3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 7
Ta on esinenud üle terve maailma. Claudio tegi koostööd soprani Rossana Bertiniga. Nimi La Venexiana pärineb renessansikomöödiast, mis oli tollel ajal üks tähtsamaid teatrietendusi. Muusika pärineb 14. sajandist, kuid osa palu on loodud ka mõni sajand hiljem. Itaalia vokaalansambel La Venexiana ühendab püha muusika ja populaarse muusika. La Venexiana lauljad on Euroopa kõige kogenenumad madrigali lauljad. Lauljateks on kaks naist ja viis meest. La Venexianas laulavad kontratenor ning dirigent Claudio Cavina, sopran Rossana Bertini, sopran Nadia Ragni, tenor Giuseppe Maletto, tenor Sandro Naglia, bass Daniele Carnovich. La Venexianaga on koostööd teinud ka sopran Valentina Coladonato. La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris Carlo Gesualdo ja Claudio Monteverdi poolt kirjutatud laulud. La Venexianal on ilmunud 18 albumit. La Venexiana on võitnud ka muusikaauhindu, näiteks CANNES CLASSICAL
Klavessiini järgi sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi. On ju teada, et Vivaldi ise oli meisterlik viiulimängija Koor oli aga ületamatu. Nendes lauludes oli selline võimas jõud, ütleks, et ürgne jumala vägi. On ju "Gloria" üks missa osa. Koorilaul liigutas mind väga. Eriti meeldis mulle meessolist. Ta oli kontratenor, mis tähendab, et väga kõrge häälega. Barokiajastul olidki sellised hääled populaarsed. Bssid ja tenorid said ainult koomilisi vanamehi ja negatiivseid tegelasi laulda. Selles mõtes oli solisti valik igati õnnestunud. Saan päris kindlasti väita, et solist sai oma ülesandega väga hästi hakkama. Vähemalt mina ei märganud ühtegi möödalaskmist. Olen kuulnud, et barokis kirjutati lauljatele
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva ...
Õhtu ilu Üle-eelmisel pühapäeval neljandal novembril kell seitse õhtul toimus Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis kontsert Õhtu ilu. Ürituse temaatikaks oli küünlavalgus ja vein. Kuulda sai Schuberti, Händeli, Bartholdy, Pescetti, Sinki, Caccini, Debussy, Charpentier'i, Pärti ja Guonod'i loomingut. Üksteist teost kandsid ette kontratenor Ka Bo Chan ja Eda Peäske harfil. Kontsert ei olnud väga pikk, kestis alla tunni. Meeleolu oli rahulik, õhtu koosnes vaid klassikalisest muusikast. Esmalt kõlas saalis F.Schuberti ,,Ave Maria"(palve Neitsi Maaria poole). Schubert oli Austrias sündinud helilooja, kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria ,,O Lord, whose mercies numberless" ja F.M.Bartholdy Aldi aaria ,,Sei Stille dem Herrn"
"Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Bachist? Händel keskendub väljaspool kirikut toimuvale, rahvale, selle vabadusepüüetele (võimsad koorinumbrid) Ooperid Miks kuuleme Händeli oopereid tänapäeval suhteliselt harva? MK Largo ooperist "Xerxes" 1) laulab kontratenor 2) laulab metsosopran Noot lk 126, loe lk 125! Oratooriumid "Messias" Händeli ainus sügavalt vaimulik teos Loodud 1741 3 nädalaga MK Halleluuja-koor kujunes omamoodi rahvushümniks: sümboliseerib Briti impeeriumi võimsust Kokkuvõte Iseloomusta kuulatud teoste põhjal Händeli loomingut! Majesteetlik, pidulik, suurejooneline Elu lõpul jäi pimedaks, pärast seda ei loonud midagi olulist Maetud Westminster Abbey'sse
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. nais- ja meeshääled jagunevad: Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt. Meeshääled- Tenor, Kontratenor, Bariton ja Bass.David Daniels Häälepaelte võnkumise amplituudist sõltuvad hääle tugevus, tämber ja liik.
Subrett – kergem lüüriline või koloratuursopran, üleannetute naisosade esitaja Metsosopran – keskmise kõrgusega naishääl Alt (kontraalt) – madal naishääl Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor – kõrge meeshääl lüüriline temor – nn loomulik tenor kangelastenor – laulab ooperites dramaatilisi ja kangelaslikke osi tenore di buffa – nn operetitenor, laulab koomilistes ooperites ja operettides kontratenor – eriti harva esinev kõrge meeshääl Bariton – keskmise kõrgusega meeshääl Bass – madal meeshääl basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike? Hääleliike määratakse veel hääle ulatuse järgi. Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekoorid...
Sarah Mandri 10.j.klass 17.september.2017 Arvo Pärt My Heart's in the Highlands "My heart's in the Highlands"( eesti keeles ,,mu süda on mägismaal'') on eesti helilooja Arvo Pärdi 2000. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 8.40 minutit. Arvo Pärt kes on sündinud 11. septembril 1935 Paides, on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli-stiili poolest, mida ta viljeleb alates 1970. aastate teisest poolest. Teose tekst pärineb Robert Burnsi luuletusest "My Heart's in the Highlands". Teose tempo on mõõdukas, aegl...
Kaljuste). Eestis kaks statsionaarse orkestriga muusikateatrit:1) Rahvusooper Estonia 2) Teater Vanemuine. Eesti hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad J.V.Jannsen, viis F.Pacius. Laulu ,,Eesti lipp" sõnad M.Lipp, viis E.Võrk. Eestis neli kooli kus saab muusikat õppida: 1) Georg Otsa nim. kool Tallinnas 2) Heino Helleri nim. kool Tartus 3) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4) TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Naishääled: Koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt. Meeshääled: Tenor, kontratenor, bariton, bass. Tänased Eesti heliloojad: V. Tormis, U. Sisask, E.-S.Tüür, A. Pärt, O. Ehala, T. Stainev. Eesti kuulsamad heliloojad: N.Järvi, P. Järvi, K. Järvi, E. Klas, A. Tali, E.Pehk, T. Leinatamm, P. Saan, O. Elts, A. Volmer. Kuulsamad koorijuhid: H. Surva, L. Rahula, T.-E. Loitme, A. Saluveer. Eesti pianistid: R.Rannap, M.Poll, M.Kappel, A.Kammiste, K.Ranpalju, M.Matiisen, P.Lassmann .Muusikaajakirjad Eestis: ,,Teater. Kino. Muusika" ja ,,Muusika". Viimased peod:25. Laulupidu/ 18
Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. 16.Kuidas jagunevad nais- ja meeshääled?Nimeta vähemalt ühe kuulsa hääleliigi esindaja nimi! Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt, Kontraalt. Meeshääled- Tenor, Kontratenor, Bariton ja Bass.David Daniels 17.Millest sõltuvad hääle tugevus, tämber ja liik? Häälepaelte võnkumise amplituudist.
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aariaks. Kõige rohkem aariaid on kirjutatud (hääleliigid) sopranile ja tenorile. Aariale eelneb tavaliselt kõnelaul e. Retsitatiiv. Aaria ajal tegevus tavaliselt peatub. Kui 3 lauljat laulavad koos, nimetatakse ansamblit trioks, 4 lauljat moodustavad kvartetti, 2 lauljat laulavad duot.
sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma ei pidanud pettuma, sest tunne, mille ma sain balletist “Pähklipureja” oli magus ja jõulune. Muusikal oli värvikas tundeküllane harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, väljendusrikas meloodia. Esinesid dissonantsid. kasutati dünaamilisi äärmusi ja vastandati neid kontrastidena
Kontserdiarvustus Pärnu Kontserdimajas esines 13. jaanuari õhtul The London Quartet- Cantabile, mis on Inglismaalt pärit ansambel. Kvartett koosneb neljast mehest, kes esitavad humoorikalt a capella laule erinevatest ajastutest. Liikmeteks on Michael Steffan (bariton), Steven Brooks (tenor), Mark Fleming (tenor), Richard Bryan (kontratenor). Olles tegevuses alates 1982. aastast, on ansambel väljastanud 13 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma . Nad on osalenud muusikalides Londoni West Endis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, esinenud New Yorgis Carnegie Hallis, kuninganna Elizabeth II galakontsertidel, andnud kontserte BBC Big Bandiga ja esitanud klassikalisi paroodiaid 40 000 inimesele BBC Promsil. Kontserdi pealkiri oli ,,Madrigalist McCartneyni", mis tähendas seda, et esitusele tulevad laulud olid järjestatud ajaliselt, alustati...
korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavategevust. Kõrge naishääl sopran Kõrge meeshääl tenor Väga kõrge sopran koloratuursopran Väga kõrge meeshääl kontratenor Keskmine naishääl metsosopran Keskmine meeshääl bariton Madal naishääl alt (kontraalt) Madal meeshääl bass Esimene romantiline ooper Carl Maria von Weberi ,,Nõidkütt" (müstilise sisuga). ROSSINI Itaalia helilooja Pärit vaesest muusikute perekonnast Oli muusikute laps, seega sattus lavale üsna varakult Väga ilusa lauluhäälega Õppis Bologna muusikalütseumis Tal on 40 ooperit
Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (15611633) Eurydike
Tookord filmist siiski asja ei saanud, "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi, käe all. See kuulub koos sama rezissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots Aare Laanemets, Tõnisson Ain Lutsepp, Lible Kaljo Kiisk). "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "Kevad südames" (peaosas noor kontratenor Toomas Uibo). "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. Kevade on 21 trükis ja 13 keeles. Kasutatud Kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts 2.http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php? option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts- elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Andri Suga Referaat ,,Hääleliigid ja nende esitajad" MERLE ADELMAN Tallinn 2009 SISUKORD Eessõna ............................................................................................................................................. 3 Metsosopran ...................................................................................................................................... 3 Koloratuursopran ............................................................................................................................. 4 Margarita Voites ................................................................................................................................ 4 Miliza Korjus ..........................................................................
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Komposits...
Goffredo, 1575) pärit episoodi järgi Pariis 1686 (15.2.), Académie Royale de Musique 5 vaatust Tegelased: Proloogis: Kuulsus La Glorie; sopran Tarkus La Sagesse; sopran Tragöödias Armida Armide, paganlik võlutar; sopran Phönicie Phénice ja Sidonie Sidonie, Armida usaldusalused kaaslannad; mõlemad sopranid Idraote Hidraot , võlur, Damaskuse kuningas, Armida onu; bass Ristirüütlid Gottfried (Godefroy) kaaskonnas: Rinaldo Renaud; tenor või kontratenor Ubaldo Ubalde; bass Aronte Aronte; bass Artemidor Artemidore; tenor Taani rüüel Le Chevalier Danois; tenor Lucinde Lucinde, Ubaldo armastatu; sopran Melissa Melisse, Taani rüütli armastatu; sopran Viha La Haine; tenor õnnelik armastaja Un Amant Fortune; kontratenor või tenor Kangelaslik lamburneid Une Bergere Heroique; sopran Najaad Une Najade, kr. nümf, kes elas allikates, tiikides, järvedes; sopran Koor S,A(mees- ja nais-),T,B
Variatsioonid- varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm, milles sama muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikaliste elementide kogumit korratakse muudetud kujul. *Järjesta naishääled, alusta kõrgeimas tessituuris kõlavast: Alt, mezzosopran, kontraalt, sopran, koloratuursopran Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1
muusika Ooperi muusikalised numbrid: Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria
Koor ooperis etendab rahvast, avaldab arvamust, saatefunktsioon. Tantsivad-laulavad. Orkester saadab kõiki aariaid, mängib avamängu, aitab lahti mõtestada laval toimuvat, annab edasi meeleolumuutusi. Lauljate hääleliigid: Naishääled: · Sopran (kõrge naishääl), väga kõrge sopran koloratuursopran. · Mezzosopran (keskmine naishääl). · Kontra(alt) madal naishääl. Meeshääled: · Tenor (kõrge meeshääl) väga kõrge meeshääl kontratenor. · Bariton (keskmine meeshääl). · Bass (madal meeshääl). Kõige esimene romantiline ooper loodud Carl Maria von Weberi (1786 1826) poolt ,,Nõidkütt". Gioacchino Rossini (1792 1868) Itaalia ooperihelilooja. 40 ooperit, tuntumad ,,Sevilla habemeajaja", ,,Tuhkatriinu", ,,Wilhelm Tell", ,,Othello", ,,Varastaja harakas". Kuulsaim ,,Sevilla habemeajaja", valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus. Figaro kavantiin (aaria)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
