- Reddit.ee Lingvistika- on keeleteadus 12. Aastaks 1966 olid nende võimsa loometandemiga liitunud veel Krieger ja Densmore.-Elu lood(ajakiri) Loometandem- ansambel 13. Heli Lääts imetles neid vitraaže mida Georg Ots oma tänava kodu ustele oli maalinud.-Elu Lood(ajakiri) Vitraaž- valgust läbilaskvast värvilisest v värvusetust klaasist dekoratiivkunstiteos, mis paigutatakse hrl aknaavasse v valgustatud seinaorva. 14. Peeter Sauli ema oli repetiitor, koorijuht ja dirigent.-Elu Lood(ajakiri) Repetiitor- rolli, muusikapartii vms selgeks õpetaja, koori, orkestri v nende hääle- v pillirühmade esialgsete proovide juht. 15. Eino Baskin hindas Heli Läätse kollegiaalsust, täpsust ja sõnavaldamist.-Elu Lood(ajakiri) Kollegiaalne- ametivennalik, kolleegile omane; mitmeisikuline, kolleegiu mile omane, kolleegiumis tehtav v otsustatav. 16. Sepsis on väga ohtlik haigus.- Delfi.ee
Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooniaorkester. Orkester oli väga tasemel- nagu ikka. Mulle väga meeldib Vanemuise Sümfooniaorkester, ja õnneks ei pidanud ma ka see kord pettuma. Etendus ise oli üpris segase ülesehitusega, ja tihtipeale oli raske aru saada sellest
· Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik
emotsioone ja mõtlemist . Rene' Soom (Õppis Georg Otsa nimelises muusikakoolis (Henn Eeriku klassis), Muusikaakadeemias prof. Virgilijus Noreika, Nadia Kuremi ja prof. Jakko Ryhäneni juhendamisel). Väga professionaalne laulja ja näitleja . Hääldas kõik sõnad selgelt ja kõlavalt välja ning oli huvitava häälekõlaga. Ta elas oma rolli sisse ning armastas seda mida tegi. Tundis end väga kindlalt ja mugavalt laval. Õhtu Straussiga lavastaja/pedagoog/repetiitor :Fabrice Edouard Maurice Gibert. Sündidnud 1966 Prantsusmaal. Õhtu Straussiga (Vanemuise Sümfooniaorkester) Muusikajuht ja peadirigent -Paul Mägi Kontsertimeister Kristel Eeroja-Põldoja Sümfooniaorkestri kooslus :I viiul, Oboe, II viiul , Klarnet, Fagott, metsasarv,vioola, tsello, kontrabass, harf, flööt, trompet, tromboon, tuuba, löökriistad. Orkester oli võimas ning mängis väga hästi. Solistide hääl jai ainult kohati väheke tahaplaanile
Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Muusika: Andrew Lloyd Webber Laulusõnad: Tim Rice Tõlge: Hannes Villemson, Peeter Volkonski Lavastaja: Georg Malvius Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Kunstnik: Ellen Cairns Koreograaf: Igor Barberic Repetiitor: Ruslan Stepanov Kontsertmeistrid: Ele Sonn, Made Sõlg Valguskunstnik: Palle Palmé Helirezissöör: Andres Tirmaste Koormeister: Piret Tirmaste Subtiitrid: Ragne Saul Produtsent: Paavo Nõgene OSADES: Eva Perón Maarja-Liis Ilus Juan Perón Marko Matvere Che Vaiko Eplik Magaldi Aivar Tommingas Peróni armuke Anna Põldvere Eva Peróni armukesed Rasmus Kull, Erkki Rebane Eva Peróni vend Indrek Ventmann Admiral Endel Kroon Laps Robert Sasorin
1187.aastal. 20. Heino Elleri koolkond õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter. Instrumentallmuusika(kõige enam klaverimuusika nt Liblikas, aga ka viiulimuusika nt Männid), sümfoonilised teosed (sümfooniline poeem Koit ja sümf pilt Videvik). Sümfooniline tsükkel ,,Viis pala keelpilliorkestrile" 21. E.TUBIN: Tartu kõrgemas Muusikakoolis,dirigent, vanemuise repetiitor, rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, kõige tähtsam-kümme sümfooniat(2. Sümf alapealakirjaga ,,Legendaarne",4.sümf ,,Lüüriline"), eesti esimene mütoloogilisel ainetikul põhinev lavateos-ballett ,,Kratt" , ooper-,,Barbara von Tisenhusen", ,,Reigi õpetaja", kammermuusika(klaverilie, viiulile, flöödile), soosolaulud, ,,Reekviem langenud sõdurile"-metsosopranile, meeskoorile,orelile,löökpillidele,trompetile. Pärast tema surma alustas Neeme Järvi tema sümf teoste
Üksiku tegelase laulu nim sooloks, kooslaulu ansambliks või kooriks. operett kerge sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. orkestratsioon seade orkestrile. pas de deux (loe: paa dö döö) balletis tants kahele, tavaliselt mees- ja naistantsijale. priimabaleriin balletitrupi juhtiv naistantsija. polüfoonia mitmehäälse muusika faktuur, mille korral kõik hääled on iseseisvad ja võrdväärsed. repetiitor juhendab tantsijaid proovides ja korraldab proovide ajakava; tavaliselt on ta endine tantsija. révérence (loe: reveraans) kummardus, mille tantsija teeb harjutustunni või etenduse lõpus sonaaditsükkel see on selline muusikateos, mille esimene osa on sonaadivormis st algus on kiires tempos, siis aeglases tempos ja siis jälle kiires tempos. Vahepeal võib lisanduda ka tantsuline osa. sonaat mitmeosaline sonaaditsükli vormis teos ühele või mitmele instrumendile
Tubin seminari ja ta suunati tööle Nõosse. Vastumeelselt õpetajaametit pidades juhatas ta kohalikku koori ja mängis jumalateenistuste ajal orelit. Lühikese rongisõidu kaugus Tartust võimaldas õppida Heino Elleri soovitusel muusikateooriat ja harmooniat. Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori sai Eduard Tubina juhtimisel paari aastaga üheks parimaks Eestis. Muusikakooli lõpetades algas Tubina aktiivne tegevus Tartu ja Tallinna kooridega. 1930.a. sai temast ,,Vanemuise" teatris poole kohaga repetiitor ja orkestri dirigent. Selleks ajaks polnud Tartu enam muusika- ja kultuuripealinn. 1931. a juhatas Tubin esimest korda Estonia teatri orkestrit. Teatri juubelikontserdil kanti ette tema esimene orkestriteos ,,Süit eesti motiividel." 1940.a. sai temast uuenenud Vanemuise peadirigent. Oma teise naise Erikaga tutvus Tubin 1937.a suvel. Abielust sündis poeg Eino, kes on mälestusi isast mitmel moel jäädvustanud 1944. a
Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida. Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus Unisoon- ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng).
annaabi.ee 
