Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion
5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn
Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri laulude hulgas on üsna palju kristlike pühadega seotud laulud. Ilmaliku muusikaga Eestis tegeldi maal.13
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad,
* Villu jääb ilma oma kasuisa talust * Villu asus elama Kukulinna, kuhu ta ka ehitas endale väikese majakese hüti asemel. ¤ Elutarkust * Võõras ei tohi koort näha, siis ei lähe ta kokku. * Sool sabata silk, vaeslaste või. * Tõest räägib igamees; igamehel ise tõde. *Ööl on üheksa poega. * Jää vagaks, laps, siis jumal sinuga. ¤ Mõni huvitav väljend või mõte * Peremees, kes täna aru ei saa mida perenaine tahab. * Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suus. * Särk ihu ligi, surm ligemal. * Mis vara vaikselt minu põues tuikas, kui nooreks meheks olin sirgunud? * Pikad ridapuude read. Kohavad vahtrad kahel pool laia õige tee ääres. * Nagu kivi veelainetes rõngaid sünnitab, nõnda paisuvad nad, ringivad üksteist läbi, võtavad üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles.
refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
Õpetati suhtumist koduloomadesse Laps ja töö Kui laps hakkas käima, tuli nel hakata vanemaid abistama Esialgu oli poolmänguline Hiljem kujunesid välja kindlad tööd 3-4 a. laps võeto kaasa puu-ja heinaveole 8-9 a. käidi lamba- või seakarjas 10 a. Lehmakarjas Kui vanemad olid välitööl, tulid lastel ära teha kõik kodused tööd Mänguasjad Enamasti tegid lapsed oma mänguasjad ise Puust loomad Pajupill Riidest loomad Puuklotsid Mängud Rattaviskamine Siga Hüpati keppi Arstiabi Arstiabi puudus (lähim arst ja apteek asus liiga kaugel) Arstiabi maksis väga palju Lepiti pigem kohaliku külatarkade abiga Külasepp tõmbad oma tehtud tangidega hambaid välja, pani paika väljaveninud liigeseid Haigused ja nende ravi Nahakoi korral määriti hapuoblikat või tulikamahla nahale
Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on
kannel, torupill, parmupill); rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pandud õhuvool. Mitmesugused sarved ja pasunad N: karjapasun (2m) Roopillist on välja arenenud torupill Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt! Koosneb tuulekotist ja torudest
fagott, metsasarv, trompet, tromboon ja tuuba on mitmel instrumendil omakorda väisemaid ja suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse ja selle nimel on muusikud juba mitu sajandit vaeva näinud, et neid kõiki kokku sobitada. Lisaks klassikalises sümfooniaorkestris kasutatavatale puhkpillidele on olemas Eestis rahvapillidena tuntud vilepill, pajupill, piiber, putkevile, savipill, sikusarv, pasun, torupill jne. Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit,
Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks
Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime). Karjapasun trompetiline aerofon, signaalpill (kuulasime).
Mõisahärra ei peksnud enam oma toemehi ja ta on ära teeninud rahva armastuse. Helene ja Hugo abiellusid ning neil olid ka lapsed. Villu elas nüüd Murumäel ja Peipsit varjab ikka mets, mida kirves ikka harvemaks teeb. Kui seda metsa poleks ees. Särk ihu ligi, surm ligemal- Madli ehk Villu vanaema oli väga haigeks jäänud. Ta ei suutnud enam püstiga tõusta ning talle ja Villule tõi süüa Kuuse peremees ja perenaine. Madli kattus külma higiga ja suri. Kui pajupill ja pasun seal on hüüdmas poisi suu- Villu oli 15- aastane ja käis loomakarjas. Ta kuulis ühte laulu kusagilt ja laulis seda karjas. Kui Villul oli hea tuju, siis ta hõikas ja laulis kõva häälega karjas. Villu lapsena Kukulinnas-nägu on nõnda tõsine, nõnda tumerahuline, lahja ja tüse ühtlasi, suu nõnda kiusakastõsiselt kinni, lõug nii tugev kont nagu kuuekümneaastasel. Kaks süsimusta silma. Need ei ole sugugi selle tuima näo päralt- nad on uus mõistatus selles
Lisaks puhkpillidele kasutakse puhkpilliorkestris veel löökpille trumme, taldrikuid jne. Puhkpillid on esindatud ka eesti rahvapillide seas. Ajalooliselt olid puhkpillid tööriistad, mida kasutati vaid kindlal otstarbel ja karja väljasoleku perioodil. Muul ajal oli puhkpillide kasutamine keelatud. Rahvalikud puhkpillid valmistati looduslikust materjalist (puukoor, puit, loomasarved, kõrred jne). Minule kõige tuttavam on puukoorest valmistatud pajupill, mis on rahvuslik flööditüüpi puhkpill. Puhkpillid Puhkpillid on muusikainstrumendid, mille heli tekib pilli sees õhusamba võnkumisel pillimängija poolt sisse puhutud õhu tulemusel. Puhkpillid jagunevad kaheks: puupuhkpillideks ja vaskpuhkpillideks. Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. Puhkpille valmistatakse enamasti metallisulamist ja mõningatest muudest metallidest Põhimõtteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse
Seda valmistati puuoksast või juurest. Noortele karjastele jäid kasutada väikesed pasunad ja sarved. Nendega sai signaale mängides üksteisele teateid anda ja metsloomi karjast eemale peletada. Väikseid pasunaid valmistati põhiliselt puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvi valmistati looma sarvedest, mis õõnestati seest ära ja peale lõigati mänguavad. Vilepill Vilepille valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks
september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)Heli tekitamise printsiibi järgi võib eesti rahvalikud puhkpillid jagada kolmeks: · flöödi tüüpi · klarneti tüüpi · trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt.
puupalk, millega sai heli peatada käis ka pilli juurde · Membrandofonid · Trumm koeranahast kilega · Põsepill · Kammipill kammi ümber pandi paber ja siis mängiti sealt läbi puhudes · Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid · Pajupill (vilepill) lepast, toomingast, pihlakast või männist; 3-8 sõrmeava · Reasviled, paaniviled mitu eripikkust vilet kokku köidetud · Pajuviled erineva pikkusega; pidi kindlasti vees leotama · Roopill kokkusurutud õhk annab heli · Torupill arenes roopillist; kodunes 14. saj; jõura ja möllupill; ristiusu toetajatele patupill; kindla helireaga; 16. saj väga levinud; mängiti läbi aasta;
Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11
XXVII - linna tuli tsirkus, mis köitis kõigi tähelepanu, isegi Mauruse - Maurus pakkus poistele, et kes tahab tsirkusesse minna, tulgu tema juurde, sest tema käest saab pileti poole odavamalt - õpilased käisid karjakaupa tsirkuses - peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama, isegi Indrek - pärast tsirkuse lahkumist kestis poiste seas rammuvaimustus veel pikalt - peale jõule tuli kooli uus õpilane, Pajupill, lahkus eelmisest koolis, oma jutu järgi keelatud kirjanduse ja pilkesalmide pärast - uus poiss luuletas palju, tuli välja et nii mõnigi poiss oli ka salaja luuletanud ja nii kubises terve Mauruse kool nüüd luuletajates - salmide mindi Koovi juurde, lootes temalt heakskiitu, Koovi ütles aga, et tema ei jaga eesti luuletusest midagi ja poisid peaksid minema hoopis Mauruse juurde, nii üritas ta poistest
Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und.
(sipelgapesa) 10. Talvel paljas, suil haljas? (lehtpuu) 11. Valge poiss, rohelised juuksed? (lehtinud kask) 12. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 13. Virvipuu, värvipuu, üle metsa loogapuu? (vikerkaar) 14. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 15. Hiire teerada ümber toa? (räästatilgad) 16. Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? (pajupill) 17. Suvel magab, talvel töös? (regi) 18. Kuhja luuakse, aha kuhja loojat ei näe? (mutt ja mutimulla hunnik) 19. Sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (siil) 20. Hall kera, hambaid täis? (siil) 21. Vanamees istub aia peal, hallid rätikud jalas? (vares) 22. Kukub, aga maha ei kuku? (kägu) 23. Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab maju? (rähn) 24. Roheline mehike, rohelised jalad
võib olla rammu, nagu oleks ta kasvanud loomatoiduga, mis teeb härra Mauruse arvates tugevaks. Maadlused lõppenud, kestis rammuvaimustus küll veel hulk aega edasi ja nii mõnigi põlvesilm ja küünarnukk purunes kõval puupõrandal, aga pikkamisi andis üldine pinevus järele ja rammukasvatamine ning -katsumine jäi mõnele üksikule valitule. Selle uima lähtumist edendas suuresti väike ja tühine sündmus. Peale jõulusid tuli seitsmendasse klassi uus õpilane, nimega Pajupill. Ta oli tõmmu, loperguse näo, kandilise otsaesise, lopsakate huulte, tugevate hammaste, paksude juuste ja lüheldase jändriku kasvuga aastat seitse-, kaheksateist vana. Kandis halli palitut, mille rapatitel heledad neljanurgelised laigud, mis tõendasid, et siin oli midagi olnud, mis nüüd puudus. See oli nimelt kroonugümnaasiumi õpilase palitu, mille rapatitelt eemaldatud sellekohased seaduslikud tunnused. Ka Pajupilli pluus ja püksid tuletasid meelde kroonu õppeasutist, kus nende
annaabi.ee 
