Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps
26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ,,Im Treibhaus"(Kasvuhoones),
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Krisrjan Veskus 092588 Üliõpilane Õppemärkmik Kersti Antoi EAEI13 Õppejõud Õpperühm K r i s t j a n x x V 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 e 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 s 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9 k 9 2 5 8 8 8 8 5 2 9
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad,
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad,
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on
Sureti sopranid on näiteks Zerlina (Don Giovanni/Mozart) ja Despina (Cosi fan tutte/Mozart). 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Spinto sopranid on aga näiteks Leonora (La forza del destino/Verdi), Butterfly (Madama Butterfly/Puccini) ja Desdemona (Otello/Verdi). Rahvusooper Estonia sopranid on näiteks Aile Asszonyi, Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi- Matesen jt. 6 KOKKUVÕTE Kuna eestikeelset materjali soprani kohta nii palju ei olnudki, sain ma teada vähemalt seda, et ta jaguneb omakorda veel mitmeks erinevaks hääletüübiks. Sain teada, mis on kõige kõrgem soprani hääletüüp. Selleks on koloratuursopran ja Eesti kõige tuntum koloratuursoprani hääleesindajaks on Margarita Voites. Kõige madalam soprani hääletüüp on metsosopran. Mitte
Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER
10.83 38310294394 Reeli Rokk 12.06.55 45506128246 Ivar Lasn 26.01.53 35301262099 Kalmer Kilter 08.04.60 36004083732 Uljana Teder 02.04.54 45404025788 Sigrid Ruuben 21.10.73 47310218823 Erkki Laasik 12.11.87 38711127468 Maria Niit 06.08.88 48808066675 Kristel Arvola 25.01.61 46101252062 Ivar Järvis 21.10.66 36610212805 Kati Vaarmann 27.05.53 45305279263 Maret Süld 13.01.52 45201138905 Taivo Veskus 01.12.63 36312011040 Riina Kulmar 27.03.87 48703277757 Henn Ots 15.12.83 38312155202 Rein Västrik 06.06.79 37906068590 Ahti Niitsoo 14.05.89 38905149495 Tõnu Tamm 20.07.86 38607202849 Tiina Siirak 07.09.64 46409076543 Kalmer Ots 01.07.50 35007011734 Ave Ruuben 16.01.54 45401164777 Tatjana Reinsalu 21.04.68 46804219341 Kaspar Treier 22.06.66 36606226339 Kaie Saar 13.03.73 47303133145
Elisabeth Mullari 25.10.71 47110254862 1 Jana Müürsepp 31.07.82 48207319910 1 Virve Vrager 08.11.52 45211083816 1 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 1 Kaspar Tosso 15.05.72 37205158155 1 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 1 Kaimo Tammik 25.01.75 37501256995 1 Veiko Übi 01.04.63 36304011367 1 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 1 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878 1 Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 1 Aivar Kasemaa 13.09
Sopran Sopran on kõige kõrgem naishääl. Sopran muutus kõige olulisemaks hääleliigiks alles ooperi õitsenguga Itaalias 1600. aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus naiste esinemine meeste kostüümides. See traditsioon levis kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eesti...
Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid
Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas,
lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud rõivatükid. Lavakujundus on igas vaatuses erinev
11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks.
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav
muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja
Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist kauni ja romantilise pildi. Selles peaks kõigile midagi südamelähedast leiduma," ütles Braun. Musikaalse koha pealt peab tõdema, et meesvokaalid jäid naisvokaalidele tublisti alla. Kuna algul ainult mehed laulsidki siis jäi mulje, et sellega etenduse vokaalsus piirdubki, kuid naiste lavale ilmudes muutis see koheselt arvamust. Elamuse pakkunud Heli Veskus Mimina teeb Estonias oma tänavuse suurrolli lauljana on ta siin erakordselt veenev, olles justkui sündinud Mimi rolli esitamiseks. Hingestatud ja täpne laul tegi tema rollist just selle "iseseisvalt mõtleva poeedihinge", polnud kahtlustki, et laval on õrnahingeline noor neiu, kuigi mõnda väliselt karakteerset joont oleks võinud osa spetsiifilisemal kujundamisel rohkem kasutada. Kindlasti
Ooperi muusika on kirjutatud klassikalises stiilis, kus esineb erinevaid pille. See oli mu esimene ooperikülastus ja mulle see meeldis. Mul jäi sellest hea muljeja läheksin meeleldi veelkord ooperisse. Orkestri kooskõla oli väga hea, kõige rohkem mängiti viiulit. Samuti oli peaosatäitjate aaria väga võimas, mis pani kõiki seda kuulama. Minu arvates kõige ilusam ja tugevam hääl oli Micaela (külaneiu) rolli mängiv Heli Veskus. Emotsioonid olid etenduse ajal erinevad. Vahepeal oli naljakas, seega olin rõõmus ja vahepeal oli kurb. Eriti kurb oli 3. vaatluses, siis kui don Jose ema oli suremas, aga don Jose ei kavatsenud tema juurde minna. Teostest meeldis kõige rohkem ''Habanera'', mis esitati esimeses vaatluses. See on Carmeni kõige tuntuim teos ja ma olen seda ka varem kuulnud. Laul on rõõmsameelne ja kiire tempoga, võrreldes selle ooperi teiste esitustega
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
Jana Müürsepp 31.07.82 48207319910 1 3 Virve Vrager 08.11.52 45211083816 1 1 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 1 4 Kaspar Tosso 15.05.72 37205158155 1 4 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 1 2 Kaimo Tammik 25.01.75 37501256995 1 4 Veiko Übi 01.04.63 36304011367 1 1 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 1 6 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 3 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 5 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 5 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 2 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 8 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 6 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 1 Henn Kallakmaa 22.11
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
lood „L'amour est un oiseau rebelle”(„Armastus kui metsik lind“) ja „Les Toreadors"(„Toreadooride marss“). Need on ka kõige kuulsamad laulud sellest ooperist. Enamasti meeldisid mulle kõik laulud, aga mõned kippusid venima ja ei suutnud nii pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel on olnud palju suuri rolle kuulsates ooperites (nt „Jevgeni Onegin“, „Trubaduur“). Talle on iseloomulik kõrge tämber ehk ta on sopran. Samuti Rauno Elp, kes on laulnud samuti väga paljudes kuulsates ooperites. 2007. aastal võitis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Tema hääl oli madal, kuigi selle kõla oli ülllatavalt meloodiline. Kõik dekoratsioonid ja riietused
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist.
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahv...
David Nixoni ballett Malcolm Arnold`i muusikale Viini veri Johann Straussi operett Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947.
Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, ...
08.59 35908154046 15 8 15.08.2008 49 Mihhail Palu 11.10.59 35910118818 11 10 11.10.2008 49 Marek Västrik 07.11.59 35911071530 7 11 07.11.2008 49 Oliver Tedersoo 04.01.60 36001048826 4 1 04.01.2008 48 Kristo Västrik 16.01.60 36001161262 16 1 16.01.2008 48 Egert Liiv 19.03.60 36003195726 19 3 19.03.2008 48 Kalmer Kilter 08.04.60 36004083732 8 4 08.04.2008 48 Rein Veskus 24.04.60 36004242345 24 4 24.04.2008 48 Taivo Tosso 24.05.60 36005248867 24 5 24.05.2008 48 Tanel Karjust 17.06.60 36006173197 17 6 17.06.2008 48 Jüri Kilter 16.07.60 36007167049 16 7 16.07.2008 48 Madis Reintamm 24.07.60 36007242243 24 7 24.07.2008 48 Kaarel Übi 03.08.60 36008033904 3 8 03.08.2008 48 Ivar Kodi 26.08.60 36008268109 26 8 26.08.2008 48
midagi ei ole palju, midagi ei ole vähe, kõike on täpselt nii kuidas peab, ja siis avanes kardin, ning, mis sealt paistab!? mingi ekraan, mingid pildid, oled ma ikka õiges kohas? Kuid siis eemaldus ka ekraan, ja kõik oli nii nagu pidi. Esimese vaatluse miljööks on Hispaania linn Sevilla, algul ei saanud ma aru, kus ja mis? kuid siis sain aru et tegu on vana sigaretivabriku, valvurihoone ja sillaga, ilmub Micaela keda mängis tol korral Heli Veskus, ta hääl oli lihtsalt meisterlik, selline hääl oleks võinud purustada isegi lühtreid, hääle oli kõrge kuid mitte üleliia. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. José (Mart Madiste),läheneb uue vahtkonna koosseisus, neid imiteerib tänavalaste koor. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid. Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne
olema kaetud Kaja Rahu 35 Küsimusi mõtlemiseks 1. Kas kärbselint köögis on hügieeniline? 2. Miks peab teatud aja tagant läbima toiduhügieeni koolituse? 3. Kas käte puhtust saab hinnata visuaalselt? 4. Mis tähendab, et lemmikloomad võivad olla haigustekitajate reservuaariks? Kaja Rahu 36 Kasutatud allikad 1. Roaste, M., Tamm,T., Juhkam, K. 2004. Toiduhügieen ja ohutus. Tartu. 2. Kann, A., Veskus, T., Vokk, R. 2004. Toiduhügieenikoolituse täiendmaterjalid. Tallinna TÜ. 3. Illustreeriv materjal Google'i pildiotsingust Kaja Rahu 37 Tänan tähelepanu eest! Kaja Rahu e-post: [email protected] tel: 785 0836 Tehniline teostus: Birge Talve e-post: [email protected] tel: 785 0835 Kaja Rahu 38
esines temperamentselt, hea keskendumise ja lavanärviga. Imponeeris külalissolistide täielik üleolek vokaalpartiist, siiski oleksin nende tõlgenduses soovinud kuulda veidi rohkem pehmust ja lüürilist liini. Eesti lauljatest oli sel õhtul suurim roll Jassi Zahharovil Amonasrona, tema mitmekülgne interpretatsioon (ka hääleliselt) teenis publiku vaimustunud vastuvõtu. Ühtlaselt heal tasemel esinesid Leonid Savitski (Ramphis), Mati Palm (Egiptuse vaarao), Heli Veskus (Ülempreestrinna) ja Mart Madiste (Saadik). Esietendust dirigeeris Arvo Volmer, Rahvusooperi uus loominguline juht. Etenduse muusikaline külg tervikuna oli haarav ja detailselt läbi töötatud. Juba avamängu kõlades tekkis lootus, et "Estonia" orkester (sellest hooajast kontsertmeister Maano Männi) hakkab üle saama vahepealsest paariaastasest kriisist -- esimesed viiulid suutsid taas mängida unisoonis ja puhtalt ning isegi kauni kõlaga
Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi
Gjaurov ja ameeriklane Samuel Ramey. Kuulsaid basse: Fjodor Saljapin, Boris Christoff, Matti Salminen."Guinessi rekordite raamatus" on kõige madalama inimese tekitatud ja helikandjale salvestatud noodi tekitajateks J. D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast
Muusikaarvustus ,,Così fan tutte" Wolfgang Amadeus Mozart Sõprade ja perega kontserditel käimine on üks meeldivamaid vaba aja sisustamise võimalusi , kus lisaks heale seltskonnale ja rutiinist välja kiskumisele on ka hea võimalus ennast harida ja avastada uusi pärle kultuuri valdkonnast. Laupäeval, 20.novembril, seadsin sammud Estonia teatri poole, et tutvuda W.A.Mozarti koomilise ooperiga ,,Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti" ehk ,,Nii teevad kõik ehk armastejate kool". Tol õhtul oli teatrikülastajaid ootamas sümfooniaorkester, eesotsas peadirigendi ja loomingulise juhi Arvo Volmeriga. Näitlejatest ootasid lavale minekut Heli Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai...
1960 mees Kevad Kaljukits Uljana Teder 2.04.1954 naine Kevad Kaljukits Sigrid Ruuben 21.10.1973 naine Sügis Kaljukits Erkki Laasik 12.11.1987 mees Sügis Kaljukits Maria Niit 6.08.1988 naine Suvi Kaljukits Kristel Arvola 25.01.1961 naine Talv Kaljukits Ivar Järvis 21.10.1966 mees Sügis Kaljukits Kati Vaarmann 27.05.1953 naine Kevad Kaljukits Maret Süld 13.01.1952 naine Talv Kaljukits Taivo Veskus 1.12.1963 mees Talv Kaljukits Riina Kulmar 27.03.1987 naine Kevad Kaljukits Henn Ots 15.12.1983 mees Talv Kaljukits Rein Västrik 6.06.1979 mees Suvi Kaljukits Ahti Niitsoo 14.05.1989 mees Kevad Kaljukits Tõnu Tamm 20.07.1986 mees Suvi Kaljukits Tiina Siirak 7.09.1964 naine Sügis Kaljukits Kalmer Ots 1.07.1950 mees Suvi Kaljukits Ave Ruuben 16.01
04.1954 naine Kevad 2.04.2020 4 Sigrid Ruuben 21.10.1973 naine Sügis 21.10.2020 3 Erkki Laasik 12.11.1987 mees Sügis 12.11.2020 4 Maria Niit 6.08.1988 naine Suvi 6.08.2020 4 Kristel Arvola 25.01.1961 naine Talv 25.01.2020 6 Ivar Järvis 21.10.1966 mees Sügis 21.10.2020 3 Kati Vaarmann 27.05.1953 naine Kevad 27.05.2020 3 Maret Süld 13.01.1952 naine Talv 13.01.2020 1 Taivo Veskus 1.12.1963 mees Talv 1.12.2020 2 Riina Kulmar 27.03.1987 naine Kevad 27.03.2020 5 Henn Ots 15.12.1983 mees Talv 15.12.2020 2 Rein Västrik 6.06.1979 mees Suvi 6.06.2020 6 Ahti Niitsoo 14.05.1989 mees Kevad 14.05.2020 4 Tõnu Tamm 20.07.1986 mees Suvi 20.07.2020 1 Tiina Siirak 7.09.1964 naine Sügis 7.09.2020 1 Kalmer Ots 1.07.1950 mees Suvi 1.07.2020 3
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia
A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953 Olav Ehala 1950 Igor Garsnek 1958 Sven Grünberg 1956 Tõnis Kõrvits 1969 Anti Marguste 1931 Rein Rannap 1953 Urmas Sisask 1960 Toomas Trass 1966
Sven Kamenev IV 121 620 2853 Taavi Raadik VB 221 Tagli Pitsi IV 306A 620 2953 Tatjana Dedova IVB 119 620 3369 Tea-Mall Krumme IV 213 620 2906 Teolan Tomson IVB 108 620 3372 Tiia Plamus Männiliiva tee 1 620 2904 Tiia-Maaja Süld IV 222 620 2902 Tiina Lõugas IV 314 620 2956 Tiina Veskus IV 314 620 2956 Tiit Kaljuvee IVB 209 620 2812 Tiit Kaps Teaduspargi 5 620 2910 Tiit Nirk IV 309 620 2824 Tiit Varema VB 223 620 3360 Toomas Kaevand IVB 013 Toomas Paalme IV 312 620 2954 Triin Märtson IV 232 620 2906 Triinu Poltimäe IV 213 620 2906 Triinu Rüütli VB 401 620 3367
Sirje Vaask IV-303 620 2953 Sven Kamenev IV 121 620 2853 Taavi Raadik VB 221 Tagli Pitsi IV 306A 620 2953 Tatjana Dedova IVB 119 620 3369 Tea-Mall Krumme IV 213 620 2906 Teolan Tomson IVB 108 620 3372 Tiia Plamus Männiliiva tee 1 620 2904 Tiia-Maaja Süld IV 222 620 2902 Tiina Lõugas IV 314 620 2956 Tiina Veskus IV 314 620 2956 Tiit Kaljuvee IVB 209 620 2812 Tiit Kaps Teaduspargi 5 620 2910 Tiit Nirk IV 309 620 2824 Tiit Varema VB 223 620 3360 Toomas Kaevand IVB 013 Toomas Paalme IV 312 620 2954 Triin Märtson IV 232 620 2906 Triinu Poltimäe IV 213 620 2906 Triinu Rüütli VB 401 620 3367
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
