1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
maapealne ja maaalune elu; suhted: kavalus, teise ärakasutamine, lahkus. Tööprotsessi sobivad mängud ja jutustused: Õuemäng: „Kummikuvise“, toamäng „Riidekott“, fantaasiamäng „Elas kord...“, mäng „Kapsad“, mäng „Öö ja päev“. Raamatud: T. Toomet „Kodused asjad“, Eesti rahva ennemuistsed jutud“, Eesti muinasjuttude kuldraamat“, „Ööbik ja vaskuss“. Dramatiseering „Vaeslaps ja talutütar“ J. Kunderi teose ainetel Koostaja: Kätlin Kattai KLÕ 24 Eelnev ettevalmistus: Enne draamamängu mängimist on lapsed tutvunud kirjanduspalaga „Vaeslaps ja talutütar ”, mis on selle näidendi aluseks. Lastega on läbiarutatud näidendis olevad tegelased ja nendele omane välimus. Näidendit mängitakse koolieelikutele. Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“
Viimased projektid Vanemuise teatris esitatakse nii balletti, draamat, komöödiat, muusikalisi kontserte, lastelavatusi, muusikale, oopere, operette ja teatritunde. Tuntumad on nt. Carrrmen!, Kevade, MEMORY 2012, Nukitsamees, Figaro pulm ja Cats. Solistid Vanemuise teatris on solistid jaotatud 3-e rühma - draamanäitlejad (24 inimest), balletiartistid(45 inimest) ja ooperisolistid(10 inimest). Ooperisolistid on Simo Breede, Märt Jakobson, Merle Jalakas Maria Kallaste, Tõnu Kattai, Valentina Kremen, Alla Popova Karmen Puis, Pirjo Püvi, Jaan Willem Sibul. Muud huvitavat Aastal 2011 toimus teatris kokku 526 etendust ja konterti. Kokku külastas inimesi 184 014 inimest. Lisaks korraldati noortetöö raames veel 195 üritust 10 213 külastajat. 2011. aastal oli Vanemuisel 6866 külastust rohkem, kui aastal 2010.
HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...
Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile. Osatäitjatest jättis mulle kõige sügavama mulje Angeelika Mikk, kelle helisev koloratuur tuli eriti kaunilt esile kuulsas Adele naeruaarias. Ka Mati Kõrts, tenor Alfredi osas, paistis silma mitme tuntud ooperikatkega. Operetile omaselt oli ,,Nahkhiires palju humoorikaid situatsioone ja sõnamänge. Andekamad koomiliste rollide osatäitjad olid Jaan Willem Sibul teatridirektorina, Tõnu Kattai advokaadina, Aivar Tommingas vangivalvurina ja Tiit Lilleorg Lakeina. Kuigi opereti zanr on mõeldud kergeks meelelahutuseks, võib sellest tänu heale lavastusele ning kaunile muusikale saada nauditav elamus.
Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Urmas Põldma) on jahil kogemata kohalikku metsnikku (Tiit Lilleorg) tabanud ning teda ootab vanglakaristus. Mees
näitlejana. Tema oli just see, kes pani mind ja võib olla teisigi vaatajaid naerma oma tegelaskujuga. Ta mängis Jerry rolli, kes võitles oma armastatu nimel ja tegi ennast miljonäriks. Merle Jääger mängis ka oma rolli väga hästi. Minu ootused temale kui heale näitlejale olid kõrged ning ma ei pidanud pettuma. Ta sulandus oma rolli hästi sisse. Seal oli teisigi osatäitjaid: Andero Erme, Marika Barabanstsikova, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Nad kõik mängisid oma osasid hästi, kuid nad ei olnud minu lemmikud. Lavakujundus oli suurepärane ja meisterlik. Põhiline tegevus toimus rongis. Tantsud olid ka väga head, eriti tüdrukutebändi, kus riietus oli kabaree stiilis. Kostüümikunstnik oli Ester Kannelmaa. Meeleolu loomiseks oli kasutatud ka muusikat, mis oli meeldiv. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Etenduse esimene poolaeg tundus kuidagi igavavõitu, kuid edasi muutus asi juba
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi meeldejäävamaks ning tähelepanuväärsemaks ning seda peetakse õigusega Verdi kõige õnnestunumaks ning silmapaistvamaks teoseks. Esietendus toimus 1853. aastal Veneetsia La Fenice ooperiteatris, kuid lõppes kahjuks täieliku läbikukkumisega.
Paide Gümnaasium 10.r klass SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe (Andero Ermel...
Elu nagu parimas seebiooperis Muusikalavastus, mida ma vaatamas käisin oli ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud". See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole
puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." Nimiosalist Sugar`it kehastab ei keegi muu kui laulja ja näitleja Gerli Padar. Joe`na astub lavale Andero Ermel. Jerry`na minu kauge sugulane Veikko Täär ja Sveer Sue`na Marika B. Teistes rollides Merle Jääger, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Alo Kurvits, Aivar Kallaste jpt. Tegevus areneb nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ja millega lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ja hommikune voodikaaslane ei pruugi sugugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna
Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal jutustas kahest mehest, kes olid sattunud vanglasse
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused
Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Lavastaja: Roman Hovenbitzer(Saksamaa). Negatiivsed ja positiivsed küljed Muusikali külastades sain suure elamuse osaliseks ja olen siiani väga positiivselt meelestatud. Eriti meeldisid peaosatäitjad ,kes oskasid oma rolli hästi välja mängida ja tegid ka sisu mõistmise sellega kergemaks. Lavalised efektid täiendasid etendust sedavõrd ,et ettekujutus vangla eluolust jõudis vaatajateni
poolt. Seda varianti Eesti õigusruumis hetkel ei eksisteeri, kuigi vastavaid ettepanekuid on eelkõige tulenevalt regionaalhalduse ümberkujundamise ettepanekutest korduvalt tehtud. 7 Kasutatud kirjandus: Vetik, R (2013) Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011 Wolmann, H Local Government Reforms in Great Britain, Sweden Germany and France: Between Multi-Function and Single-Purpose Organisations Sootla,G. , Kattai, K., Viks,A., Lääne,S (2011) Läti Vabariigis 1998-2009 aastal läbi viidud haldus-territoriaalse reformi ja selle esmatulemuste analüüs. Siseminsteerium https://www.siseministeerium.ee/5991 Käsiraamat "Omavalitsusüksuste vahelise koostöö tugevdamine" - PLS Consult Ltd, Taani 2000 (Local Government Administration Programme Estonia, Strengthening Inter-Municipal Co-operation, Best Practice Manual) Caulfield, J., Larsen, H. O. (2002). Local Government at the Millennium. Viks, A
Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju muusikapalu, mis olid enamasti kõik dzäss zanris, sest see stiil oli iseloomulik 60-ndate Chicagole. Muusikapalu saatis sümfooniaorkester, mis avaldas muljet ja andis hea muusikalise elamuse. Kuna mina üldiselt sümfooniaorkestreid kuulamas ei käi, siis oli see uus ja põnev kogemus
Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,Rigoletto" esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. ,,Rigoletto" esietendus Eestis 13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale
Monterone needus on täitunud! 4 Osades (tegelased): Mantua hertsog Kristian Benedikt (Leedu) Rigoletto, tema õuenarr Eduards Cudakovs (Läti) Gilda, Rigoletto tütar Viktorija Stanelyte (Leedu) Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo Taavi Tampuu Borsa Tõnu Kattai Krahv Ceprano Jaan Willem Sibul Monterone tütar Silja Lani Idamaa neiu Katrin Kapinus Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et
Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna. Ning ka suitsusaunas on temas väga hea toime, sest tekkiv suits on väga hea toimega. Et vältida haigestumist on ikka vanarahvas öelnud, et söö päevas üks kadakamari ja see hoiab tervena. Marikäbisi saab ka varuks koguda, sest need säilivad kuivatatult hästi. Aga marikäbisi ei tohiks liiga ära kuivatada, sest siis kaob ravitoime ära, ning ka rohelisi marikäbisi ei soovitata korjata! Kadakal on ka oma hüüdnimed nagu näiteks : kattai, kadak, kadajas, kadarik. Eluvormilt elab kadakas kuni 10.m kõrgune igihaljas puu või 1 - 3 m kõrgune põõsas. Enamasti kahekojaline, harva esineb ühekojalisi taimi. Võib elada üle 100 aasta vanaks. Käbi moodustub sügisel. Isaskäbid on kollased ja emaskäbid algul rohekad. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Okkad on 1¼2 cm pikkused, teravatipulised, 3-kaupa kimpudes. Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE Essee Juhendaja: Lii Lilleoja, MA Tallinn 2014 Vanemliku käitumise mõju lapse arengule Iga laps on isiksus omaette. Isiksuse all võib mõista nii iseloomu või karakterit – inimesele iseloomulike omaduste kogumit, mis teeb ta teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Rääkides
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Analüütilise keemia õppeool Üliõpilane: Aigi Kattai Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Õppejõud: Aini Vaarmann Hinne: Cola-jookides H3PO4 määramine potentsiomeetrilisel tiitrimisel Töövahendid ja reaktiivid: Ph-meeter Klaaselektrood Kalomelektrood Magnetsegaja Bürett 0,01 M KOH lahus pH 4,01 puhverlahus pH 9,18 puhverlahus Cola-jook Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel
analüüs hindab ühinemist omavalitsustele kasulikuks, sest valitsemiskulud on keskmiselt 3 Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13085477?leiaKehtiv 4 Geomedia (2001). Omavalitsuste ühinemise mõju valla haldussuutlikkusele. (Kuue 19961999 ühinenud omavalitsuse näitel). https://www.siseministeerium.ee/public/UURING_hinenud_valdade_haldussuutlikkus.doc (16.01.2013). 5 Sootla, G., Kattai, K., Viks, A. (2008). Kohalike omavalitsuste 2005. aasta ühinemiste ja selle tagajärgede analüüs. Uurimisaruanne. https://www.siseministeerium.ee/public/Valdade__hinemine_L_ppfail_09_01_09.doc (14.02.2013) 6 Viks, A. (2012). Eestis aastatel 19962009 ühinenud kohalike omavalitsuste finantsmõjude analüüs. https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_uhinemiste_finantsmojude_analuus_1996-2011.pdf (14.02.2013). langenud 14,9% pealt 10%-le7
maailmaturul konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. (www.ut.ee) KASUTATUD KIRJANDUS Lauringson, V., A. Reier. 1981. Eesti NSV maapõuevarad ja nende kaevandamine. Tallinn, Perioodika. Raudsep, R., Räägel, V., Savitskaja, L., Orru, M., Kattai, V. 1993. Eesti maapõue rikkusi. Tallinn, RE Eesti geoloogiakeskus. Viiding, H. 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn, Valgus Isakar, M. Fosforiit. [WWW] http://www.ut.ee/BGGM/maavara/fosforiit.html (23.03.2008)
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus...........................................
Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. 8 Pilt 5. Harilik Kuusk HARILIK KADAKAS (Juniperus communis) Rahvasuus kattai, kadajas, kadarik. Kadaka okkad on kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Kadakas on kahekojaline taim. Kadakas (pilt 6) on eeterlikke õlisid ja suhkruid. Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas. Valades kadakaokstele keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Okastest, okstest ja merikäbidest saab valmistada raviomadustega õli. Okastega on tehtud vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral
Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga. Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m. Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub. Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna TallinnaNarva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib
TARTU ÜLIKOOL Sportlase lihashooldus Massaaz Referaat Meelis Kattai Avatud Ülikool IV Tartu, november 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................... 3 2. Massaazi definitsioon......................................................... 3 3. Massaazi ajalugu............................................................... 4 4. Massaazitehnikad.............................................................. 4 4.1. Silumine.........................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE.....
Esmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel. 1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku. Siin tehti ka aastatel 1912-1924 mõningaid puurumisi, millega seostuvad mitmed spekulatsioonid ning mille kohta puuduvad vähegi usaldusväärsed andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga. Tänapäeval on V. Kattai fikseerinud üle sajaviiekümne väikese enamasti mikrotilgakujulise nafta- või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000 mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid.
Pikkamööda saavad need kaks täiesti erinevat meest lähedasteks. Viimaks jagavad nad omavahel saladusi, millest ka vangla juhtkond oleks huvitatud. Õnnelikku lõppu sel lool aga olla ei saa, sest ämbliknaine ootab üksnes hetke surmavaks suudluseks. ,,Ämbliknaise suudluse" lavastas Vanemuises Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Esietendus oli teatri suures majas 31. oktoobril 2009. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Fame Muusikali ,,Fame ,, autorid on David de Silva ja Jose Fernandez, helilooja Steve Margoshes ning laulutekstid on kirjutanud Jacques Levy. "Fame" on pärast oma esietendust 1988. aastal kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aasta samanimelist muusikafilmi, kust on pärit ka muusikali Oscariga pärjatud nimilaul. Lugu jutustab noortest, kes astuvad New Yorgi lavakunstikooli, et kuulsaks saada.
ja Raplamaal. Üksiku põõsana võib kadakaid kõikjalt leida, aga mitme kaupa võib neid leida eel nimetatud kohtsades. Kadakaid, mille ümbermõõt ületab 1 meetri, on Eestis praegu teada 29. Neist 9 asuvad Hiiumaal ja 4 Raplamaal. Eesti vanim kadakas on u 600 aastat vana, asub Viljandimaal ja praeguseks on ta juba kuivanud. Jämedaima tüvega kadakas on u 201 cm lai ja see puu asub Raplamaal. (5.) Kadaka rahvapärased nimetused on kattai, kadak, kadajas, kadarik. Kadaka puit sobib hästi nikerdamiseks ja treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Jugapuu käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses. Neid kasutatakse ka Gin'i valmista- misel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime ja nad soodustavad uriinieritust.
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg....................................................
P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953 Olav Ehala 1950 Igor Garsnek 1958 Sven Grünberg 1956 Tõnis Kõrvits 1969 Anti Marguste 1931 Rein Rannap 1953 Urmas Sisask 1960 Toomas Trass 1966 Erkki-Sven Tüür 1959 3. pillimehed (nimi + instrument)
probleeme miks inimesed nii teevad? Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer, Sootla) Institutsionalism: Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) - omapärases võtmes. Sotsiaalteaduste omapära
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
probleeme – miks inimesed nii teevad? – Sinu oskused: matemaatilised mudelid, kvant. meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: avalik haldus, majandus (Kommer?, Sootla?) Praktiline pool – paradigmad II • Institutsionalism: – Sinu huvid: poliitika kujundamine, kuidas eri reeglid ja normid mõjutavad erinevaid protsesse ja tulemeid – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud – Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes. • Konstruktivism: – Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) – omapärases võtmes. • Normatiivne lähenemine – Vetik, Selg.
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
89 137 Karro Margus Tartu 03:00:10 M35 529 628 Karu Alar Lääne-Viru 03:32:29 M35 1884 1327 Karus Indrek Valga 04:43:41 M35 2313 2645 Kase Veiko Harju 05:34:13 M35 2259 1817 Kask Kalle Tallinn 05:22:28 M35 1962 1909 Kask Vahur Tallinn 04:50:44 M35 433 960 Kastanauskas Vytautas Leedu 03:27:22 M35 210 107 Kattai Kaupo Tartu 03:12:11 M35 1948 1754 Keernik Gunnar Tartu 04:49:20 M35 1819 1834 Kelder Margus Tartu 04:39:01 M35 1016 2619 Kesküla Indrek Lääne-Viru 03:56:29 M35 292 387 Kiela Dainius Leedu 03:17:53 M35 2325 2542 Kiisk Taivo Tartu 05:36:30 M35 956 1250 Kiiver Kaupo Tartu 03:54:07 M35 805 574 Kink Ilmar Tartu 03:46:32 M35
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson..........................
Ja vaev tasub ära ootamatult kingib ikka justkui vägisi näitustele veetud Madis oma kunstiõpetajale Viiralti albumi sissekandega: "Lugubeetud õbetajale tänulik õbilane." 9. "Vana mees tahab koju" (1983, trükiarv 40 000; teine trükk 1985) Ühes haiglapalatis toibuvad operatsioonist kuus meest: vana kaevur Simmo, miilitsavolinik Ütsmüts, pensionär Kuivits, keda lõuapoolikust ajakirjanik kohe Kuivikuks hakkab kutsuma, maamees Kattai ehk Vintske ja tõlkijast minategelane Albert Valter. Vaatamata valudele ja haiglavaevadele on palatis rohkelt lõõpi ja aasimist. Tasapisi tõusevad keskseks kaks tegelast seitsmekümneaastane Simmo, kel amputeeritakse mõlemad jalad, ja tõlkija Valter, kes ise pääseb küll kergemalt, kuid kelle poeg teeb isa haiglasoleku ajal avarii, milles hukkub inimene. Valter tegeleb nii oma poja probleemidega kui vana vapra Simmoga
7 Sky Boys 1935–** L. Käärma V, as, ts, tr, kl, kb, dr Sving* - Do-Re 1935–1941 J. Kammer V, as, tr+k, kl, ak, kb, dr Pool-sving 39 Rütmi Poisid 1937–1941 K. Sinikas V+as, ts+cl, tr, kl, ak, kb, dr Pool-sving* 40 UK 1938–1940 E. Juttus Fl, as, ts+cl, tr, trb, kl, ak, bž, dr Sving 41 MG 1938–1943 V. Kattai V, 2 cl, 2 as, ts, 2 tr, trb, ak, dr Sving* 42 Kandle teatri ork. 1938–1941 H. Kösti V, 2 as, ts, 2 tr, kl, dr Pool-sving - Väimela PKK 1938–1942 H. Juurikas V+tr, cl, as, 2 tr, ak, kb, dr Pool-sving 43 ABC Boys 1939–** Pole teada Pole teada Sving* - Pärnu TÜ 1940–1941 T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
