Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism (1)

Ajastud .
Hilisromantism.
Tekkis Saksamaal, Austrias ,(19.saj lõpp – 20.saj alg).
Programmilisus , suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid.
Esindajad: G. Mahler, Bruckner , Strauss, Sibelius .
Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba.
Impressionism .
(19.saj lõpp). Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine).
Esindajad: Claude Debussy(‘ Fauni pärastlõuna’),Maurice Ravel.
Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller .
Neoklassitsism .
(1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid .Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine.
Esindajad: Igor Stravinski , Carl Orff , Arthur Honegger .
Eestist: Cyrillus Kreek , Eduard Tubin ( ballett ‘Kratt’), Eino Tamberg (‘Concerto grosso’), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink , Arvo Pärt (‘ Partiita ’) Veljo Tormis (‘Avamäng nr 2’), Raimo Kangro(esimesed teosed.).
Ekspressionism .
(20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia .Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine( fuuga ,süit).
Esindajad: Richard Straussi ooperid , Anton Webern .
Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(‘Nekroloog’).
Avangardism .
(50 – 60ndad ).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism, aleatoorika ,pointillism, elektronmuusika ). Eksperimenteeritakse.
Serialism – dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele.
Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez .
Eestist: Arvo Pärt(‘Perpetuum mobile’).
Sonorism e kõlavärvimuusika – loobuti tajutavatest meloodia - ja rütmijoonistest. Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad.
Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(‘Kompositsioonid 2 klaverile’).
Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) – vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine).
Esindajad: John Cage (‘4.33’ –teos,mille kujundavad juhuslikud helid).
Happening – ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965.
Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater – happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink).
Aleatoorika – juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest.
Esindajad: John Cage, Pierre Boulez.
Eestist: Jaan Koha(‘ Rondo ’), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(‘Attacca’).
Konkreetne muusika – kasutatakse peamiselt teatri- ja filmimuusikas. Magnetofonilindile salvestatud mittemuusikaliste helide ja mürade ümbertöötlemine.
Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez.
Elektronmuusika – elektrooniline aparatuur .Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt.
Esindajad: Edgar Varése.
Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(‘Elektroonilised marginaalid’).
Live - elektroonika - ühendatud interpreetide mäng kontserdilaval ja elektroonika võimalused.
Esindajad:John Cage(‘ Cartridge Music’).
Eestist: Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Peeter Vähi, Rauno Remme .
Postmodernism .
(60ndate algus).Avangardismi kõrgperioodil pööre postmodernismi suunas.
Pop- ja jazz -muusika elementide kasutamine.Kasutati eelmiste sajandite muusikastiile ja muusikalisi tsitaate. Ehk siis tagasipöördumine vana juurde.
Esindajad: Luciano Berio.
Eestist: Arvo Pärt(‘Collage sur B-A-C-H’ , ‘ Credo ’), Kuldar Sink, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera.
Minimalism – nn korduste muusika.Tagasipöördumine harmoonia ja meloodia poole. Puudub arendus, selle asemel lihtsa muusikalise motiivi kordus.Polürütmia.
Esindajad: Steve Reich.
Eestist: Veljo Tormis, Lepo Sumera(‘Pala aastast 1981’), Erkki-Sven Tüür.
New age – süva- ja levimuusika elemente sisaldav pingevaba muusika.
Esindajad: Vangelis , Mike Oldfield.
Eestist: Sven Grünberg, Peeter Vähi.
Elektroakustiline muusika – muutlik rütmijoonis,polürütmia,puuduvad ostinaatsed kordused. 90ndad .
Multimeedia – 20.saj lõpp. Mitme kommunikatsioonivahendi nagu tekst,pilt, heli, animatsioon , video vm kombineerimine.
Esindajad Eestist: Rauno Remme, Mirjam Tally.
Crossover – kultuuride ristumine.Tõsisemate taotlustega muusikavool. 21.saj alguses muutub väljenduslaad leebemaks.
Mõisted.
a capella – saateta.
avamäng – sissejuhatav helitöö orkestrile.
ballett – lavakunstiliik,mille sisu avatakse tantsu, muusika, dramaturgia ja kujutava kunsti vahendeid kasutades.
dissonants – ebakõla.
dodekafoonia – intellektuaalne 12 tooni tehnika.
dünaamika – helitugevuse muutumine, vaheldumine .
harmoonia – kooskõla.
homofoonia – mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate.
interpreet – esitaja
juhtmotiiv – muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast,sündmust või ideed.
kammermuusika – ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika.
kantaat – vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline.
klaster – kobarakord
kontsert – mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile.
kvartett – neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö.
libreto – ooperi,opereti või muusikali tekst
missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos .
ooper – lavateos , milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika , kirjandus, näite-ja kujutav kunst .
oratoorium – vaimuliku sisuga vokaal- instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile.
passioon – heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast.
polüfoonia – mitmehäälne muusikastiil , kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad.
programmiline muusika – on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
reekiviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa.
sakraalmuusika – vaimulik muusika.
süit – mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.
sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.
transkriptsioon – muusikapala seade teisele instrumendile või ansamblile.
virtuoos – täiusliku musitseerimistehnikaga pillimees või laulja.
Heliloojad .
Kutselised:
Rudolf Tobias –Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni). Rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja ja orelikunstnik. On meie 50- kroonise peal.
Tähtsus: Esimene kantaat, esimene avamäng(‘Julius Caesar ’), esimene klaverikontsert , esimene keelpillikvartett . sümfoonilisele muusikale aluse panija.
Teosed: Oratoorium ‘Joonase lähetamine’. Vokaalsümfooniline teos "Eks teie tea".
Artur Kapp – kompositsioonipedagoog.
Rõhk eelkõige instrumentaalmuusikal. Loomingut iseloomustavad tõsidus, filosoofilise kallakuga ainestik. Tema teostele on omane selge vorm, väga palju on kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach .
Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium " Hiiob ").
Teosed: oratoorium "Hiiob”, kantaadid : "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng ‘Don Carlos ’. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika , kammermuusika, koorilaulud (‘Mu süda’), soololaule (‘Metsateel’).
Mihkel Lüdig – mitmekülgne. Koorijuht , orelimängija, muusikaelu organisaator . Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus.
Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul ‘Koit’.
Teosed: süit ‘ Lembitu ’. Koorimuusika , soololaulud , instrumentaalkammermuusika, lavamuusika.
Peeter Süda – polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive .
Teosed: Põhiliselt oreliteosed(‘Ave Maria’, ‘Pastoraal’). Klaveriteoseid, segakoorilaul ‘Linakatkuja’, soololaul ‘Muremõtted’ , rahvaviisiseaded.
Artur Lemba – helilooja ja klaveripedagoog.
Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele.
Teosed: ooperid ‘Lembitu tütar’, ‘Kalmuneid’, ‘Armastus ja surm’. 2 sümfooniat,
5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Uued ideed Eesti muusikas:rahvaviiside uudne kasutamine.
Mart Saar – helilooja,organist.
varasematele teostele on iseloomulikud mõjutused impressionismist ja ekspressionismist , küpse perioodi loomingu aluseks on eesti rahvaviis . Palju kasutab varieerimist ja polüfoonilist töötlemist.
Tähtsus: Pani aluse rahvuslikkusele eesti koorimuusikas, väärtustades mitte ainult rahvalaulu meloodiat ja teksti, vaid rahvalaulu sügavamat olemust.
Teosed: koorilaulud (umbes 350), näit: ‘Põhjavaim’. Soololaulud(’Ta tuli’). Klaveripalad(‘Hetk’).
Cyrillus Kreek – helilooja, dirigent ,muusikaõpetaja.
Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist, teosed on keerukad ja seetõttu kooridele tihti ülejõukäivad - põhjus, miks neid suhteliselt harva kontsertidel kuuleb.
Teosed: koorilaulud (‘ Talvine õhtu’ , ‘Ma tulen hilja’). Reekviem , kantaat ‘Kalevipoeg nõiakoopas’ . Rahvaviisiseaded.
Heino Eller – Helilooja,miniaturist.
Programmilisus. Eelistab teostes kammerlikku kõla ja nüansirikkust.
Tähtsus: pani aluse eesti rahvuslikule instrumentaalmuusikale. nn Tartu Koolkonna rajaja.
Teosed: 4 sümfooniat, sümfoonilised poeemid , sümfoonilised pildid (‘Videvik’).
4 klaverisonaati. Miniatuure(‘ Kodumaine viis’).
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Eesti Vabariigi periood:rõhutatud rahvuslikkus, identiteedi otsingud. Lemmiksüžeedeks muinas-Eesti pärimused, võitlus ristisõdijate vastu jne.
Evald Aav –helilooja,dirigent.
Heliloojat köitis eelkõige meloodiarikkus, lihtsus ja loomulikkus. Ta ei rutanud kasutama uusi väljendusvahendeid.
Tähtsus: esimene arvestatav ooper "Vikerlased".
Teosed: ooper ‘Vikerlased’, sümfooniline muusika, koorilaulud (‘Põhjamaa lapsed’), soololaulud .
Eduard Oja – helilooja. Tegutses ka muusikaõpetajana koolides , koorijuhina ja muusikaarvustajana. Koorimuusika, Soololaulud.
Riho Päts - helilooja, koorijuht ja pedagoog . 
Muusikalised lavateosed , vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika
Eduard Tubin – helilooja,dirigent, üks eesti suurimaid sümfoniste.
Teosed eelkõige instrumentaalsed . Mitmekesine ja meisterlik vormikäsitlus, omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus.
Tähtsus: eesti esimene ballett(‘Kratt’).
Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika , viiulimuusika, soololaulud, koori-ja lastelaulud , ooperid. Reekviem langenud sõduritele.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Rahvusromantilised heliloojad(50ndad):tugev poliitiline surve kogu kultuurielule.nõudmised heliloojatele: nõukogude rahva kunstimaitse arvestamine , rahvaviiside ja tantsumotiivide kasutamine, kõrge kunstiväärtusega teoste loomine igas žanris – opper ,massi-, soolo - ja koorilaul, sümfoonia.... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Džäss oli põlu all. :
Eugen Kapp – helilooja ja komponisitsioonipedagoog.
Teosed: Balletid(‘Kalevipoeg’), ooperid(‘Tasuleegid’,’Rembrandt’),klaveritsükkel ‘Tallinna pildid’.
Villem Kapp – helilooja ja dirigent.
Teosed: 2 sümfooniat, ooper ‘Lembitu’, kooripoeem ‘Põhjarannik’.
Gustav Ernesaks – koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus.
Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul ‘Mu isamaa on minu arm’ kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks.
Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine .vabamad võimalused tänu Stalini kultuse hukkamõistmisele 1956ndal aastal.Avangardism.Regilaulu taasavastamine ja isikupärane kasutamine:
Veljo Tormis – Varases loomingus avangardismi väljendusvahendid, aastatepikkune töö eesti regilauluga ja teiste läänemere rahvaste vanade lauludega viib oma autoristiili väljakujunemiseni.
Tähtsus: Regilaulu “isa”.
Teosed: kooriteosed ‘ Pikse litaania’, ‘Raua needmine’ , kooritsüklid ‘Kalendrilaulud’, regilauludel põhinev lavateos ‘Eesti ballaadid’, poliitilise alatooniga ühiskonnakriitilised laulud: kantaat ‘Lenini sõnad’, ‘ Stagna -aja laulukesed’.
Eino Tamberg – helilooja ja kompositsioonipedagoog.Näitleja.
Oli positivist: ‘Olla rõõmus on ühiskondlikult hinnaline tegu.’
Teosed: Concerto grosso, ooper ‘Cyrano de Bergerac’, ballett ‘Joanna Tentata’, oratoorium ‘Amores’, instrumentaalkontserdid, lastelaul ‘Karumõmmi unelaul’.
Jaan Rääts – helilooja, kompositsioonipedagoog.Avangardist.
Teosed ajaliselt lühikesed ja rütmikad.
Tähtsus: esimese elektroonilise süvamuusikateose autor – ‘Elektroonilised marginaalid’.
Teosed: kontsert keelpilliorkestrile, klaverimuusika.
Ester Mägi – helilooja.Miniaturist.
Kasutab vanu rahvaviise.Viimistletus.Kammermuusika suur osakaal.
Teosed: kooriteos ‘Tuule tuba’, kooritsükkel ‘Mõtisklused’, klaveriteos ‘Vana kannel’, orkestriteos ‘Bukoolika’.
Arvo Pärt – helilooja.
Erinevad loomiperioodid: 1) avangardistlik (orkestriteosed ‘Perpetuum mobile’, ‘Frates’ , ‘Nekroloog’, ‘Collage sur B-A-C-H’). 2) 70ndatel uus autoristiil TINTINNABULI /tõlkes – kellukesed/ (klveriteos ‘Aliinale’). 3)Pärast emigreerumist kirjutab palju sakraalmuusikat(‘Berliini missa’). 4)Uuem teos ‘Orient & Occident’, kus on ühendatud idale ja läänele omased intonatsioonid.
Veel heliloojaid: Kuldar Sink, Jaan Koha, Anti Marguste, Heino Jürisalu.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
70ndad:elektroakustilise muusika ja live-elektroonika lisandumine.
Lepo Sumera – Eksperimenteerija. Filmimuusika .Elektrooniline muusika, live-elektroonika.
Tähtsus: Eesti tugevamaid sümfoniste.
Teosed:6 sümfooniat, ballett ‘ Anselmi lugu’, ooper ‘Olivia meistriklass ’, ‘Südameasjad’, klaverpala ‘Pala aastast 1981’.
Raimo Kangro – Mängulisus.
Tähtsus: kooli muusikaõpikute ‘Helisev maailm’ autor.
Teosed: ooperid ‘Imelugu’ , ‘Ohver’, ‘Süda’. Kammermuusikasari ‘Display’ erinevatele pillikoosseisudele.
Rene Eespere – helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor.
Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud. Ooper ‘ Gurmaanid ’.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
80ndad:poliitiliste muutuste aeg, nn teine ärkamisaeg. Laulev revolutsioon 80ndate teisel poolel. Palju isamaalise temaatikaga vokaalteoseid. Pöördumine vaimulike tekstide ja žanrite poole. Paljud heliloojad jõuavad süvamuusikasse läbi rock-muusika.

Erkki-Sven Tüür - armastab teostele panna võõrkeelseid mitmetähenduslikke pealkirju. Esimesed kompositsioonid seotud rock ansambliga “In Spe”. Kirjutab muusikat tellimuse peale parimatele interpreetidele.

Tähtsus: kogu maailmas tunnustatud helilooja.
Teosed: kammermuusika sari ‘Architectonics’, orkestriteosed(Symbiosis,Exodus), 5 sümfooniat.Reekviem.Ajaloolise taustaga ooper ‘Wallenberg’.
Urmas Sisask – helilooja,koorijuht,harrastusastronoom, kelle eesmärgiks on muusikasse kirjutada kõik tähtkujud.
Teosed: klaverimuusika(‘Tähistaeva tsükkel’), kooriteosed(‘ Gloria Patri’), orkestriteosed.
Alo Mattiisen – on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat Eksperimenteerija. Elektrooniline muusika.
Tähtsus: viie isemaalise laulu autor(‘ Kaunimad laulud’ , ‘Minge üles mägedele’, ‘Sind surmani’, ‘Isamaa ilu hoieldes ’, ‘Eestlane olen ja eestlaseks jään’.Kõik 1988)..
Teosed: Risotoorium ‘Roheline muna’, ‘Näärmed’.
Peeter Vähi – helilooja ja muusikaprodutsent , kelle muusikas on ühendatud nii orientaalse kui õhtumaise muusika väljendusvahendid ja instrumendid. Elektroonilise muusika suur osatähtsus.
Sven Grünberg – elektroonilise muusika teerajaja Eestis. Oma orientaalse kallakuga originaalloomingut esitab ise. Filmimuusika suur osakaal.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
90ndad:õppimisvõimaluste avardumine, edukas osavõtt rahvusvahelistest konkurssidest. Stiilikirevus. Kasutatakse kõikvõimalikke väljendusvahendeid, piire pole. Omanäolised pealkirjad . Palju elektrooniliste väljendusvahendite kasutamist, live-elektroonika, multimeedia. Palju kammermuusikat omanäolistele koosseisudele. Uute ansamblite ja orkestrite tekkimine.

Margo Kõlar – kantaat ‘Kuningas’ kammerkoorile, ballett ‘Kuuhullud kassid’,

Mari Vihmand - Tema muusikas ühinevad romantiline kujutlusvõime ja ratsionaalne vormikujundus. loomingu suurima osa moodustab kammermuusika.Teosed: lavamuusika(‘Hunt ja seitse kitsetalle’, ‘Lumekuninganna’), orkestriteosed, vokaal – ja koorimuusika, jpm.
Veel heliloojaid: Rauno Remme, Helena Tulve, Toivo Tulev, Timo Steiner.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Dirigendid praegu:
Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas , Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali .
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Lühiessee ‘Eesti muusika areng 19.sajandi II poolest tänaseni’.