David Otto Wirkhaus Click to edit Master text styles Second level Sündinud 1837 aastal Third level Isa oli David Wirkhaus Fourth level Fifth level Elulugu David Otto Wirkhaus'i isa oli muusikaõpetuse koolmeister. Temalt õppis ta muusikat. Täiendas end ise. 1856 aastal sai kutse Väägvere koolilt. 1864 sai temas kooli juht. 18511912 juhatas Väägvere pasunakoori Huvitavat...
V. Peamiselt Vanemuise selts ( Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed. soome laulu II 1879 Tartu, 1272 lauljat Wirkhaus, Jakobson Jannsen, Vanemuise ja pillimeest Hermann nõudis Jakobson, aed vähemalt Kreutzwald pool kava peaks olema Eesti laule,
abiköster, 6 taluperemeest, 3 kirikuõpetajat, 2 metsaülemat, 1 viiulimeister, kirikuteener, pagar ja tisler. Ülejäänute tegevusalad on teadmata. Koolmeistrid, kes olid enamjaolt vaimuelu juhid, adsid suure panuse orkestrite edasiarendamisele. Koolmeistritel ja köstritel oli eeldusi saada orkestijuhiks, kuna nemad olid saanud muusikalise ettevalmistuse. 3.1 D.O.Wirkhaus D.Wirkhaus oli seltsiliikumistegelane ja koorijuht. Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Ta osutas suuri teeneid algajatele koorijuhtidele ning andis neile konsultatsioone. Ta aitas uutel kooridel nii endile instrumente muretseda, käis neid ka kohapeal juhendamas, kuni nende endi juhid olid asja selgeks saanud, kuid andis näpunäiteid ka kirja teel.
REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD, TSAARIRIIGI HÜMN JA 2 EESTIKEELSET LAULU (,,SIND SURMANI", ,,MU ISAMAA ON MINU ARM". ÜLDJUHTIDEKS OLID J.V. JANNSEN JA A. KUNILEID , DIRIGENTIDEKS OLID J.V. JANNSEN, A. KUNILEID JA D.O. WIRKHAUS. II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, A. LÄTE, R.J. ERLEMANN, D.O. WIRKHAUS JA J.H. WIRKHAUS
Ning kuigi paljud sakslased ei uskunud, et vaesed eesti talupojad saavad sellise suure peoga hakkama, juba 18.-20.juunil 1869.aastal toimuski see suur üritus Tartus. Sellest saigi alguse eestalste traditsioon, mis on jäädvustunud tänapäevani, et iga nelja aasta tagant peetakse suurt üldlaulupidu. 1.2 Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse.
Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. 3.Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? 19. Sajandil nimetati puhkpilliorkestreid pasunakooriks. 4.Nimeta eesti esimesed pasunakoorid koos dirigentidega. Torma pasunakoor, dirigent Adam Jakobson. Väägvere pasunakoor, dirigent David Otto Wirkhaus. 5.Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Väägvere Taavetiks kutsuti David Otto Wirkhausi. See mees on Eesti kultuuriloos oluline, kuna ta aitas luua umbes 100 orkestrit üle Eesti ning teda nimetati pasunakooride isaks. 6.Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) 1863 Tallinnas „Revalia“; 1865 Tallinnas „Estonia“; 1865 Tartus „Vanemuine“; 1878 Pärnus „Endla“; 1920 Viljandis „Ugala“. 7
Kallivoda) "Õhtu kellad" (F. Abt) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (F. Pacius) "Mu meeles seisab alati" (K. Collan) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Sind surmani" (A. Kunileid)) (http://et.wikipedia.org/wiki/I_ %C3%BCldlaulupidu ) PILDIL ON ESIMESE ÜLDLAULUPEO PILLIMEHED Teine üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.–22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod,
laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari /
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
"Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012) TEATER ESTONIA · Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. · 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning
2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883
Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2
2. Millisele aastapäevale oli pühendatud I üldlaulupidu? Kuidas Jannseni ettepanekul I üldlaulupidu nimetati? I üldlaulupidu oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Seda nimetati Priimuse mälestus pühaks. 3. Kes on ruumilise maali autor? Mida seal kujutatakse? Elmar Kits , kujutatatskse I üldlaulupidu 4. Millised fotod on II üdlaulupeo stendil (kollektiivid, isikud). Holste pasunakoor, David Otto Wirkhaus, Kanepi (Kanäpää) koor, Väägvere pasunakoor 5. Uuri stendi, kus on III-VII üldlaulupeod. Nimeta toimumiskohad. III Tallinn, Kadriori lähedal Lutheri heinamaal. IV Tartu , Jaama 20 ja 22. V Tartu, Peterburi (Narva) maanteel, Liivimaa põllu-ja käsitööliste Seltsi näituseplatsil. VI Tallinn, Riesenkampfi paltsil. VII Tallinn, platsil praeguse laulupeo tänava lõpus 6. Miks oli 1969. a. toimunud laulupidu erakordne
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed)
ühehäälseid koraale ning hiljem ka mitmehäälset muusikat. Kooriliikumine elavnes eriti sajandi kolmandal veerandil tänu Cimze seminarile Valgas, kus valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valmieras ja 184990 Valgas). Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat
Hakati lavastama laulumänge, naljamänge. Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad. 1) Parem haridus, 2) avada eestikeelseid kõrgema astme koole, 3) haritud eestlane jäägu eestlaseks. A. Kunileid "Sind Surmani", "Mu isamaa on minu arm"
I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine Vastuolu oli Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist.Vaimulike ja saksa laulude kõrval oli vaid 2 eesti autori laulu.Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). II üldlaulupidu toimus Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid.(Juhid olid :Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu toimus Tallinnas 1880,seal oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjateks siiski olid veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore) Kätlin-Kairi Sepp 12.klass
heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti koolis; Kolppana seminaris
Põhjenda. Torrõ Mida räägib rahvasuu kandle päritolust? Sarv Kus kandis levis rootsi kannel? Valga seminar Mis pilli järgi tantsiti? Varem, hiljem.... „Vanemuine” Mis on vanimad pillid? Kui vanad? Põhjenda. Wirkhaus Kuidas levis Eestisse ja Eestis lõõtspill? Värss Mis pilli mängisid just rätsepad? Miks? Väägvere Kuidas nimetatakse teisiti parmupilli? Miks? Väägvere Taavet Mille poolest erineb lõõts akordionist?
Teisel pdeval k5lasid ilmalikud laulud. muse:"Millal tullewad ka Eesti nored mehhed laulopiddule kokko iihhe sureskoris Uhendkoori juhatasid Johann voldemar Jannsen ja 24aastanevalga seminari kas- laulma, iiht-teist tundma ia n6nda iihheks wennalikuks ja harritud rahwala kokko vandik Aleksander Saebelmann (heliloojanimega Kunileid), puhkpilliorkestreid sullama?" David Otto Wirkhaus. Kolmandal pleval oli kavas iilaikute kooride esinemine, Jannsenikui muusikaelu organisaatoriaktiivse tegvuseviljala sai meeslauluseltsi seejdrellaulsid 22 koort Vanemuise aias v6istu. Esimeselekohale tuli Tallinna Vanemuine asutamine Tartus 1865. aasta jaanipleval. Teatavastioli paar aastat Estonia seltsi meeskoor,teisele Kursi ja kolmandale koguni seitsekoori: Thrtu-
2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I
Suurem osa kavast pärines saksa heliloojatelt, kuid ettekandele tuli ka kaks soome laulu: Frederick Paciuse 'Mu isamaa, mu õnn ja rõõm' (Jannseni sõnadega) ja Karl Collani 'Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa' (Lydia Koidula tekst). Laulupidu toimus 1869. a Tartus 18-20 juunil. Osalejaid oli kõikjalt Eestis peale Saaremaa, kokku 822 lauljat ja 56 pillimest. Kuulajate arv 15000. Ühendkoori juhatasid Jannsen ja Aleksander Saebelmann, puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Laulupeol peetud kõnedest on ajalukku jäänud eeskätt Jakob Hurda esinemine, milles too rõhutas hariduse tähtsust ja innustas eestlasi selles valdkonnas mitte leppima vähesega, vaid pürgima edasi. Jannsenile heideti laulupeo tõttu ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arvestamist, sest kava oli tervenisti saksapärane. Mõju oli siiski tugev see sisendas usku ja lootust ning andis hoogu ka laulupidude edasiseks arenemiseks. II, III laulupidu
seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ("maa sool") ning köstrid. Eesti koorimuusika ajalukku on oma nimed kirjutanud Põltsamaa laulukoor.Pillikoorid tegutsesid algselt peamiselt vennastekoguduste juures. Tähelepanuväärne oli 1818. aastal asutatud eesti pasunakoori tegevus (koosseisus 14 -18 mängijat), milles said oma esimese õpetuse ka Adam Jakobson (C.R. Jakobsoni isa) Tormast ning Taavet Wirkhaus (D.O. Wirkhausi isa) Väägverest. Need mehed panid oma kodukohas aluse pasunakooridele, mille tegutsemine oli aastakümneid eeskujuks ja innustajaks. 4. 18-20 juuni 1869. aastal toimunud esimene eesti laulupidu, mille eestvedajaks oli Vanemuise selts Tartus. Ainult meeskoorid, puhkpilli orkestrid. · Aleksander Eduard Thomson (31.1.1845 Sangaste kihelkond - 20.10.1917 Petrograd) . Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Thomsoni
Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. Von Weber) III üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja ta mõttekaaslased olid eelmistele laulupidudele ette heitnud liigset saksa- ja kirikumeelsut, samuti oli kurdetud, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. J. V. Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti
•"Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (C. Häser) •"Kui meie vaim siin linnu tiivul" (J. Kallivoda) •"Õhtu kellad" (F. Abt) •“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (F. Pacius) •"Mu meeles seisab alati" (K. Collan) •“Mu isamaa on minu arm“ (A. Kunileid) •„Sind surmani“ (A. Kunileid) II üldlaulupidu II üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore juhatasid David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peakomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorgniseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Laulupeol osales 48 meeskoori 1070 lauljaga ja 18 pasunakoori 202 mängijaga, kokku 1272 tegelast. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse.
9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule. Koorilaul oli alguses päris algeleine (pille polnud mille järgi häälde seada), aga Adam Jakobson ja David Otto Wirkhaus aitasid edendada pillimängu ning seejuures siis ka koorilaulu. A. Jakobsonil oli rahalise puudujäägi ja oskamatuse kiuste väga suur tahe ja sellega viis ta Torma pasunakoori väga heale tasemele. D.A. Wirkhaus oskas mängida mitmeid pille ja oli enamuste Eesti pillikoori asutajaks (kuid peamiselt juhatas siiski Väägvere orkestrit). Ta oli koguni kuuel laulupeol üldorkestrite juhiks. Pillimängu edasisele arengule aitas kaasa ka muusikalise
I Üldlaulupidu · Esitati isegi Mozarti reekviemi Toimumise aeg 1869 (3päeva) Toimumise koht Tartu Peetri kiriku vastas Osavõtjad naiste keelamine, meeskoorid, pillikoorid , 51 meeskoori ja 4 Põltsamaa pasunakoori, ligikaudu 870 esinejat · Laulu harrastusi soosisid Hörschelmann ja Maurach Dirigendid Johan Voldemar Jannsen, Aleksander Saebelman, David Otto Wirkhaus · Hörschelmann,oli ka ise paari vaimuliku laulu autor, avaldas Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu ,,Mönned laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3. Päev võis...
3. Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? pasunakoorid 4. Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline? Eesti 19. ja 20. sajandi haridus- ja kultuuriloos on märkimisväärne koht mitme põlvkonna Wirkhausidel, kelle hulgast on tulnud kooliõpetajaid, dirigente, heliloojaid, organiste ja laulupidude üldjuhte. Esimesena sellest suguvõsast oli tuntud Lohkva, hiljem Väägvere koolmeister ja vennastekoguduse ettelugeja Taavet Wirkhaus (1800- 72). Oma ametites kasutas ta sõnalise esinemise kõrvak ka koorilaulu ja pillimängu, mis köitsid nii noori kui ka vanu. Samuti aitas koolmeistri mainet kõrgel hoida avar silmaring tänu suhtlemisele kaasaja nimekate inimestega, teiste hulgas ülikooli õppejõu ja kirjamehe Friedrich Robert Faehlmanniga. 5. Millal ja kus asutati esimesed laulu-ja mänguseltsid? Nimeta need (5) vanemuise, estonia, 6. Millega tegeldi laulu- ja mänguseltsides? teatrite eelkäijad 7
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Äärmiselt aktiivne tegevus mitmel ei jätnud talle aega millelegi sügavamalt pühenduda ning kurnas ta tervist. 1896. aastal müüs ta "Postimehe" maha noorema põlvkonna rahvuslastele ning selle toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 5. Miina Härma ( Hermann ) ( 1864 1941 ) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jaansen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesi Karl August Hermann ( vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased )
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. kestis 3 päeva 2. Teine üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 20.-22. juuni 1879 Tartus, Karl August Hermanni, ja Adalbert Hugo Willigerode 3. Kolmas üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 11.-13. juuni 1880 Tallinnas, Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus 4. Kuidas olid laulupeod Eesti rahvusliku muusikakultuuri jaoks olulised? 5. Aleksander Saebelmann-Kunileid - kellena elu jooksul tegutses? koolmeistrina, valga seminari abiõpetaja, laulupeo üldjuht, õpetaja, organist. - kus omandas hariduse? Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub" 6. Milline tähtsus oli Eesti haridusele ja muusikale Valka õpetajate seminaril, mida pidas lätlane Janis Cimze?
aasta 15. septembrini. Selle aja jooksul toimusd Eestis massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees". Pea kolme kuu jooksul viidi läbi karistusoperatsioon, mille käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli kuskil 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala. Punklaulupidu Punklaulupidu oli 7. juunil 2008 Rakveres toimunud üritus, kus
Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Miina Härma - eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastal 1903 siirdus
School name THEATRES IN TALLINN Term Paper Compiler: Tallinn 2013 Introduction Tallinn is the capital city of Estonia. In Estonia there are many theatres. Tallinn has 8 theatres. Most of them are located in the Old Town or near the Old Town. These 8 theatres are: Estonian National Opera, Tallinn City Theatre, Estonian Drama Theatre, Estonian State Puppet & Youth Theatre, Russian Drama Theatre, VAT Theatre, Theatre NO99 and Von Krahl Theatre. Estonian National Opera The song and drama society `'Estonia'' was founded in 1865. Play-acting started in 1871. The following theatre activites were relatively haphazard, theatre as a tradition really came into being since 1895, when the society began to direct song plays, folk plays and comedies, usually with singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna a...
vaheldub laulu ja tantsuga. Operett on muusikaline näitemäng mis põhineb suures osas ainult sõnu. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. . Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Adalbert (August) Wirkhaus (17. mai 1880 19. detsember 1961) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1908. aastal Leipzigi konservatooriumi (Artur Nikischi dirigeerimis- ja Max Regeri kompositsiooniklass). Tegutses 1908-1912. aastal Estonia teatris ja 1912-1917 Valga "Sädeme" seltsis dirigendina. Oli 1918-1943. aastal Tartus muusikaõpetaja, juhatas koore ja orkestreid. Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi "Alessandro Stradella", 1909
SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad nende pulmad. Kiidulauluga Ukule lõpeb "lauleldus". Muusikaliselt on "Uku ja Vanemuine" naiivne ja diletantlik, kuigi autor ise "ooperi" kavalehel märgib, et "tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma". Enam-vähem õnnestunud numbrid (avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor. K. A. Hermanni "lauleldus" oli esimene muusikaline algupärand, millega Tartu asjaarmastajate näitetrupp 1908. aastal Peterburi külalisetendusele sõitis. Nii teos ise kui ka ettekanne said piiterlaste terava arvustuse osaliseks. Peale nimetatud heliloojate üritas ooperi loomist Mihkel Lüdig. Libreto kandis pealkirja "Kalevipoeg ja Tuuslar" (1908). Helilooja suutis realiseerida aga ainult ühe numbri- "Linda laulu".
Kooride arvu kasvades hakati kihelkondades korraldama kohaliku ulatusega laulupühi, kus esinesid ümbruskondsed koorid. Laulupühadest kasvas välja laulupidude traditsioon. [1] Laulukooride kõrvale tekkisid ka nn. mängukoorid e. orkestrid. Enamik neist olid pasunakoorid, kuna puhkpillimängijatele piisas minimaalsete oskuste saavutamiseks ka lühemast ettevalmistusest. Aktiivsemateks pasunakooride loojateks olid Torma köster Adam Jakobson (1817-1857) ja Väägvere koolmeister David Otto Wirkhaus (1837-1912). Nende asutatud orkestrite eeskujul said aluse paljud teised. Kuigi pasunakooride arv oli tunduvalt väiksem laulukooride omast, mängisid nad muusikaelu edasises arengus väga olulist rolli. [1] David Otto Wirkhaus 19
Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma. Levis liedertaffellik koorilaul (lihtne, sentimentaalne, isamaaline). Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust
köstriametisse, kes said ka hea muusikalise ettevalmistuse. · Cimze seminari läbinud kõstrid asutasid kirikute juurde esimesed laulukoorid, mille tase sõltus köstrite suhtumisest · Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. 5. Orkestrite tegevus 19.saj. teisel poolel 6. I üldlaulupidu 1869 Tartus. Korraldajateks olid A. Kunileid, J. V Jannsen ja D. O Wirkhaus. Osalesid 46 laulukoori, 5 pasunakoori- kokku 845 osavõtjat(ainult mehed). Esitati 27 laulu(13 vaimulikku ja 14 ilmalikku), nende hulgas L. Koidula ,,Sind surmani" ja A. Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm". Proove tehti kirikus ja staadionil. 7. Asjaarmastajad-heliloojad Aleksander Kunileid (1845- 1875)- ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" Aleksander Tomson (1845- 1917)- ,,Kannel", ,,Ketra, Liisu", ,,Pulmalaul"
I päev vaimulikud laulud II päev ilmalikud laulud III päev võistulaulmine Vastuolu Jannseni ja Jakobsoni vahel: Jannsen leppis eesti keeles saksa lauludega, Jakobson soovis eesti laulu kõlamist Vaimulike ja saksa laulude kõrval vaid 2 eesti autori laulu. Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja. II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid. (Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore). Vanem rahvalaul Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel.
11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14 valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883
suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000. II üldlaulupidu toimus 20.22. juunil 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Tingituna suuresti Vene-Türgi sõjast lükkus pidu 1879. aastasse.
TALLINN TURISTIDELE 1902. aastal püstitati rannapromenaadi algusse Russalka monument, mis mälestas soomuslaev Russalka hukkumist 1893. aastal teel Tallinnast Helsingisse. 1880. aastal toimus Kadriorus Lutheri heinamaal (praegusel Poska, Wiedemanni, J. Köleri ja Faehlmanni tänava vahelisel alal) III üldlaulupidu. See oli esimene laulupidu, mis peeti Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus. 20. sajandi alguses alustati Kadriorus ulatuslikku ehitustegevust, mille käigus rajati piirkonda ka suuremaid üürimaju. Nende paigutustihedus erines senisest villa tüüpi hoonestusest. Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 19041906 seni hoonestamata heinamaale Köleri ja Vesivärava tänava vahel (hooned J. Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 19111914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde
rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni. Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15). Pärastlõunal liiguti teisele poole jõge Ressource´i aeda, kus algas vaimulik kontsert. Peenem publik võttis istet pinkidel, lihtsam rahvas murul. Kontsert jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa 10 dirigeeris J.V.Jannsen, keskmist osa A.Kunileid-Saebelmann. Orkestreid juhatas D. O. Wirkhaus (Hillar, Hillar 1994:15). Paljud imestasid, et kirikulaulude järel aplodeeriti. Tol ajal oli see sündsusetu (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Laulude vahel peeti pastorite kõnesid. Need esitati põhjaeestilises kirjakeeles, kuigi enamik pidulisi kõneles lõunaeesti keelt või selle murdeid (Hillar, Hillar 1994:15). Kontserdi lõppedes mindi rongkäigus tagasi Tähe tänavale, kus lauljatel oli võimalik seltsis õhtu veeta. Kes soovis, võis minna Saksa Käsitööliste Seltsi
1930. aastate esimesel poolel džässilaadset muusikat suvistel Vanemuise aiakontsertidel. Kuigi konkreetseid nimesid mainitakse neis teadetes vähe, jääb mulje, et peamised esinejad üritustel olid Vanemuise teatriga seotud muusikud. Nii näiteks kutsub Postimees 17. augustil 1930 Vanemuise aeda džässmuusikat kuulama. Kontserti juhatas A. Slatkin 96 ja laulis 95 Jaak Allmere (1912–2008) lõpetas 1931 Treffneri gümnaasiumi, kus tema muusikaõpetajaks oli Adalbert Wirkhaus. Tema muusikahariduse kohta andmed puuduvad, küll on teada, et gümnaasiumipäevil pani A. Wirkhaus ta kooli sümfooniaorkestrit juhatama (Ojakäär 2000: 211). Allmere andmetel oli juba tema kooliajal Treffneris aktiivselt tegutsev tantsuorkester, mis mängis nii Tartus kui väljaspool – isegi Paides, Järva-Jaanis ja Rakveres (Ojakäär 2003: 150). J. Allmere asutas ja juhatas hiljem mitmeid (salongi)orkestreid Elvas, Rakveres, Pärnus
philosophy and art (Impressionism, Symbolism etc), obviating Russian and German influences, initially Scandinavian ones were emphasised, followed by other European ideas. The needs of an evolving cultural society directed the attention of the literary intelligentsia and artists towards the great Western cultural centres, many went to study in Helsinki, Berlin, Paris, and so on. However, Estonian composers were not very eager to study in the West (exceptions being: Adalbert Wirkhaus in Leipzig with Max Reger, and Juhan Simm in Berlin, improving his conducting skills later at the Paris Grand Opera). The academic St. Petersburg Conservatoire with its international teaching staff was more to their taste. On the initiative of the circle that had gathered round Postimees, Eesti Kirjanduse Selts (Estonian Literary Society) was established in 1907, considering the promotion of literature, arts and sciences, and the study of homeland and nation as its main tasks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
