Muusikaajaloo konspekt 12.klassile (0)

Varased teated eesti muusikakultuuris
Esimesed teated u 1200a – taani kroonika „Gesta Danorum“ ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju.
13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides . Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika . Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist.
Dominiiklaste ordu – jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga.
Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse , tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel.
Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni
1520 reformatsioon , suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon . Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul.
Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile.
1656. ilmus „Neu Ehstnisches Gesangbuch“ („Uus eesti lauluraamat)
Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684 -1688), juhatas Bengt G. Forselius .
Muusika 17.saj eesti linnades
Kantor – tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder – motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. „ Kindlameelne Argenia“ („Die beständige Argenia“), osalesid gümn.õpilased.
Muusika 18saj Eestis
Pietistlik õpetus – seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu.
Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku.
Üldlaulupeod
1869 I laulupidu. Žanr – oratoorium – pärit 17.saj E. De ’Cavalieri „Hinge ja keha etendus.“ Lavastamata ooper . Pärit Itaaliast .
Passion – oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest ( Bach ja Händel).
Valga Cimze seminar .
Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid.
I üldlaulupidu – seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine , Narvas Ilmarine , Pärnus Endla, Viljandis Koit . I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen . Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson . 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse „Mu isa maa, mu õnn ja rõõm,“ 2.soome laul Karl Collan „Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa.“ A. Saebelmann-Kunileid – 2 eesti laulu „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ – Koidula tekstiga. Kokku 822 lauljat, 56 pillimeest, kuulajaid ja vaatajaid oli kuni 15 000. Ühenkoore juhatasid Jannsen ja Kunileid, puhkpille David Otto Virkhaus.
Muusika kuulamine: Kunileid – Mu isamaa on minu arm. Ja „Sind surmani.“
I-III laulupeol on eraldi naiste- ja meestekoorid.
Jakobson andis välja kogumiku „Wanemuine Kandle Healed“ – koorilaulud .
II toimus ka tartus 1879, III toimus Tallinnas 1890.
I korraldati pärisorjuse kaotamise 50.a-päeva puhul 1819.
Eesti hümni lugu
Pacius „Maamme“ – originaal. Meie sõnade autor Jannsen.1884 Eesti rahvuslipu õnnestamine Otepääl, ainus isamaaline laul, mis seal esitati. Üldlaulu peol lauldi seda püsti seistes. 1896 Postimehes nimetati seda ka hümniks.
Friedrich August Saebelman
1851 – 1911. Sai tänu heale saksa keele oskusele tööle Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874 esimese eestlasena astub Peterburi konservatooriumi. Õpib seal vaid 1 aasta. Pöördub tagasi Eestisse, Karksisse, kus töötab kooli õpetajana. Paistus kihelkonna kooli õp, köster, organist. Asutas Paistus meeskoori, juhatas maakondlikke laulupidusid. Loomingus peamiselt koorilaulud, säilinud u paarkümmend, vaid üksikud isamaalised laulud. Friedrich rahvaviise ei kasuta, kirjutab rõõmsat, lihtsat ja muretut muusikat. Kaunimad laulud: „Ema süda,“ „ Ellerhein ,“ „ Palve .“
Alekssander E. Thomson
1845 – 1917 ( sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks. Organiseerib 60liikmelise koori. Töötab Vana-Võidu mõisas koduõpetajana. Teeb iseseisvalt õppides ära keskkooli lõpueksamid, sai Tartu Ülikooli matemaatikat õppima, juhatas ka Vanemuise koori. Venemaal pakuti tööd, A võtab selle vastu, Peterhofis 1872, kirikukooli õp. Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus „Ketra, Liisu .“ Tekstid pärit rahvaluulest , kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. „ Laula , laula, suukene,“ „Sokukene,“ „Kevade käes,“ „Palve.“
Karl August Hermann 1851-1909
Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886 . Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: „Eesti kannel“ „Kodumaa laulja“ „Eesti rahvalaulud“. Tal oli liedertafelik stiil – sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest . Nt:jutustus „Aulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast“ – hiljem tehakse sellest Eesti esimene ooper „Vikerlased“ Eevald Aav. Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat.
Keeleteadlasena. „Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus“ – eestlastele. Venelastele „Täieline vene keele õpiraamat“. Uued sõnad – haritlane , õpetlane, peide, täide, köide, aula , heliredel, magala , lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus , mitmus, häälik, tähesti), helilooja , kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud. Elujooksul tuhatkond teost, liedertafellik stiil. „Mingem üles mägedele“ „Oh, laula ja hõiska“ „Isamaa mälestus“. 1908 üritas ooperit kirjutada, ise nimetas seda laulelduseks „Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad .“ Sealt „Kungla rahvas“. Juhatab Eesti üldlaulupidusid. Kogub rahvaviise.
Pärit Põltsamaalt, Võhmast. Ta kaotas väga varakult mõlemad vanemad. Sellele vaatamata haris end kuni doktorikraadini välja. Õppis Põltsamaa kihelkonna koolis, laulis kooris. Mängis ka kooli puhkpilli orkestris. Peale lõpetamist läks sinna abiõpetajaks tööle. 1871 läheb Peterburi. Soovis minna konservatooriumisse, ei saand sisse, võttis eratunde. ’73 tagasi Tartusse , lõpetab gümnaasiumi eksternina. ’75 Tartu Ülikool ja teoloogiaõpingud (usuõpetus). Leipzigi keeleteaduskond ’78. Annab ka noodiõpetust, viiuliõp, räägib ajastutest.
MORAAL
William Shakespeare - Hamlet , Othello, Tõrksa taltsutus, Macbeth , Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees , Romeo ja Julia
Giovanni Boccaccio - Dekameron
A.H. Tammsaare - Tõde ja õigus
W.A. Mozart - Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt
Neid mehi me ei teaks kui poleks olemas nende loomingut.
Aleksander Läte
I sümfooniaorkester, loodud 1900. 1860 kuni 1948. Koorijuht , orkestrijuht . Solist nii klaveri kui oreli . Helilooja ja muusikaõpetaja. Pärit Tartu lähedalt, algharidus Valga Cimze seminarist. Töötas kooliõpetajana nii Nõos kui Puhjas. Saksamaal Dresdeni konservatoorium – kooriheliloojaks. 1900 loobus õp ametist, asub elama Tartusse. Elatab end klaveritndide andmisega ja Postimehes muusika-kriitiliste artiklite kirjutamisega. Muusikaajakiri oli temaarust Eesti muusikas eluvajalik. 1900pani kokku Eesti esimene sümfooniaorkestri, mis koosneb, õpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest. Vokaalsümfoonilisi suurvorme. Läte loob ka sega ja meeskoori.
Tobias ja Läte hakkavad koostööd tegema.
1907 tervis halveneb, eemaldub aktiivsest muusikatööst (koorijuhtimine nt). Pühendus rohkem kirjatööle, nt: muusikateooria probleemidega tegelemine, akustika, intonatsiooni probleemidega, värvus-muusikaga, klaverimänguõpiku koostamine (Gradus ad Parnassum).
Sureb Läte vend 1932, jääb alles temast klaveri töökoda Sprenk-Läte.
Looming sisaldab 150 koorilaulu, 15 soololaulu, kantaate, klaveripalad, orkestri- ja viiulipalad. Hinnatud eelkõige kui koorihelilooja. Varasem koorilooming on mõjutatud saksa romantismist. Ja on loodud enne Dresdeni minekut ja see tõttu ka lihtsam. „Kus põhjalahe kohiseb“ , „Kuldrannake“, „Malemäng“, „Ärka üles, isamaa“, „Laul rõõmule“. Hilisem looming: „Küla kõrtsis“, „Pilvedele“. Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng „ Kalevala “, „Eesti tants“, „Tempo di mazurka “. Vokaalsümf: „Rändaja ja tähed“.
Muusikalised väljedusvahendid
Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis.
Dünaamika – heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano.
tempo, agoogika, tämber, register, meetrum , rütm, harmoonia, helistik , helilaad, faktuur .
Rudolf Tobias
1873 – 1918
Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit , neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski - Korsakov ). Jääb Peterburi tööle. Töötab Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Üks esimesi kuulsmaid teoseid on kantaat „Johannes Damaskusest“. Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor( Joonase lähetamine), klaverikontsert , sümfooniline teos(avamäng „Julius Caesar “), programmiline helitöö(„Walpurgi burlesk“), esimene keelpikki kvartett – 2viiulit, vioola ja tšello. 1902 leiab naise – tütar Helen , 1904 Eestisse tagasi. Suur soov oli reformeerida vaimulikku muusikat. 1908 läheb Eestist ära, esialgu Pariisi, suund ikkagi Saksamaale Berliini. 1910 alaliselt Berliin. Annab muusikatunde, esineb pianisti ja organistina, avaldab artikleid muusikaajakirjades. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. 1913 külastas viimane kord Eestist. 1992 toodi põrm Eestisse. Pikemat aega oma elus kavandas Kalevipoja ainelist ooperit. Küll aga said valmis nt: ballad „Sest Ilmaneitsist ilusast“, muusikaline episood „Kalevipoeg põrguväravas“.
Eesti esimene ballett Eduard Tubin „ Kratt “, esimene ooper Evald Aav „Vikerlased“.
RUDOLF TOBIAS ( 1873 - 1918 )
Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane organist, dirigent, muusikakirjanik " Olgem eestlased, saagem eurooplasteks". Sündis Hiiumaal, Käinas. Kolis perega Kullamaale, Haapsalu lähedale. Esimene muusikaline haridus isalt. Isa oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooria tunde ja oreliõpetust Tallinnas ( Toomkiriku organisti käest). 1893 astus Peterburi Konservatooriumisse. Läbis selle oodatust kiirema ajaga ja sai sealt 2diplomit (1 - orel, Louis Homiliuse, 2 - kompositsioon , Nikolai Rimski-Korsakov). Peale lõpetamist jäi tööle Peterburi tööle. Töötas Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Üks esimesi kuulsamaid teoseid on konservatooriumi lõputöö, kantaat " Johannes Damaskusest".
Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor (Jonase lähetamine), klaverikontsert, sümfooniline teos ( avamäng nimega Julius Caesar ), programmiline helitöö ( "Walpurgi burlesk" ). Jakob Hurda ja Tobiase ühine tunnus on see, et mõlema kodune keel oli saksa keel. See andis talle huvi Eesti rahvaviiside vastu.
1902 abiellus Louisega, 5 last. 1904 tuli tagasi Eestisse, koostöös Lättega andis Tartus klaveritunde, töötas koolis muusikaõpetajana. Oli koorijuht. Tema suureks eesmärgiks ja sooviks oli reformeeruda vaimuliku muusikat. 1908 läks Eestist ära, esialgu Pariisi, kuid lõpuks Berliini. Andis seal klaveritunde. Esines pianisti ja organistina. Avaldas ajakirjades artikleid. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. Pidi võtma saksa kodakondsuse. Külastas mõni kord ka Eestit. 1913 külastas viimast korda Eestit. Tema elu lõpp oli raske ja kurb. Töökoormus oli suur, majandusprobleemid, kurnav sõjaväeteenistus = surm.
Maeti Berliini, tema tütar organiseeris isa põrmu Eestisse 1992 aastal. Keelpilli kvartetti koosseis: 2 viiulit , vioola, tšello. Oma elus pikemat aega kavandas Tobias Kalevipoja-nimelist ja aimelist ooperist . Sellest inspireeritult valmisid ballaad ( "Sest ilmaneitsist ilusast" , muusikaline episood "Kalevipoeg põrgu väravas").
"Eks teie tea"
„Joonase lähetamine“
Valmis 1909. 1 monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Tobiase eeskuju "Joonase lähetamine" kirjutamisel lähtub Wagnerist.
Juhtmotiiv ehk leitmotiiv .
Ülesehituselt sarnaneb "Joonase lähetamine" ooperiga.
Esitajate koosseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti , sümfooniaorkester ja orel.
Saksa hilisromantiline stiil.
Artur Kapp
Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit . Kuulsaim „ Metsatee “.
Teosed: „ Paradiis ja Peri“, „Don Carlos “, „Metsatee“, „Kütkes“, „Pilvele“, „Serenade triste“
1904.adub Astrahani muusikakoolidirektori kohale. Korraldab kontserte samal ajal.
„Süit viisidest“, segakoorikantaat „Päikesele“
Prelüüd tšellole ja orkestrile
„Ääretasa täis mu süda“, „Sügisene mets“
„ Hauad “ sümfooniline prelüüd
Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav („Vikerlased“), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks , Edgar Arro. – Tallinna koolkond
Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium „ Hiiob “, sümfooniline poeem nimega „Fatum“, orkestri süidid 2 ja 3.
Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tšellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed.
Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng.
Kirjutab soolo - ja koorilaule.
Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu. Ettekandja koosseis sega-, mees- ja naiskoor ja 4 solisti.
Mart Saar
1882-1963. Helilooja, pedagoog , organist, pianist . Mees, kelle loomingus kõik komponendid sh harmoonia, üldine koloriit, rütm, meloodia kasvavad välja rahvalaulust. 2 põhiteemat armastus ja loodus. Sündis Viljandimaal Hüpassaare Metsavahi talus . Peterburi konstervatooriumis õppis pikalt läks sinna 1901 oreliklassi. Kõrvalt õppis kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi juures ja Anatoli Ljador. 1911 lõpetas konservatooriumi. Kogus vabal ajal rahvaviise nii Eestis kui mujal. Peale lõpetamist läks Tartusse, tegutses õpetaja ja orelimängijana. 1921 peale tulekahju, suundus Tallinnasse. 1943 saab temast Tallinna konservatooriumi kompositsiooni-proffessor.
Loomingu põhiosa umbes 400 koorilaulu ja 400 soololaulu. Tema laulud ei ole lihtsad. Varasem looming on impressionistlik ja ekspressionistlik . Lisaks on viiteid modernismile. Otsis erinevaid kõlavärve. Näited: klaveripala „Skizze“, „Must lind“, „Laula mulle unelaule“, „Vana aasta öösel“, „Mazurka“, „Poeme symphonique“. Esimene koorilauludekogu 1908, vastukaja negatiivne. 1914 ilmus „14 laulu kooridele“ – rahvuslikum ja võeti omaks. 20-30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. „ Seitse sammaldunud sängi“, „Jaan läheb jaanitulele“, „Vihmakõnõ, vellekõnõ“, „Läksin kõrtsi aega viitma“.
Heino Eller
1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garšnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika , süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt ’tühja ruumi täitmist’. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt „Kellad“, „ Liblikas “. Tema lemmikinstrument oli viiul , kuulsamad miniatuurid viiulile: „Männid“ ja „Avarused“.
Roosa õpik:
Eller – rahvusliku helikeelega instrumentaalmuusika viljeleja. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Alustas viiuldajana. Siirdur Peterburi ülikooli juurat õppima. Samal ajal tegeles ka muusikaga. Sel ajal lõi ka esimesed teosed – klaveri ja viiulipalad. Õpilased: e.tubin, v.kapp, j.rääts, b.kõver, u. naissoo , a.pärt. On põhjust rääkida Elleri koolkonnast , mis on A.Kapi koolkonna kõrval tugevamaid eesti muusikas.
Kokku kirjutas umbes 200 teost, peaaegu kõik (v.a paari koori- ja soololaulu) instrumentaalteosed. Silmapaistvalt meisterlik kompositsioonitehnika . Tema helilooja-käekiri on peenekoeline ja detailselt viimistletud .
Muusikalised kujundid seostuvad sageli loodusega. Armastatud ainevaldkonnaks on kodumaine karge loodus. Nt: „Põhjamaine viis“, „Koit“.
Eduard Tubin
1905 – 1982. Üks tuntumaid +heliloojaid Eestist. Tuntud oma sümfooniate poolest (10 + 1 poolik ). Tuntud peaaegu kogu maailmas. Pärit Tartu lähedalt Peipsi äärsest külast. Õppis Tartus. Tartu Õpetajate Seminar ja Tartu Kõrgem Muusikakool e Heino Elleri nimeline Muusikakool. Oli Elleri üks andekamatest õpilastest. Algul õppis ta orelit ja siis Elleri juurde kompostitsiooni.
Peale kooli töötas Vanemuise teatrid repetiitorina (õpetas partiisid e materjali). Seejärel oli dirigent ja lõpuks ka peadirigent . Sai tööle Drottinhholmi Kuninglikku Lossiteatrisse Rootsi. Ülesandeks oli barokkiajastu teoste redigeerimine . Juhatas Stockholmi eesti meeskoori.
Esimene Eesti ballett: „Kratt“. Tubina esimene töö muusikalisele teatrile. Muusika ja ainestik põhinevad rahvaluulel. 1943. Dirigendiks oli ta ise, ballettmeistriks oli Ida Urbel . Estonias esietendub 24.veebruaril 1944. Mängitakse seda Tallinnas ainult 4 korda. 9 märtsil toimus õhurünnak Estonia teatrile. Ooperid: „ Barbara von Tisenhusen“ ja „Reigi õpetaja“ – Estonia teatri palvel kirjutatud, tekstiline alus A.Kallastelt (Libretto – konkreetne tekst, see mida laval öeldakse). Üksik naine, kõrgemast soost, tunded mehe vastu, kes pole tema ühiskonnast pärit. Mõlemas ooperis on viha, jõhkrust.
Sümfooniaid on 10.: (Tubin säilitas traditsioonilisi sümfoonia jooni.)

C- moll . Dramaatiline, kirglik, massiivne.

„Legendaarne“ – käsitleb eestlaste minevikku ja muistset vabadusvõitlust. Kirjeldab katastroofi lähedal olemist Euroopas.

D-moll. Nimetatakse „ Heroiline “

„Lüüriline“, a- duur . Aluseks on Marie Underi sõnadele loodud laul „Õnne ootel “ ja selle muusikaline materjal. Armas, ilus, halearmas, pastelne.

H-moll, viitab surmale . Teos on dramaatiline. Enim mängitud, kajastab sõjasündmusi.

2.viiuli sonaat ja 2.klaverisonaat, ühine motiiv. „Virmaliste“ motiiv. Tema loomingus stiilipööre: Ladina-Am tantsurütmid.

Programmilise muusika vastand , kirjeldatakse kui absoluutne muusika. Kasutab dodekafooniat, 12 helitehnikat.

Suurele orkestrilke kirjutatud, peamine tšelesta. Kõige ekspressiivsem. Nimetatakse ka hümniks iseendale

Alapealkirjaga „Sinfonia semplice“. Väiksem koosseis, lankoonilisem, üks lüürilisemaid sümfooniaid.

Erandlik , tellimustöö, 1.osaline. Eepiline, tõsine, pingerikas.
Istrumentaal kontsert, tema lemmik: viiul. Balalaikakontsert, klaverikontsertiino. Enamasti on teosed loodud kellegile, kas tellitud või mitte.
Reekviem langenud sõdurite mälestuseks
Meeskoor , altorel ja löökpillid. Mittetraditsiooniline. Väga isiklik, kasutab Underi ja Visnapuu luulet.
GUSTAV ERNESAKS
(12. XII 1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn)
Gustav Ernesaks oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht.
Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning alates 1937 Tallinna Konservatooriumi koolimuusika ja koorijuhtimise õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus ta asutas 1944 Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiliseks juhiks oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud „vaikivate aegade“ rahvajuhiks, Laulutaadiks ning üheks XX sajandi Eesti kultuurielu juhtfiguuriks.
Gustav Ernesaksa ulatusliku loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, millest „Mu isamaa on minu arm“ Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. On muuhulgas ka Eesti NSV hümni "Jää kestma, Kalevite kange rahvas" autor. Ernesaks on loonud viis ooperit, tuntuim neist on „Tormide rand “.
G. Ernesaks dirigeeris esimest korda üldlaulupeol 1938. aastal, 1947. aastast alates võttis ta üldjuhina osa kõikidest üldlaulupidudest ning juhatas ka mitmetel koolinoorte laulupidudel.
2004. aastal püstitati Tallinna Lauluväljaku nõlvale tema kuju (autor Ekke Väli).
Koorijuht, helislooja, pedagoog, muusikakirjanik, ühiskonnategelane, laulutaat. Arukate artiklite kaudu laulupidude traditsiooni väärtustamine, laulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse teda ka oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatsiooni aastatel. Tallinna Konservatooriumis õppis klaverit ja orelit, siis muusikapedagoogikat ja kompositsiooni (õpetajaks A.Kapp). dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest koorid , mikllega ta alustas jõudsid kiiresti teisele tasemele . 1944 Riiklik Meeskoor. Ainus riiklik meeskoor terves Euroopas ja väga populaarne. Alustas varakult tööd koorujuhtimise õppejõuna. Õppejõud oli ’44-’72. 1945 proffessor. Õpilased: Eri Klas , Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Tema lemmik kooriliik oli meeskoor. Kirjutas soololaule, lastelaule ja muusikalisi lavateoseid, ehk oopereid. Kogumikud: „Lõoke“, „Ööbik“, „Pääsuke“. Tuntumad laulud: „Rongisõit“ ja „Kati karu“.
Kõlaideaal on romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Kooriideaal on orelilähedane. „Mu isamaa on minu arm“ – Lydia Koidula tektile, laulupidude hümn.
Lüürilised ja hingestatud laulud näiteks „ Sireli , kas mul õnne“, „Sinu aknal tuvid “, „Meelespea“, „Kutse“.
Loodusteemalised „Rabamaastik“, „Külm“, „Päike vajus pärnapuule“. Tuntuim koorisüit „Kuidas kalamehed elavad“.
Gustav Ernesaks on väga teksti tundlik, valib väga kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailidele. Juhan Liiv, Juhan Smuul, Kersti Merilaas .
Ooperid: „Pühajärv“, „Tuleristsed“, „Tormide rand“, „Käsikäes“, „Koslased Mulgimaalt“.
Eino Tamberg  (27.05.1930 Tallinn) 
Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid.
Eino Tamberg on sündinud 1930. aastal Tallinnas. Varasest noorusest peale on ta olnud erakordselt laia huvideringiga. Selles on ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri- ja teaduseinimesi (Tambergi pinginaabriks oli seal Lennart Meri, samas klassis käis ka Endel Lippmaa). Helilooja on tihti esile tõstnud toonases koolis töötanud väga tugevaid õpetajaid. Keskkoolis tegutses ka humanitaarring vaidlusõhtute ja kirjandusvõistlustega. Tamberg on väga suure lugemusega ja on oma sõnul saanud palju rikastavat kujutavast kunstist. Suureks armastuseks on talle aga läbi elu olnud teater - sellegi kiindumuse juured on kooliaegses näiteringis.
Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi (professorEugen Kapi klassis) töötas ta 1953-1959 helirežissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro , Peeter Vähi,Alo Mattiisen , Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne.
Eino Tambergi loomingu nimekirja kuulub üle saja oopuse. Ta on kirjutanud väga paljudes žanrides, tähtsal kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Mitmeid žanre on ta sisuliselt uuendanud. Palju on ka vokaalmuusikat - peateoseks oratoorium "Amores".
Tamberg on eelkõige suurvormimeister. Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga vähestele teemadele, mis omakorda võivad olla väga napid. Seda olulisem on ta teostes vormi arenduslikkus. Tamberg tunneb suurepäraselt orkestripillide võimalusi ja tema muusika kõlab väga põnevalt. Faktuur on sageli üsna läbipaistev ja hõre, oluline roll on soleerivatel pillidel. Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" 
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu)
Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.
Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas . Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.
1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma . Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.
Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Šebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.
Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.
Jätkus ka Tormise folkloorihuvi . Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.
Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas.
1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad .
Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja . Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm.
Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi žanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagukantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .
Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt .
Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski , 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastridja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, " Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed (" Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ).

• Suurteosed koorile
  
• Tormis ja rahvalaul
  
• Paljukeelne Tormis
  
• Teosed
  

Jaan Rääts (1932)
Õppenud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller. Töötanud Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis. Juhtis heliloojate liitu. Oli komparteis esiladvikus. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner . Elu läbis sarnane käekiri, lõbusameelne. Kirjutanud 8 sümfooniat; instrumentaalkontserte. „Kaks kontserti kammerorkestrile“ eriti nr 1. „Intrata“ – kammerorkestrile. Räätsa jaoks oli klaver põhiinstrument. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale arvestades tema võimalusi.
Tähtsamad teosed: „10 klaverisonaati“, „24 prelüüdi“, „24 prelüüdi Eesti rahva viisidele“, „24 marginaali“, „vokaalsümfoonilised suurvormid “, „deklamatoorium Karl Marx“, „Koolikantaat“, „Väike oratoorium“, „Maagiline ruut“. Filmimuusika nt „Supernova“, „Tütarlaps mustas “, „Viini postmark“, „Gladiaator“.
Arvo Pärt (1935)
Tallinna Konservatooriumis õppinud, oli Heino Elleri õpilane. Enne õpetas teda Veljo Tormis, Eesti Muusikakoolis. 1967.a hakkas vabakutseliseks heliloojaks. Praeguseks on kolinud Saksamaale.
Helilooming oli kahes perioodis. 1971 .a oli murdepunkt , lõi 3.sümfoonia Neeme Järvile. Neoklassitstlik periood – rõhutatakse lihtsust. Teosed: „Kaks sonatiini“, „Partiita“, „Nekro“ – Eesti esimene dodekafooniline helitöö (1960). Tuntuim teos „Perpetuum mobile“. 1960’ndate keskel hakkab kasutama kollaaž- tehnikat „Collage teemal Bach“, „Pro et contra “, 2.sümfoonia. 1968 „Credo“ – keelati poliitiliselt kuna oli usuteemaline. Tekkis kriis ja pöördus vana muusika poole.
1976 jõuab tintinnabule’ stiilini: habras , staatiline, vaikus , iga heli kuulatakse põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. „Klaveripala Alinale“, „ Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Frates“, „ Tabula rasa“ – kaks viiulit, ettevalmistatud klaver, keelpillid . Siiani oli instrumentaalhelilooja, uue stiiliga suureneb sõnaosakaal – „Passio“, „Te Deum “, „De profundis“, „Stabat mater“, „Magnificat“, „Berliini missa “. Ladina keel, vana slaavi keelsed lood – „Kanon Pokajanen“. Hisp k – „ Como cierva sedienta“. „Lamentate“ – kaebelaul . „Orient & Occident“. Pärdi jaoks on vaikus ideaal.
Erkki-Sven Tüür
„Requiem“. Hästi lihtsasti ära tuntav stiil. Muusikuks kujunes ebatraditsiooniliselt, oli iseõppija. 1980 lõpetab Georg Otsa muusikakooli, erialaks on flööt.
1970 II poolel rajab bändi Esra. 1979 saab sellest In Spe.1980 Tallinna Muusikakooli Jaan Räätsa klassi. Täiendab end hiljem Lepo Sumera juures. Karls Ruhes käinud end täiustamas. Töötas vanalinnas stuudios, oli muusikaala juhatas; Eesti Muusikaakadeemias. 1992 sai temast vabakutseline helilooja. 1991 „ Nyyd “ muusikafestival – Tüür oli üks asutajatest.
Esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: „Sümfoonia seitsmele esitajale“, „Lumen et cantus“, „Hääled seitsme maa ja mere tagant“, „Päikesevene“, „Antidolorosum“.
Erinevatest ajastutest. Pealkirjad ladina v saksakeelsed . Pealkirjad aitavad mõista sisu.
Orkestrimuusikas on esimkohal sümfooniad „8.sümfoonia“, „Magma“, „Searching for roots “ – kirjutatud Jean Sibeliusele; „Zeitraum“, „Exodus“.
Keelpilliorkestrile on kirjutanud „Isula deserta“ – e k tühi saar, „Lighthouse“, „Aktsioon – Passioon – Illusioon “. „Cristallisatio“.
Tavaliselt kirjutab kindlale esitajale.
Kammermuusikas eelistab ebastandartseid kooslusi, nt Keelpillikvartett .“ Dick ja Toff imedemaal“ – flööt ja tuuba . „Draama“ – flööt, viiul, kitarr. „Transmission“ – 6-le klaverile. „Motus I ja II“. Kas tellitud või ise kirjutanud kellelegi.
Architectonics – arhidektoonika – mitmesugustele koosseisudele kirjutatud. Selgepiiriline ja kindla koosseisuga.
Vokaalmuusika – „Ante finem saeculi“. On seotud Euroopaliku religioose traditsiooniga (enamasti barokk plus kaasaegne muusika).
The Hilliar Ensemble – tuntud Inglise bänd. „Exitatio ad complentandum“ – THE poolt tellitud lugu Tüür’ilt.
Suurimaks teoseks peetakse „Wallenberg“.