Muusika arvestus (2)

1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism . Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss.
2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul)
• Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt)
• Kommetega seonduvad tavandilaulud ( pulmalaulud , mardi- ja kadrilaulud jt)
• Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt)
• Kiige-, mängu- ja tantsulaulud
3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts " Vanemuine "
Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne , tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni „Eesti laulik“, Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni „Wanemuise Kandle Haeled“).
4. Cimze seminar : Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas . Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 35–40 ning õppematerjalide eest 10–15 rubla. Õpetust anti saksa keeles, õppeaineteks usuõpetus, rehkendamine, maateadus , laulmine , klaveri, oreli ja viiuli mängimine ning harmoonia . Aastal 1871 muudeti töökorraldust, õpilasi hakati vastu võtma igal aastal ning pikendati õppeaega kolmelt aastalt neljale. Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused.
5. Orkestrite tegevus 19.saj. teisel poolel:
6. I üldlaulupidu: . Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise aastapäev. Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu – A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega „Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm“. Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56.
7. Asjaarmastajad- heliloojad :esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN -KUNILEID: 1845 – 1875

• Helilooja , organist, koolmeister.
  
• Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest
  
• Tema teadaolev looming – “5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet”-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule
  
• Laulud “ Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani” on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a.
  
• ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 – 1917
  
• Helilooja ja pedagoog
  
• Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis
  
• Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled.
  
• Teeb rahvaviisitöötlusi
  
• Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika.
  
• “ Ketra, Liisu ”, “ Kannel ”, “ Laula , laula suukene”
  
• FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 – 1911
  
• Helilooja, koorijuht , pedagoog, pianist ja organist
  
• Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid)
  
• Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist “ Kaunimad laulud”
  
• On loonud ka soololaule
  

Kuulamiskava: “ Kaunimad laulud”

• KARL AUGUST HERMANN - 1851 – 1909
  
• Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane – 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur.
  
• Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees
  
• Andis välja ajakirja “ Laulu ja mängu leht” – uudiseid maailma muusikast, noodid , õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria .
  
• Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega.
  
• Kirjaniku ja luuletajana andis välja luulekogumikke, näidendeid, järjejutte.
  
• Keeleteadlasena tundis Hermann muret, et eestlastel puudub ühine kirjakeel .
  
• Pakkus välja palju uusi sõnu , millest paljud ongi jäänud meie igapäevasesse kõnepruuki.
  
• “ haritlane ”, “õpetlane”, “õpilane”
  
• Käänetenimed: ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav , olev
  
• Muusikaterminoloogias: helilooja, heliredel, kolmkõla
  
• Elu viimased 20 aastat töötas Hermann Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina
  
• Heliloojana oli ta väga produktiivne . Teoste täpne arv on teadmata, aga arvatakse , et see küündib tuhande ligi.
  
• Enamuses tema loomingust moodustavad koorilaulud .
  
• Tänaseni populaarsed :
  
• “ Oh, laula ja hõiska”
  
• “ Mingem üles mägedele”
  
• “ Kungla rahvas”
  
• Katsetas ka ooperižanris. 1908 valmis nelja vaatuseline lauleldis “ Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad ”, kust on pärit ka “Kungla rahvas”
  
• Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaid.
  

Kuulamiskavad: “ Oh, laula ja hõiska”;“ Kungla rahvas”

8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu " Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda ".

Koorilaulud

• "Enne ja nüüd"
  
• "Meestelaul"
  
• "Kojuigatsus"
  
• "Kui sa tuled, too mull' lilli
  
• "Pühendan kõik kallile"
  

Rahvalaulutöötlused

• " Tuljak "
  
• "Lauliku lapsepõli"
  
• "Tule koju"
  
• "Ehi, veli , opi veli"
  

9. A. Läte tähtsus eesti muusikas: Aleksander Läte oli helilooja ja dirigent . Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe “Postimees” muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas koorilaulukogumikke, uuris värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda “Sprenk-Läte”, lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu.
10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas: 1893. a astus Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena. Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a.
Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare 'i draamale" Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan ". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller . Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni.
11. R.Tobias – looming:uute žanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse vastane, modernne helikeel,teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism
R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi:
1) Peterburi
2) Tartu
3) välismaa ajajärk.
1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul.
2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"- aineline ooper . See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale.
3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi ("Kalevipoeg põrgu väravas", "Sest Ilmaneitsist ilusast").
Looming:

• Oratoorium “ Sealpool Jordanit”, “ Joonas ” ;
  
• Kantaadid “ Johannes Damaskusest”, “Ecclasia”;
  
• Avamäng “ Julius Caesar”;
  
• Keelpillikvartetid;
  
• Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt
  

12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas:
Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898 . aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai
Rimski -Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori.1920–1924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor . Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis .
Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt.
13. A.Kapp – looming: Loomingu omapära:

• kirjutas žanriliselt mitmekesist muusikat
  
• eelistab instrumentaalseid suurvorme
  
• teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad , pingeline dramatism
  

Looming:

• 5 sümfooniat ( kuulsaim “ Noortesümfoonia”)
  
• avamäng sümfooniaorkestrile “ Don Carlos ”
  
• oratoorium “ Hiiob ”
  
• Süit eesti viisidest ( 1906.a.-  Vanemuise teatrimaja avamiseks)
  
• kantaat “ Päikesele” ( 1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks)
  
• Soolo – ( Metsateel jt  ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt)
  

14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas: Tallinna muusikaelu organisaator

• Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu  edendama .
  
• 1918.a. Tallinna – tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana.
  
• 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks)
  
• Temast sai kooli 1. direktor !
  
• Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna.
  
• Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras.
  

15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud:
Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.
Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.
Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid.
Looming:

• Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke , Leelo, Unustamatu laul jt;
  
• üle 100 soololaulu;
  
• klaveriminiatuurid
  

16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. 1914. a. kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris , seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus . Lisaks andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides , tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel.
17. E.Aav ja "Vikerlased":eesti rahvusliku ooperi looja!

• 1926.a. lõpetas Tallinna kons- i  A. Kapi õpilasena.
  
• Looming: 
  

• on vähene, peamiselt koorilaulud,  mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala .
  

Vikerlased:

• Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga “ Vikerlased” . Esietendus 1928.a.
  
• Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga.
  
• Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine.
  
• Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama.
  
• Tegelased: Vaho – Saaremaa vanem; Ülo – noor  juht, Juta armastatu ;  Juta – Vaho tütar; Olav – Sigtuna vürst.
  

18. E. Tubin ja " Kratt ":esimese eesti balleti looja!

• 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis.
  
• Tööle dirigendina “ Vanemuise” teatrisse.
  
• 1944.a. elama Rootsi. Suri seal.
  

Looming:

• 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.)
  
• Ooperid : Barbara von Tisenhusen” ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979)
  

Ballett “Kratt”: 

• Loodud aastatel 1937- 1940.
  
• Esietendus toimus 1943.a.
  
• Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud  tantsuline folkloor ( torupilli- ja kandlelood) . Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid
  
• Sündmustik areneb 18. saj. keskel , mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning  nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused.
  

19. H.Elleri tähtsus eesti muusikas: 1920–1940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 1940–1970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971 . aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool.

• Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas .
  
• Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone.
  
• Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik.
  
• 
  20. H.Elleri looming: Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid.Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed „ Kodumaine viis”, „ Koit ”, „Videvik”, „ Varjus ja päikesepaistel”, klaveripalad „ Kellad ”, „ Liblikas ”, „13 klaveripala eesti motiividel”, viiulipalad „Männid”, „Avarused”. Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise – ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja. Eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas
  
• Orkestriteos „Kodumaine viis” (5 lugu keelpilliorkestrile)
  
• Sümfooniline poeem „Koit”
  21. G.Ernesaks kui väga mitmekülgne muusik: Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele.Veel on kirjutanud soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule. Lisaks intensiivsele dirigendi-, pedagoogi- ja heliloojatööle, jõudis Ernesaks avaldada ka mitu raamatut.
  22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud: 5 raamatut:
  
• * "Suu laulab , süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983)
  
• * "Nii ajaratas ringi käib" 1977
  
• * "Kutse" 1980
  
• * "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984)
  
• * "Laul, ava tiivad" 1985
  
• Tuntumad ooperid on 1)„Tormide rand ” ja 2)„Pühajärv
  23. V. Tormise loomingu omapära + näited loomingust: Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja . Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. 1981 "Eestlase laulukesed", 1983 " Laevas lauldakse", 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile jne.
  24. "Raua needmine"- RAUA NEEDMINE on kahtlemata tuntumaid teoseid Eesti koorimuusikas. Juba algselt on seal olemas kogu käesoleva projekti peamised tunnusjooned: shamaanide loitsud, Kalevalast laenatud riimid , regilaulu ürgne vägi.