti_%C3%BCldlaulupidu · · www.annaabi.com · www.google.ee/esimene üldlaulupidu Tänan kuulamast
Brenner) · "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) · "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) · "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) · Ilmalikud laulud: · "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) · "Oh mets" (Häser) · "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) · "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) · "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) · "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) · "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) · "Õhtu kellad" (F. Abt) · "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) · "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) · "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) · "Sind surmani" (A. Kunileid) Tähtsus rahvuslikus liikumises · See oli esimene sündmus,kus osales kogu eesti rahvas, see oli esimene sündmus mis tekitas eestalsetes ühtse rahva tunde ja näitas ka ühtsust välismaailmale, seal said kokku inimesed eri maanurkades ja rahva vahel tekkisid sügavad
hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla. Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana, Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul, rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa, suur on olemise piin. hinguse viivul, Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö. jõe voolus mere poole, Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti
Kui nüüd Saarepiiga kuulis, kes külaline (Kalevipoeg) on, komistas ehmatusega sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole. Siis üritasid Taat ja Eit merepõhjast piigat leida. Vanemad istutasid kalli tütre mälestuseks tamme. Kodus kasvanud kotkamuna tiiva all oli väike mehike, kirves kaenlas. Väljas hakkas ta suureks kasvama. I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad Põhjakotkas kandis vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillas Viru randa maha. Meie maa esimene valitseja. Üks lesknaine Läänemaal leidis ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt, viis koju ja vakas kaane all kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvas kaks kaunist piigat: Salme ja Linda. Neil käis palju kosilasi. Salme läks tähepoisile ja Linda Kalevile abikaaskas. Peeti pulmad. II. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. Sündisid pojad. Viimane „Pesamuna“ pärast isa surma ilmale tulnud. Kalevipoeg
kindlat elukutset, mida mõned inimesed ei suuda mõista või näha. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioran arvas, et kui ta on teada saanud elu mõtte(rahuldatud kirg), ei ole mitte mingisugust mõtet enam edasi eksisteerida. Ta seletab kõik vaid ühe lausega: ''Mõnel teisel hetkel küsisin endalt, milleks üldse pikendada oma siinviibimist, kui oled kõigest aru saanud ja selle teadmise tiivul tõstnud oma uhkuse taevatroonile?'' Ta leiab ka, et surm on ainuõige tõde, lunastus, tarkus ning ainuke mis on elus KINDEL. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu, vajadused ning keskkond. Need mõjutavad meid ja me ei mõista tõde seni kuni me oleme elus. Surm aga, väidetavalt Ciorani järgi, vabastab meie keha nuhtlusest. Näiteks surmahirmuga inimene mõtleb ning tegutseb märkimisväärselt selgemini kui seda teeb ükskõikne inimene. Ja need, kes ei
F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes · Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F. Abt Õhtu kellad Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm K. Collan Mu meeles seisab alati A. Kunileid-Saebelmann Mu isamaa on minu arm A. Kunileid-Saebelmann Sind surmani 3 4
Peipsi järve ligidale "kus tal jalad õnnekäigil sagedasti enne sammund, ehk küll kohta kurval silmal võõras täna vaatanessa". Nõnda tuleb ta Kääpa jõe kaldale, kus mõõk magab, ja astub jõkke. "Mõõka kohe mõtlemaie: kas ei e n n e i s e k a n n u d meesi ole mõõgakesta? Kas ei kohus karistada?" Selle mõttega lõikab ta mehel mõlemad jalad põlvist saadik maha. Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab. Siin võiks nüüd tema elukäik lõppeda. Aga vana jutt ei lepi sellega, vaid lisab, kuidas Taara mures olnud, kuna ei teadnud, millise ameti ta taevas Kalevipojale peaks andma. Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing
1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. 1947. aastal suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Mõned Talviku luuletused: Tütarlaps aprillis Rõõmude vürtsiseid veine kevad mul rinda kallas. Hurmas läks päev, aga teine mustade murede vallas. Nutuga naeru pooleks pudeneb igal viivul. Emba mind, et ma kooleks lõkkele loitvail tiivul. Issand, kas iial ei leita kongi, kus koltun vahaks? Vahel su peekrisse heita kihavaid mürke tahaks. Piinan ja petan sind armus. Kui aga kihvatad raeva, tunnen, et raudne su karmus avab mul seitsmenda taeva. Öö Öö tallas päikse jäätund rabahauda. Surm raskel käel, taod süsimusta rauda. Kes nüüd veel jätkama jäi päeareisi, peab kaua käima kohtamata teisi. Ja kes kord öösse ootama jäi venda,
Miljonid hinged otsivad igavest kodu ja sina annad neile oma jäädavuse lootuseks; miljonid vaimud lendavad, uurides igavikkude ruumi, mõõtmatuse saladuste poole, ja sina, päike, jätad neile oma tõe valguseks. Sinu vaimus on maailmade vara, sinu valguses Jumala kodu, kuldne päike. 11 Püha öö, Vaikne öö Ernest Enno Tasa kellakõla sõuab Õhtu tiivul kaugele, Armas helin hinges paisub, Ärkab üles lennule: Püha öö, vaikne öö! Keset tuba iluehtes Sätendamas kuusepuu, Kõrval seisab lapsukene, Rõõmul laulab väike suu: üha öö, vaikne öö! Kiireke siin hilju sündis Süütu lapse südames Tasa üle taeva sõudsid Rahuinglis hõisates: Püha öö, vaikne öö! Rõõmus, mures elurada Sammub ilmas inime, Sammub, kuni inglid vastu Jõuavad tal' lauluga: Rahu öö, vaikne öö...
Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud näevad vilumust kogudes tihti väga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi- tagasi ja sobivat saaki märgates laskuda sellele. Vahel otsib lind saaki sõudelennul paari meetri kõrgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata, eluga pääsevad siis vaid kõige väledamad. Mõnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva nägema, nad suunduvad võimalusel kajakate või haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv
Õhus on ohtu ja toimub ränk lahing, valatakse verd, kaitstakse isamaad ning langetakse selle eest. Nüüd las juhatab õnn sind. Istuta erinevaid asju oma sugulaste auks. Nende mälestusteks. Magage ja puhake, kuni ühel päeval ärkate Taara toas. Siis kuulete vanu jutte, mida mulle on rääkinud tammikud ja pihlakad. Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile. 2. lugu
Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer)), Ilmalikud laulud ("Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et.wikipedia.org/wiki/I_ %C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August
·"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) ·"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) ·"Nüüd rõõmu päev on käes" (C.Kreutzer) Ilmalikud laulud: ·"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) ·"Oh mets" (Häser) ·"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) ·"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) ·"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) ·"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) ·"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) ·"Õhtu kellad" (F. Abt) ·"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) ·"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) ·"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) ·"Sind surmani" (A. Kunileid) Kokkuvõte Tööd tehes sain teada, et mitte kõik eesti haritlased ei olnud samade vaadetega, kuid kõigil neil nii Jakob Hurdal, Carl Robert Jakobsonil, Johann Voldemar Jannsenil, Konstantin Pätsil kui ka Jaan
F. Brenner Issandat kiitke kõik paganad L. van Beethoven Kõik taevad laulvad W. A. Mozart Tere, tere, Jeesus Kristus C. Kreutzer Nüüd rõõmu päev on käes Ilmalikud laulud: J. Stuntz Eesti vennad, laulgem rõõmsast Häser Oh mets C. Kreutzer Mis hiilgab veel õhtul F. Mendelssohn Tere nüüd, sa kallis päev A. Zvyssig Suur rõõmu päev on tulnud Häser Kui ju jõed rõõmsast jooksvad J. Kallivoda Kui meie vaim siin linnu tiivul F. Abt Õhtu kellad Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm K. Collan Mu meeles seisab alati A. Kunileid-Saebelmann Mu isamaa on minu arm A. Kunileid-Saebelmann Sind surmani Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile Esimene üldlaulupidu ei jäänud ainult ühekordseks saavutuseks, vaid see avaldas kestvat mõju eesti muusikakultuuri arengule. Korraldati veel mitmeid järelpidusid, kontserte jne. Arenema hakkasid koorid, tekkisid pasunakoorid
Palmer) "Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner) "Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven) "Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) "Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) "Oh mets" (Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid) (6) Kasutatud kirjandus 1. http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Laulupidu 3. http://www.puhkaeestis.ee/et/vaatamisvaarsused-ja-aktiivne-puhkus/kultuuripuhkus- eestis/laulupidu-ja-laulupeo-traditsioonid-eestis 4. http://www.jvg
Stuntz) "Oh mets"(C. Häser) "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (C. Häser) "Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) “Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) „Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22
•"Issandat kiitke kõik paganad" (Brenner) •"Kõik taevad laulvad" (L. Van Beethoven) •"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart) •"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer) Ilmalikud laulud: •"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz) •"Oh mets"(C. Häser) •"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer) •"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn) •"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig) •"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (C. Häser) •"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) •"Õhtu kellad" (F. Abt) •“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) •"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) •“Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) •„Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore juhatasid David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peakomiteed valiti
F. Brenner "Issandat kiitke kõik paganad" L. van Beethoven "Kõik taevad laulvad" W. A. Mozart - "Tere, tere, jeesus kristus" C. Kreutzer "Nüüd rõõmupäev on käes" ILMALIKUD LAULUD: J. Stuntz "Eesti vennad, laulgem rõõmsast" K. Häser "Oh mets" K. Kreutzer "Mis hiilgab veel õhtul" F. Mendelssohn-Bartholdy "Tere nüüd sa kallis päev" A. Zwyssig "Suure rõõmu päev on tulnud" Häser "Kui jõed rõõmsast jooksevad" J. Kalliwoda "Kui meie vaim siin linnu tiivul" F. Abt "Õhtu kellad" Fr. Pacius "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" K. Collan "Mul meeles seisab alati" A. Kunileid-Saebelmann "Mu isamaa on minu arm" A. Kunileid-Saebelmann "Sind surmani" 6 Pidupäevad 17. juunil 1869. aastal tekitasid talupojavankritel saabunud lauljad suviselt vaikses Tartus rohkesti elevust. Lauljate rühmi nähti imetlemas 1848. aastal Barclay de Tollyle püstitatud
Tõelise poeetilise ideaalina välgatab luuletaja muremõttesse maine ilunägemus: ,,Kaugel lainete laia taga... Haljendab üksi imemaa." või siis palutakse tuultelt tiibu, ,,Et ma jõuan sinna maale, Mis kord lehvis koidikul". Kuid siis hakkab õrnalt kõlama mõistatuslik heli, nagu oleks imemaa päris lähedale tulnud: (Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde) Näe, mis lendab, lehvib läbi ööde. Luige tiivul, kohab akna all? Kas on arm, kas surm, kas imesõnum? Süda põues mul on põksuval. Kevad toob kaasa suure õnneõhina.Nii leiab laulik igat- setud elutäiuse armastustundes ja jõuab ,,Luuletuste" pe- rioodi kõige valdavama teema juurde. Haava armastusluule kõige omapärasemaks jooneks on armastustunde ühinemine siira igatsusega headuse ja ilu järele. Luuletustes ,,Lill" ja ,,Nõmmelill" on Haava väljendanud looduse hingestamise kaudu inimese ja looduse ühtsust. On
Mõlemad saared pühendati temale ja teda hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega.(Hamilton 1975:27) Võlurina, kelle ilu täitis õhu linnulauluga ja kes ainuüksi oma möödumisega pani lilled õitsema, kandis ta võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates.(Chaline 2005:37) Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis.
Neumann),"See on kaunis lõbus hää" (C. Palmer),"Issandat kiitke kõik paganad" (F. Brenner),"Kõik taevad laulvad" (L. van Beethoven),"Tere, tere, Jeesus Kristus" (W. A. Mozart),"Nüüd rõõmu päev on käes" (C. Kreutzer),"Eesti vennad, laulgem rõõmsast" (J. Stuntz),"Oh mets" (Häser),"Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer),"Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn),"Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig),"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser),"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda),"Õhtu kellad" (F. Abt),"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius),"Mu meeles seisab alati" (K. Collan),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Sind surmani" (A. Kunileid) II üldlaulupidu: "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal),"Sanctus" (F. J. Künkel),"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen),"Jumala vägevus" (L. van Beethoven),"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal),"Kiituse laul" (H. G. Nägeli),"Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann),"Sa Israeli karjane" (D
näoga haiged alla vaatasid. Lõpuks pidid hulgused järele andma. Väsimus, heade relvade puudumine, hirm, kuningaväe äkiline kallaletung, musketituli akendest -- kõik see mõjus rusuvalt. Pealetungijate ridadest läbi lüües panid nad plagama iga ilmakaare poole, jättes kirikuesisele terved kuhjad laipu. Kui Quasimodo, kes kogu aeg kaasa võitles, seda põgenemist nägi, langes ta põlvili ja tõstis käed taeva poole. Siis aga jooksis ta rõõmust joobnuna, linnu tiivul üles tornikambrisse, mille juurdepääsu ta nii mehiselt oli kaitsnud. Ainult üks mõte oli tal veel peas: põlvitada selle ees, kelle ta teist korda oli päästnud. Kui ta kambrisse astus, oli see tühi. ÜHETEISTKÜMNES RAAMAT 1. VAIKE SUSSIKE Sellal kui hulgused kirikut ründama asusid, magas Esmeralda, Varsti aga äratas teda unest kiriku ümber alatasa kasvav sumin ja kitsekese mökitamine, kes enne teda oli virgunud. Ta tõusis istukile, kuulatas, vaatas ringi, siis, hirmunud
annaabi.ee 
