Ei mõistnud seda ka miks keegi ei kuulanud aarnet nii tema ema ,kui ka tädi.Nad lihtsalt nutsid,mind isiklikult häiris see nutmine koguaeg väga.See kuidas aarne Maiaga suhtles,nende jutud,jällegi ei mõistnud ma seda,nad rääkisid minu jaoks imelikult,Maia tegi ennast maha,et tal pole elumõtet.Arvan,et see jutt seostub äkki autori oma koolieluga,et temal oli selline elu.Raamatul mõtet polnud.Ei saa aru,miks on raamatu pelakiri ´´Hüvasti,kollan kass´´,kuna raaamtus on ainult kaks korda mainitud kollast kassi ja mõned asjad on veel kollased.Näiteks maja ja akna kardinad,kuid see ei seostu kollase kassiga.Kui siin jutus aarne lahkub tädi ida juures ja lõpetab kooli,siis on arvata juba millest räägi´´Tere,kollane kass ´´,sellest kuidas aarne läheb elama tädi Ida juurde ja käib koolis.
Muna mass 2 helgiga , sulestik 7 K u k k 3 , 5 Sasseks K Hele,punane, 170- Mun 57-60 a kirjud,kollan 200 ad (.................... n e,pruun pruu .......) a nid 2 , 8 K u k k 3 , 8
s õltub h a p niku si s aldu s e st ja te m p e r atuuri st.Ha p niku si s aldu s e s u ur e n e mi s el el e m e n di taki stu s s u ur e n e b ja va stupidi. Anduri tö öta mi s e e el d u s e k s o n ül e 6 0 0kra a din e tööt e m p e r atuur. Tavalis elt o n si g n a ali m u utu s 0, 54, 5V. m õ n e d el juhtud el ka s utatak s e ka 1V toit e pin g et.Tita a n a n d uri juht m e v ärvid : m u stsi g n a aliv äljund , kollan e si g n a ali si s e n d , p un a n e k ütte k e h a plu s s , val g e kütt e k e h a miinu s. Anduri kontrollimine O st sillo s ko o bi g a ko ntrolli mi s el j älgitak s e si g n a ali gr a afikut,tö ö korra s a n d uril m u utu b si g n a al 1 kord s e k u n di s. Van a n e d e s m u utub si g n a al lais e m a k s . Tsirkoonium andur Tsirko o niu m h a p niku an d uri s o n kak s e l e ktro o di ja n e n d e va h el ZrO k er a a mika
Kolmanda üldlaulupeo kava 1. päev: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal) "Isamaa" (H. Preisz) "Laul" (L.Spohr) "Vaasa marss" (C. Kollan) "Armastuse kiitus" (A. Neithardt) "Jumal on suur" (B. Klein) "Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) "Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) "Laulgem" (J. Kappel)
Eesti Postimees kirjutas: “Pidulik rong seati kohe [pärast vihma lõppu] kokku ja kahe ühendatud tubli muusikakoori kõla all tegivad lauljad ringkäigu läbi linnauulitsate, linnalistele meelde tuletades, et pidu ära peetud saab.” Lisaks meeskooridele ja orkestritele esinesid ka mõned segakoorid, jällegi peeti kõnesid. III üldlaulupeo kava 1. päev: •"Meil tuleb abi jumalast" (koraal) •"Isamaa" (H. Preisz) •"Laul" (L.Spohr) •"Vaasa marss" (C. Kollan) •"Armastuse kiitus" (A. Neithardt) •"Jumal on suur" (B. Klein) •"Mets ja maailm" (C. M. Von Weber) •"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann) •"Laulgem" (J. Kappel) •"Kodu" (eesti rahvaviis) •"Oh helde Jeesus" (G. P. Da Palestrina) •"Sind surmani" (A. Kunileid) •"Ööpik" (J.Kappel) •"Üksinda" (saksa rahvaviis) •"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) •"Keisrilaul" (A. Lvov) 2. päev: •"Süda tuksub" (eesti rahvalaul) •"Vaeslapse õhtulaul" (eesti rahvalaul)
kõnede arvelt lühendada ja need otsustati koondada pigem õhtusele pidusöögile. Kontsert õnnestus täiel määral. Hoolimata kõigest nõuti suurema osa laulude kordamist, sealjuures kannatasid kuulajad vapralt ära ebameeldivad vihmavalingud. Teise päeva kontserdikava koonses 15 laulust ja sealtki puudus tõsisem klassika. Enamus lugusid olid pärit Saksamaalt, vahelduseks olid paar laulu ka Soome kooriliteratuurist (Pacius, Kollan). Eriti palju huvi pakkusid aga algupärased eesti koorilaulud. Kontsert lõpetati riigihümniga. Hoolimata vihmasest ilmast õnnestus kontsert niisama hästi kui eelmisel päeval ja jättis kuulajatele võimsa mulje. Lõpuks oli vaimustus niivõrd suur, et platsilt lahkuti üsnagi vastumeelselt. 13 Kolmas pidupäev Kolmandal pidupäeval oli vihmasadu lõppenud ja päike paistis selgelt rõõmsate peoliste peale.
On maalinud ka sarja etüüde vaimuhaigetest. Eugene Delacroix 1798-1863 Maalis palju ajaloomaale. Pööras tähelepanu ka kaasaja sündmustele. Teda haaras kreeka rahva vabadusvõitlus türklaste vastu. 1830. a. juulirevolutsiooni mõjul maalis ta suurel lõuendil teose "Vabadus viib rahva barrikaadidele." Võitjate ees sammub naisena kujutatud sümboolne vabadus. Tema kõrval on kunstnik kujutanud ennast, püss käes ja silinder peas. Koloriidilt on töö pruunikas, millest eraldub vabaduse kollan rüü ning lipu sinivalgepunakasvärvus. Maal on läbinisti romantiline, paatoslik ja heroiline. Pärast 1830. a. ei olnud võimalik enam kujutada kaasaega, sest uus kuningas Louis Philippe kehtestas rea kitsendusi kultuurielus. Nüüd maalis Delacroix peamiselt zanrimaale, portreesid ja natüürmorte. Maksimaalne emotsionaalsuse saavutamiseks kasutas kunstnik ohtralt täiendvärvusi ning ehitas nende kontrastidele üles terveid kompositsioone. Chiose veresaun Autoportree
Pacius),"Eesti laul" (K. A. Hermann),"Laulupidu marss" (K. A. Hermann),"Meeskoor" (Trube),"Laulu võim" (I. Heim),"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis),"Laulma kutsumine" (Vallinn),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen),"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Jahimehe lust" (Astholz),"Pidu laul" (C. M. von Weber) III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr),"Vaasa marss" (C. Kollan),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J. Kappel),"Üksinda" (saksa rahvaviis),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen),"Keisrilaul" (A. Lvov), "Süda tuksub","Vaeslapse õhtulaul","Rongikäigu laul" 55. eesti 20. sajandi muusikast:
annaabi.ee 
