pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika
Laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite lauludest, kuid sisaldas ka kuus algupärast laulu Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust . Kava: Vaimulikud laulud ( "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) "Sanctus" (F. J. Künkel) "Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) "Jumala vägevus" (L. van Beethoven) "Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) "Kiituse laul" (H. G. Nägeli) "Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) "Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) "Eks mu kohus täna teha" (koraal) "Kindla lootuse laul" (F. Brenner) "Ärgake" (koraal)), Ilmalikud laulud ( "Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) "Eesti laul" (K. A. Hermann) "Laulupidu marss" (K. A. Hermann) "Meeskoor" (Trube) "Laulu võim" (I. Heim) "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) "Laulma kutsumine" (Vallinn) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A
"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) "Jumala vägevus" (L. Van Beethoven) "Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) "Kiituse laul" (H. G. Nägeli) "Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) "Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) "Eks mu kohus täna teha" (koraal) "Kindla lootuse laul" (F. Brenner) "Ärgake" (koraal) Ilmalikud laulud: "Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) "Eesti laul" (K. A. Hermann) "Laulupidu marss" (K. A
Aleksander Kunileiu, Karl August Hermanni ja Johann Voldemar Jannseni loomingust. Vaimulikud laulud: •"Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal) •"Sanctus" (F. J. Künkel) •"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen) •"Jumala vägevus" (L. Van Beethoven) •"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal) •"Kiituse laul" (H. G. Nägeli) •"Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) •"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) •"Eks mu kohus täna teha" (koraal) •"Kindla lootuse laul" (F. Brenner) •"Ärgake" (koraal) Ilmalikud laulud: •"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) •"Eesti laul" (K. A. Hermann) •"Laulupidu marss" (K. A. Hermann) •"Meeskoor" (Trube) •"Laulu võim" (I. Heim) •"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) •"Laulma kutsumine" (Vallinn) •"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) •"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) •"Mu isamaa on minu arm" (A
Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on
Kallivoda),"Õhtu kellad" (F. Abt),"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius),"Mu meeles seisab alati" (K. Collan),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Sind surmani" (A. Kunileid) II üldlaulupidu: "Sull', sull', Jehoova, tahan laulda" (koraal),"Sanctus" (F. J. Künkel),"Jehoova meie abi" (J. V. Jannsen),"Jumala vägevus" (L. van Beethoven),"Nüüd paistab meile kauniste" (koraal),"Kiituse laul" (H. G. Nägeli),"Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann),"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski),"Eks mu kohus täna teha" (koraal),"Kindla lootuse laul" (F. Brenner),"Ärgake" (koraal),"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius),"Eesti laul" (K. A. Hermann),"Laulupidu marss" (K. A. Hermann),"Meeskoor" (Trube),"Laulu võim" (I. Heim),"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis),"Laulma kutsumine" (Vallinn),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen),"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Jahimehe lust" (Astholz),"Pidu laul" (C. M.
st. märkide=neumade järgi) areng. Kuni 16. sajandi lõpuni oli vene kirikumuusika 1-häälne. Mitmehäälsus hakkas arenema alles 17. sajandil, põhiliseks zanriks sai koorikontsert (lääne vaimuliku kontserdi ja üldse kontsertstiili mõju, mis teisalt tekitas ka suure vastuseisu mitmehäälsele muusikale lääne mitmehäälne muusika oli ju tollal katoliku kiriku muusika). Koorikontserte kirjutati ka 18. sajandil, näit. Berezovski ja Bortnjanski. 18. sajandi II poolel sai väga populaarseks zanriks ooper, esimesed vene autorite venekeelsed ooperid kirjutati 1770. aastatel: koomilised, kõnedialoogidega. Viljeldi ka tollal populaarset melodraama zanrit (teksti deklameerimine muusika saatel, peategelased ainult deklameerisid, koor laulis). 19. sajandil kirjutab Glinka (1804-1857) esimese vene ooperi ilma kõnedialoogideta - "Elu tsaari eest" e. "Ivan Sussanin" 1836. 1850
annaabi.ee 
