esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata) -puhk- ja lõõtspilid õhusammas(pilli sees) idiofonid(isehelisevad pillid)- pilli korpus, materjal membranofonid(väriseva membraaniga pillid värisev nahk, kile
2. Kasutatakse algriimi 2. Kasutatakse lõppriimi(lõppsõnad suht sarnased) 3. Ühe mõtte kordamine mitmes värsireas(parallelism) 3. Väheneb vahetu teksti loomine laulmise käigus 4. Pikad tekstis, sündmuste aeglane kulg 4. Kirjakeele kasutamine 5. Murdekeele kasutamine 5. Murdekeele tähtsus väheneb Meloodi 1. Heliulatus väike, 3-5 astet, astmeline liikumine, ilma 1. Heliulatus suureneb 6-12 astet a hüpeteta, lauldakse eriti ebamäärase kõrgusega 2. Viis hüppeline 2. Enamasti ühehäälsed 3. Helikõrguste täpne laulmine 3. Esineb heterofooniat(juhuslik mitmehäälsus 4. 20. saj. levib mitmehäälsus 4. Esineb burdoonheli(saatehääle laulmine ühel noodil) 5
Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur". Rahvalooming-Vanem rahvalaul 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2.Regivärsiline laul- tekkis 2k aastat tagasi. Liigid: Töö- ja tavandilaulud;jutustavad; lüürilised laulud;hällilaulud.Tekst jaguneb värssideks, üks värsirida moodustab mõttelise terviku. Algriim.Viis lihtne, järgib teksti, heliulatus väike.Enamasti ühehäälsed.Esitus:Eeslaulja ja koori vaheldumine;Lauldakse ilma pilli saateta;Esitajateks rohkem naised. Uuem rahvalaul-Tekkis 18.saj. Liigid:Tantsulaulud,laulumängud,sõjalaulud,armastuslaulud.Tekst jaguneb tavaliselt 4- realisteks salmideks.Lõppriim.Viiside heliulatus suureneb, viisid palju hüppeid.Esitus:Lauldakse koos või üksi, laulmine pilli saatel, esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal.
· mõtteriim (ühe mõtte · sõjalaulud kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud teksti ülesehitust · vaimulikud rahvalaulud · Heliulatus 3-5 hiljem · Neljarealised salmid 5-8 astet ning oluline on tegevuse kujutamine. · Helikõrguste Tekstis esineb tõlkeid ja omaloomingut. intoneerimine Väheneb vahetu teksti loomine esituse käigus · Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM:
Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaulud) ,,Loomine" (selgitavad maailma ja elu) Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul? (4 liiki) Iseloomusta uuema rahvalaulu liike. Uuemad regiviisid suurem heliulatus (kvint-oktaav), pikemad viisid,värsid, kindlad helikõrgused, taktimõõt Siirdevormiline laul puudub iseloomulik värsimõõt, kohatine alg-,lõppriim ja parallelism, lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine) Lõppriimilised laulud kindlatel sõnadel kindel viis, 4-realised salmid, viisid, suure heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud
Timpan Timpani tekitatud heli on madal ja kumisev.See koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast.Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk seda kõrgem heli tekib.Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa.Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid.Väiksemad annavad kõrgemaid helisid suuremad madalamaid.Timpanit mängitakse nuiadega,millel on vildist või flanellist pea.Tavaliselt kasutatakse korraga 2-4 eri suuruse ja helikõrgusega pilli.Timpanit kasutatakse sümfooniaorkestris, kus see rõhutab tähtsaid momente muusikas ja lisab kõlajõudu, vaikselt mängides võib aga edasi anda ärevat meeleolu.Timpanid on väga vanad pillid.Nendega edastati teateid ja tehti
Millest koosneb v Kellamäng koosneb klaviatuuritaoliselt kasti asetatud erineva suurusega metallplaadikestest. Kuidas kõlab Pilli heli meenutab väikeste kellukeste helinat. http:// www.youtube.com/watch?v=4gmXgqkJm2w&featur kokkuvõte Kellamäng on määratletud helikõrgusega löökpill. Pilli mängitatakse kahe pulgaga. Kellamäng pärineb ksülofonist. Kellamängu heliulatus sõltub pilli suurusest. Info saamine http://www.muusikakool.net/pdf/Lookpillid.pdf http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/lp.html Täname kuulamast ja · vaatamast
Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Et lauliku peatähelepanu oli teksti taasloomisel, ei võinud viis olla tema jaoks liiga keeruline, see pidi tulema nagu iseenesest. Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel. Uuemates regiviisides on kasutusel viis-kuus heliastet. Pärast uute riimiliste laulude kasutusele võttu muutusmeloodia osa lauludes varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis. Viiside hulk kasvas kiiresti peamiselt laenude ja muganduste tõttu naabritelt. Et kõik laulutekstid polnud ühesuguse vormiga, siis oli vaja ka rohkem erinevaid viise. Meloodiline liikumine muutus
arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade
kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse sellist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tula meister Nikolai Beloborodov ning sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning käsi liigub vaid nupureal üles või alla. Ühe käega on võimalik katta heliulatus kaks ja pool oktaavi. Esimene klahvakordion, millel klahvid paiknevad nagu klaveril, sündis Pariisis aastal 1852. Nii nuppakordione kui klahvakordione valmistatakse erineva süsteemiga bassidega; kõlavärvi muutmiseks on parematel pillidel erinevad registrid. Karel Varik 12.B
Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8.-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos Duur - Mazoorne helilaad Partii Lauljale, häälerühmale või pillile Gavott 2-osalises taktimõõdus vana ettenähtud osa heliteoses
vajadusel peopesaga. Pilli jala sees on 7 pedaaliga mehanism. Iga pedaaliga saab kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva.Lautol on mitmeid erikujusid: erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku
Sellel on 15 sõrmeava mis on varustatud klapimehanismiga. Oboe Väiksema mängu ulatusega oill. 16-22 sõrmeava. Osa avad kaetakse sõrmedaga teised klappisüsteemiga.Algaja mängitud oboe kõlab nagu keedetaks elavat parti, see kõlab kähedalt ja nasaalseltVirtuoosi mängitud oboe kõlab: kirkalt, vibreerivalt, mahedalt ja kaeblikult Klarnet Kõige suurem heliulatus. 28 sõrmeava, helikõrguse muutus klapide abil. Fagott Fagott on puupuhkpillirühma bass ja vahel nimetatakse teda ka orkestri klouniks, kuna ta kõlab kõrgemas registris naljakalt. Kõlatoru pikkus üle 2.5 m. 25-30 heliava osa sõrmedega osa klappidega. Saksofon Saksofon on puupuhkpillide kõige noorem instrument. Kuigi saksofoni
1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga. Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klaverifirma "Steinway & Sons" asutaja oli vaeses kaheteistkümnelapselises peres sündinud mees nimega Heinrich Engelhardt Steinweg. Klaverit mängitakse helide kõrguse järgi reastatud klahvidele sõrmega vajutades
tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias
kaasaegsem sisu,mõjutused ja laenud kirj-st,naaberrahvaste kultuuridest ja muusikast. liigid- tantsulaulud,laulumängud,sõja-ja nekrutilaulud.uus temaatika-tundelised armastusl aulud. Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp.kõlalt sarnaste sõnadega.silbilis-rõhuline värsisü s- värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem.viis-viiside heliulatus 6-12 astet,palju hüppeid,helikõrguse täpne intoneerimine. 4- realise salmiga ühepikkune 4-realine viis,millele võib liituda refrään.esitus-lauldakse koo s või üksi.laulmine eeslaulja ja kooriga väh.laulmine pilli saatel.lauludel kindel tekst.tekst is algul käsikirjalistes,hiljem trükitud laulikutes.esinejate hulgas suureneb meeste Osakaal .hernehuutlased-ehk vennastekoguduslased,tulid eestisste 1720a. lõpul Saksamaalt
Eesti muusika. Eesti rahvamuusika. Vanemat rahva laulu minetatakse regivärsiliseks lauluks. Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata
saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klavereid on Eestis valmistatud rohkem kui 200 aasta vältel. Ajavahemikus 1850 1940 tegutses siin koguni kuni 20 klaverimeistrit. Tuntuimaks neist sai Ernst Hiis, kelle esimesest 1893
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
· Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele kasutamine, lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega, pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg kirjakeele kasutamine, sündmuste · Viis: jälgib teksti ülesehitust areng tekstidest kiirem heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori
Siiski kõlavad timpanid paremini naha keskmise pingutatuse juures. Seepärast on tänapäevaste timpanite komplektis viis eri suuruses instrumenti: 20-, 23-, 26-, 29- ja 32-tolline. Vajaminevad timpanid paigutatakse mängija ette poolkaarde. Ei eksisteeri aga ühtset seisukohta, kas väiksemad timpanid paigutatakse mängija parema või vasaku käe poole. Timpanipartiid kirjutatakse bassivõtmes absoluutsesse kõrgusse. Hästi kõlab heliulatus F-g, kuid tertsijagu mõlemale poole on siiski võimalik. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Timpan http://www.hot.ee/mati68/timpanid.html
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille
· Vanemat rahvalaulu laulavad enamasti naised 17. Nimeta regilaulu ehk vanema rahvalaulu liike. Töö-ja tavandilaulud (pulmad, kalendripühad) Jutustavad (lüroeepilised) laulud Lüürilised laulud (eluolust, tunnetest) Laste-ja hällilaulud 18. Iseloomusta uuemat rahvalaulu. · Kaasaegsem sisu · Tekst jaguneb tavaliselt 4-realisteks salmideks, oluline on tegevuse kujutamine. · Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr
nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse esllist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tuula meister Nikolai Beloborodov ning sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning käsi liigub vaid nupureal üles või alla. Ühe käega on võimalik katta heliulatus kaks ja pool oktaavi. Esimene klahvakordion, mille klahvid paiknevad nagu klaveril, sündis Pariisis aastal 1852. Nii nuppakordione kui klahvakordione valmistatakse erineva süsteemiga bassidega; kõlavärvi muutmiseks on parematel pillidel erinevad registrid. Iseloomustus o Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele
Üherealisi viise peetakse vanemaks. Viis kordub laulu jooksul mitmesuguste meloodiliste ja rütmiliste variatsioonidega. Viisidele on iseloomulik tõusev-laskuv meloodialiikumine. · Vanemates viisides lauldakse helisid sageli ebaselgelt, nii et on raske otsustada, millise noodiga on tegemist. · Lauldakse kõnelemisega samalt häälekõrguselt. · Viis liigub enamasti aste-astmelt ilma suuremate hüpeteta. · Viisi heliulatus on väike. Vanemad regiviisid põhinevad kolmel-neljal heliastmel, uuemates regiviisides kasutatakse viit-kuut heliastet. 5.3. Viiside erinevused piirkonnitiRegilauluviiside tunnused sõltuvad piirkonnast, kus nad on kasutusel. Erinevused regiviisides on tingitud ka nende vanusest, laululiigist ja lauljatest. Viisirühmade piirid kattuvad suures osas Eesti murdepiiridega igal murdealal on sageli ka oma lauluviisid.
Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Seetõttu tulid kasutusele käsikirjalised ning hiljem ka juba trükitud laulikud, kus oli ära toodud juba autorite nimed. Uuemaid rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad muutusid vaheldusrikkamaks ja pikemaks. Erinevalt regilauludest intoneeritakse helikõrgused üsna täpselt. Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA
allavajutamisel vastu keelt ja paneb selle helisema. Keelelt kohale traatvardaale on paigutatud vildist padjakesega summuti. Kui klahvile vajutada, siis tõuseb summuti üles ja vabastab keel. Kui aga tõsta sõrm klahvilt, siis klahv tõuseb ja summuti vajub keelele tagasi, summutades selle helina. Seega sooritab klaverimehhanism klahvile vajutamisel kaks asja. Summuti vabastab keele ja haamrike lööb vastu keelt. Klaveriklahve on 88, klaveri heliulatus on üle 7 oktavi. Klaveriteoseid on kirjutanud kõik tähtsamaid heliloojad, sealhulgas Mozart, Beethoven ja Chopin. 1799.a. ilmus nädalalehes ,,Revalische Wöchentliche Nachrichten" teade, et Breemenist saabus Tallinna pillimeister Johann Friedrich Gräbner, kes valmistab klavikorde, klavessiine, haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud
teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed; laulude (tekstid muutusid kindlapiirilisemaks,vähenes improvisatsioon,) ülesehituse aluseks on lõppriimi abil seotud värsipaarid; viiside heliulatus suurenes. 4 värsirida on rühmitatud salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus. Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid Rahvalaulu teemad: uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu tunded, sõda, vangipõlv, poliitika Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed Eesti rahvapillid: lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/ keelpillid: kannel, jauram, põispill
(vt. Vaimulik laulupärimus) Lõppriimiline rahvalaul levis 19. sajandil. Selle iseloomulikuks tunnuseks on jagunemine 2- või 4-värsilisteks salmideks, millele sageli lisandub refrään; värsiridu seob salmideks lõppriim - värsside viimaste sõnade kokkukõla (ABAB, st. et omavahel riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas rida; või ABAC, st. et riimuvad vaid esimene ja kolmas rida salmis). Uuemates, riimilistes rahvalauludes on aga heliulatus suur (sekst-noon), viisid on sageli 4- ja enamarealised, meloodialiikumine on hüppelisem. Üldjuhul on uuemates rahvalauludes laulusõnadele kinnistunud ka oma meloodia. Erinevalt regilauludest, põhinevad lõppriimilised laulud läänelikul funktsionaalsel harmoonial. See tähendab, et viisiliikumist mõjutab mitmehäälsel laulmisel kujunev akordide järgnevus ka siis, kui laul on tegelikult ühehäälne. Seetõttu oli ootuspärane, et
Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus Unisoon- ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Virtuoos- mis tahes oskuste meisterlikud valdajad Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Tempo- heliteose esitamise kiirus. Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Zanrid ja vormid:
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured.................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
