Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
Muusika väljus väikesest ringkonnast suure publiku ette. Tekkisid mitmed uued zanrid, nagu näiteks ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,fuuga. 9 Milline oli Peterburi Konservatooriumi osa Eesti muusikas?: Peterburi Konservatooriumil on suur tähtsus Eesti muusikas, kuna valdav enamik Eesti heliloojad on sealt hariduse saanud. 10 Võrdlusjooni A. Kapi ja H. Elleri muusikas: Elleri loomingus on tunda looduse ja rahvaviiside temaatikat, tema muusika on rahulik ja lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid võrreldes on nende kahe helilooja eelistused väga erinevad-Artur Kapp keskendus
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin" Koorijuht, helilooja,pedagoog,muusikakirjutaja.Loomingus üle 300
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Kõik kommentaarid