Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassitsism,Hilisromantism,Ekspressionism (0)

Muusika arvestus    1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja 
iseloomulikud jooned. Heliloojad! 
19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus.  Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui 
maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev 
voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja 
värviküllane; kõla ilu; heterofoonia  - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud 
ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. 
Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 
 
2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja 
iseloomulikud jooned. Heliloojad! 
Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning 
romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on 
muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda ka 
temaatilise materjali lakoonilisus ja lühikesed meloodiad. Kujunes selge meloodiline joon 
ning vormi ülesehitus muutus klassikaliselt väljapeetuks. Heliloojad: I. Stravinski, A. 
Honegger, Sergei Prokofjev, Carl Orff, D. Milhaud, P. Hindemith 
 
3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja 
iseloomulikud jooned. Heliloojad! 
1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja 
Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; 
suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide 
osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem 
kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) 
Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 
 
4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja 
iseloomulikud jooned. Heliloojad! 
20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on 
oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning 
piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: 
loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes 
orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja 
asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab 
valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne 
kui kõik ülejäänud on kõlanud. Süvendatud huvi inimese sise elus toimuvate protsesside ja 
nende väljenduse vastu. Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 
 


5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. 
Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja 
jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist 
kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. 
Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; 
meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - 
trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku 
Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine 
(nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, 
retsitatiivne, laulsid naised. 
Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, 
vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 
 
6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu 
teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. 
Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud  ​riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem,  mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. 
Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed;  ​laulude  (tekstid muutusid kindlapiirilisemaks,vähenes improvisatsioon,) ülesehituse aluseks on 
lõppriimi abil seotud värsipaarid; viiside heliulatus suurenes. 4 värsirida on rühmitatud 
salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus. 
Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid 
Rahvalaulu teemad:  ​uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu  tunded, sõda, vangipõlv, poliitika 
Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed 
Eesti rahvapillid:  ​lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/   keelpillid: kannel, jauram, põispill 
õhkpillid: vilepill, sokusarv, lõõtspill, torupill, karjapasun 
ise helisevad pillid: lokulaud, parmupill, käristi, pingipill 
 
7. Esimene Eesti üldlaulupidu  - toimumise aasta, mitu päeva, millal midagi ette kanti, 
laulupeo repertuaar, osavõtjad, dirigendid. Tähtsus Eesti muusikale. 
Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus, kestis 3 päeva (18. - 20. juunil.) 
Esimene päev: vaimulikud laulud 
Teine päev: ilmalikud laulud (mõlemal päeval kõlas Vene keisririigi hümn ja saksa autorite 
laulud + 2 Soome ja 2 Eesti laulu). Peo lõpuosas esitati tulevane Eesti hümn “Mu isamaa, mu 
õnn ja rõõm” ning Lydia Koidula luule tekstidele põhinevad “Mu isamaa on minu arm” ja 
“Sind surmani” 
Kolmas päev: üksikute kooride kontsert ja võistulaulmine 
Osalejaid oli üle Eesti: üle 40 meeskoori ligi 800 lauljat ja 5 mängukoori (56 pillimeest), 
peamiselt Tartu- ja Viljandimaa lauljad ja pillimehed, publikut oli 15000. 
Peadirigendid: J. V. Jannsen ja A. Kunileid.   


Tähtsus: Laulupeod tugevdasid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust ning tõestasid nende 
kõrget kultuuritaset. Andsid tõuke Eesti kooriloomingu arenguks. 
 
8. Esimesed asjaarmastajad heliloojad: Aleksander Kunileid  (eluaastad, õpingud, 
töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed)   , Karl August Hermann 
(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). 
A. Kunileid - (1845-1875) on jätnud jälje eesti muusikaajalukku isamaaliste lauludega. Oli 
silmapaistev koorijuht ja esimese laulupeo peadirigent. Koorilaulude kogu: ,,Wanemuise 
kandle healed''. Elatist teenis Venemaal muusikaõpetajana ning suri noorelt Ukrainas. (,,Mu 
isamaa on minu arm'', ,,Sind Surmani''.) 
 
Aleksander Kunileid 
Eluaastad: 1845 - 1875 
Õpingud: muusika hariduse said kodust, köstri ja organistina töötavalt isalt; Valga Cimze 
seminaris 
Tööaastad: muusikaõpetaja mitmel pool - Peterburis, mujal Venemaal, Ukrainas - , koorijuht, 
dirigent (ka 1. üldlaulupeol)ja helilooja oma põhitöö (õpetaja töö) kõrvalt. 
Looming žanrite kaupa: koorilaulud (koorilaulude kogu “Wanemuise kandle healed”), eesti ja 
soome rahvalaulude seaded. 
Tähtsamad teosed: isamaalised laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani” ja “Mu 
isamaa nad olid matnud” 
 
K.A. Hermann - (1851-1909) oli populaarsete koorilaulude autor. Laulis Põltsamaa kooris 
noorelt, muusikaharidus puudus. Korraldas 19. saj 10 aastat kestnud rahvaviiside kogumise 
aktsiooni, mille tulemusena pandi kirja ~2500 viisi. Mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, 
keeleteadlane ja Postimehe toimetaja. ~1000 koorilaulu komponeerinud. (,,Kungla rahvas'', 
,,Oh laula ja hõiska'') 
 
Karl August Hermann 
Eluaastad: 1851- 1909 
Õpingud: ei saanud muusikalist haridust, kuid hakkas laulma juba varases eas väga hea 
tasemega Põltsamaa kooris 
Tööaastad: rahvaviiside kogumise aktsiooni korraldaja; mitmete laulupidude üldjuht; 
noodikirjastaja; keeleteadlane; ajalehe Postimees toimetaja; andis lisaks välja Eesti esimese 
muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht” 
Looming žanrite kaupa: ligi 1000 koorilaulu 
Tähtsamad teosed: “Isamaa mälestus”, “Oh laula ja hõiska”, “Kungla rahvas”, “Minge üles 
mägedele” 
 
 
 


9. Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, 
looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed, Konstantin Türnpu(eluaastad, õpingud, 
töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed. Nende tähtsus 
muusikaajaloos 
  ​Härma ja Türnpu olid esimesed kaks Eesti muusikut, kes lõpetasid Peterburi  konservatooriumi. 
Härma oli Eesti esimene naishelilooja. Isamaalised ja lüürilised koorilaulud, 
rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'') 
Türnpu vastasutas Tallinna Meestelaulu Seltsi, oli dirigent ja muusikajuht seal. Eesti esimene 
professionaalne kontsertkoor kujunes sellest. T oli ka üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest. 
Vokaalmuusika, isamaaline temaatika. (,,Kevade tunne'', ,,Lauluke, sõua”) 
 
Miina Härma 
Eluaastad: 1864 - 1941 
Õpingud: esimesed muusikatunnid sai Tartu saksakeelsest tütarlastekoolist Hermannilt; 1890 
aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi, kus õppis organistiks. 
Tööaastad: käis kontsert ringreisidel Saksamaal, Peterburis ja Londonis; muusikaõpetaja 
Kroonlinnas; juhatas Tartu Miina Hermanni Seltsi koori; õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse 
Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat ning aitas Tartu Kõrgemal Muusikakoolil tegutseda 
Looming žanrite kaupa: kirjutas koorilaule ligi 150 tükki, mis jagunesid temaatiliselt 
kolmeks: isamaalised koorilaulud (“Meestelaul” meeskoorile), lüürilised koorilaulud (“Ei saa 
mitte vaiki olla”) ja rahvalauluseaded, mille puhul põimis kokku erinevaid rahvaviise 
(“Tuljak”) 
 
Konstantin Türnpu  
Eluaastad: 1865 - 1927 
Õpingud: 1891 aastal lõpetas Peterburi konservatooriumi organisti erialal 
Tööaastad: Tallinna Niguliste kirikus tegutsenud saksa koguduse organist, kus juhatas veel 
lisaks sealse lauluseltsi segakoori ning meeskoori (Revaler Liedertafel); 5. ja 6. laulupeol 
mees- ja segakooride üldjuht; Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht (sellest 
kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate 
Liitu ning oli ka selle esimees. 
Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, 
lisaks vaimulikud koorilaulud 
Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne” 
 
Mõlemad kuulusid esimeste eestlaste hulka, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Miina 
Härma oli Eesti esimene naishelilooja ning ta edendas aktiivselt muusikaelu. Türnpu oli 
samuti tugev muusikaelu edendaja. 
 
 


10. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas . Rudolf 
Tobias(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad 
teosed), Artur Kapp(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, 
tähtsamad teosed). 
R. Tobias (1873-1918) sündis Hiiumaal. Avamäng ,,Julius Caesar'' oli üldse eesti esimene 
sümfooniline teos ning kantaat ,,Johannes Damaskusest'' oli esimene oma zanris. Tobias on 
samuti ka eesti esimese, samal aastal valminud klaverikontserti autor. Iseloomustab 
dramatism ja jõuliselt emotsionaalne väljendusviis. (,,Joonase lähetamine'') 
Artur Kapp - Teine Eesti professionaalsele muusikale alusepanija. Kantaat, sümfooniline 
avamäng, segakoorikantaat, sümfooniad, prelüüd, instrumentaalkontsert. (,,Hiiob'', ,,Hauad'', 
,,Don Carlos'') 
  
Rudolf Tobias 
Eluaastad: 1873 - 1918 
Õpingud: esimesed muusikatunnid isalt, kes töötas köstrina; Tallinnas sai hiljem eraviisilist 
õpet toomkiriku organisti Ernst Reinecke juures; 1893. aastal asus õppima P. 
konservatooriumi orelimängu ning kompositsiooni. 
Tööaastad: peale lõpetamist töötas Peterburi Jaani kirikus organisti ja koorijuhina; hiljem 
kutsuti ta Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks; samuti töötas 
dirigendina, dirigeerides Estonia uue hoone avamispeol oma teoseid; 1. MS algul võeti 
teenistusse ning koos majanduslike raskustega andis see tema tervisele kõva hoobi. 
Looming: oratooriumid - “Sealpool Jordaaniat” ja vokaalsümfoonilised teosed “Sest 
Ilmaneitsist ilusast” 
Tähtsamad teosed: Eesti esimene oratoorium “Joonase lähetamine”, Eesti esimene 
sümfooniline teos avamäng “Julius Caesar” 
 
Artur Kapp  
Eluaastad: 1878 - 1952 
Õpingud: 13-aastasena suundus P. konservatooriumi, mille lõpetas orelimängu erialal 1898. 
aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. 
Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, 
dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; 
peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all 
õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) 
Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; 
oreliteosed; koori- ja soololaulud. 
Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 
 
 
 


11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, 
ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, 
töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). 
Cyrillus Kreek - Pööras tähelepanu vaimulikele rahvaviisidele, mis ilma temata oleks kaotsi 
läinud. Iseloomustab polüfooniliste võtete kasutamine, vaoshoitud tundelaad, ranged ja 
lihtsad vormistruktuurid. (,,Maga, maga, matsikene'', ,,Taaveti laulud'', ,,Reekviem'') 
Mart Saar - Suutis edasi anda rahvuslikku hingelelaadi, lõi palju rahvaviisiseadeid. Looming 
on lähedane impressionistlikule väljendusviisile (varajane). Rahvuslikud intonatsioonid, 
loodus lüüriliste meeleoludega. (,,Põhjavaim'', ,,Mis need ohjad meida hoidvad'') 
 
Cyrillus Kreek 
Eluaastad: 1889 - 1962 
Õpingud: Peterburi konservatoorium 1908 - 1911, kus õppis trombooni ja hiljem ka 
kompostitsiooni 
Tööaastad: peale konservatooriumi lõppu tegutses Haapsalus muusikaõpetajana, hiljem oli ta 
Tallinna konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud 
Looming: üle 700 rahvaviisidel põhineva kooriteose; enda meloodiaga ligi 20 laulu, kus 
kasutas mitmesuguseid polüfoonilisi võtteid 
Tähtsamad teosed: vaimulike rahvaviiside mõjutustega “Taaveti laulud” ja Eesti esimene 
reekviem pealkirjaga “Reekviem”, mis oli loodud segakoorile ja sümfooniaorkestrile. 
 
Mart Saar 
Eluaastad: 1882 - 1963 
Õpingud: Peterburi konservatooriumis: lõp 1908 aastal Louis Homiliuse oreliklassi ja õppis 
1909 - 1911 kompositsioon Nikolai Rimski-Korsakovi käe all 
Töö: pühendus heliloomingule ja pedagoogikale; oli pikka aega Tartu Kõrgema 
Muusikakooli õppejõud ja muusikaline juht; hiljem õpetas kompositsiooni Tallinna Riiklikus 
Konservatooriumis (pedagoogia lõpetas 74-aastaselt) 
Looming: 300 koorilaulu, 400 soololaulu, loodusmotiividel oluline roll lüürilises 
koorimuusikas, lõi mitmeid rahvaviisiseadeid; rahvuslikkus kasvas tema loomigusse sisse 
ning seetõttu on seda kõige rohkem tunda tema hilisemates teostes. Kohati on tema looming 
sarnane impressionistlikule väljenduslaadile. 
Tähtsamad teosed: tuntuim looduslüüriline koorilaul “Põhjavaim”; “Mis need ohjad meid 
hoiavad”; üks tema tuntumaid soololaule “Must lind” 
 
12. Instrumentaalmuusika areng  -  Heino Eller (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, 
looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Eduard Tubin(eluaastad, õpingud, 
töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). 
Heino Eller - Tema orkestripala ,,Kodumaine viis'' on eestlastele rahvusliku vaimulaadi 
sümbol. Temaga on seotud suurem osa Eesti 20. saj ja ka tänapäeva nimekate helimeistrite 
loometee. Instrumentaalmuusika, kammer- ja orkestriteosed, lüüriline karakter, eepiliselt 


jutustava väljenduslaadiga, loodusmotiivid. (,,Koit'', ,,Kellad'', ,,Kodumaine viis'') 
 
 
Heino Eller 
Eluaastad: 1887 - 1970 
Õpingud: alustas 1907. aastal P. konservatooriumi viiuli klassiga (käsi ei pidanud vastu ning 
õpinguid ei lõpetanud); edasi õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust; peale seda läks aga P. 
konservatooriumi tagasi õppides kompositsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve 
heliloojatest, kes selle asutuse lõpetas) 
Töö: Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud, mille vältel kujunes välja nii öelda Tartu 
koolkond; kutsuti Tallinna konservatooriumisse muusikaprofessoriks (töötas seal surmani) - 
tema käe all õppisid Villem Kapp, Arvo Pärt, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Valter Ojakäär jne. 
Looming: kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, mis oli eepiliselt jutustava 
väljenduslaadiga, oluline osa loodusmotiividel; 3 sümfooniat; sümfoonilised poeemid 
(“Koit”, “Videvik”); kammermuusikast viljeles miniatuurides; kirjutas klaveripalasid 
(“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) 
Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks 
 
Eduard Tubin 
Eluaastad: 1905 - 1982 
Õpingud: õppis Tartu Kõrgemas Muusikakooli, kus oli Heino Elleri üks andekamaid õpilasi 
Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja 
Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi 
Kuningliku Lossiteatri arhivaar 
Looming: 10 sümfooniat - sümfoonia nr 2 (“Legendaarne”) kirjutas ta Eestis ja sümfoonilist 
poeemi meenutav sümfoonia nr 4 (“Lüüriline”) - nende keskmes oli sageli inimese ja saatuse 
konflikt ning need panid eriliselt kuulama oma dramaturgilise veenvusega. Kirjutas veel 2 
viiulikontserti, kontrabassikontserdi, balalaikakontserdi, balett, 2 ooperit. 
Tähtsamad teosed: tema tuntuim sümfoonia nr 5 (seostub sõja ajaga); Eesti NSV-s lavastatud 
ballett “Kratt” 
Tähelepanuväärne oli tema võime ühendada rahvuslikku helikeele sümfooniažanri 
dramaturgilise eripäraga. 
 
13. Veljo Tormis - eluaastad, õpingud, töö, loomingu läte, kuidas kasutab rahvalaulu, 
loomingu iseloomustus ja loomingu näited! Tähtsus eesti muusikale 
 
Eluaastad: 1930 - 2017 
Õpingud: isa oli tal köster, kes juhtis kirikukoori ning tubli viiuldajana organiseeris 
pillimänge; kodus lauldi pidevalt rahvalaule ja hinnati uutset rahvuslikku kooriloomgut 
(peamiselt Saart ja Kreeki); 1943. aastal õppis orelit Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, 
1944. aastal aga oreliklass suleti ning õpingud jäid pooleli; 1950. aastal hakkas õppima 


heliloomingut Tallinnas Villem Kapi juures ning 1952. aastal suundus Moskva 
konservatooriumisse. Moskvas suurenes ka tänu õppejõudude vaadetele huvi folkloori vastu 
Töö: 1969. aastal sai temast vabakutseline helilooja 
Loomingu läte: eesti ja läänemeresoomlaste folkloor/rahvalaulud 
Kuidas kasutab rahvalaulu: tema loomingus jääb rahvalaul alati autentseks, seda võis vaid 
nihutada kõrgemale või madalamale ning ta kasutas sageli klastrimist ehk rahvalaulu 
kõlamist korraga erikõrgustel. Mitmel puhul imiteeris rahvapille nt lõõtspilli 
Loomingu iseloomustus ja näited: Tema loomingus esines eelkõige koorilooming ning ta tõi 
eesti koorimuusikasse modernse helikeele näiteks kasutas dodekafooniat teoses “Kümme 
haikut”; palju kasutas ka klasterid ehk lähestikku asuvate helide kooskõla ning kõnelähedast 
laulmist, sosinaid ja karjeid. Näited (rahvamuusikat käsitlevad): Kalendrilaulud (Kadri-, 
mardi-, jaani- ja vastlalaulud), “Liivlaste pärandus”, “Kolmteist lüürilist rahvalaulu”, “Raua 
needmine”, “Isuri eepos”, Ingerimaa õhtud” jne 
Tähtsus eesti muusikale: ta oli üks esimesi nõukogudeaegse Eesti heliloojaid, keda hakati 
esitama välismaal 
 
14. Arvo Pärt  -  eluaastad, õpingud, töö, loomingu läte, uue stiili selgitus, loomingu 
iseloomustus ja loomingu näited! tähtsus eesti muusikale. 
  ​Sündis Paides (1935-...) Alghariduse(muusikalise) sai ta Rakvere lastemuusikakoolis ning  järgnevalt 1954-1957 Tallinna Muusikakoolis. Õppis H. Elleri käe all kompositsiooni. 
1958-1967 töötas Eesti Raadios helirezisöörina, hiljem vabakutseline helilooja. 1980. a 
emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse tuntuse. Varajane looming, 
neoklassitsistlik, kirjutas klaveriteoseid. Avangardistlik-modernistlik stiil, 1960. a looming. 
Oli Eesti esimene, kes kirjutas dodekafoonilise heliteose. Lemmikvõte oli kollaaztehnika. 
Uus stiil, tintinnabuli- e. kellukestestiil. (,,Aliinale'', ,,Magnifiqat'', ,,Fratres'') 
 
Eluaastad: 1935 - ... 
Õpingud: 1945 - 1957 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ning 1958 - 1969 
Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis 
Töö: 1958 - 1963 Eesti raadios helirežisöörina; alates 1960. aastate lõpust sai temast 
vabakutseline helilooja, 1980. aastal emigreerus Lääne-Berliini ning saavutas ülemaailmse 
tuntuse. 
Loomingu läte: õigeusk ning vaimulik helilooming 
Uue stiili selgitus: Tintinnabulit võib pidada kui pihtimuseks või palveks, mis kõlaliselt 
meenutab kellukeste helinat. Selle stiili tähtsaimaks elemendiks on kolmkõla, mis koos 
vaikusega moodustab salapärase aga samas ausa heli.  
Loomingu iseloomustus ja näited: Tema loomingu võib jagada kolme perioodi:  
Varane periood (1959 - 1968) ehk neoklassitsistlik ja avangardistlik - modernistlik periood, 
millel oli iseloomulik dodekafoonilisus ja kollaažitehnika. Selle perioodil kirjutas ta 
peamiselt instrumentaalmuusikat. Näited: 1. ja 2. sümfoonia, laste kantaat “Meie aed” ja 
“Credo”, mis keelatakse Jeesuse nime tiheda kasutamise pärast (ühtlasi algas sellega ka kriisi 
periood) 


Kriis ja tintinnabuli sünd (1968 - 1976): 
Alates 1968. aastast ei kirjutanud ta kolm aastat mitte ühtegi nooti ning peale seda hakkas 
endale oma stiili otsima. Leiab selle 1967. aastal ning 1. teoseks saab klaveripala “Aliinale”. 
Pärast emigreerumist (1980): 
Sellel perioodil koondus tema peatähelepanu sakraal ehk vaimulikule muusikale ning ta 
kirjutas peamiselt vokaalsümfoonilisi teoseid nagu “Magnificat”, “Te Deum”, “Johannese 
passioon”, “Litaania” jne.  
Tähtsus eesti muusikale: Tänaseks on Arvo Pärt üks kõige enam esitatav elus helilooja 
maailmas, tänu temale (ja mõndade teiste heliloojate) on jõudnud eesti muusikasse kõik 
tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad ning uus stiil tintinnabuli. 
 
  
 
 
Mõisted : 
 
Skandeerimine-  ​silphaaval hääldamine või rütmis hüüdmine, värsimõõdus rõhke arvestades  lugema või laulma/ võte eesti vanemas rahvalaulus, kus värsi ja muusika rütm ei lange kokku 
 
Refräänisõnad-  ​sõnad, mis koosnevad luules muusikas reast või ridadest ning mida  korratakse samal kujul mitu korda/ värsirea lõppu lauldavad sõnad nagu kaske või marti, mis 
väljendasid laululiiki või vastavat toimingut 
 
Cimze seminar-  ​läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze juhitud Liivimaa  kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar Valgas 
 
Tintinnabuli-  ​Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane muusikastiil ja  kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini - s.o meloodia- ja 
kolmkõla-hääle - üheks orgaaniliseks tervikuks, milles kus on oluline koht ka vaikusel 
 
Parallelism-  ​regivärsis ühe mõtte kordamine ja täiendamine mitme värsireaga   
Algriim-  ​sarnas(te)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas/ riimis   
Kontrapunkt-  ​muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille  puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise 
suhtes iseseisvat meloodiat 
 
Klaster-  ​kobarkooskõla, mis on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille  kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts 
  
  


Eesti esimene: 
  
Sümfooniline teos autoriga-  ​Rudolf Tobias avamäng “Julius Caesar”   
Keelpillikvarteti autor-  ​Rudolf Tobias   
Laulu ja mänguseltsid (asutamise aasta)-  ​Revalia (1863)   
Algupärane ooper autoriga-  ​Miina Härma “Murueide tütar”   
Ballett autoriga-  ​Eduard Tubin “Kratt    
Kõrgemad muusikakoolid (koht, aasta)-  ​1919 Tallinna Kõrgem muusikakool ja Tartu  Kõrgem Muusikakool (, 1922 Valga muusikakool)