1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri (s. 1959) ja Urmas Sisaski (s. 1960) muusika. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel “Hortus Musicus”, mille
· Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi
mobile. See on efektse dünaamilise tõusuga lühike orkestriteos, mis saab alguse justkui tühjusest, kasvab rütmide ja kõlade tihenedes tohutu kulminatsioonini ning hääbub siis uuesti. Arvo Pärt on ka üks viljakamaid lastekomponiste. Ta on loonud muusikat nii lastenäidenditele kui ka filmidele. Sellest muusikast koostas ta ka klaveripalade kogumiku. Tema silmapaistvam teos on kantaat ,,Meie aed". Arvo Pärdi teine stiiliperiood erineb esimesest, kuna teisel perioodil on originaalses muusikalises sümbioosis praegusaegne ja eelnevate ajastute muusika, esimesel perioodil aga huvitasid teda vaid nüüdisaegse muusika suunad. Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on kolmkõla. Ta ise nimetas uut stiili kellukeste ehk tintinnabuli stiiliks. See on rahu ja hingelist tasakaalu väljendav, endassesüüviv, vaikust kuulatav, kuid seejuures intensiivne ja pingestatud muusika
kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu. Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele. Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus. Muusikaõpetaja peab olema pädev muusika põhiõpetuses, repertuaari tundmises, pillimängu oskuses. Et ajaga kaasas käia, peab ennast pidevalt täiendama. Selleks on muusikaõpetajatel
Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüds...
KUULAMISPÄEVIK NIMI: EESTI MUUSIKA 5. ja 6. põlvkond 5. põlvkond Üldiseloomustus: 1970. aastatel olulisele kohale tõusevad heliloomingu üldist kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja live-elektroonika. 20. Saj lõpukümnenditel hakkas levima multimeedia- mitme kommunikatsioonivahendi kombineerimine. Tekkis uus heliloojate põlvkond. Kümnendi esimesel poolel alustasid heliloominut Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1980. aastatel hakkasid levima enesemääramisideed, hoogustus kooriliikumine, taasavastati vanu isamaalaule. 1980. Aastate lõpp on läinud ajalukku ,, laulva revolutsiooni" nime all. 1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised...
Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Mina ja keskkond Viideo kosmosest, Presentatsioon Väike jutt Maast ja Pildid ja jutt “Tähed Presentatsioon planeetidest. „Esimene lend Kuust. ja tähekujud”. “Päike”.
jm. George Harrison - vokaal, soolokitarr, sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm. Ringo Starr - löökpillid, vokaal, klahvpillid jm. Üleval (vasakult) :John Lennon , Paul McCartney All (vasakult) :George Harrison , Ringo Starr Lennon ja McCartney olid The Beatlesi peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. The Beatlesi läbilöögis mängis olulist osa mänedzer Brian Epstein ning muusikalises arengus produtsent George Martinil. The Beatles oli Liverpoolist pärit rockansambel. Ansambli muusikaline ulatus oli väga lai. Ulatudes ballaadidest reggaeni ning psühhedeelsest muusikast bluusini. Praeguseks on The Beatles müünud üle 1 miljardi plaadi. 1963 oli biitlite läbilöögiaasta, kui nad väljastasid oma debüütalbumi ,,Please Please Me". 1964 levis biitlimaania Põhja-Ameerikasse ja sealt edasi üle kogu maailma
Kontserdiarvustus Mulle jäi eredalt meelde märtsis 2010 toimunud rütmishow, kus esines perekond Kirss. Kontsert toimus 4.märtsil Esinesid isa Jaan Kirss koos oma laste Helena Victoria ja Ian Mikaeliga. Veider tundus algul, et see ei olnud mingi tavaline kontsertetendus, vaid kujunes põnevaks elamuseks. Nad mängisid trumme, süntesaatorit ja veel mitmeid huvitavaid instrumente. Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu. See leidis aset Vanemuise kontsertsaalis. Kontsert oli muusikalises mõttes väga hea. Uku Suviste hääl on võimas ...
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss"
basskitarri. McCartneyl oli vokaal, basskitarr, kitarr, klahvpillid, flüügelhorn, löökpillid jm. Harrisonil oli vokaal, soolokitarr, sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm. Starril olid peamiselt löökpillid, kuid ka vokaal ja klahvpillid. John ja Paul olid ansambli peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus tähtsaks ka Harrisoni panus. Biitlite läbilöögis oli oluline osa ka mänezer Brian Epsteinil ning muusikalises arengus oli oluline osa George Martinil. Ansambli edu algusaastaks peetakse 1963. aastat, mil Biitlid väljastasid oma debüütalbumi ''Please, Please, Me''. Peale seda hakkasid Suurbritannia ajakirjades ilmuma artikklid teismelistest tüdrukutest, kes kontserditel kiljusid ja minestasid. 1964. aastal hakati ajakirjanduses muusikamaailmas toimuvat nimetama ''biitlimaaniaks''. See maaina levis ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu kogu ülejäänud maailmasse
tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani
Kas meil on Eurovisiooni vaja? Eurovisioon on kujunenud küll omamoodi traditsiooniks, aga mõeldes nüüd kui mitu aastat järjest ei ole ennast televiisori ette naelutanud ja ärevusest kilgates tulemusi oodanud, siis ei. Lapseeas sai tõesti huviga oodatud, punktide pärast kaua üleval oldud ja küüsi näritud. Samas, väike protsent minust pooldab Eurovisiooni, on ju vahva hiljem vaadata, millega erinevad riigid lagedale tulevad muusikalises osas. Mis mind häirinud on? Silmapilkselt hüppas pähe visioon Kreisiraadio Leto Svetist, mis 2008.aastal Eestit esindas. Kui aus olla, siis minul oli küll tol hetkel häbi olla eestlane, tohutult vastukarva lugu. Mõistan, et enamasti ollakse show peale väljas, kuigi see ületas minu jaoks igasugused piirid. Korra olen tundud seda õnnejoovastust kui 2001.aastal Eesti võitis, aga see selleks. Eurovisioon on alla käinud, palju labaseid etteasteid ja mõni üksik kullatükk
Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes on Pajusaar kirjutanud emotsionaalse ning muinasjutulise helimaastiku. Minu lemmik oli teise vaatuse alguses kõlanud imeilus ballaad ,,Võib elu minna vahetusse muinasjutuga", mis oli tõepoolest muinasjutuline ja kõrvale väga mõnus kuulata. Olen üldiselt ka väga rahul näitlejate lauluoskusega, polnud midagi, mis oleks häirinud. Muusikaline pool oli väga erinev. Tempo, meloodia ja rütm muutusid pidevalt koos tegelaste ja olukordade muutumisega. Minu jaoks oli
Aastal 2008 möödus 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi "pilvest päikse välja"! Just seetõttu toimus 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga "Märkamisaeg". Selle sündmuse sisuks oli meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vorm vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kandis üle ja säilitas aegade otsani Rahvusringhääling. "Märkamisaeg" on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad) Autor Pealkirjad M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Härma Tuljak G
Sven Grünberg Essee Pärnu 2011 Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. ...
intelligentsus · Väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, katsetamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. · Inimesele meeldib põhjendada. 3. Muusikaline intelligentsus · Väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5
tema üks suurimaid hitte I will always love you. Ta on mänginud ka teistes filmides nagu The preacher`s wife, Cinderella, jne. Samuti on ta näidelnud teleseriaalides ja reklaamides. Ta on võitnud mitmeid erinevaid auhindu. Näiteks 31 Billboard Music Awards, 22 American Music Awards, 7 Grammy Awards, jne. Ta on saanud ka Guinnesse rekordite raamatusse kui kõige enam auhinnatut naisartist läbi aegade. 2002-2009 oli tal eraeluga seoses muusikalises karjääris madalseis. 2009 tuli tal välja viimane album I look to you. 2010. aastal tahtis ta teha tuuriga comebacki, aga fännid olid pettunud tema hääle kvaliteedis ja esinemises. 2011. aastal tegi ta filmi Sparkle, kus ta ise mängis ja oli ka produtsent. See film tuli kinodesse pärast tema surma. Isiklik elu 18. juulil 1992. aastal abiellus ta R&B laulja Bobby Browniga. 4. märtsil 1993. aastal sündis neil tütar Bobbi Kristina.
kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. •Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub tegemiste edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatika ülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. •Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses.
a) Keeleline ehk verbaalne intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. b) Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu.
Paul McCartney (vokaal, basskitarr; ka kitarr, klahvpillid, löökpillid, flüügelhorn jm) George Harrison (vokaal, soolokitarr; ka sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm) Ringo Starr (löökpillid; ka vokaal, klahvpillid jm) Lennon ja McCartney olid The Beatlesi peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. The Beatlesi läbilöögis mängis olulist osa mänedzer Brian Epstein ning muusikalises arengus produtsent George Martinil. Kirjandus The Beatlesi bändist: Markku Koski, "Beatles: ühe ansambli anatoomia". Raul Kala, "Ansambel "The Beatles": nimed ja koosseisud" James Woodall, "John Lennon ja Yoko Ono: kaks mässajat: poplegend". Charlie Gardner, "The Beatles: Yellow Submarine = Kollane allveelaev". Tony Barrow, "John, Paul, George, Ringo ja mina: biitlite tegelik lugu" (ansambli suhtekorraldaja mälestused). Larry Kane, "Avameelselt Lennonist".
See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal. See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi poodud mehest, kes loojuva päikese kiirtes vaikselt võllas ripub. Siin on kõlaliseks keskmeks 2 pidevalt korduv noot, mis kui saatuslik kirikukell lõpuks vaikusesse hääbub. „Võllas“ on tegelikult üks neid harvu kordi, kui Ravel pöördub ekspressionismlike väljendusvahendite poole
aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. v Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esijalgu vaimulikule kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik
-1970. aastatel. The Beatlesi koosseis ● John Lennon (vokaal, rütmikitarr; ka klahvpillid, basskitarr jm) ● Paul McCartney (vokaal, basskitarr; ka kitarr, klahvpillid, löökpillid, flüügelhorn jm) ● George Harrison (vokaal, soolokitarr, tambura, basskitarr, klahvpillid jm) ● Ringo Starr (löökpillid; ka vokaal, klahvpillid jm) Lennon ja McCartney olid The Beatles'i peamised laulukirjutajad. The Beatles´i läbilöögis mängis olulist osa mänedžer Brian Epstein ja muusikalises arengus produtsent George Martin. The Beatlesi muusika Biitlite populaarsusele aitas kaasa labastatud muusika pakkumine 1960–ndate alguses. Publik oli teismepopiks muudetud rock`n`roll`ist tüdinenud ja soovis midagi uut ja väärtuslikumat. Kui The Beatles oma uudsusega ilmus, rabas see paljusid. Biitlite laulude üldised iseloomujooned olid rock`n`roll`istki tuntud jõuline rütmipulss, värvikas harmoonia, muutuv rütm, keeruline meloodiajoonis. The Beatles’i moodustamine
Etenduse vältel elasid kõige rohkem kaasa väikesed lapsed, kes iga liigutusegi peale kihistasid. Pean tõdema, et mõni liigutus tõi isegi endal muige suule. Mina ei oleks midagi sellist oodanud, teades, et tegu oli lastekontserdiga. Pealegi olid esinejad ka täiesti teadlikud enamiku publiku moodustavate inimeste east. Samas saan aru ega lapsi muud moodi ärkvel hoida ju ei saa kui rumalaid nalju tehes, ei tohi ju lasta publikult igavleda. Sain muusikalises mõttes erakordse kogemuse, ma ei oleks arvanudki, et ainult selliseid pille kasutades on võimalik üsna head muusikat luua. Soovitan esinejatel edsapidi leida veidi viisakamaid meetodeid rahva põnevil hoidmiseks, sest see o n võimalik.
lapsepõlve, kus kõik oli veel lihtne. Sellega aga asi peakski piirduma, meenutusega, sest oma lapsepõlves ei saa ju elama hakata. Kui tahad tegeleda muusikaga, mis on tänapäeva mõistes muusika, tuleks jõuda sinna, kus see ala praegu arenenud on. Lihtsate instrumentidega algelisi lihtsaid missasid või kaanoneid on igav laulda, kuulata ja õppida. Ma ei saa aru kuidas keegi viitsib sellega üldse tegeleda. See on muusikalises mõttes samahea kui uuesti rääkima õppimine. Ma küll ei tahaks, et keegi hakkaks mind uuesti rääkima õpetama. Meeldida võib see aga puudega inimestele, kelle arengutase lihtsalt ei võimalda enamat. Vanamuusika on alus muusika ajaloole tänapäeva mõistes, ta on esialgne versioon, algeline ja lihtne, mida hakati läbi aja edasi aretama, selleks, et jõuda välja tänapäeva. Ta oli vajalik mingil hetkel edasijõudmiseks ja temas on põhitõed, aga see on ka kõik milleks ta on vajalik
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitu...
Quasar Saxaphone Quartet „Muusika Maale“ Käisin 12.10.2014 kell 16.00-17.50 kuulamas saksafonikvartett quasari kontserti, mille pilet oli 3.00€. Kontsert toimus Kuressaare kultuurikeskuse suures saalis. Seal esinesid Marie-Chantal Leclaire, Mathieu Leclair, André Leroux ja Jean-Marc Bouchard. Nad kõik on pärit Kanadast ja tulid Eestisse, et esineda. Oma energia, hulljulguse ja väljapaistvate tehniliste võimete poolest tuntud Quasar uurib kunstmuusika eri tahke instrumentaalmuusikast live-elektroonikani ja improvisatsioonist instrumentaalteatrini. Quasari eesmärk on aidata kaasa meie muusikalise keele arengule ja kindlustada platvorm uue muusika eksperimentideks, uuringutteks ja tegemisteks. Kvartett on esiettekandele toonud üle saja teose. Kvartett on üles astunud kõikjal Kanadas ja teinud kontserdireise ka mitmes Euroopa riig...
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside kooride...
kuninganna ning printsess Margareta. 12-aastasena osales ta 649 korda esitatud revüüprogrammis ,,Starlight Roof". Julie oma debüüt Londoni Palladiumi teatri programmis. Noorim esineja kuningas George VI ja kuninganna Elizabethi ees. 1947. aastal lükati tagasi stuudio Metro Goldwyn Mayer'i poolt esimene filmivõte Julie võttis osa Londoni lavastuses ,,Boyfriend". Saadeti lavastuse sama osa mängima Broadway'le. Ühendriikides tegi ta teledebüüdi, mängides ,,High Tori" muusikalises variandis. Osales igavnematus muusikalis ,,Minu veetlev leedi". Julie kehastas Elizat kokku 2717 korda. Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses ,,Tuhkatriinu". 1959. aastal abiellua 24-aastane Julie enda noorpõlvekallima Tony Waltoniga, kes oli kostüümi- ja lavakunstnik. 1962. aastal sündis neile tütar Emma Katherine Walton. 1963 valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi") (1963), kuhu Julie ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel
Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll. Kas põhjuseks on minu vilumatu kõrv või suur professionaalsus lauljate poolt, aga minu arvates oli see ooper väga hea! Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi. Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse. Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano
Paul McCartney (1942): vokaal, basskitarr; ka kitarr, klahvpillid, löökpillid, flüügelhorn jm. George Harrison (1943): vokaal, soolokitarr; ka sitar, tambura, basskitarr, klahvpillid jm. Ringo Starr (1940): löökpillid; ka vokaal, klahvpillid jm. Lennon ja McCartney olid The Beatles'i peamised laulukirjutajad, hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. Oluline osa The Beatles'i läbilöögis oli mänedzer Brian Epsteinil ning ansambli muusikalises arengus produtsent George Martinil. John Lennon George Harrison Paul McCartney Ringo Starr 2 Ansambli ajalugu 1960. aasta 27. detsembri õhtul mängis Liverpooli eeslinna Litherlandi kogukonnasaalis esmakordselt uus ansambel, mis kandis nime The Beatles. Keegi ei teadnud veel, et see grupp keerab peagi popmuusika ajaloos uue lehekülje.
Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks.
,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet(1838-1875) on Prantsuse helilooja. Bizet isa, kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises õhkkonnas ja tulemused ei lasknud kaua oodata-9a-selt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumi. Seal õppis ta klaverimängu(temast sai suurepärane pianist)ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka ihaldusväärse Rooma preemia ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Selle perioodi loomingust on säilinud ainult 4 teost, k.a. koomiline ooper ,,Don Procopio". Kodumaale naasnud, ütles ta ära
ning tõusis peagi isast kõrgemaks konkurediks. Peale seda isa ja poja suhted halvenesid. Peale isa surma jätkas Johann Strausside perekonna traditsioonide levitamist nii Viinis kui kaugemal. J.Strauss kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat. Teda tunti kui valsikuningat- selle tiitli päris ta isalt. Õhtu Straussiga rääkis oma muusika ja tantsudega kirglikkust, mis väljendas õnne, vabadust ja usku. Sellises muusikalises ja tantsulises atmosfääris saab inimene avaneda, samm-sammult avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu
inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga". Nimelt lõpevad teose kõik kolm osa timpanilöögiga re- noodil ning kuna see on löökpillide ainus partii, siis on ka selge, et nendel timpanilöökidel on sümboolne tähendus terve sümfoonia muusikalises dramaturgias. Honeggeri 3. ja 5. sümfoonia on mõlemad dramaatilised ning kirjutatud suurele sümfooniaorkestrile, siis teise sümfooniate paari moodustavad märksa kammerlikumad 2. ja 4. sümfoonia. Nii on 2. sümfoonia (1941) partituuris vaid keelpillid ja üks trompet, 4. sümfoonias "Basseli rõõmud" ("Deliciae Basilienses", 1946) on lisaks keelpillidele orkestris veel ka puhkpillide kahene koosseis. Oma pilvitult heakõlalise helikeelega on 4. sümfoonia traagilistele 3. ja 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ..............................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................
teisele esinejale näpu "igaüks teb kuhu" ning see tundus vägagi reaaln ja lastele halba eeskuju andvat. Vahel oli aru saada, et esitajad rääkisid inglise keele asmele ka rootsi keelt, mis tundus natuke nõme, aga samas, ka midagi uudset. Tegelikult, kui jätta eemale vanus, oli kontsrt hästi õnnestunud ja selgelt läbi mõeldud, mida teha? ja kuidas teha?. Esitajate muusikaalast taset andis tunda igas muusikalises esituses, mis oli tõesti suurepärane. Enamasti elas publik kontserdile kaasa, vastates nende poolt esitatud küsimustele ja plaksutates pärast igat muusikapala. Pärast lõpumängu käisid artistid veel mitu tiiru ennast esitlemas ja kummardumas, samal ajal kui publik pingsalt plaksutas. Minu enda mõtted ja tunded kontserdit meenutades ei ole positiivsed, ega negatiivsed, pigem neutraalsed. pean tõdema, et ei
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) ...
seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks andekuse tunnuseks. Muusikaline intelligentsus Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat jäljendama kui esimesi sõnu ütlema). Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba
Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aastaselt võeti vastu Pariisi konservatooriumi Seal õppis klaverimängu ja komposistsioni 1857. aastal võitis ihaldusväärse Rooma preemia Pärast seda jäi 3 aastaks Itaaliasse Kui tuli tagasi kodumaale siis jätkas ta Rooma preemiaga seotud kohustuste täitmist Georges Bizet 1863. aastal esietendus tema esimene ooper Pärlipüüdjad, mis võeti üsna jahedalt vastu Järgnevad aastad tõid talle kaasa hulganisti loomingulisi ebaõnnestumisi ja teravat kriitikat 1870
osalt muusikute liikumise tõttu Euroopa erinevate piirkondade vahel .Paljud põhja poolt pärit muusikud reisisid Itaaliasse, renessansi südamesse, kuna neid peibutas sealne aadelkonna-poolne kunstide toetamine. Itaalias olles said nad mõjutusi kohalikelt stiilidelt ning viisid need tihti tagasi kaasa ka oma kodumaale. Ockeghemi põlvkond, kontrapunkt, Madalmaade vokaalpolüfoonia ja Itaalia ilmaliku muusika homofoonilisus hakkasid sulama üheks stiiliks. Josquin oli juhtiv kuju selles muusikalises protsessis, millest lõpuks kujunes rahvusvaheline muusikaline stiil eesotsas Giovanni Pierluigi da Palestrina ja Orlandus Lassusega. Josquin kogus oma teadmisi alguses Prantsusmaal ning suundus siis Itaaliasse Milanosse ja Rooma. Tema varased sakraalteosed jäljendavad Ockeghemi ja tema kaasaegsete kontrapunkti keerukust ja kaunistatud, melismaatilisi meloodiaid. Milanos olles mõjutas teda ümbritsev ilmalik muusika. Oma pea 50
REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulajana
Händel muusikaharidus oli nii hea, et ta sai 18-aastaselt teatriorkestris viiuldajaks ja siis klavessiinimängijaks. Peagi juhatas ta ise orkestrit ning 1705.a. tulid lavale tema esimesed ooperid. Itaalia 1706-1710 Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris. Hannover ja London 1710-1712 1710.a. sai Händel Saksamaal Hannoveri kuurvürsti kapellmeistriks, kuid see koht oli vaid hüppelauaks järgmisele. Peatselt hakkas ta sõitma Londoni vahet ning alates 1712.a. jäigi ta sinna elama. Hannoveri kuurvürstist sai 1714.a. Inglise kuningas George I . London 1712-1759 Londonis pühendus Händel ooperiloomingule. Temast sai "Kuningliku Muusikaakadeemia" (nii nimetati tollal ooperiteatrit) juht
Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid Žanrid jõudssid küpse kunstilise välejenduseni (nt sümfoonia areng) 3) Kõrgperiood 1780-1810 Tekkisid ajastu tähtsaimad teosed Klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven Millal on klassitsismiajastu lõpp? Ei tea, kuid osad loevad Beethovenit üleminekuaja heliloojaks, kuid põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algavad 19. sajandi lõpul, minnakse üle romantismile. Klassitsismi muusika üldiseloomustus: Muutused võrreldes varasemaga: Muusikaühingud Avalikud kontrserdid o Päris esimene kontsertettevõte – John Banister o Hakkas algselt korraldama muusikaüritusi oma kodus o Prantsusmaa esimene avalik sissepääsutasuga kontsert peeti 1725. a Pariisis Kuulajaskond laienes– ka lihtrahvas sai kontserte kuulata
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. 1911. aastal lõpetas ta kompositsiooni õpingud Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures. Hilisem eluperiood Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1...
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
flöödile, altsaksofonile ja soololauludele ja veel paljudele. Kuna ta on juhatanud ka koore, siis kõige tähtsam töö on ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Ta on loonud palju töid ja tegemisi, kuid tema helikeeles tööd on ühendatud kaasaegsete võtetega – keerlised harmooniad, rütmid, dodekafooniad. Tubinile oli väga tähtis, et teosed oleksid temaatiliselt ühtsed ja kindlasti terviklikud. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine. Eduardi muusika on alati laetud suure sisemise pingega, aga tema muusikat tajutakse rahvuslikuna, kuna tihti kasutas Tubin oma teostes rahvaviise. Tubina huvi rahvamuusika vastu oli teaduslikku laadi ning ta püüdis sügavalt mõista ja tajuda selle olemust. Tubin ise on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: ’’Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika jooni.’’
altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja. Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Sageli on ta põhiteemast tuletanud edasist materjali ning tsiteerinud algosa teemasid järgnevates osades. Üks olulisemaid jooni Tubina muusikalises mõtlemises on minimaalse lähtematerjali leidlik arendamine, varieerimine. Eriti suur meister oli ta polüfoonilises kirjaviisis. Tubina muusika on peaaegu alati laetud suure sisemise pingega. Olulisemad muusikalised väljendusvahendid selle saavutamiseks on Tubinal intensiivne rütm ning ostinatotehnika. Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
