Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA helilooja. Võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega. 15 aastaselt asus ta tööle nn Tin Pan Alleyle, tööülesandeks oli müüdavatel klaveritel ostjatele mängida. 10.12.12 Elulugu Puutus kokku väga paljude tolleaegsete heliloojate lauludega. Vaimustus ta Irving Berlinist ja Jerome Kernist ning alustas ka ise laulude loomist. Lauludel on suur kaal tema loomingus üle 300 teose. Muusikas on ühendatud Euroopa muusika kogemus ja Ameerika mustanahaliste muusikale omased jooned. Gershwin suri ajukasvaja operatsioonil. 10.12.12 Tähtsamad teosed Muusikalid/Broadway 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" 10.12.12 Tähtsamad teosed
meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Toome on ka Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta sai 12. koha. Ta on osalenud ka väga paljudes muusikalides nt.( Chess, West Side Story). Koit on võitnud ka telesaate ,, Tantsud tähtedega". Koidu lauluoskus oli muljetavaldav ja sellele aitas kaasa ka kitarrist Jorma. Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid. Laulude koostamisest ja kokku mänguni.Koidul ja Jarmol oli väga raske valida just neid laule, mida nad esitasid. Kontserdi lõpus tuli isegi kolm lisalugu. Minu lemmiklaul oli ,,unustuse," mis oli väga hea viisiga ja rahulik laul. See laul pani mind sügavalt mõtlema.
estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Juhatas bigbändi „Kalev“ 1982-1992 Looming ● Teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani, kuid põhiliselt on ta loonud levimuusikat ● Tema lauludel on haarav meloodia ja köitev tekst, mis pärineb peamiselt eesti luuletajatelt ● Tema looming on kõlanud ka üldlaulupidudel Auhinnad ● ENSV rahvakunstnik (1989) ● ELKNÜ kirjandus-ja kunstipreemia(1968) ● Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982,1984) ● Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitel(1993) ● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad
üldse võeti. Iseloomulik oli, et viiulit ei mängitud mitte lõua all hoides, nagu ,,korralikule" pillimehele kohane, vaid pilli uljalt rinna vastas hoides. Tihti iseloomustab kantrilauljat veidi ,,läbi-nina-hääl". banjomängufänn on näiteks Stiv Martin Country&western muusikaüks alaliik on bluegrass-stiil, mida iseloomustab väga meisterlik ja kiire banjomäng ning lauludel on üldse erksam kõla. Teistest alaliikidest on tuntumad cajun, hillbilly ja honky tonk. Kuulsamatest kantrilauljatest tuleb ära märkida JOHNNY CASH, KENNY ROGERS, HANK WILLIAMS, DOLLY PARTON. Eesti muusikutest on kantrimuusikat teinud ansambel JUSTAMENT ja KUKERPILLID. Johnny Cash Kenny Rodgers Hank Williams -,,man in black" Dolly Parton ans
oskasid paljud kaasa laulda. Minule meeldis kõige rohkem laul ,,Forevermore", sest kui aasta tagasi see laul välja tuli, siis kuulasin seda meeletult. Viimasena kõlas Tanja esituses tema uus singel ,,Valge saatan", mis tegelikult on duett Birgit Õigemeelega. Staaril puudus lavakujundus, kuid efekti andsid tuled taustal. Tal puudusid ka pillimehed ja seda sellepärast, et laulja kasutab enamasti elektroonilist muusikat ja kõik laulud tulid plaadi pealt. Lauludel kõlas ka taustahääli, sest kui laulja laval ei laulnud, siis kostusid endiselt laulusõnad. Kokkuvõtteks võib ütelda, et kontsert oli igati pileti raha väärt. Ma ei pidanud pettuma Tanja oskustes ja olen nüüdseks veendunud, et artist oskab tõsiselt hästi live'is laulda. Kindlasti külastaksin veel tema kontserte. Mairit Leemets 12A
Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Looming Schumannil on üle 200 soololaulu, palju koorilaule ja sadakond vokaalansamblit. Schumann võttis laulude kirjutamisel eeskuju Schubertist, kasutas samu laulutüüpe, kuid kirjutas keerukaid ja rohkem läbikomponeerituid laule. Ta suurendas klaveripartiide tähtsust veegi lauludel on pikad järel- ja eelmängud. Partiid on ka tehniliselt virtuoossed. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid pole nii traagilised kui Schubertil. Samuti pole surm tihti esinev teema kuigi Schumann ise kaldus suitsiidile. Klaver oli Schumanni lemmikvahend oma loomigu edastamiseks. Klaverilooming on ühteaegu poeetiline ja virtuoosne, ta suhtus klaverisse kui orkestrisse ning üritas kasutada maksimaalselt selle võimalusi. Eeskujudeks olid Bach, Paganini ja Schubert
alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu. 1989
Essee Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Vanemal ajal, kui veel meie esivanemad elasid põhines eesti rahvamuusika põhiliselt ainult regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt- inimesele suulisel teel. Kui hakkad sellele mõtlema, siis need laulud eriti huvitavad ja kuulatavad ei tundu, ei tahaks enne magama minekut rahvamuusikat kuulata. Ikka kuulad mõnda head tänapäevast pop- laulu. Aga kas tõesti eesti rahvamuusika on hääbumas? Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks
Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks. Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond, kuhu
Regilaul. Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje.
2003. aasta sügisel lahkus ansamblist bassilaulja Valmar Saar ja Noorkuuga liitus Remi Teras. Kontsert, millest minul õnnestus möödunud aastal osa saada, toimus ansambli ühistuuri raames. Külastati Eesti kahteteist väikelinna. Kontsert leidis aset aasta viimasel kuul ja seetõttu oli kontsertkavva pandud ohtrasti jõululaule, mis südame soojaks tegid. Viisik esitas oma laule ilma muusika saateta (-acapella). Ansambli liikmed on noored mehed, kes teavad, mida teevad. Nende lauludel on alati mingi iva sees ning laulud kõlavad puhtalt ja harmooniliselt. Kõlasid nii uued kui ka vanad hitid, mis inimestele tohutult hästi peale läksid. Ka publik sai kontsertist osa võtta. Meid pandi laulma ja tantsima ning erinevaid harjutusi tegema. See pakkus kõigile palju nalja. Kuna novembris ilmus bändi CD-plaat - ,,Noorkuu Live 2008", siis ei jätnud ka bändiliikmed seda tutvustamata. Endale peab ju ikkagi reklaami tegema! ,,Noorkuu Live
on "Metshaldjas" (1815), "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu teiste "väärikamate" zanridega, muutis selle kontsertteoseks. Ta kirjutas saksakeelsetele luuletekstidele (Goethe, Schiller, Heine). Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepäras t on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik Goethe sõnadele loodud(Faustit) "Gretchen voki juures" (laul)"Teisik" samuti laul NB!Tema lauludel on väga viimistletud saatepartiid, enamasti klaverisaatel. ,,Lõpetamata sümf."- Sümfooniatest tuntuim imekaunis ,,Lõpetamata sümfoonia" Koosneb 2-st osast , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. Lõpetamata sümfoonias on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust .Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi .
Algriim Mille poolest erineb setu laul eesti rahvalaulust? Cimze Millest räägivad kiigelaulud? Ettehaarav sisseastumine Millise paikkonna lauludele on omane refrään? Itk Millise kandi lauludel on pikendatud lõppheli? Jannsen Mis vihjab regilaulus arhailisele päritolule? Jauram Milliseid itkusid tead? Põhjenda. „Kannel” Milliseid lastelaule tead? Põhjenda. Kihelkonnakool Millistel rahvastel esineb veel regivärsilist rahvalaulu?
inimene teksti li palju ja sõnad olid esikohal (värsiridu 40-60) meloodia vähetähtis, väheliikuv, väikese ulatusega (meloodias 3-4 nooti – primitiivne, lihtne) algriim (sõnad algasid ühtede ja samade häälikutega, vähemalt kaks sõna reas!) lõpprefräänid (nt kaske-kaske, marti-marti, kardiko-kadriko) pikendatud lõppheli (teatud tüüpi lauludel, eriti kiigelauludel) skandeerimine (olukord, kus sõnarõhk ja meloodia rõhk ei langenud kokku) 5) Mida nimetatakse pärimuseks ja kus see sõna pärit on (youtube) 6) Mis on rituaal? muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest ja tavadest. Rituaal on tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. 7) Mida mõistetakse tänapäevase pärimusmuusika all
saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, lauludel on kindel tekst, improvi vähe. Esitajad nii naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine jaotus kahte liini:kodanik lerikaan eesotsas jannseniga ja demokraatlikleer-eesotsas jakobson. 1857-perioodiline ajaleht ,,perno postimees", kirjanduses Kreutzwaldi kalevipoeg, rahvusliku luule teke ja areng,koidula. Rahvuslik kunst johan Köler, 1870 laulu ja mänguselt Vanemuine hiljem teater, 1865-avati veel estoni,endal,koit teatrid., Eesti kirjameeste selts.
Elektroonilises muusikas ei ole laulja esiplaanil ning sõnade tähtsus pole kuigi suur. Laulu sõnum on ülimalt lihtne ja sõnu on suhteliselt vähe, näiteks terve laulu peale on ainult üks lause, mida korrutatakse mitu korda. Muusikat tehakse arvuti ja süntesaatoritega. Rock-muusikas omab tähtsust bänd, kus oleks laulja, kitarristid, trummarid jms. Muusikat teevad inimesed enda pillidega, mitte arvutiga. Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on rock-lauludel oma kindel sõnum, millest ei pruugi tihtipeale aru saada. Sarnasusi leida on ülimalt raske. Sarnaseks jooneks võib pidada muusika mitmekesisust: laulud võivad olla nii kurva kui ka lõbusa meeleoluga. Mõlema stiili puhul saab ka laule teha ilma sõnadeta nii, et need laulud inimestele peale läheks, näiteks klubides vms kohtades, kuigi seal lastakse rock-muusikast elektroonilist kõvasti rohkem. Väga raske on otsustada, kumb muusikasuund on mulle lähedasem ja arusaadavam. Kuulan
hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517 a. tekkis protestantism. Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus. Sellel ajal oli kirikuteenistus saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis
Teatriharrastus 19.sajandi lõpukümnendeil. 1878.aastast ,,Vanemuise" seltsi orkestrit, laulukoori ja näitetruppi juhtinud August Wiera lõi neile kollektiividele toetudes pidevalt tegutseva poolkutselise teatri. Etendusi hakati andma korrapärases rütmis, igal nädalal. 1880.aastail kõlasid teatrilaval esimest korda eesti keeles Shakespeare'i ja Moliere'i dialoogid. Sajandivahetusel kogusid populaarsust ,,ilunäitused" (pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse
aasta veebruaris. Aastal 2003 alustas bänd ka heategevus asutusega The Better Life Foundation, mille eesmärgiks on anda võimalikult paljudele lastele parim elu. Kui Mississippi linn Waveland sai suuri kahjustusi Orkaan Katariinalt, ostis just see sihtasutus linnale 3 politsei autot ja tuletõrjeauto, et aidata linnal sellest tragöödiast taastuda. Bänd on väljastanud ka akustilisi albumeid oma lauludest. Bänd meeldib mulle kuna, nende laulud on rütmikad ning lauludel on ka tähendus. Nende parim laul minu meelest on Going Down In Flames, mis oli albumil Away From The Sun. Samuti meeldivad mulle ka laulud It's Not My Time ja Kryptonite. Vasakult: Matt Roberts (kitarrist), Brad Arnold (solist), Chris Henderson (kitarrist), Greg Upchurch (trummid) ja Todd Harrell (basskitarrist) Kasutatud Kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/3_Doors_Down http://et.wikipedia.org/wiki/3_Doors_Down http://www.3doorsdown.com/
ja ülimalt musikaalsed. Keldi muusikuid nimetati barditeks. Bardid olid keldi ühiskonna kõige tähtsamad liikmed. Nende muusika andis inimestele tohutu suure jõu ning see ühendas individualistlikke kelte. Sõdades võitsid keldid lahinguid tänu bardide esitatud muusikale. Keldid ei pannud oma laule kirja, neil puudus noodikiri ja nad improviseerisid iga kord, mistõttu laul sai alati uue variandi. Laulud kandusid edasi pärimuslikkuse teel. Keldi lauludel oli tähtis koht nii lahingutel kui ka surmadel. Keldi keel on tänapäevaks kõnekeelena kadunud, kuid nad on säilitanud oma muusika traditsioonid. Keldi laulu rääkisid kogu Keldi ajaloost, kuid see pole ka kahjuks säilinud. Tänapäeval ei kasutata lahingutes muusikat, pannakse laule enamasti kirja, kui tahetakse kuskil läbi lüüa ja on olemas ka noodikiri. Hellenite jaoks oli muusika tähtsaim kunsti liik
Forró, Maxixe, Pachanga, Rueda de casino. Ladina-Ameerika päritolu on ka Tango. Brasiilias toimub igal aastal suur sambakarneval. Sambakarneval Kultuur (muusika, film) Ladina-Ameerikas on palju erinevaid muusikavorme, millest igaüks kuulub mõne kindla Ladina- Ameerika riigi traditsiooni. Ladina-Ameerika muusika juured on Hispaanias. Enamus laule on Hispaania keeles. Ka tänapäeva popmuusikas on suur osa Ladina-Ameerika lauludel. Tänapäeval tuntud muusikud: Shakira, Enrique Iglesias, Daddy Yankee, J Balvin, Nicky Jam, Pitbull, Luis Fonsi, Camila Cabello jne. Filmide poolest pole Ladina-Ameerika eriti tuntud. Nende seebiooperid seevastu on maailmas tänapäevani ülimalt populaarsed. Ladina-Ameerika seebiooperid on ühed parimad. Tuntumad poplauljad tänapäeval Religioon Peamine religioon katoliiklus. 90% Ladina-Ameeriklasi on katoliiklased. Vaimulikuks peaks on paavst, Rooma Piiskop.
Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Sama sündis lauluga. See hiiglasuur pilt, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti rahvalauluvara ehk regilaul. See laul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine
Lihtsalt ei istu. Beethoven on palju vingem. Originaalis muidugi vabal ajal ei kuulaks neist ühtegi, kuid Beethovenist on tehtud nii palju remix'e, et teda olen kuulnud mitmes heas räpilaulus. Näiteks üks: 2pac - Nas I Can ( Fur Elise Remix - Dj Sixx) ning on tehtud paroodia Justin Bieber vs Beethoven -Epic Rap Battles of History #6. Kuulates ja võrreldes kõigi ajastute meloodiaid, siis just klassitsismis kasutati minu arvates kõige rohkem klaverit. Arvan, et klassitsismist pärit lauludel on kõige suurem mõju tänapäeval kõigist perioodidest. Eriline klassitsismi austaja pole, kuid kindlasti halb muusika sealt ei pärine. Romantism mulle üldiselt ei meeldinud üldse. Ei haara väga kaasa, vaid jätab tuimaks. Kuulates tekkis pähe suure teatrisaali kujutis, kus laval mängitakse mingit pingelist draamaetendust. Veel tekkis pähe Tom n' Jerry multikas, kus hiir üritab kassilt juustu varastada ja tekivad vaiksemad
Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud. Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi. Seega oli praegune etendus natukene vanaaegne, lauludel ja lauljatel polnud midagi viga, aga vanamoelisus paistis välja riietusest ja aksessuaaridest. Naiste kleidid olid uhked ja suurte kaunistustega. ,,Fantoom" oli üles seatud jällegist väga huvitavalt. Kui kellelgi olekski uni peale tulnud, oleks ta mitu korda võpatades üles ärganud, sest vahepeal väga ootamatutes kohtades kõlasid püssipaugud. Peaaegu iga lauluga kaasnes ka tants ja lavaline liikumine, mis muutsid selle väga põnevaks.
Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ". 1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel. 2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja. Lisaks võis teda pidada eestikeelse suuna edasikandaks. Lõi kaasa laulupeo korraldamisel ja vanem. Näidendites. Tema peamõte oli : Eestlased peavad saamas suureks vaimult. 60 aastatel algatas Eesti Aleksandi kooli komiteede liikumise see oli rahakogumine Eesti Aleksandrikooli loomise heaks. Kooli nimetus oli tsaar Aleksander I auks. Eesti kirjameeste selts 1872a koondas Eesti haritlasi. Jakob Hurt oli I president. EKM seltsi otsusega
See kerkis esile valgete poolt. Valgetel oli rohkem ragtime jooni, samas puudusid bluesi i intonatsioonid. Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi. -Esimeseks rahvusvaheliseks jazz-orkestriks sai 'Original Dixieland Jazz Band', kes tegi maailma esimese Jazz-heliplaadi !! -Bix Beiderbecke oli hinnatuim jazzmuusik Chicago perioodil! SWING -Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma -Swing-muusika baseerus sageli tuntud lauludel. -Erinevalt traditsioonilisest jazzist esitati Swingi lihvitud kooskõlaga big-bandid. Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. - Sellest alates hakati nooti lugema! Pillimeeste tase tõusis. Solistide osatähtsus kasvas -Tuntud Swingi muusikud: Benny Goodman (Swingi kuningas). Count Basie (säilitas jazzi traditsionaalset nägu, oli oma orkestriga jõulise swingi-stiili esindaja)
Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul. · Liisi Koikson on laulnud veel laulu ,,See keda armastasin kuulub teisele". Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt. · ,,Peagi saabun tagasi su juurde" Tiit Borni esituses on tempokam laul. Teemaks on endiselt armastus. Esitus mulle nii palju ei meeldinud, kui eelnenud lauludel, mulle see laul ei tundunud Borni esituses kuidagi Valgrelik. · ,,Saaremaa valss" , Mart Sander. Laul ise on väga tuntud ning Mardi hea, kõlav hääl sobib väga hästi. Minu meelest üks paremaid Saaremaa valsi esitusi, mida ma kuulnud olen. Hea ja tuntud viis, mis kõigi eestlaste südames heliseb. · Heli Läätse esituses ,,Muinaslugu muusikas". Laul minu arust on geniaalne. Siin on samuti väga hea klaverisoolo ja kaasakutsuv viis
000 pealtvaatajat. Johann Voldemar Jannsen(16.mai 1819 - 13.juuli 1890) Jannsen oli Eesti koolmeister ja rahvusliku ärkamisaja üks aktiviste. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 1819.aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste rahvustunnet ja hoidis talupoegasid kursis maailmas toimuvaga. Pärnu Postimehe esimese veäljaande avaluuletuses pöördus ta esimest korda senise
ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Rahvalaul Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. Laulmine oli tavalisest kõnest erinev, kuid samal ajal kõigile tuttav ning mõistetav väljendusviis. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll.Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks ehk peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks ehk lõppriimilisteks lauludeks. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise.Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks kihistuseks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20.
Kõige raskemad on üleminekud Tarbimisel on kindlad reeglid (hotell jääb hotelliks jne) Keskkond jääb ettevõtte omaks, kliendile jääb mälestus ka siis positiivne või negatiivne. Külalisi ei saadeta tagasi. Kui just on tegemist korporatsioonimajutusettevõttega. Siis sellisel juhul ei üürita 1 inimesele tuba, kuna 1 inimesel on raske grupi inimestes tegutseda ( nt 1 wc ja duss on korrusel) Patendid puuduvad majutusettevõtetel ( nt coca-cola või autori õigus lauludel) On küll kaubamärgid patenteeritud, kuid muidu võib sisustust kopeerida ( nt Hilton) Üldine rahulolu: ilm, tee, teenus. Üldine rahulolu toimuvaga mõjutab umbes 80% kliendi tujust. Kui väljakujunenud ootus on väga kõrge, siis teenindajal on seda raske täita. Negatiivse ootuse saab aga lihtsalt muuta positiivseks (mõned positiivsed asjad) Kõige lihtsam on teenindada sellist inimest, kellel pole ühtegi ootust ehk siis ootus puudub. Siis ei saa klient nii palju vinguda.
Harjutamise läbi muutuvad nende hääled tugevamaks, kandvamaks ja ilusamaks. Kuni puberteedini pidevlt kasvav hääleulatus ja loomulik lauluvõime arenevad laulvas keskkonnas märkamatult ja lapse hääl võidab reeglipärase harjutamise läbi jõus, kandvuses ja kaunis kõlas. Iga laps omab esimestel eluaastatel suurt muusikalist potesiaali. Kui suurel määral neid võimalusi arendatakse, sõltub sellest, kuidas lapse hooldajad teda toetavad ja saadavad. Lauludel on lasteaias aga ka signaali ülesanne. Kui üks kindel laul kõlab, teavad lapsed, mis järgmisena toimuma hakkab. Kui kasvataja laulab ,,Küpse, küpse kakku" toovad esimesed lapsed iseseisvalt oma põlled lagedale. Nad on häälestatud ja ettevalmistatud. Nii mõnegi teadaande saab asendada lihtsa lauluga. Paljud hoolsad käed korraldavad lõpetamist, On siin meie jalad ja siin meie käed,
lubanud naistel esineda kartes mässu naiste ja meeste vahel. · Iseloomusta repertuaari. Milles seisnesid Jannseni ja Jakobsoni erimeelsused repertuaari osas? Repertuaaris oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Esitati Soome rahvaviise koos saksa heiloojate kirjutatud lugudega (sõnad eesti keelsed). Jannsenile heideti ette saksameelsust. · 6. Milline tähtsus on laulupidude ajaloos järgmistel lauludel: · Mihkel Lüdig / Fr. Kuhlbars ,,Koit" · Aleksander Kunileid / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm · __ ,, __ ,,Sind surmani" · Gustav Ernesaks / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm" Millal ja miks kirjutas G. Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm" 7. Eesti vabariigi hümni autorid ja SÕNAD (tuleb lünktekstina) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen
kirjeldused, üks osa oli tähtsate isikute elulood, aristokraatide, õukondlasete. Oluliste ajalooliste elulood olenemata päritolust, filosoofid, sõjaväelased. Igal dünastial oma ajalookroonikad. kritiseerisid eelmist, et ennast õigustada. Klassikaline luule. Peetakse Hiinas tähtsamaks ja olulisemaks kui proosat. Siiamaani on iga haritud inimese harrastus luuletamine. Shijing rahvalaulude mõõdust koosnes välja luule mõõt. Neil lauludel on luule algmõõt. Sellest kujunes Põhja-Hiina luule traditsioon, klassikalisem luulevorm Shi. Sisult ja vormilt raskepärane, tõsisem, konkreetsem. Lõunas tekkis teine traditsioon, Chu ci (riigi nimi kus tekkis). Tuntuim Chu ci zanri viljeleja oli Qu Yuan. Ta oli tuntud ühiskonna tegelane, poliitiliste intriigide tõttu süüdistatud riigi reetmises, sooritas enesetapu. Enne surma kirjutanud poeemi Lisao (lahkumise kurbus). Kirjeldas oma hinge
Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. RAHVALAULUD Eesti rahvas on alati palju laulnud. M õned m eie regivärsilised rahvalaulud on ligi paar tuhat aastat vanad. Vanad regilaulud erinevad paljustki praegustest lauludest. Neid lauldi sedasi, et e eslaulja laulis ühe värsirea ette ja teised kordasid järgi. Sedasi ei olnudki paljudel lauludel o ma kindlat algust e ga lõppu. Lauldi pea miselt elulistel tee madel. T öölaule lauldi tihti just talvistel päevadel, mil pere toi metas toas. Levinud olid karjase ning ka m ängulaulud. Viimaseid lauldi pühapäeviti, mil käidi kirikus ning puhati. RÜÜTLITE RELVAD Rüütel kasutas relvade seast kõige rohke m m õ õ ka
kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud ülasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad. Sedalaadi muusikaline ettevalmistus mõjub soodsalt liikumisaktiivsusele, parandab vereringet ning loote ja ema emotsionaalset seisundit. Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt
lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiumaa näiteid eri laulutüüpide kohta lk 27-28 LISA 3Pilte 2 SISSEJUHATUS Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. Muistsel ajal kuulusid laulud väga erinevate toimingute juurde - tööd, rituaalid, peod. Rahvalaulud peegeldavad ajalugu, nad annavad meile teada inimeste mõttelaadist, kommetest ja uskumustest. Tänapäeval on lauludel rohkem meelelahutuslik roll. Rahvalaulu puhul on kindlasti tähtis see, et laul omandatakse kogemuslikult igapäevase suhtlemise käigus. Rahvalaulu tänapäevane teaduslik käsitlus on kujunenud välja pikema perioodi vältel. 18.-19.sajandil rõhutati, et rahvalaule laulab lihtrahvas, Eestis tähendas see talurahvast. Sellega vastandati rahvakultuur kõrgkultuurile ja rahvalaul professionaalsele autoriloomingule. 20.sajandi esimesel poolel vaadeldi rahvalaulu ennekõike kui
kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud üsasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad. Sedalaadi muusikaline ettevalmistus mõjub soodsalt liikumisaktiivsusele, parandab vereringet ning loote ja ema emotsionaalset seisundit. Teadlaste arvates edestavad need lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt
Sõbrad hoiatasid, et prostituudil on süüfilis, kuid Henri vastas sellele vaid naeruga, sest naine oli teda juba nakatanud. 19.sajandi lõpul oli süüfilis kohutav nuhtlus, mis arvati olevat peaaegu 15 protsendi kõigi Prantsusmaal registreeritud surmajuhtumite põhjuseks. Silmapaistvamaid ohvreid Manet, Jules de Concourt ja prostitutsiooni kuulsaim kroonik Guy de Maupassant. Peale "A Mountrouge'i" põhinevad veel kuus maali otseselt Bruant'i lauludel. "A Saint-Lazare" ja "A la Grenelle", viimasega pöördub kunstnik taas kaudse lähenemisviisi 16 poole, näidates pooleldi tagantvaates naisefiguuri bistroolaua taga. Üksildased napsitajad bistroolaua taga oli moodsa elu maalijate hulgas hästituntud teema, kuid Henri läks sammukese edasi. Nimi seob pildi Bruant'i lauluga ja näitab selgelt, et meie ees on
Esimene värsipool lauldakse n.-ö. rohkem staccato, teine pool rohkem legato. 5 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Skandeerimine. Luulekeelel on erinev meloodilisus proosast. Rütm jaotab teksti osadeks, mis alati ei lange kokku süntaktilise liigendusega. Rütm tingib ka värsi sõnastust ja silpide paiknemist. On tõenäoline, et juba luule tekkimisest peale oli lauludel olemas kindel rütm, kus ei tarvitsenud sõna- ja värsirõhk kokku langeda. Sisulised arusaamatused pareeris sõnade sobiv valik, kus see polnud võimalik, võitis värsirõhk. Regilaulu rütm baseerub kvantiteedil. Kui värsi koostises on kolmesilbilisi sõnu, tekib sõna- ja värsirõhu lahkkõla. Tekib skansioon: M´ina/ vénnal/t´a kü/s´ima (233) - v - v - v - v
tulikuuma ahju ja tagant järele panna kaapekakud ahjusuhu. 9. hoida ahjus kuni valmimiseni ja siis ära süüa RAHVALAULUD Eesti rahvas on alati palju laulnud. Mõned meie regivärsilised rahvalaulud on ligi paar tuhat aastat vanad. Vanad regilaulud erinevad paljustki praegustest lauludest. Neid lauldi sedasi, et eeslaulja laulis ühe värsirea ette ja teised kordasid järgi. Sedasi ei olnudki paljudel lauludel oma kindlat algust ega lõppu. Lauldi peamiselt elulistel teemadel. Töölaule lauldi tihti just talvistel päevadel, mil pere toimetas toas. Levinud olid karjase- ning ka mängulaulud. Viimaseid lauldi pühapäeviti, mil käidi kirikus ning puhati. Mõned levinud töölaulud: Peremees kiidab teopõlve, Kaval sulane kündmas; Karjalaulud: Karjased kadunud, Lambad allatuule, Karjasepõli; Mängulaulud: Mardi tantsulaul, Sirbi viskamine, MÄNGUASJAD Lastel olid ka oma mänguasjad
Nimi usuti andvat kaitset, jõudu, tervist; vaenlase nime teadmine võis võtta tema jõu ja õnne. Kõik see peegeldub paljude rahvaste muinasjuttudes. Lastele anti õnneliku, pikaealise ja eduka esivanema nimi, hiljem valiti nimi pühakute nimede hulgast. Sellega sai laps endale kindlad kaitsjad. Samal ajal olid au sees muistsed vägilasjutud ja -laulud, mida lauldi, skandeeriti (vahel mingi instrumendi saatel) ja mida noored armastasid kuulata. Nendelgi lauludel oli tähtis kasvatav roll. Laul seostati sõnakasutusega. Me ei tea täpselt, milline oli muinasrahvaste vokaalne treening, kuid et seda tehti, tõestab ülestähenduste järgi kangelaslaulikute olemasolu ja arvukus: ühiskond pidas laulikutest väga lugu. Laulik oli maag, looja, tema vahendusel sõna mitte ainult ei kõlanud, vaid ka teostus: karistavad sõnad, needmised ja vanded tapsid neid, kelle vastu nad olid suunatud; õnnesoovid, tervitused, pühitsus ja kiitus
24. Mil kombel on kirjandus seotud ühiskonna ja ideedega? Läbi aegade on inimesed armastanud kirjutada sellest, mis on ühiskonnas hea või mis mitte. Näiteks 20. sajandil irjutasid ikestatud rahvaste kirjanikud tihti allegoorilisi luuletusi või sõjast. Levisid propagandistlikud teosed jne. 25. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Näiteks muusika. Antiikajal esitati eeposi lüüra saatel. Lauludel on sõnad. 26. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? 27. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 28. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? Igas perioodis on midagi, mida saaks täiendada või muuta ning sellest kujuneb uus periood ? 29
~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5. Re- Riigi üldolukord · Egiptus- muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli
· Muusikateater o Ooper - dramaatilise teksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos instrumentaalse saatega. Sai alguse 16.sajandil Itaalias (N: Verdi, Wagner, Ernesaks) o Operett- muusikaline lavateos, kus dialoogid vahelduvad laulude ja tantsudega, sai praeguse tähenduse 19.saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord),
Et keerulistest rändeoludest (tormid, teadlased) üle saada, selleks on vaja rändlinnud kogemust, tekib mälu keskkonnaobjektide kohta ja et kuidas häireid kompenseerida. Aedpõõsalinnud omavad oma mälus tähistaevakaarti, uuriti planetaariumites, lindude rändekihk sõltus tähtede asendist (kui oli selline, et muidu peaks rändama, olid linnud puurides ärevuses). Linnulaulu fonoloogiline süntaks. Lihtsamad laulud rohkem geneetiliselt fikseerunud, keerukamatel lauludel oluline õppimine sõltuvalt keskkonnast (nt helide märkamine ja jäljendamine, võib õppida lähedal olevalt linnult, isalt vms). Kuigi keerukamatel lauludel eri osad, siis on neil selge struktuur, korratakse ühte stroofi, siis järgmist (selle järgi saab liiki välja selgitada). Eri laulukihtidel võib olla geneetiline või n-ö kultuuriline determineeritus, nt kasupoegade laul võib olla sarnane kasuvanematele, aga stroofe järjestatakse oma liigile omaselt.
järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn pseudopolüfoonia muusikas kui objektiivselt ühehäälse helijärgnevuse lõhenemine mitmeks tajutavalt samaaegseks helivooks. Pseudopolüfoonia kasutamine barokiajastu heliloojate loomingus (Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann). eesti regilaulu struktuur Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem
looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitses samuti tema isamaalistes lauludes. Thomson taotles oma loomingus rahvuslikkust ja saavutas selle varem, kui nii mõnigi parema muusikalise haridusega helilooja. Rahvamuusikasse süüvimine andis rahvuslikku värvingut ka tema originaalloomingule ("Kannel", "Laula, laula, suukene", kus rahvaluuleline on üksnes tekst). Eestist eemal elades ei saanud Thomson siiski kuigi palju teha oma laulude ja tõekspidamiste levikuks. Üksikutel lauludel, mida laulma hakati, oli tema kaasajale väiksem mõju kui nad oleksid väärinud. Karl August Hermann- Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Parim osa tema loomest on koorilaulud, algupäraste laulude ja rahvaviisiseadete arv ulatub 300-ni. Tema muusikat on tugevalt mõjutanud lihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulude rõõmsameelsed ja muretud tekstid on sageli tema enda sulest. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud, mis
on suuresti mõjutatud tempost, võib kostuda nagu metronoom ning tänu sellele saab sportlane reguleerida oma liikumiskiirust, liikumise sagedust jms. Samuti on üheks oluliseks faktoriks muusika taktimõõt. Ka see mõjutab samuti suurel määral sportimise tempot: kiire muusika võimaldab saavutada suuremaid jooksmise või pedaalimise kiiruseid. (Pulk 2013: 7) Muusika tempo sportimise ajal peaks soovitatavalt olema 120-140 lööki minutis. Selline tempo on enamikel kuulsatel pop-lauludel. Lisaks on selline tempo kooskõlas ka keskmise inimese südame löögisagedusega tavatreeningu ajal. (Kurutz 2008: 1) 8 Aeglast muusikat, mille löögisagedus on alla 100 löögi minuti kohta, ei soovitata treenimisel kuulata. Selle kuulamine on õigustatud vaid siis, kui treeningu eesmärk on piirata pingutuse intensiivsust ja hoida ära üle pingutamist
keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. See laul on siiamaani ka Eesti Vabariigi hümn. Laul iseenesest on väga võimas ja tekitab hea tunde, kui kuulda laulu oma isamaast. Laulu viimase salmi lõpu muutus võiks olla 5 väga reljeefne. Ja lõpus on aeglustus nagu enamustel lauludel. Laul räägib kui kallis on meile meie isamaa, kui kaunis see on ja et see on kõige ilusam ja armsaim. See laul lihtsalt peab olema eestlastele meele järgi, kuna see on meie riigi hümn ja seda peab austama. Laul meeldib mulle väga. Tuljak Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson Kui vaadata nooti, siis on näha, et Miina Härma on kirjutanud rohkesti igasuguseid keerutusi, mis on aegade jooksul väga sirgeks läinud. Lauljatel esineb üks tüüpiline viga 14
Pesu väänates või kurikaga (tõlvaga) vaalides lauldi. Sageli on koduste tööde laulud maagilise otstarbega lühemad tekstid, mida esitatakse vanemal kitsa ulatusega viisil või loitsu moodi rütmiliselt lugedes. Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud). Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise. Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü- türssü jne. 6.2. Kalendrilaulud Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani
annaabi.ee 
