Eesti muusika (4)

Eesti muusika
Aleksander Thomson (1845-1917) 3
Mart Saar (1882-1963) 4
Cyrillus Kreek (1889-1962) 4
Heino Eller (1887-1970) 5
Eduard Tubin (1905-1982) 5
Eino Tamberg (sünd. 1930) 5
Veljo Tormis (sünd. 1930) 6
Lepo Sumera (1950-2000) 7
Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959 ) 7
Aleksander Kunileid (1845-1875) 7
Miina Härma (1864-1941) 8
Rudolf Tobias 8
ALEKSANDER LÄTE (1860-1948) 8
KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) 9
MIHKEL  LÜDIG (1880-1958) 9
ARTUR KAPP (1878-1952) 10
ARTUR LEMBA  (1885-1963) 10
EVALD AAV  (1900-1939) 10
URMAS SISASK (1960) 10
Arvo Pärt (1935) 11
ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK
Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded .
Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule.
XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu.
Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise.
1849 a kooliseadus:

• ei ole luba ilma noodita viisi õpetada
  
• Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor
  

Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid
1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid.
Head koorid ka Põltsamaal, Tormas.
Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 –väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad olidki esimesed asjaarmastajad - heliloojad .
Rahvusliku liikumise kolded olid ka seltsid
60-ndatel alustas Eesti kirjameeste selts. Asuti folkloori koguma – Jakob Hurt .
( Kreutzwald väärtustas rahvaluule ) Rahvaviis oli valitseva klassi hulgas põlatud, selle kogumine, kasutamine omamoodi protest
Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid
1865 – Tallinn “Estonia”
1865 – Tartu “ Vanemuine ”
1869 – Viljandi “ Koit ”
1878 – Pärnu “Endla”
“Vanemuise” juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva ”vabastamise” juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris , 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu .
I üldlaulupidu Tartus 1869 osalevad meeskoorid ja pasunakoorid
Juhid : Jansen, Kunileid.
Isamaalised kõned. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust.
I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine
Vastuolu Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist
Vaimulike ja saksa laulude kõrval vaid 2 eesti autori laulu.
Al Saebelmann -Kunileid 1845-75 “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja.
II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.
(Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus , Hermann )
III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna – Eestist
14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed.
I päev – proov II päev – kontsert III – võistulaulmised (ka segakoore).
Vanem rahvalaul
Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot ). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel.
Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske -kaske).
Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud .
Liigid:

• Töölaul
  
• Tavandi- ehk kombestikulaulud (vastlapäev, jaanipäev, pulmad )
  
• Karjaselaulud
  
• Hällilaulud
  

Aleksander Thomson (1845-1917)

Lõpetas Cimze seminari .
Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist „ Kannel ”, tuntud veel „Sokukene”, „Ketra, Liisu ”, „Laulge, poisid, laulge, peiud” jt.

Mart Saar (1882-1963)

Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreliklassi.
Oli alguses mõjutatud uutest suundadest ( impressionism , ekspressionism ).
Soololauludes on filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel, kuid ka armastust kodumaa looduse vastu ja armastuslüürikat.
Teosed on võrreldavad parimate saavutustega maailmas.
Klaverilooming on üldiselt tõsine, raskemeelne, napisõnaline. Stiilis hilisromantismi, impressionismi, ekspressionismi.
Ta kogus rahvaviise, analüüsis, süstematiseeris neid.
Oli üks rahvusliku stiili rajajatest ja professionaalse muusika alusepanijaist eesti koorimuusikas.
Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Rahvalaul säilib võimalikult ehedal kujul.
Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge , lüüriline; olulised on kõlavärvid.
Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele .
Teoseid:

• Soololaul „Must lind”
  
• Leelo
  
• Koorilaul „Põhjavaim”
  
• Lindude laul
  

Cyrillus Kreek (1889-1962)

Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni.
Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas.
Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi , vaid selle ümbrust.
Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit.
On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu).
Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi , mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu.
Teoseid:

• Sirisege, sirbikesed
  
• Mu süda, ärka üles
  

Heino Eller (1887-1970)

Oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.
Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. ( Kodumaine viis)
Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniprofessor.
Looming on mõjutatud loodusest (Koit, Öö hüüded, Männid, Orus).
Sümfooniline poeem „Koit” on üks enimmängitud eesti helilooja teoseid.

Eduard Tubin (1905-1982)

Esimene eesti ballett „Kratt”, kus rahvaviisid on ühendatud kaasaegse helikeelega ja sümfoonilise väljenduslaadiga.
Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon ; säilitas klassikalise ülesehituse.
Kõige kuulsam – 5. Sümfoonia – rahvusliku traagika sümfoonia.

Eino Tamberg (sünd. 1930)

Kuulsaim teos Concerto Grosso op. 5. See on barokiajastu stiili lähedane, modernse helikeelega, sai eesti neoklassitsismi rajajaks.
Teine kuulus teos on ooper „Cyrano de Bergerac”, libreto kirjutas Jaan Kross E. Rostandi värssdraama põhjal. Esietendus toimus 1976. Helikeeles on tunda renessansi ja varabaroki stiliseeritud elemente, mis on asetatud tänapäeva modernse muusika konteksti.

Veljo Tormis (sünd. 1930)

Tõi eesti koorimuusikasse 20. Sajandi II poole modernse helikeele.
Kogus ja süstematiseeris rahvaviise. Loomingus domineerivad folklooripõhised teosed. Ta jättis rahvaviisi muutmata ja lisas fooni .
Eesti kalendrilaulud (1966-1967)

• Erinevate maakondade regivärsid, seotud erinevate kalendritähtpäevadega
  
• Murded on säilitatud
  
  • Mardilaulud
    
  • Kadrilaulud
    
  • Vastlalaulud
    
  • Kiigelaulud
    
  • Jaanilaulud
    

Unustatud rahvad (1970-1989)

• Liivlaste pärandus
  
• Vadja pulmalaulud
  
• Isuri eepos
  
• Ingerimaa õhtud
  
• Vepsa rajad
  
• Karjala saatus
  

Raua needmine – segakoorile, tenorile, baritonile ja šamaanitrummile. Kalevala IX runo, raualoits, kaasaegne tekst. Loova, rauda alistada suutva mõistuse rakendamine inimkonn hüvanguks või hävinguks. Maagiline kordumine, esituse sugestiivne pinge. Sõnum tänapäevas.
Loomingule omane:

• Katkematu ja töötlemata rahvaviis
  
• Rahvaviisi jagamine erinevate häälte vahel
  
• Autentne esituslaad
  
• Foon ja ostinato
  
• Parafoonia
  
• Kaanon
  
• Ühendab rahvamuusika elemendid kaasaegsete kompositsioonivõtetega
  
• Helikobarad e klastrid, sosistamine, karjed
  

Lepo Sumera (1950-2000)

Aastakümnete järel, mil eesti muusikas valitses teravakõlalisus, mõjus tema muusika heakõlaliselt.
Kasutab vähest muusikalist materjali. Muudab kujundit noothaaval; maagiline kordus. Vaatab teemasid justkui läbi luubi ja avastab uusi detaile. Peen tämbrimeel ja laitmatu tervikutaju. Väga hea instrumentide tundja. (Pala aastast 1981)
Kirjutas kokku 6 sümfooniat.
Armastab siduda elektronmuusikat akustilise muusikaga.
„Südameasjad” – algmaterjaliks südamest tehtud ultraheli ülesvõte, elektrooniline ja akustiline muusika, ruum, improvisatsioon.

Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959)

Pani alguse Nyyd festivalile koos dirigendi Olari Eltsiga.
Teda peetakse muusikaliseks arhitektiks – peamised on muusika ülesehitamise printsiibid (vorm).
Huvitavad ja erilised tämbrikooslused.
Kasutab erilisi ja tavatuid pillikooslusi.
Teoseid:

• Sümfoonia seitsmele (tema asutatud bänd In Spe)
  
• Arhitektoonika
  

Aleksander Kunileid (1845-1875)

Lõpetas 1868 Cimze seminari ja jäi sinna ise õpetajaks.
Kunileid on oma isamaalisuse teemat käsitlevate koorilauludega teerajajaks. Paljudele lauludele on teksti kirjutanud Lydia Koidula.
Parimad laulud:

• Sind surmani
  
• Mu isamaa on minu arm
  
• Õitse ja haljenda
  
• Mu isamaa nad olid matnud
  
• Süda tuksub
  

Miina Härma (1864-1941)

Esimene kõrgharidusega naishelilooja . Lõpetas Peterburi Konservatooriumi orelikunstniku ja komponistina. Tartust sai muusikalise tegevuse põhikoht, seal asutas koori ja sai kohaliku kultuurielu juhiks. Aitas rajada Tartu Kõrgemat Muusikakooli. Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks ja Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks.
Kirjutanud ligi 200 laulu, millest enamik on koorilaulud , mõned ka ulatuslikumad kooriteosed. Tema laulud on südamlikud ja viisirikkad. Esikohal on isamaalised, armastus- ja looduslaulud.
Paremaid teoseid:

• Ei saa mitte vaiki olla
  
• Tuljak
  
• Meeste laul
  
• Mu isamaa armas
  
• Isamaa, õitse sa
  

Rudolf Tobias

Esimene tõeline suurkuju eesti muusikas. Lõpetas Peterburi konservatooriumi kahel erialal. Töötas Tartus koos Aleksander Lätega, kus oli kultuuri- ja seltsielu juht, osales mitme koori juhtimisel. Hiljem läks ära välismaale, jäi alaliselt Berliini, kus teda kutsuti ka Berliini Kõrgemasse Muusikakooli muusikateooria õppejõuks. Eestit külastas veel ainult 1913. aastal seoses Estonia teatri avamisega. Suri tiisikusse.
Tobias on eesti esimese sümfoonilise teose – avamängu „ Julius Caesar ” autor. Tema looming on jõuline, intensiivne, rütmiliselt aktiivne ja tõeliselt professionaalne. Pani keelpillikvartettidega aluse eesti kammermuusikale.
Loomingu tipuks on oratoorium „Joonase lähetamine”, mis on üks võimsamaid neoklassitsistlikke oratooriumeid üldse. Esitab väga suur koosseis: 3 koori, 5 solisti , suur orkester ja orel. Esimene terviklik ettekanne toimus alles 1989. aastal Tallinnas.

ALEKSANDER LÄTE (1860-1948)

Lõpetas Cimze seminari. Õpetajaks Rõngu kihelkonnakoolis.
Lõpetas Saksamaal Dresdeni Konservatooriumi koorikompositsiooni erialal.
Tegutses Tartus. Rajas seal esimese sümfooniaorkestri, kelle esimene kontsert tema juhatusel toimus 1900.a. Juhatas ka mees- ja segakoori. Koos kanti ette vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Katsetas instrumentaalteostega - teedrajav tähtsus.
Loomingu paremik - koorilaulud : Pilvedele, Laul rõõmule (Schilleri tekst), Kuldrannake
Tema artiklid Postimehes panid aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. 

KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927)

Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal, täiendas end Saksamaal dirigeerimise alal.
Sajandi alguses Tallinnas ainuke professionaalne muusik . Tegutses Niguliste saksa koguduse organistina, juhatas Niguliste segakoori, meeskoori Revaler Liedertafel. Viimastel väga kõrge tase, koos lauldi isegi Bachi h-moll missat ja Matteuse passiooni (solistid kutsus Saksamaalt). Oma aja väljapaistvamaid dirigente Eestis.Tegutsemine sakslastega viis aga vastuollu eesti eliidiga, ei kutsutud laulupidude juhiks ega lauldud seal tema laule. Hiljem Tallinna Meestelaulu Seltsi koori dirigent , algas koostöö eestlastega ning valmisid kõrgel tasemel koorilaulud (ka soololaulud ), samuti laulupidude dirigendiks.
Looming: väga hea kooritundja, uudsem ja teravakõlalisem, kargem võrreldes eelnenud ja kaasaegsete koorilauludega, rakendab polüfooniat. Tema kõlaotsingud tulenevad vajadusest muusikaga teksti poeesiale järele jõuda. Isamaalised laulud jõulised, kohati dramaatilised  -  Mul lapsepõlves rääkis (tekst C.R.Jakobson) Karged looduslüürilised laulud V. Ridala tekstidele – Talvine õhtu, Kevade tunne. Rahvalaulust eriti ei huvitu . Soololaul – Üksainus kord (siiani populaarne , varasem). Noorpõlve laulude hulka kuulub tuntud koorilaul Lahkumislaul.

MIHKEL  LÜDIG (1880-1958)

Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Jäi Peterburi, Tallinnasse 1918.
1919 vastasutatud Tallinna Kõrgema Muusikakooli (1923 nimetati ümber Tallinna Konservatooriumiks,  hiljem Eesti Muusikaakdeemiaks, praegu Eesti Muusika- ja  Teatriakadeemia – rektor pianist Peep Lassmann ) direktor. Teoste paremik koorilaulud – enamasti (loodus)lüürilised, lihtsad, laulev meloodia , klassikaline helikeel – Koit (laulupidude avalaul, lauldakse tule süütamise ajal), Mets, Põlismetsa järv.
Orkestrile lõi lihtsakoelisi teoseid (sümf. pilt Jaaniöö).

ARTUR KAPP (1878-1952)

Heliloojad ka Eugen Kapp (poeg), Villem Kapp ( vennapoeg ).
Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal. Jäi Venemaale. Tagasi Eestisse 1920. Estonia teatri (teater alustas tegevust 1906) dirigent ja Tallinna Kõrgeima Muusikakooli kompositsioonipedagoog.
Looming jõuline, monumentaalne, dramaatiline, täis filosoofilisi probleeme, palju polüfooniat (lemmikhelilooja Bach ). Sümfooniad, avamängud, oreliteosed , kantaadid, koorilaulud. Populaarne soololaul Metasateel. Suurejooneline oratoorium Hiiob , aluseks Vana Testamendi prohvet Hiiobi raamat.
Koos Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale . 
 PEETER SÜDA (1883-1920)
Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Üks suuremaid Eesti orelikunstnikke ja –heliloojaid. Tema muusikast on säilinud vähe, kuid kõik selle võib nimetada Eesti muusikaklassikaks.

ARTUR LEMBA  (1885-1963)

Lõpetas Peterburi Konservatooriumi väga väljapaistvate tulemustega klaveri ja oreli erialal. Jäi Peterburgi kuni 1920. Tallinnas konservatooriumi klaveripedagoog.Esimene Eesti professionaalne pianist, silmapaistev klaverihelilooja – siiani tuntum teos I Klaverikontsert 1905 (kokku 5). Helikeel rahulik, lüüriline. Loonud 2 sümfooniat (esimene Eesti sümfoonia 1908). Lõi oopereid. Lembitu tütar (1908) võinuks saada Eesti esimese ooperi looja au, kuid lavastus kukkus ebaprofessionaalse Vanemuise koosseisu tõttu läbi ning langes intriigide ohvriks. Väga populaarne viiulipala Armastuse poeem.

EVALD AAV  (1900-1939)

Temale kuulub esimese Eesti ooperi looja au. Hooajal 1928/29 esitati Estonia teatris esmakordselt tema ooperit Vikerlased. Tallinna Konservatooriumi olid lõpetanud esimesed professionaalsed lauljad , kes lavastuses kaasa lõid. Ooperi sisuks 12. sajandi eestlaste vasturöövretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. Ajaloolis -psühholoogiline draama . 

URMAS SISASK (1960)

13 aastasel Sisaskil oli oma tehtud 5 m kõrgune tähetorn ja Galilei tüüpi teleskoop prilliklaasidest. Tähistaeva teemadel alustas ta muusika loomist juba 14 aastaselt, siis valmis tema esimene klaveripala sel teemal – Kassiopeia, mis kuulub hiljem koostatud Tähistaeva tsüklisse lastele.
Praegu töötab Sisask Jänedal, kus sealse mõisa lossitornis on tema rajatud muusikatähetorn-planetaarium, kus öistel tundidel taevast vaadeldes ongi sündinud enamik tema teostest.
Sisask: “17 miljonit aastat vana universum on hiiglaslik orel, mille leiutas Jehoova . Galaktikad, tähed, planeedid , komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle hiigeloreli viledeks. Universumi muusikainstrumendi kooskõla tundmaõppimine ja rahvale kuuldavaks tegemine on minu missioon . Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks vaid muusika üleskirjutajaks. Usutunnistus tähendab minu jaoks allumist universumi seadustele ”
Klaveritsükkel Tähistaevas I osa Põhjataevas - aluseks põhjarahvaste tähemüüdid, II osa Lõunataevas - aluseks aborigeenide tähemüüdid.
Lisaks sellele palju üksikuid tähistaeva-teemalisi teoseid.
Sisaski muusika on müstiline, lummav , fantaasiarikas, lööv, lihtne, loodusjõuline, siiralt lapsemeelne, justkui pärineks mõnest teisest galaktikast.
Heliteose loomiseks püüab ta kuulata kosmose muusikat, tajub inimese sisemise muusika vastavust sellega ja paneb kirja talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal , Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis . Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks
1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea , mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi - kumayoshiga
Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa
Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile )- tellimustöö 22.üldlaulupeoks
Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, šamaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill)
Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates žanrites.

Arvo Pärt (1935)

Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 14-15-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (hilisem nimetus Eesti Muusikaakadeemia, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis , et ta raputab noote varrukast. Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote.
Aastatel 1958-1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirežissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks.
1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini.
Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Šostakovitšist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."
See on võib-olla liialdus , sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis . Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga . Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom.
1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste .
Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks.
Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil.
Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma : igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.

Tunnustused

• 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja
  
• Tartu Ülikooli audoktor
  
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007. aastal parima kooriesituse Grammy.
  

12