lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. ...
Lavamuusika Kätrin Varik 11.d zanrid Ooper Operett Muusikal Ballett Ooper Tekst lauldes Lavakujundus, kostüümid, näitlemine Instrumentaalmuusika (kammeransamblist sümfooniaorkestrini) https://www.youtube.com/watch?v=C2 ODfuMMyss Operett Lõbusa sisuga muusikaline lavateos Laul, kõne, tants Mitmekülgus Mängulust https://www.youtube.com/watch?v=a5C YaQuR4f4 Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos Võrdsed tähtsused Sarnasus operettiga https://www.youtube.com/watch?v=wU_ 4Y64DaFo Ballett Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm Põhineb koreograafial Tants ja muusika Pantomiimi elemendid Aluseks liberato Algab avamänguga https://www.youtube.com/watch?v=YcK G6LjxDbw Aitäh kuulamast!
Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul
Veljo Tormis, Uno Naissoo · V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011) Lavamuusika · Ooperi- ja balletilooming (1960-90) · Eugen Kapp (1908-1996) rahvusromantiline ooper ,,Tasuleegid" (1945) sisuks Jüriöö ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper
Valdav osa Pärdi vaimulikust muusikast on loodud ladinakeelsele tekstile. Paljude teoste puhul on kõlaruumilt sobivaimaks paigaks kirik. Helilooja on end mõnikord nimetanud "kirikuakustikamuusikuks" ning väga oluliseks peab ta vaikust kui ideaali. "Maailm vaevleb selle käes, et igaüks teda muutma kipub. Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll."(A. Pärt) Lavamuusika Eesti algupärase lavamuusika, eriti ooperi täpset sünniaega on raske öelda, kuna palju sõltub sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit asjaarmastaja helilooja Karl August Hermann(1851-1909). Selle tulemusena valmis neljavaatuseline lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1908), kust pärineb ka tuntud laul ,,Kungla rahvas" (kungla- õnnemaa, Kreutzwald). Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti Meloodiliselt meeldejääv ja hea rütmi elegants Ahelvalss – pikk valsside popurii „Nahkhiir“, „Viini veri“
*Laulutsüklid ,,Rändselli laulud"; ,,Laulud poisi võlusarvest" *Sümfooniad programmilised, sisu filosoofiline *Osade arv sümfoonias 2-6. *Loomingu tipp- 8 sümfoonia(kestab 1,5 tundi ning suur esituskoosseis-laval 1029 inimest= *9 sümfoonia nimi kantaatsümfoonia ,,Laul maast" Richard Strauss (1864-1949) *Saksa helilooja *Esialgne kuulsus dirigendina *Viljakas looming, mis hõlmab kõiki zanreid (v.a missa ja oratoorium) *Looming jaotub suures plaanis kaheks: 1)lavamuusika (peam, ooper) 2)orkestrimuusika *Huvitus filosoofiast. Filosoofia teemal sündis tema kõige tuntum sümfooniline poeem ,,Nõnda kõneles Zahathustra" ( Nietzsche samanimelise peotese põhjal) *14 ooperit (tragöödia ,,Salome". Selle aluseks O.Wilde näidend) Esietendus 1905 Dresdenis ja rahvas oli sokeeritud IMPRESSIONISM *Alguse 19. saj lõpul, maalikunstist. *1874.a toimus Pariisis näitus, kus Monet maaliga ,,Tõusev päike
Viimane sümfoonia oli Kantaatsümfoonia „Laul maast“.; kõige isiklikum teos; Tekst pärineb Hiina Tangi ajastu luulekogumikust „Hiina flööt“; kõige kaalukam on finaal „Hüvastijätt“; esiettekannet Mahler ise ei kuulnud, see toimus 1911.a Münchenis, pool aastat peale tema surma. Richard Strauss (1864-1949) saksa helilooja 20-aastaselt debüteeris dirigendina Berliini ja Viini Riigiooperi peadirigent Looming: orkestrimuusika ja lavamuusika. Orkestrimuusika sümfoonilise poeemid (kokku 9).- ( üheosaline teos sümfoonia orkestrile ja programmiline ehk sisuga) maailmakuulsuse saavutas esimesena „Don Juan“ (1888) populaarseim „Nõnda kõneles Zarathustra“ (1896), teose aluseks samanimeline F.Nietzsche teos. Jaguneb 10neks episoodiks Lavamuusika kokku 14 ooperit 1902 nägi Strauss O.Wilde’i näidendit „Salome“
"Muusika 18 esitajale" (1976) 1980. aastateks on Reich lõplikult loobunud ülinapist temaatilisest materjalist, sealt alates on tema teosed ka mitmeosalised, esituskoosseisud on suuremad ning meloodiakaared pikemad. Helilooja selle perioodi üks hinnatumaid kompositsioone on "Different Trains" (1988) keelpillikvartetile ja lindile , mis räägib holokausti ohvritest. 1990. aastate kaks tähelepanuväärset kontsertlikku teost on "City Life" ja "Proverb". Lavamuusika: Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid, mis kõik on valminud koostöös tema naisega (Beryl Korot). Ooperitest esimene, kolmevaatuseline "The Cave" räägib piibli tegelastest Aabrahamist, Saarast, Iisakist, Haagarist ja Ismaelist. Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad nimetatud isikute tähendusest tänapäeval. Need videolõigud projieeritakse vaheldumisi mitmele lava
Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr
KUULSAD ŠANSOONILAULJAD Edith Piaf Yves Montand Mireille Mathieu ÕUKONNATANTSUD MENUETT JA GAVOTT Menueti hiilgeaeg oli 17.–18.sajand. See on ¾ taktimõõdus mõõduka tempoga ja kolmeosalises ABA-vormis tants. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Gavott oli algselt rahvatants, elav 4/4 või 2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17. saj-l tantsuhimulise kuninga Louis XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT Prantsusmaa on opereti sünnimaa. 19
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
kus kombineeritakse erinevaid välteid, dünaamikat, astmeid, ajapunkte ja tämbrite seeriaid. Karlheinz Stockhausen 1928-2007 • Jäi noorelt üksi • Esimene teos „Kontra-Punkte“ • Elektronmuusika – „Gesang der Jünglinge“ • Kammermuusika – „Zeitmasse“ • Orkestrimuusika – „Gruppen“ • Vokaalmuusika – „Stimmung“ • Ooperitsükkel „Licht: Die Sieben Tage der Woche“ Luciano Berio 1925-2003 • Itaalia helilooja • Lavamuusika, vokaal- ja kammermuusika • Vokaalmuusika – „Sinfonia“ • Kammermuusika – „Sequenza I-XIV“ • Lavamuusika – „Opera“ Iannis Xenakis 1922-2001 Elust Looming Stohhastiline „Metastasis“ – esimene orkestriteos
· Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon · Viimane lavateos "Cronaca del luogo" Loomingust · http://www.youtube.com/watch?v=9YUV2C4ryU · http://www.youtube.com/watch?v=mEiWQsJhjQ
· 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108) · 2 sonaati tsellole ja klaverile (op.38 ja op.99) jpm. Pjotr Iljits Tsaikovski (7. mai 1840 Votkinsk 6. november 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming: Lavamuusika: · 10 ooperit (,,Jolanthe", ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Sepp Vakula" (hiljem ,,Kuldkingakesed") · 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja") Sümfoonilised teosed: · 6 sümfooniat (1. sümfoonia g-moll ,,Talveunelmad", 4.sümfoonia f-moll 5
elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikalise helikeele stiliseerimise. Looming- 7 sümfooniat. 10 ooperit ("Kihlus kloostris", "Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu")
1945 USA kodakonsus Maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming: Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) Lavamuusika: Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Petruska"-Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"-Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis Champs-Èlysées teatris Skandaalne teos ,,Tulilind"- Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist.
). Miks kirjutada? Arendab sinu kuulamisoskust. Arendab sinu analüüsivõimet. Arendab sinu keelekasutusoskust. Võimalus kasutada muusikatundides õpitud sõnavara. Kirjapandud mõte on korrastatud mõte. Õpetaja käsib. Kuhu minna? Külastatav kontsert peaks toetama gümnaasiumi muusikakursust ning mahtuma mõiste 'süvamuusika' alla. Näiteks: sümfoonilise muusika kontsert; kammermuusikakontsert; koorikontsert; jazzmuusika kontsert; pärimusmuusika kontsert; lavamuusika (ooper, operett, ballett, muusikal). Esitajad kontserdil peaksid olema professionaalsed ning valdav osa muusikast "elav". Lavamuusika zanride puhul tuleb silmas pidada kõiki kunstivaldkondi, kuid arvustuses jäägu peamiseks siiski muusika. Kuhu mitte minna? Kontserdiks ei saa nimetada: klubiüritust; pidu; reivi; bändiproovi; karaokebaari programmi; Mida üks arvustus peaks sisaldama? Lühikesed, ent kõnekad kommentaarid kõikide kontserdil osalenud olulisemate
Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 Musicians" 1980ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika Dokumentaalsed videoooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video ooperite triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. Ooperid "Hindenburg" ( 1997) "Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi
klaver) Looming Loomingus Hispaania tantsude (habaneera, boolero) rütmid. Sümfooniline muusika "Hispaania rapsoodia" "Boolero" Mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballet, tuntus orkestriteosena. "Boolero" kirjutamise idee Vene baleriinilt Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. Lavamuusika Ballett "Daphnis ja Chloe" Klaverimuusika Klaverikontsert Dduur vasakule käele. Kirjutas selle pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud oma parema käe.
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN
Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit ) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" Kuulsamad teosed: "Imelugu" 1974a. "Ohver" 1981a. "Põhjaneitsi" 1981a. "Saabastega kass" 1981a. "Uku ja vanemuine" 1988a. "Hunt ja seitse kitsetallekest" 1991a. "Süda" 1999a. Muusika näide : http://www.youtube.com/watch?v=rY4DrmE0C74
Kontserdi retsensioon 9. veebruaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti “Giselle”. See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab tema südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett “Giselle”. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle’i rollis oli mullu parimaks Vene baleriiniks tunnustatud Natalja Sologub ning krahv Alberti osas astus üles Moskva Suure teatri üks esitantsijaist - Dmitri Gudanov. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava harfi heli, sest mulle väga meeldib harfi õrn kõla ning tegelikult on mul isegi kahju, et seda instrumenti kontserdi jooksul nii vähe kasutati.
vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks.
kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest · Viimastel eluaastatel on looming raskelt mõjutatud läbielatud sündmustest Lavamuusika · Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe" · Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo- laadis muusikaline komöödia ,,Hispaania tund" · Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis-fantastiline ooper · Muinasjutulistes ooperites valis välja sellised pillid, mis tooksid näitlejate karakterid selgelt välja
· 18891891 õppis Berliinis ja Viinis · Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · Neil oli 6 tütart Looming · 7 sümfooniat · Sümfoonilised poeemid: `'Finlandia'', `'Saaga'', `'Karjala süit'' · Viiulikontsert · Soololaulud · Kammermuusika · Lavamuusika muusikapalad http://www.youtube.com/watch?v=Fgwr3wrenkQ http://www.youtube.com/watch?v=vh7dXPfEtXw Tsitaadid · `' Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil'' · `' Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi'' Sibeliuse monument · Temale pühendatud monument, mis asub Helsingis Taka Töölös Sibeliuse pargis ·
kalmistusaarele. 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USAs tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"
1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile). 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises. Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik. Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. Lavamuusika Kirjutas 8 ooperit. Koomiline ooper "Armastus kolme apelsini vastu" ( 1919; libreto aluseks Carlo Gozzi samanimeline muinasjuttkomöödia). Lugu räägib kuningapojast, kes on suremas kurvameelsuse kätte. Shakespeareaineline ballett"Romeo ja Julia" (1938). Sümfooniline muinasjutt "Petja ja hunt" (1936). Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill. Dmitri Sostakovits (19061975)
Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid Gluck'i uut stiili, teised kritiseerisid karmilt ning toetasid pigem traditsioonilisemaid töid nagu Niccoló Piccinni looming. Heliloojad ise ei sekkunud poleemikasse, kuid kui Piccinnil paluti teha libreto, mille kallal Gluck ise töötas, siis hävitas viimane kõik töö. Gluck oli ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: · Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene · Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks · Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale · Sidus ooperi avamängu ooperi muusikalise materjaliga, juhatades sellega sisse ooperi avastseeni Helilooming Tähtsamad teosed: Ballett ,,Don Juan" (1761) Ooperid:
· 1937 külastas Eestit. Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. · Looming o Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajasti elas ja tegutses o Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist o USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) · Lavamuusika: o Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi o Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost o Maailmakuulsuse tõid talle balletid: ,,Tulilind" ; ,,Petruska"; ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilind" o Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. o Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! · ,,Petruska" o Nukudraama o Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone
Kontserdi retsensioon Mina käisin 3.veebruaril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". See on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. Lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Adolphe Adam oli prantsuse helilooja, kes elas 19.sajandil. Ta sai tuntuks lavamuusika autorina ja tema kuulsaim teos ongi ballett "Giselle". Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Külaneiu Giselle'i rollis oli Dresdeni ooperi- ja balletiteatri priimabaleriin, mullu parimaks Vene baleriiniks tunnistatud Natalja Sologub. Krahv Alberti osas oli aga üks Moskva Suure teatri esitantsijaist Dmitri Gudanov. Lavastaja ning koreograafi osas oli Stanislav Feéo. Minu jaoks tegi kontserdi eriliseks vahepeal kõlava
● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2
https://www.youtube.com/watch?v= wHAfvUFtCIY • Klaveripalade tsükkel “Aastaajad” https://www.youtube.com/watch?v= 7ABGZhFsXYI • Klaverikontsert nr 1 b-moll https://www.youtube.com/watch?v= ItSJ_woWnmk ADOLPHE CHARLES ADAM • 1803-1856 • Prantsuse helilooja • Pariisi konservatooriumi klaveriõpetaja poeg. • Töötas ka kriitiku ning kompositsiooniõpetajana Pariisi konservatooriumis. • Tuntuks sai lavamuusika autorina. • Tuntuim ballett “Giselle” • Samuti on jõululaulu “Püha öö” autor. • Ooperi “Kui oleksin kuningas” avamängu kasutatakse samuti tänapäevalgi. • 4 ooperit, 3 balletti https://www.youtube.com/watch?v=dp2DtrvcmIM CESARE PUGNI • 1802-1870 • Itaalia helilooja • Kirjutas oopereid, sümfooniaid ning muusikat muudele orkestrivormidele. • Tuntuim ballett “Esmeralda” https://www.youtube.com/watch
Ta määratakse sanitaarautojuhiks. Rindel saadud põrutus toob ta peagi koju. Läbi elatu hakkab mõjutama tema elu ja loomingut. Viimased eluaastad on täis traagikat. Looming Muusika on koloriitse harmooni ninng värvika orkestratsiooniga, samas ei ole see eriti meloodiline. Oluline koht on loomingus folklooril.Südamlik seos Hispaania rahvamuusikaga. Püsimatu mehena katsetab muusik kogu elu. Pearõhk intstrumentaalmuusikal. Onhulk klaveripalu. Lavamuusika ,,Hispaania tund" , ,,laps ja haldjas", ,,dephnis ja cloe". Sonaadid, kvartetid, triod. Ravelli peetakse üheks parimaks orkestreeriaks läbi aegade. ,,Pildid näituselt".
Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning neoklassitsistlik periood (muusikaline etendus ,,Sõdurilugu" ja ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust ,,Carmina burana", mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet.
uue stiili," vastas Anti. Teised on Anti Marguste teoseid iseloomustanud sedasi : · Eesti regilaulust inspireeritud maalähedane stiil. · Ergas rütmipulss, modaalharmoonia ja kromaatiline tonaalsus,heterofoonia ja polüfoonia, variantne ja variatsiooniline arendus, impulsid eesti kirjandusklassikast, rahvalik huumor. · Orkestrimuusika, instrumentaalkontserdid, kammermuusika, kooriteosed Anti Marguste on kirjutanud: Lavamuusika Kujundusmuusika Teosed sooloinstrumendile/sooloinstrumentidele ja orkestrile Rahvalik muusika Ansambliteosed Levimuusika Teosed sooloinstrumendile Orkestratsioonid ja seaded Vokaal-ja koorimuusika Lastemuusika
20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises,
Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913)
reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek) Glucki peamine idee oli seda lavamuusika(uuesti) draama teenistusse. Mida ta tegi? - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks. - Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD Uus muusikaline keel ootas geniaalseid loojaid, kes ühendaksid vastandlikuse taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Franz Joseph Haydn pani aluse klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis
Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule) seevastu jälgib täielikult itaalia ooperi stiili:
Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV
Orkestratsioonis on oluline roll tämbridramaturgial. Sümfooniad on väga pikad ning esituskoosseisud suured. Loomingu tipuks on 8.sümfoonia.(kokku on 9) RICHARD STRAUSS ( 1864-1949) Hakk as varakult klaverit ja viiulit õppima ja väikesi palu komponeerima. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid debüteeris 20-aastaselt edukalt dirigendina. Sai meningeni sümfooniaorkestri peadirigent Sündis pillimehe perekonnas LOOMING Võrreldud Mozartiga. Looming jaguneb lavamuusika ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks. Viimase silmapaistvamad esindajad on programmilised sümfoonilised poeemid Teemad võetud peamiselt kirjandusest. Mõjutas oma ooperiloominguga terve 20 sajandi ooperimuusika arengut. IMPRESSIONISM - Tekkis 19-20 saj vahetusel Prantsusmaal. Mõiste pärineb Prantsuse maalikunstist. Claude Monet' maal '' Impressioon''. Tõusev päike. Claude Debussy ( 1862-1918)
20.saj alguse muusika, mis järgib 19.sajandi romantismi traditsioone. Levis Saksamaal ja Austrias. Harmoonia ebapüsiv, suured koosseisud, suur osatähtsus vaskpillidel, kadus 20.sajandi algul. 14. Gustav Mahler a. Sümfooniad programmilised, väga pikad, esituskoosseisud suured b. Orkestrisaatega laulutsüklid c. Bröömimaalt (praegu Tsehhi), pigem dirigent, juut, lahkus USAsse 15. Richard Strauss a. München, ajalugu & filosoofia, dirigent b. Jaguneb kaheks: lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a. Peatähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel. Kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega, vormiosade piirid hägustusid. Huviorbiiti tõusis pentatooniline laad ja täistoonlaad. 17. Claude Debussy a
millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna ooperi naispeategelane kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus, tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst kammerlaul sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel; KANTAAT: zanri üldnimetus:
Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti ,,Adélaide" saamislugu on sarnane. Ballett ,,Boolero" oli Vene baleriini Ida Rubinsteini tellimus. Maailmakuulsuse saavutas siiski orkestripalana. See kujutab endas 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. Lavamuusika Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe", mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina. Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on ,,Hispaania tund". See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis- fantastiline ooper
Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõnal ja sõnarütmil, ka muusikalised rütmid tulenevad sellest. Orffi tähtsamad teosed on kolm lavalist kantaati, mis on koondatud triloogiasse ,,Triumfid". Neist kõige tuntum ja tänaseni enimesitatav on ,,Carmina Burana" (,,Beurni laulud")
*1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, Bduur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, Eduur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, fduur "Tule sünd" 1902 ... Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks
● Saksamaal- rahvalik meelelahutus ● Austria- kõrge muusikaline tase ● Üks kuulsamaid singspiel’e - Wolfgang Amadeus Mozarti -“Võluflööt” Ooperi reformaator Christoph Willibald Gluck ● 1750. aastate tunnustatuim ooperihelilooja Euroopas ● Viini õukonna teatrielu juht ja helilooja ● Tuntumad ooperid: ”Orpheus ja Eurydike”(Orfeo e Euridice), ”Alkestis”, ”Paris ja Helena” Tõsise ooperi reform ● Glucki idee oli seada lavamuusika draama teenistusse (Eelnev barokkooper koosnes peamiselt vaid erinevatest numbritest (aariatest) - Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka
mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit.
Konservatooriumis LOOMING · Enamasti pühendus instrumentaalmuusika · Kõige rohkem klaverimuusikat. Lemmik oli viiul TEOSED · ,,Kodumaine viis" 9. Koidud Mihkel Lüdig Heino Eller ,,Koit" ,,Koit" Hümnilis-heroiline koorilaul Sümfooniline poeem Sõnadega Sõnadeta 10. Lavamuusika · K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (1908) · Esimene rahvuslik ooper E. Aava ,,Vikerlased" (1928) · Esimene rahvuslik ballett E.Tubina ,,Kratt" 11. Eduard Tubin (1905-1982) · Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja sümfonist · Sündis Tartumaal · Õppis Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis H.Elleri käe all
annaabi.ee 
