Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean
¤ Keelpillid- kandeled, hiiukannel ¤ Lõõtspillid- ¤ Löökpillid- lokkupill, parmupill M. Härma looming: ¤ tegeles rahvalaulude töötlusega. ¤ kantaadid, koorilaulud, soololaulud Teemad: 1. isamaalised laulud- "Enne ja nüüd" ; "Meeste laul" 2. lüürilised armastuslaulud- "Kui sa tuled, too mul lilli" 3. rahvaviisi seadmed(liitis mitu rahvaviisi üheks tervikuks)- "Tuljak" ; "Lauliku lapsed" ; "Ei saa mitte vaiki olla" 1) Refräänsõnade kasutamine. 2) Võrdlus- uus ja vana rahvalaul 3) Pillid(nim.) 4) Asjaarmastajad, heliloojad(laulud) 5) M. Härma looming
aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga, mis võimaldas neid hiljem uuesti kuulata ning täpsemalt noodistada. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Pärast lõpetamist asus ta elama Haapsallu, kus edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel. Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol
1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis. Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva rahvaviisi alusel ulatuslikke kooriteoseid. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist. Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: - "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) - "Jaaniussike" (C. M. Redlich) - "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) - "Meie err" - "Sirisege, sirisege, sirbikesed" - "Maga, maga, Matsikene" Oluline osa on vaimulike rahvalaulu seadetel: - "Oh kui õndsad on need pühad taevas"
Alates 1917. aastast töötas Kreek eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris siis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja viimasena Haapsalu Õpetajate Seminaris Haapsalus. Samuti andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadiotes kui kontsertsaalides. Kreek jõudis koguda umbes 1800 rahvaviisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt on tema kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt.
a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt
Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid ning kõlas eesti esimene muusikateosena festivalil ,,Varssavi sügis". Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari ,,Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud". Selle tsükliga kujunes välja Tormise omapärane käekiri, mille kohta ta ise on öelnud, et ,,mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema
Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti ballaad." Looming: Soololaulud, vok.sümf. teosed, Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti Polüfooniliselt rikas faktuur 4) Teemades tihti Eesti rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid kantaadid "Kalevipoeg" ja "Vanemuine", lavateosed- rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid rahvaviisi intonatsioone. Looming: ooperid "Barbara von Diesenhusen", "Reigi ooper "Luigelend", kantaatballett "Eesti ballaadid", "Barbara von Diesenhusen", "Reigi "Barbara von Diesenhusen", "Reigi õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf
tahtis viia asja sisukamaks, mitte ainult piiblisüzeede ümberjutustus, vaid sisuline tõlgendamine oratoorium "Joonase lähetamine" (1909) saksa keeles, et kogu euroopa saaks aru kooriteoseid: "Eks teie tea" "Varas" Rahvusliku koorimuusika kujunemine Rahvuslik muusika Rahvalaulude kogumine: 1888 Jakob Hurt " paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962
Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tuttavaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaasaegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi "Meil
aastate keskpaiku. 1980. aastate lõpust, mil Eesti avanes maailmale, on Mägi teoseid esitatud menukalt ka paljudes Lääne-Euroopa maades, Skandinaavias ja Austraalias, ta on saanud uute teoste tellimusi Rootsist ja Saksamaalt.Helilooja Ester Mägit peetakse tihtipeale ,,Eesti muusika esimeseks leediks". Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis, ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus.Mäe hingeline muusika kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse
kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”. 5. Ballett “Kratt”. Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside koduselt tuttavaid intonatsioone tunneme ära helilooja paljudes teostes. Näiteks V sümfoonias on kaasaegne teravakõlaline helikeel kokku põimitud rahvaviisi “Meil
Tsernov ja Tserepnin). Juba Peterburis sündisid esimesed meisterlikud segakoorilaulud, nagu "Nõmmelill" (A. Haava, 1911) ja "Talvine õhtu" (V. Ridala, 1916). Peterburis tutvus Kreek ka Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Lisaks kogumismatkadel kirjapandule kopeeris Kreek enda tarbeks ka teiste kogujate viise, hiljem kirjutas ta rahvalaule ja pillilugusid üles oma õpilastelt. Kokku on helilooja kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema loomingu tähtsaim osa on koorimuusika ja valdavalt tuginevad ta kooriteosed rahvaviisidele. Kreek suhtus rahvaviisi kui
Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. eriti koorimu 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese Ta oli esimen eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, selle omapär koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas Lisaks sellele umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. 6.Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas", "Leelo" ,"Põh segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". Lii Konts
Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise muusikas kohtuvad rahvaviis ja XX sajandi kompositsioonitehnikad: lineaarne polüfoonia ja heterofoonia, modaalne mõtlemine ja sonoristlik kõlaväljendus. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed segakooritsükkel ,,Kihnu pulmalaulud" (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel ,,Meestelaulud" (1965, rahvaluule). 1967
töötlemine. Sellest ajast süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade, kõnelähedase laulu ja sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega
"Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj
Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene". Kuulamine "Tuljak" "Meestelaul"(esitas RAM, oli iga laulupeo kavas, hästi mehelik). Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis Peterburi Konservatooriumis koos MH'ga. Ta oli pärit Kloogalt. Terve pere oli väga musikaalne
Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,... Peterburi konservatooriumis õppis ta algul trombooni, seejärel kompositsiooni. Ta kogus umbes 6000 rahvaviisi. Palju vaskpille loomingus, madal register. ,,Reekviem"
kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit. Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest enamik tugineb rahvalaulule. Tema kooriteoseid on nimetatud ka koorisümfooniateks. Suur osa tema kooriloomingust tugineb ka vaimulikule rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik. Peale koorimuusika leidub Kreegi loomingus veel orkestrisüite, ansambliteoseid ja vokaalsümfoonilist muusikat , eriti armastas ta puhkpilliansambleid. Tuntud teosed on: Taaveti laulud, mis sa sirised sirtsukene. Ta kirjutas ka eesti esimese Reekviemi c-moll.
paljud neist kuuluvad püsirepertuaari. On kirjutanud soololaule ja ühe kantaadi ,,Kalev ja Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat. Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd" . III grupp laule on rahvaviisi seades, mida on tal sadakond. ,,Lauliku lapsepõli". ,,Ei saa mitte vaiki olla" Hiline looming- koorimuusika Eestis areneb metsiku kiirusega. Härma laseb ennast sellest mõjutada. Helilooming on keerulisem, on püütud edasi anda tekstikujundeid ja varjundeid. ,,Koju igatsus". Härma hilisemat loomingut lauldakse tunduvalt vähem. Üritas täiendada lastekoori repertuaari.
Johannes Brahms Elu Sündis hamburgi lähedal. Isa oli keskpäärane keelpillimängija ja ema õmblejanna, rahamured. Vanemad soovisid et pojast saaks ka keelpillimängija, kuid ise tahtis klaverit. Suur samm selles siimnas sai astutud kui poega hakkas õpetama pedagoog E. Marxer. Pärast aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja õukondades sai unelm teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Pe...
16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904. alustab EÜS ja dr. Oskar Kallas rahvaviiside süstemaatilist kogumist. Maailma esimene rahvaluule doktor. 1911 liitus Cyrillus Kreek hakkas fonograafiga laule koguma, ta lasi seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen taevast ülevalt", ,,Mu süda ärka üles" . Pillid. Viled, pasunad, sarved. Pööpill puusüdamest keeratakse välja. Puhkpillidest on peeneim parmupill. Keelpillid tuntuim moldpill 1 keel peal ja sellega sügatakse viisi, põispill, hiiu kannel, külakannel. Puhkpillid- bajaan. Peaaegu olematud on löökpillid. Karmoska setude hulgas leviv pill.
kolm last. 1992. aastal maeti helilooja põrm kodumaa mulda, Kullamaale isa kõrvale. Käina alevikus, Rudorf Tobiase sünnikodus, asub nüüd helilooja muuseum, kus on ulatuslik ülevaade tema elust ja loomingust. Teosed: ,,Joonase lähetamine", eesti sümfooniline muusika esiteos (avamäng ,,Julius Caesar"), Kalevipojast inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" ja ,,Kalevipoeg põrgu väravas", Kantaat ,,Johannes Damaskusest", Saksamaal valmisid ,,Capricco eesti rahvaviisi ,,"Vares vaga linnukene'' teemal" HUVITAVAID FAKTE: Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel. Rudolf Tobias mälestussammas asub Haapsalus
1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilaulud "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) "Meie err" "Jaaniussike" (C. M. Redlich) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) "Maga, maga, Matsikene" Vaimulikud rahvalaulud "Oh kui õndsad on need pühad taevas" "Mu süda, ärka üles" "Ärgake! nii vahid hüüdvad"
Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Friedrich Saebelmann (1851-1911) Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis ka Peterburi konservatooriumis klaverit. Tuntuimad laulud on ,,Ellerhein" ja ,,Kaunimad laulud". Tema helikeel on väga saksapärane ja
elukäikudes on palju sarnast. Nad olid lõpetanud Cimze seminari, edasi läksid elama ja töötama Peterburgi. Nende loomingu tähtsaim zanr oli koorimuusika, -laul. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat -tähtsamad laulud: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Friedrich Saebelmann (1851-1911) Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis ka Peterburi konservatooriumis klaverit. Tuntuimad laulud on ,,Ellerhein" ja ,,Kaunimad laulud". Tema helikeel on väga
õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100
C) Maria Teater 4. 19. sajandi teise poole tähtsaim ooperikeskus Venemaal? A) Petrovka teater B) Maria Teater C) Moskva Suur Teater 5. Balletizanri arengus oluline periood? A)18.saj B)20.saj C) 19.saj 6. Tsaikovski balleti tippteos? A) Luikede järv B) Pildid näituselt C) Finlandia 7. Mis aastal pandi alus Venemaa balletikunstile? A)19.saj B) 18.saj C)20.saj 8. Venemaa rahvusliku sümfoonilise muusika traditsioonide rajaja? A) Glinkina B) Sussanin C) Sibelius 9. Mitu vene rahvaviisi on ,,Kamaarinskaja"aluseks? A) kolm B) üks C) kaks 10. Mitu sümfooniat kirjutas Tsaikovski? A)10 B)6 C)8 11. Mitme osaline on Modest Mussorgski klaverisüit ,,Pildid näituselt?" A)12 B) 8 C) 10 12. Missugust päritolu oli Frederik Pacius? A) Saksamaa B) Norra C) Austria 13. Frederik Paciuse ooper? A) ,,Kuningas Karli jahiretk" B) ,,Kullervo" C) ,,Majake kanajalgadel" 14. Mitu aastat tegutses Pacius dirigendina? A) 20 B) 25 C) 30 15. Soome rahvushümn ja hiljem Eesti hümn
Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele.
2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. 5.Sibeliuse loomingu loetelu · K 6.Võimas rühm (mPillal tegutses ja kus; kes kuulusid) · 1860ndatel Peterburis · Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. 7
aastatel 1956-1960. · Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti tutvuda uuema muusikaga, mis kontserdisaalist ning õppekavast puudus. · Tormis sattus 1958. aastal Kihnu pulma, mis peeti muistsel kombel ja ürgne regilalul tõelises keskkonnas rabas teda. · Seepeale astus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. · 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele. · 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. · 1972. aastast, mis ilmus Tormise Artikkel ,,Rahvalaul ja meie"- väga põhjalik ja kirglik manifest, on ta aastakümneid regivärsilisi rahvalaule propageerinud. · Ta on olnud paljudel üritustel eeslaluja ning kõnelenud rahvaviisist.
kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale
Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana
folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper "Vürst Igor " e. "Vägilase ooper" aluseks 12. saj. lõpust pärinev eepos "Jutustus Igori sõjaretkest". Kiievis valitses Igor, kallale tungis polovetside hõim. Toimub võitlus Igori ja polovetside vahel. Ooper algab Igori ülistuskooriga ja saadetakse sõjaretkele. Hakkab päikesevarjutus. Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski
pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj
Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Kodust eemal suurenes huvi rahvaviiside vastu. Naastes Eestisse töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis. Süvenes huvi folkloori vastu ning ta leidis heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Tormis on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Tänu tema algatatule on palju viise jõudnud taas laulupeo repertuaari. Neid lauldakse ja tehakse taas omaks.. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste
Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus
Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 19211932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus
tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles.
Ta veetis oma suve kodutalus Hüpessaares ja väsinu ning haigena naasnes ta tallina 28.oktooberil. Kuu ajapärast aga katkes Mart Saare elutee ning 3.novembril maeti ta Suure- Jaani kalmistule 4.2 Cyrillius Kreek 1917. aasta aprillis pärast sõjaväekohustustest vabastamist asusus Cyrillus Kreek elama Haapsallu ning hakkas tööle koolides muusikaõpetaja ja koorijuhina. Tema loominguline elavnemine algas juba aga sama aasta augustis. Tema heliloojakäekirja üks peamisi tunnusjooni oli rahvaviisi polüfooniline töötlemine. Huvitav oli Cyrillius Kreegi juures see, et ta kopeeris endale ka teiste korjajate materjale. Kreegi rahvamuusikakartoteek sisaldab ligikaudu 5500 viisi ja on korraldatud kihelkondade kaupa. 28.juunil 1918 abiellus C. Kreek Maria Bleesiga. Nende esimene laps sündis 11.septebril ning tema ristiisaks sai Kreegi ja Mart Saare ühine sõber Peeter Süda. Alates 1919.aasta sügisest asus Cyrillius Kreek tööle Rakvere Õpetajate seminaris ja Virumaa Reaalgümnaasiumis
Heloloojaks õppis iseseisvalt. 1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat. 1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja juurde ta rahu valvama. 90'ndatel külastas kahel korral ka londonit, kus teda hästi vastu võeti. Tänutäheks kinkis ta londonlastele 12 sümfooniat. Töötas suurema osa elust aadelkonna heaks ja sai selle eest ka vastavat tasu Looming: Tema teemad on rahvaviisi lähedased lihtsad rütmid. Arendas välja klassikalised favoriidid: dümfoonia, sonaat, sonaat-allegro printsiip. Loomingu nimistusse kuulub 104 sümfooniat. 83 keelpillikvartetti, 24 oooperit, 14 missat. Lisaks 4 oratooriumi : ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" · Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791) Amadeus jumala armastaja. ,,Sünni eest tuleb maksta surmaga" Sündis Salzburgis Austrias. Isa oli tuntud viiulipedagoog ja helilooja. Wolfgangi muusikalised võimed avaldusid ülivarakult.
Mihhail Glinka (1804-1857) sündis Smolenski maakonnas, mõisniku peres. Rahvalaulud ja pillimängud mõjutasid tema loomingut suures hulgas. Osales oma onu mõisas orkestris, mängides kuulmise järgi viiulit ja flööti. Esimene teos, mida esitati oli Mihhail Glinka ,,Kamaarinskaja". Sissejuhatus oli väga võimas. Mängisid flöödid siis viiulid vahepeal ka kontrobasiid. Teos oli väga tihedalt seotud vene rahvamuusikaga. Viiulid "hüplesid" ja muusika oli väga kiire. Oli kuulda kaks vene rahvaviisi pulmalaul ja kiire rahvatants kamaarinskaja. Püüti jäljendada sümfooniaorkestri pillidega rahvapillide kõlavärve. Teost oli väga mõnus kuulata eriti just sellepärast, et mängijad elasid ise väga kaasa, mida oli näha nii nende nägudest kui ka liigutustest. Peojuht astus lavale ja esitas järgmist esinejat Olga Sosnovskajat. Olga on Venemaa teeniline näitleja ja paljude konkursite laureaat. Esimene teos, mida ta esitas oli Nikolai Rimski Korsakov ooper ,,Lumivalguke"
kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor (ehk härjavõitleja) Escamillot. Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma. Carmen aga keeldub ka tema lähenemiskatsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado arutavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nendega liitumast, sest ta suudab vaid Joséle mõelda. Saabub rahvaviisi laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi. Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest. Siis tantsib ta üksnes mehele, ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse. Kui José hakkab lahkuma Carmen ägestub ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab, siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest
· Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu · Karl Ustav Kreek Kirill Cyrillus · Peterburi Konservatoorium (tromboon ja kompositsioon) · Pärast kooli lõppu elas ja töötas Haapsalus · Al. 1940ndatest õppejõud Tallinna Konservatooriumis (1950 sunniti lahkuma) LOOMING · Vaimulikud rahvalauluseaded (üle 640) kogus peamiselt Lääne-Eestist ja saartelt. Palju ka ühe ja sama rahvaviisi erinevaid seadeid · Vaimulikud laulud Piiblist pärit salmitekstidele loodud · Reekviem segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1927) TEOSED · ,,Maga, maga, matsikene" · ,,Sirisege, sirisege, sirbikesed" · ,,Ma tulen taevast ülevalt" · ,,Mu süda ärka üles" 8. Heino Eller (1887-1970) · Sündis Tartus · Peterburi Konservatoorium (viiul, kompositsioon)
Peterburi konservatooriumisse. 1886a äsjaavatud Moskva Konservat õppejõuna. Töötas seal üle 10 aasta. Lõppetanud töö, algas vabakutselise elu. Teda toetas rahaliselt ja moraalselt rikka metsakaupmehe lesk Natezda von Meck. 1870 II poolel oli tal sügav hingeline kriis, mida süvendas veelgi rohkem ebaõnnestunud abielu. Talviti reisis enamasti W-Eur, kus juhatas oma teoseid. Viibis ka Haapsalus, kus tema mälestuseks on rannas pink, millesse oli rajutud rahvaviis"Kallis Mari". Seda rahvaviisi kasut ta oma 6.sümf alateemana. 1880 a keskpaiku ei reisinud enam ringi ja elas Moskva ääres alevikus Klin. Suri 6.nov Moskvas koolereasse. Looming: loomingu aluseks on linnaromanss, mille tõttu tekkis konfl V. Rühma liikmetega. Ta on psühhol suuna esindaja ja püüab väljend inimese tunnete nüansse. Ei sunni mõistusega tundeid vaikima ja selle väljendajaks laulev meloodia. Instr muus: 6 sümf, 3 kaverikonts, 1 viiulikonts
Neid iseloomustavad ilmekas meloodia, nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks. 5 TEOSED. Muusikalised lavateosed: *Laulumäng “Murueide tütar” Koorimuusika: *Kantaat “Kalev ja Linda” *Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt.
puudus. 4 Kõrghetk Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit
jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud,
oma lõbuks. Korraldati külalistega muusikaõhtuid, ning nüüd ei olnud professionaalseteks muusikuteks ainult mungad. Muusik võis leida tööd õukonnas või mõne haritlase kodus. Kuna muusikute järele oli suur nõudmine, hakati neid ette valmistama erilistes õppeasutustes , millest kujunesid konservatooriumid. Esimene taoline õppeasutus asutati 1537.aastal Napolis. Renessanss ajastul armastati väga mitmesuguseid polüfoonilisi laule. Nende loomisel hakati eesätt kasutama rahvaviisi koos erksamate rütmidega, mitte aga askeetlikku tardunud kõla. Uudseks jooneks oli ka looduse jäljendamine (lindude vidin, vete vulin jne.), ning populaarseimaks lauluviisiks oli MADRIGAL, mis tekkis Itaalias. Need olid vaba, arendatud vormiga, algul ühehäälsed, seejärel 4-5 häälsed laulud.Need laulud kajastasid igapäevaseid elusündmusi või lihtsalt õrnu tundeid. Samaaegselt tekkis ka uusi vaimulikke laululiike nagu hümnid. 15
annaabi.ee 
