Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID
TA ehk merest dreisteirez NT SU D PI Kelti harf ja torupill, 1) Tinavile Populaarne rahvapill ..................................... Puutrompetid, ..................................... LL lauto, füdel. 2) Mandoliin Alpides on ..................................... Ligafka, ..................................... ID 3) Torupill Parmupill, tsitter Dudy Rahvaste muusika
Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (1998) Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) Untsakad 10 (2002) Metsa läksid sa 2 (2006) Meie küla pidu (2011) Untsakate koduleht http://www.untsakad.ee/
lääneosariikide maatööliste lauludest ja Edela-Apalatside rahvamuusikast nimega bluegrass. Kantrimuusika, varem tuntud kui hillbilly muusika, hakkas levima 1920.aastate II poolel ja jõudis järgmisel kümnendil Euroopasse. Algselt rahvalik, meloodialt ja harmoonialt lihtne kantrimuusika on hiljem lähenenud poppmuusikale. 1960. aastate II poolel tekkis kantri-rock. Traditsioonilised saatepillid kantrimuusikas on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, suupill, havai kitarr. Kantrimuusika loominguline keskus on Nashvilles, Tennessee's, mis asub Texases. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga. Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed.
Untsakad Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist inimest, siis on nende hulgas kind...
Himaalaja: https://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE Albumid Apelsin 1980 Apelsin 1981 Apelsin 1988 Apelsin 1989 Apelsin XX Apelsini Boogie Apelsin № 1 Apelsin 30 Apelsin Eesti Kullafond [3CD] Kauge Hüüd Apelsin 35 juubelikontserdi DVD Praegune koosseis Ansambli praegusesse kooseisu kuuluvad: Tõnu Aare (laul, kitarr, suupill, bouzuki, balalaika, mandoliin, banjo – paljude lugude autor, asutajaliige) Ants Nuut (tromboon, laul ja joodel, tuuba, bariton, trompet, vile – asutajaliige) Allan Jakobi (akordion, klahvpillid) Argo Toomel (basskitarr ja kontrabass) Marek Lillemägi (trummid, vokaal, löökriistad) Toomas Viidas (bussijuht, turvamees, taustavokaal)
KORDAMINE EESTI KEELE SUULISE JA KIRJALIKU VÄLJENDUSE ÕPETUSE EKSAMIKS VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMINE H Psüühika Psüühiline Stiihia Stiihiline Papaaha F, S Profid Sefid (selle) pilafi Blufib Mafiooso Dusi (all) Tusi (heli) Afisil (selle) guljasi Guasid (leidis) nisi (need) pastisid tsuvasid Bors Burs Puns Revans Revanseerim a Abstraheerima Ekstraheerima Boheemlane Mahorka (kaks) proffi (seda) seffi (sööb) pilaffi Bluffima Maffia (võtab) dussi (mängib) tussi (seda) afissi (sööb) guljassi Guasse (poeb) nissi (seda) pastissi tsuvasse (selle) borsi Bursi Punsi revansi Almanahh Almanahhid Epohh Epohhil Krahh Mahhinatsioon Psühholoogia Psühhoos Mehhanism Baldahhiin Rahhiit Afekt Aferist Aforism Afäär Efekt Efektiivne Grafiti Ofitsiaalne Ofort Rafineerima Ufo Biograafia Graafika Graafiline Süüfilis (seda) borsi Bursi Punsi revansi Eelistatud on: Mehaanik Mehaanika Mehaaniline Atasee Brosüür D...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akustiline kitarr, mandoliin, steelguitar Allan Jakobi - akordion, klahvpillid, vokaal Andres Loigom - ex- vokaal, kitarr Meelis Laido - ex-klahvpillid Indrek Hiibus - ex-trummid Vello Jurtom - ex-kitarr, viiul Ivo Linna - ex- vokaal, kitarr Vello Toomemets - ex- vokaal, viiul Harry Kõrvits - ex-trummid Vladimir Seripov - ex-basskitarr Boris Leppsoo - ex-kitarr Jaan Kirss - ex-trummid Tarmo Pihlap /1952 - 1999/ - ex-vokaal, kitarr Mati Nuude /1941 - 2001/ - ex-vokaal, balalaika Taago Daniel - ex-bass
Oma lihtsuse tõttu levis maarahva seas ning kasutati koduste palvuste lauldude saatmiseks. Tihti nimetati ka laulupilliks või laulukandleks. Põispill pulma ja naljapill. Ühe keelne poogenpill, mis on valmistatud kepist, mille otste külge on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop. Kasutati ka ansamblites rütmipillina. Kitarr ja mandoliin 20. saj alguses levinud pillid. Said populaarseks 1920. 30. aastatel Lõõtspillid Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann aastal 1822. oli suupilli edasiaerndus. Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel
formular miljonär seminar följeton musketär sumadan inventar palagan talisman karahvin pelikan terminal komissar pensionär tribunal kontrolör personal tärpentin koridor portselan veteran KAKS TÄISHÄÄLIKUT agronoom mandariin silikoon arhivaar mandoliin sutenöör giljotiin mannekeen suveniir huligaan margariin trikoloor hüperbool panoraam uvertüür interjöör parafiin vaseliin inventuur plastiliin vitamiin karantiin poroloon magistraal rezissöör Kahesilbilised Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega:
Folk rock Grunge Funk Hiphop Soul Kasutatud allikad Heavy rock Progressiivne rock Jazz rock Fusion Kantri USA lõunaosariikide muusikastiil Kujunes välja 20. sajandi alguses Lihtne, maalähedane, meloodiline Esituslaad vaba ja rahvalik, lauldakse nasaalse tämbriga USA-s kutsutakse country and western Traditsioonilised saatepillid: bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver jt http://www.youtube.com/watch?v=oN86d0CdgHQ Rock'n'roll Sündis 1950. aastate keskel Ameerika Ühendriikides Tunnused: rütmi rõhutamine elektriliseslt võimendatud heli Bändi kuuluvad: soolo-, rütmi-, basskitarr, trummid Teemad: armastus, seksuaalsus, lõbutsemine http://www.youtube.com/watch?v=pjBDK35FRjo&ob=av3n Folk rock Sündis 1960. aastatel USA-s
on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (näiteks klaver, tsembalo. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid kolmanda kategooria nimetusega "kordofonid". Eesti muusikahariduses mõeldakse keelpille kitsamalt, arvates nende hulka ainult poogen- ja näppekeelpillid.
Estonian traditional musical instruments Musical instruments and music making are inseparable from cultural tradition. A musical instrument developed musical capacities of children as a sonic toy. It served hunters and herdsmen as a vital tool, that affected the catch or wellbeing of the village herd. It was often used to signal information. Making music provides a human being feelings of relaxation and aesthetic enjoyment. Musical instruments have accompanied important ritual practices but provided also music for dance. Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments according to their function into two main groups: 1) traditional instruments instruments created by the folk, and instruments of professional origin that people use traditionally while developing them spontaneously (e.g. kannel, bagpipe, mouth harp); 2) popular instruments instruments of professional music that have enter...
lootusetult rikkis külmkapi käima pannud. Kui ta lõpetas seitsmenda klassi, arvas ta onu, et ta võiks minna elektromehaanika tehnikumi. Aga kuna Aarne oli juba teatris käinud, tahtis ta hoopis näitlejaks saada, ta oli paar viimast aastat näiteringis kaasa löönud. Siis onu soovitas Aarnel minna Tallinna 2. Keskkooli, kus hakkas teatritegemine suurelt pihta. Üheksandas klassis sai ta mängida Kiirt ,,Kevade" esimeses vaatuses. Aarne puutus kokku ka muusikaga. Talle kingiti mandoliin, kui ta oli kümnene ja sinna oli kaasa pandud õpik, millest Aarne hakkas harjutama. See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Hiljem aga pöördus Eesti Draamateatrisse 19851988 ja peale seda 19881993 Vanalinnastuudios. Kõige lõpuks jäi ta 19932002 Eesti Draamateatrisse. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris "Theatrum".
Estonian Horny Horns. Juulis 2009 valmis singel "Tantsin nagu loom" ning novembris "Sinine saatus". Lood pärinevad Smilers'i 24.novembril ilmuvalt plaadilt "2009", mille ettetellimine oli osutunud ootamatult edukaks. Album lindistati live's Tartu Forwards stuudios ning erilist hilisemat produktsiooni lood enam ei saanud. Küll aga väänlesid Smilers'i liikmete sõrmede all, lisaks tavapärastele pillidele, ka sellised huvitavad muusikariistad nagu mandoliin, banjo, dobro, sitar, flööt ja suupill. Limiteeritud tiraazhiga plaadi lugusid ning lisaks veel erinevaid uusi versioone bändi hittidest, on võimalik nautida ka üheteistkümnel küünlavalgel novembri- ja detsembrikuu õhtul - mil Smilers astus publiku ette ühe erilise, ilusa ja hingelise kontsertsarjaga "11 unustamatut õhtut...". 3 Fakte ja Liikmetest
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab...
Meremäe kool Keelpillid Referaat Jan-Erik Heering 2016 Sisukord Sisukord…………..……………………………………………………………2 Keelpillide sissejuhatus……………………………………………………….3 Keelpillid………………………………………………………………………..4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasu...
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
See, kas vaataja näeb maastikku, lamavat inimest või hurdakoera, sõltub palju rohkem tema suutlikkusest kindlaid jooni ja varje või pildi üksikelemente omavahel uudsel viisil kombineerida ning oma pilku pildi teatud osale keskendada, ignoreerides ülejäänut. Dali on oma maali erinevaid tõlgendusvariandid joonistanud: 1)Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hurdakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom. Peitepilt apelleerib vaataja fantaasiale ja sellesse on võimatu täielikult süveneda. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide rahutut vaheldumist. Dali ei püüdnud oma paranoiakriitiliste töödega pakkuda tegelikkuse tasakaalustatud pilti, vaid rikastas kujutatud objekti pettekujutluste abil assotsiatsoonidega. Sürrealistlik
Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak, Olbrey, Heine, Sprenk- Läte, Ihse ja paljud teised. Väikeste töökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel
Sisu Sisu.............................................................................................................................................................1 NOAD........................................................................................................................................................1 LÕIKURID ja ABIVAHENDID LÕIKAMISEL......................................................................................4 KÄÄRID....................................................................................................................................................5 G/N NÕUD................................................................................................................................................7 PANNID.................................................................................................................................................. 11 KEEDUNÕUD..............................
rahvusliku muusikat, western aga viitab Lääne-Texase ja California kauboilauludele. Kantrimuusika on lihtne, meloodiline ja maalähedane, ka esitluslaad on vaba ja rahvalik. Sageli lauldakse lauldakse nasaalse tämbriga. Lood on tavaliselt mazoorsed ja sarnaselt rock'n'rolliga põhineb harmoonia I, IV ja V astme akordidel. Rütm on kergelt kiikuv, tihti kasutatakse sünkopeeritud rütme. Traditsioonilised saatepillid on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver, basskitarr, suupill ja havai kitarr. Hiljem on lisandunud trummid ja ka elektrilised pillid. Laulud võivad olla lüürilised ja kõnelda armastusest, esineb ka religiooseid teemasid ning ballaadilikke jutustusi. Kantri tuntumad alaliigid on bluegrass, honky tonk, country rock. Kantrit mängitakse ka tantsude square dance, line dance - saateks. Tuntuimad esindajad: Jimmie Rogers, Hank Williams, Johnny Cash, Willie Nelson, Kennedy Rogers, Dolly Parton
Ellingtonil tuli töötada klubides (Cotton Club), kus orkestrilt nõuti palju varieteemuusikat ja mis oli erakordselt vaba akadeemilistest keeldudest. Tihti saatis pianist oma mängu ka laulu või muusikalisi illustratsioone kabareenumbritele. Seoses sellega pani Ellington juba algusest peale suurt kõneldud monoloogiga. Samuti kujunesid välja väikesed ansamblid: klaverile tuli saateks mandoliin, rõhku omapärastele, väljendusrikastele orkestrivärvidele ja püüdis kompositsioonidele anda banjo, kitarr, kontrabass või trumm, aga ka muud primitiivsed meloodiapillid kazoo (pilliroost toru, kontsertlikku karakterit. Sellest ajast on pärit paljud Ellingtoni orkestri nn. dzungli stiilis loodud palad. millesse ümiseti), jug (kitsa kaelaga savikruus, millesse ümiseti), laulev saag, suupill jne. 20-.astatest hakkab jazzmuusika keskus kolima New York'i
Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11
mitmetähenduslikkuse aluseks. Tema tuntuim peitepilt on õlimaal ,,Lõputu mõistatus" aastast 1938. Sellel pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dalí on saavutanud selle maali motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused: 1) Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hundakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide rahutut vaheldumist. (Weyers, 2006; Krauße, 2006) Joonis 7. Lõputu mõistatus (AllartClassic, 1939) 5.5. Rahvusvaheline edu 1936. aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid eksponeeritud ka mõned Dalí tööd. Samal aastal osales kunstnik näitusel ,,Fantastiline kunst, dada ja
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
Rütmi- ja mürapillina võis kasutada muidki abivahendeid: ahjuuksi, kausse, pudeleid jms. Rahvapärasele musitseerimisele eesti külas avaldas suurt mõju muusikaseltside asutamine 19. sajandi viimasel veerandil. Seltside juurde asutatud puhk- ja keelpilliorkestrid tutvustasid maarahvale uusi pille ning musitseerimisvorme. Eriti ärgitas see rahva seas ansamblimänguharrastust. Uute keelpillidega (kitarr, mandoliin jmt) tutvuti algul linnades. 11. Eesti rahvaviiside kogumine ja kasutamine 11.1 Huvi tekkimine rahvaluule vastu 19. sajandil tekkis Euroopas üldine huvi rahvaluule vastu. Haritlaste seas levis veendumus, et elujõuline ja omapärane looming (kirjandus, muusika) saab tekkida ainult folkloori põhjal, ammutades jõudu ühtsest ja võimsast "rahva vaimust". Euroopaliku kõrgkultuuri keskmest
eelmainitud Postimehe artikkel “Vana kultuuritegelase juubel”. Artiklist midagi täpsemat 144 Tali jazzband mängis seal 11 lugu (kava pole teada) ja tasu oli rikkalik – 20 kr mehe kohta, mille eest sai sel ajal 3 paari korralikke kingi või keskmise ülikonna (Jõgi 2003: 12). 145 Olemasolevail andmeil (Männa 1995: 258) oli Pöide-Uuemõisa jazzorkestri juht Herman Oll küll klarneti- mängija, kuid orkestri fotol on tal käes hoopis mandoliin, seega ei tea me, kumba pilli ta bändis mängis. 146 Džässbändi trummikomplekt koosnes 3–5 eri kõrgustele häälestatud trummist; suurt trummi mängitakse spetsiaalse jalapedaaliga, mis võimaldab mängida oluliselt täpsemalt ja keerukamaid rütmifiguure kui see nuiaga puhkpilliorkestri suurel trummil võimalik oleks. Komplekti kuulus ka spetsiaalse jala küljes olev taldrik. 72
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
