Eesti muusika
Aleksander Thomson (1845-1917) 3
Mart Saar (1882-1963) 4
Cyrillus Kreek (1889-1962) 4
Heino Eller (1887-1970) 5
Eduard Tubin (1905-1982) 5
Eino Tamberg (sünd. 1930) 5
Veljo Tormis (sünd. 1930) 6
Lepo Sumera (1950-2000) 7
Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959 ) 7
Aleksander Kunileid (1845-1875) 7
Miina Härma (1864-1941) 8
Rudolf Tobias 8
ALEKSANDER LÄTE (1860-1948) 8
KONSTANTIN TÜRNPU (1865-1927) 9
MIHKEL  LÜDIG (1880-1958) 9
ARTUR KAPP (1878-1952) 10
ARTUR LEMBA  (1885-1963) 10
EVALD AAV  (1900-1939) 10
URMAS SISASK (1960) 10
Arvo Pärt (1935) 11
ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK
Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded .
Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule.
XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu.
Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise.
1849 a kooliseadus:

• ei ole luba ilma noodita viisi õpetada
  
• Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor
  

Esimesed muusikakollektiivid: laulukoorid ja pasunakoorid
1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid.
Head koorid ka Põltsamaal, Tormas.
Valga Cimze seminaris said hariduse kihelkonnakooliõpetajad, asutatud 1839 –väga tugev muusikaõpetus, võimaldas ka luua muusikat. Esimesed eestisoost kihelkonnakooliõpetajad olidki esimesed asjaarmastajad - heliloojad .
Rahvusliku liikumise kolded olid ka seltsid
60-ndatel alustas Eesti kirjameeste selts. Asuti folkloori koguma – Jakob Hurt .
( Kreutzwald väärtustas rahvaluule ) Rahvaviis oli valitseva klassi hulgas põlatud, selle kogumine, kasutamine omamoodi protest
Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid
1865 – Tallinn “Estonia”
1865 – Tartu “ Vanemuine ”
1869 – Viljandi “ Koit ”
1878 – Pärnu “Endla”
“Vanemuise” juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva ”vabastamise” juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris , 4 kuud enne määratud tähtaega - 4 kuuga organiseeriti laulupidu .
I üldlaulupidu Tartus 1869 osalevad meeskoorid ja pasunakoorid
Juhid : Jansen, Kunileid.
Isamaalised kõned. Laulupidu tõstis eestlaste rahvuslikku teadvust.
I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine
Vastuolu Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist
Vaimulike ja saksa laulude kõrval vaid 2 eesti autori laulu.
Al Saebelmann -Kunileid 1845-75 “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja.
II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.
(Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus , Hermann )
III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna – Eestist
14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed.
I päev – proov II päev – kontsert III – võistulaulmised (ka segakoore).
Vanem rahvalaul
Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot ). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel.
Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske -kaske).
Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud .
Liigid:

• Töölaul
  
• Tavandi- ehk kombestikulaulud (vastlapäev, jaanipäev, pulmad )
  
• Karjaselaulud
  
• Hällilaulud
  

Aleksander Thomson (1845-1917)

Lõpetas Cimze seminari .
Ta on eesti rahvusliku koorimuusika alusepanija. Kogus rahvaviise, hiljem kasutas ka oma loomingus. Tal on umbes 40 koorilaulu, laulduim neist „ Kannel ”, tuntud veel „Sokukene”, „Ketra, Liisu ”, „Laulge, poisid, laulge, peiud” jt.

Mart Saar (1882-1963)

Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi