Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism (1)

Ajastud .
Hilisromantism.
Tekkis Saksamaal, Austrias ,(19.saj lõpp – 20.saj alg).
Programmilisus , suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid.
Esindajad: G. Mahler, Bruckner , Strauss, Sibelius .
Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba.
Impressionism .
(19.saj lõpp). Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine).
Esindajad: Claude Debussy(‘ Fauni pärastlõuna’),Maurice Ravel.
Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller .
Neoklassitsism .
(1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid .Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine.
Esindajad: Igor Stravinski , Carl Orff , Arthur Honegger .
Eestist: Cyrillus Kreek , Eduard Tubin ( ballett ‘Kratt’), Eino Tamberg (‘Concerto grosso’), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink , Arvo Pärt (‘ Partiita ’) Veljo Tormis (‘Avamäng nr 2’), Raimo Kangro(esimesed teosed.).
Ekspressionism .
(20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia .Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine( fuuga ,süit).
Esindajad: Richard Straussi ooperid , Anton Webern .
Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(‘Nekroloog’).
Avangardism .
(50 – 60ndad ).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism, aleatoorika ,pointillism, elektronmuusika ). Eksperimenteeritakse.
Serialism – dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele.
Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez .
Eestist: Arvo Pärt(‘Perpetuum mobile’).
Sonorism e kõlavärvimuusika – loobuti tajutavatest meloodia - ja rütmijoonistest. Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad.
Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(‘Kompositsioonid 2 klaverile’).
Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) – vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine).
Esindajad: John Cage (‘4.33’ –teos,mille kujundavad juhuslikud helid).
Happening – ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata. Eestis esimene avalik happening 1965.
Esindajad: John Cage.(Instrumentaalteater – happeningi Euroopa variant.Muusikat teatriliseeriti. Kuldar Sink).
Aleatoorika – juhusemuusika.Heliteose loomine ja ettekandmine sõltub juhusest.
Esindajad: John Cage, Pierre Boulez.
Eestist: Jaan Koha(‘ Rondo ’), Kuldar Sink, Mati Kuulberg(‘Attacca’).
Konkreetne muusika – kasutatakse peamiselt teatri- ja filmimuusikas. Magnetofonilindile salvestatud mittemuusikaliste helide ja mürade ümbertöötlemine.
Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez.
Elektronmuusika – elektrooniline aparatuur .Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt.
Esindajad: Edgar Varése.
Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(‘Elektroonilised