detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik
ERSO retsensioon Mina külastasin 22, jaanuaril 2018 Estonia kontserdisaali, kus toimus ERSO (Eesti Rahvuslik Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn-
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid
Tallinn 2018 Mina käisin hiljuti kuulamas Beethoveni ja Rubinsteini palade kontseri. Kontsert toimus ilusas Estonia kontserdisaalis, 11.mail. Esinejateks olid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, pianist Anna Selest ja dirigent Neeme Järvi. Esitati 19.sajandi ühe kuulsaima pianisti Anton Rubinsteini klaverikontsert nr 5 Es-duur, op.94 ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duur, op.82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiar...
jutustas Toomasest, kes tappis oma naise paku peal ära. Toomas visati karistuseks tulle. Selles osas laulsid ka naised soolot. Nüüd peale seda kõlas Epigraaf IV naise esituses, jutustab samuti ühe naise tegemistest ja see oli samuti lühike. Kuldnaine kõlas järgmisena, kus laulsid kaks naist. Peale Kuldnaist kõlas Kalmuneiu, kus kõlas laul Peetrist,emast ja kalmust mees-, naissolistide ja koori esituses, mis oli viimane ja kõige pikem osa. ,,Eesti ballaadid" olid esituses ERSO, RAM'i ja Eesti kontserdi koori poolt. Solistideks olid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohvert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk. Dirigeeris Tõnu Kaljuste. Kahjuks enda arvamust on siia juurde raske lisada, sest mind selline asi ei huvita eriti. Raske oli teksti jälgida ning oli vägapalju kordusi, mis ongi regilaulule omased. Sellist asja on päris
Mahleri sümfooniaid esitavad mujal maailmas maailmakuulsad orkestrid enamasti täissaalidele. Seekord oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile kogunenud vaevalt poole saalitäie jagu publikut. Põhjus oli arvatavasti Mahleri loomingu keerulisuses ja raskepärasuses, mistõttu olid kontserdil vaid tema muusika tõelised austajad. Mind isiklikult inimeste vähesus ei seganud ja lisas pigem erilist nukravõitu õhkkonda, mis aitas mul seda vapustavat teost paremini mõista. ERSO dirigent Nikolai Aleksejev suutis suurepäraselt helide keeles välja tuua selle teose isikupära. Helilooja abikaasa Alma Schindler on iseloomustanud teost :"Tema kõige isiklikum sümfoonia. Mitte ükski teine sümfoonia ei tulnud nii sügavalt tema südamest." Leningradi konservatooriumis õppinud Nikolai Aleksejev, Peterburi koolkonna üks väljapaistvaimaid dirigente , suutis teosest välja tuua kõik selle, mida Mahleri helikeelel pakkuda oli . Esimene
Muusika KT õp. Lk 17-27 1.Mis on asnsambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. Mille järgi liigitatakse ansambleid? Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi,need on Muusikute arv ja pillikooseis. 3. Tabel lk 17. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo duo Duett 3 Trio tres Tertsett 4 Kvartett quattuor 5 Kvintett quinque 6 Sekstett sex 7 Septet septem 8 Oktett octo 9 ...
Ta on osalenud aktiivselt paljudes erinevates kammerkoosseisudes. Aastatel 1995- 2002 mängis ta Helsingi Noorte Keelpilliorkestris soolotsellistina, oli orkestri solist ringreisil Itaalias ja Austrias. Alates 2001. aastast mängib ta Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestris. Toomas Vavilov dirigent Toomas Vavilov on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi klarneti erialal ning õppinud EMTA-s sümfooniaorkestri dirigeerimist. 2006. aastani oli ta ERSO liige ning 2004-2006 ERSO abidirigent. Käesolevast hooajast alates on ta Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) Aastakümneid Eesti ainukesse professionaalsesse sümfooniaorkestrisse kuulub 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp
Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO- ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid.
finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina. Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble'i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri asutamisaastaks loetakse 1926. ERSO on väiksesest raadioorkestrist kasvanud Eesti esindusorkestriks, mis on viimastel aastatel oma rahvusvahelist haaret kõvasti laiendanud. ERSO plaadistuste head kvaliteeti on mainitud mitmetes tuntud muusikaajakirjades ning sellega on kaasnenud ka olulised auhinnad. Kõige mainekam auhind on pälvitud 2004
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames
Kristjan Järvi o Neeme Järvi ja Lilia Järvi poeg o Sündinud 1972. aastal o Õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, lisaks täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meisterklassis. o 1993.aastal asutas New Yorgis ansambli Absolute Ensemble, mille kunstiline juht ja peadirigent on ta tänaseni. Neeme Järvi ja ERSO o Neeme Järvi ja ERSO koostöö sai alguse 1956. aastal, neli aastat hiljem sai Järvist orkestri koosseisuline dirigent ja 1963. aastal peadirigent. o ERSO algpärane nimetus oli Eesti Raadio SO, kuid Neeme Järvi algatusel sai orkestri nimeks Eesti Rahvus Sünfooniaorkester. o Neeme Järvi ja ERSO esituses on kõlanud väga paljude Eesti heliteoste esiettekanne, sh. Arvo Pärdi I sünfoonia, III sünfoonia( pühendatud Neeme Järvile).
Retsensioon Simon Steen-Andreaseni teosele ,,Dark Dreams" Mina külastasin 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis nüüdismuusika festivali raames AFEKT toimuvat kontserti, kus mängis ERSO, kus esitati Austria päritolu kaasaegse helilooja ja multitalendi ühte tähtteost teost ,,Dark Dreams" mis on valminud Berliini Filharmoonikute ja Garnegie Halli ühistellimusel ning seda on võrreldud kui põnevusfilmimuusikaga, kus pinge kruvib ennast järk-järgult üles. Teos on kirjutatud klaverile, sämplerile, videole ja orkestrile. Festival ise toimus küll Tartus, aga ERSO Haridushommiku raames oli mõningaid pärle võimalus kuulata ka Tallinna muusikahuvilistel
Maestro Järvi on ka Jaapani Filharmoonikute esimene külalisdirigent ja Kuningliku Soti Rahvusorkestri audirigent. Tema dirigeerimisel on välja antud ligi 400 CD-plaati. Viimase 12 aasta jooksul on ta andnud 1119 kontserti 125 linnas juhatades 72 erinevat orkestrit. 1987. aastast on ta Ameerika Ühendriikide kodanik. 1988. aastal valiti Neeme Järvi Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimeheks. 2010. aasta septembris tuli Järvi taas ERSO peadirigendiks, kuid astus novembris 2010 tagasi. 2011/2012 hooajal töötas jälle ERSO peadirigendina. Jätkas ka aktiivset kontserttegevust kogu maailmas. Juhatas hooajal lisaks ERSOle mitmeid maailmakuulsaid orkestreid kokku rohkem kui 50 kontserdil. Pildid Eri Klas Neeme Järvi Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Neeme_J%C3%A4rvi http://et.wikipedia.org/wiki/Eri_Klas
,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) on kirjutatud umbes 1765. aastal ja ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) aastal 1799. Franz Schubert kirjutas oma elu jooksul 600 laulu, 9 sümfooiat ja 17 ooperit. Missa As-duur D 678 kirjutas ta aastatel 1819-1822. See on tema kõige viimistletuim muusikapala. Schubert pidas seda kõige õnnestunumaks. Esimene ettekanne tehti mitu aastat peale helilooja surma. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ausutati 1926 aastal. ERSO on kasvanud välja väikesest raadioorkestrist. Orkester on lindistanud mitu plaati ja esinenud palju välismaal ja sealt ka auhindu saanud, näiteks 2006. aastal BBC Music Magazine'ilt. Orkestril on üle saja muusiku. Läbi aegade on dirigendiks olnud olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järve, Peeter Lilje, Leo Krämer, ja Aarvo Volmer. Hetkel on dirigent Nikolai Aleksejev. Orkester on esitanud muusikat igast ajajärgust kuni kaasajani. ERSO teeb koostööd ka välismaiste muusikutega. 2003
Loomulikult jääb meie linnaorkester nii koosseisult kui ka tasemelt alla ERSO-le, mille kontserti ma samuti Pärnu Kontserdimajas külastasin, kus esitati Mozartit ja eluloolisi asju rääkis Raivo Järvi. Siiski on Pärnu- suurusele linnale oma orkester väga suur asi. Orkester annab aastas üle neljakümne täismõõdulise sümfooniakontserdi, reisides nii Eestis kui ka väljaspool. Eesti muusikaturul on head kammerorkestrid ja ERSO, Vanemuise ning Rahvusooper Estonia orkestri näol on täidetud ka suurekoosseisuliste sümfooniaorkestrite osa. Seega on Pärnu Linnaorkestri suund olla ainus professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O
esituses ning seal on kokku 5 kontserti. ,,Pathetique" on Pjotr Tsaikovski, vene klassikalise sümfoonia rajaja, VI sümfoonia ning tähendab eesti keeles pateetilisust ehk ülipidulikkust. Pärast selle teose esiettekannet paar päeva enne oma surma ütles ta: "Olen selle sümfoonia üle uhkem kui ükskõik millise teise oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev
Külalisdirigendina on ta esinenud Prantsusmaa Lille`i Rahvusorkestril, Venemaa Rahvuslik Filharmooniaorkestril ja ka Osaka Filharmooniaorkestril. 2014. aastal võitis ta Saksa noore dirigendi operetipreemia ning debüteeris Berliini Saksa Sümfooniaorkestri ees. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tähistab sel hooajal 90. tegevusaastat ning temaga koos on üles kasvanud mitu põlvkonda muusikuid ja muusika austajaid. Edukate kontserdireiside ja plaadistustega on ERSO tutvustanud maailmas ennast ja esindanud oma riiki. Kogu nende esitus oli väga võimas, mulle meeldis kuidas erinevate instrumentide kõlad ilusti kokku langesid. Läksin kontserdile eelarvamusega. Kuna ma polnud varem sümfooniaorkestri kontserdil käinud polnud ma kindel kas see võiks mulle meeldida. Endalegi üllatuseks see esitus puudutas mind, üheltpoolt oli muusika üsna dramaatiline kuid samas ka rahustav. Solist, ERSO ja ka dirigent olid minu meelest väga heal tasemel
Muusikud Stradivari oli viiulimeister, valmistas lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja Neeme Järvi mitmel pool on olnud peadirigent ja ERSO-s oli ka kuntsiline juht
Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele. Eesti kuulsamad kontrabassistid Mati Lukk (sündinud 9. aprillil 1961) Ta on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister. Taavo Remmel- pedagoog ja kontrabassist, sündis aastal 1964 ja on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris kontrabassistina. Kaupo Olt- sündinud 1946 Pildid Videod http://www.youtube.com/watch?v=QgZ_-f7pVk4 http://www.youtube.com/watch?v=mPMYIWtmYws http://www.youtube.com/watch?v=419i7Sd_lig Tänan teid kuulamast!
legendaarsemaid ansambleid. 1993. aastast on eesti muusika üks võtmekollektiive NYYD Ensemble (kunstiline juht Olari Elts) Siin ja praegu Tänase Eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tallinna Kammerorkester (TKO), vanamuusika ansambel "Hortus Musicus" koos oma akadeemilise orkestriga ning Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). Hooajal 1997/98 loodi ERSO juurde resideeriva helilooja ametikoht, hooaja heliloojaks valiti Eino Tamberg, kelle Neljanda sümfoonia ettekanne toimus 1998. aasta kevadel. 1998/99 hooaja resideeriv helilooja oli Raimo Kangro ning hooajal 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Eesti muusikafestivalid Jaanuar: Pärnu Nüüdismuusika Päevad Veebruar: Tallinna Barokkmuusika Festival Märts: Pärnu Laste- ja noorte muusikafestival "Muusikamoos" Aprill: Eesti Muusika Päevad, Klavessiinipäevad, Jazzkaar
Tõnu Kõrvits Juula Reinumägi MGH 12c 2012 Elulugu *Sündis 1969. aastal Tallinnas *1987. a astal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe *1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi *1994-1997 õppis ta Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaan Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis...
Järva-Jaani Gümnaasium Neeme Järvi Referaat Koostaja: Jan Kristian Mõtsnik Juhendaja: Kalli Vainula Järva-Jaani 2012 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Neeme Järvi..................................................................................................................... 4 1.1Karjäär.............................................................................................................................5 1.2Perekond......................................................................................................................... 6 2. Diskograafia...........................................................
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansablid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ...
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansamblid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ?...
Tõnu Kõrvits1969 Kooliaastad • 1987. aastal Tallinna Muusikakool • 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia • Täiendkoolitused Hilversumis, Gotlandil, Boswillis ja Gdanskis Tööaastad • 1994. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige • 2001. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud • 2003/2004 aasta hooajal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja • Mitmeid aastaid tegev olnud klassikaraadios Looming • “For You, the Messenger Of Night” - tellimustöö 1999. aastal toimunud Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Fra...
professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland, 1997) Metropole Orchestra ja dirigent Vince Mendozaga ning Stephen Montague kompositsioonimeistriklassis Gdanskis (Poola, 1998). Aastast 2001 on Tõnu Kõrvits Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja orkestratsiooni õppejõud. Õpliaste seas nt Kristo Matson ja Ülo Krigul. 2003/2004 aasta hooajal oli ta ERSO resideeriv helilooja - au, mida varem osutatud vaid Eino Tambergile ja Raimo Kangrole. Mitmeid aastaid on ta tegev olnud klassikaraadios. alustas komponeerimist 1990. aastatel neoromantiliste teostega: "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993) kammerorkestrile "Pikk hüvastijätt" (1993) kitarrile ja klaverile "Vihmalinnu kodu" (1996) instrumentaalansamblile "To My Spiritual Brother" (1996) altflöödile ja kitarrile
Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a- noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. NB! Jätkub järgmisel lehel! Sümfooniaorkestris pillide paigutused Eesti esimene sümfooniaorkester asutati Tartus 1900. aastal Aleksander Lätte algatusel. Tänapäeval tegutsevatest orkestritest on tuntumad ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfoniaorkester (peadirigent Neeme Järvi), Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester (peadirigent Arvo Volmer ), Vanemuise teatri sümfooniaorkester (peadirigent Mihkel Kütson). ERSO Kammerorkestri koosseis on väike: 10- 12 keelpillimängijat, vastavalt teosele lisanduvad flööt, oboe, klarnet, metsasarv, klavessiin vm pillid. Mõistega "kammermuusika" tähistatakse nii
Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus lesk" ning 2007. aastal balletti "Sulfiid". Viiuldajana on tema tuntumateks partneriteks olnud Sten Lassmann, Ardo ja Helen Västrik, Kristjan Saar ning Mari-Ann Murdvee. 2 aastat tagasi on ta öelnud, et Yliopilaskunnan Soittajat`sse, mida peetakse Soome parimaks amatöörorkestriks.
Beethoven. Võimas rühm- Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel ning kuhu kuulusid Mussorgski, Borodin, Rimski-Korsakov, Cui ja Balakirev. Erso peadirigent-Neeme Järvi. Kalle Randalu-Eesti rahvusvaheliselt tuntud pianist. I Eesti suurhelilooja-Rudolf Tobias. Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas O. Lassus-renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister. Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent. 3 Kelle teosed ja mis zanris on: Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia. Peer Gynt-E. Grieg, näidend. Aastaajad-A. Vivaldi, viiulikontsertite tsükkel. Loomade karneval-C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett. Joonase lähetamine-R
I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Vello Pähn 3. POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER, dirigendid Hando Põldmäe ja Riivo Jõgi
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja sa...
Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfoonia- orkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Aastail 19951998 oli ta seotud Zagrebi Filharmoonia sümfooniaorkestriga Horvaatias. 2000
praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orkester rahvale keskmiselt seitse kava. Igal õppeaastal toimub üks kontsert koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, millest nelja viimast on juhatanud ERSO peadirigent Neeme Järvi. EMTA SO esitavad igal kevadel uudisloominguid Tallinna Metodisti kirikus, mis on saanud juba traditsiooniks. Äärmiselt hea on ka see, et noorte seas muutuvad orkestrid populaarsemaks, mis ongi just nimelt neile suunatud ja kus ühiselt musitseerivad EMTA eri osakondade tudengid. EMTA dirigent Arvo Volmer alustas oma karjääriga 1980. Aastate keskel kahe muusikakollektiiviga: Estonia teatri ja ERSO-ga. Rahvusvahelisele karjäärile pani aluse edukas esinemine 1989
Lauljad oli väga osavad, kindlasti juba kaua laulnud. USA-st pärit laulja oli neeger. Ta mängis Nadiri ning tal oli mõnus hääl. Etenduse algus oli kõige huvitavam, sest siis oli muusika hoogne ja mõnus. Lõpupoole hakkas kuidagi ära vajuma. Soolokohti oli etenduses palju, sest tihti laulsid solistid üksinda. Midagi väga väljapaistvat minu kõrva jaoks ei olnud. Üldiselt oli kontsert mõnus ja minu kõrva ei jäänud ühtegi ebaõnnestumist ega ebakõla. ERSO suudab kõik kontserdid nauditavaks teha. Lõppkokkuvõttes oli kontsert täitsa hea. Mulle meeldis ja ma tunnen rõõmu, et sain oma õhtu nii kultuurselt täita, kui seda on maailma tippklassi ooper. Kahjuks oli see kontsertettekanne. Selles ma pettusin, kuna oleksin tahtnud rohkem näha, kuidas inimesed ringi liiguvad ja tegevuses on. See kohapeal seismine mulle eriti ei istu. Näitlemisega koos on etendus ikkagi palju tõetruum ja saab rohkem aru.
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert ...
muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias. Tema lauluoskus oli tasemel, sest ta laulis paremini kui teised lauljad. Kogu Ooper oli põnev, kuid vahest oli selline tunne, et tahaks magada, võibolla oli see selle pärast, et taga oli raske päev. Üldiselt mina jäin ooperiga vägagi rahule. Orkester mängis hästi, näitlejad elasid oma rolli sisse
ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud
Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt). Annaliisa on üles astunud erinevate orkestri kontserdite solistina, muu hulgas Estonia Kontsertsaalis ja Soome Finlandia talos. (Rahvusoopper "Estonia" orkester - dir. J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof
Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./ Kontsertmeister on orkestri juhtviiuldaja, kes esitab viiulisoolod ning annab enne kontserti orkestrile häälestuse: a-noodi. Eesti esindusorkester on ERSO, peadirigent Neeme Järvi, Rahvusooper Estonia peadirigent on Vello Pähn, Vanemuise teatri sümfooniaorkestri peadirigent on Paul Mägi, Estonian Dream Big Band dirigent on Siim Aimla.
sümfooniaga aastal 1997 (II koht) ja 2004. aastal saavutas esikoha Helena Tulve oma orkestriteosega "Sula." Tänu piiride avamisele on saanud ka meie heliloojad õppida välismaal. Neid võimalusi kasutas ära eriti aktiivselt 1990. aastatel esile kerkinud põlvkond. Lisaks on avanenud ka heliloojatele võimalus asuda resideerivaks heliloojaks ehk sõlmida leping mingiks perioodiks mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja. Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits. Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus
Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks? Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23. Millisest teosest pärineb „Kodumaine viis“? Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953) 24. Nimeta Eesti puhkpillikvintette kui kollektiive. Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett (1942-1992), ERSO puhkpillikvintett, Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica 25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett. Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983 26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele? Vox Clamantis 27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks? Bruno Lukk 28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas?
Tartu Kutsehariduskeskus Majutusteeninduse eriala Anu Tali foto Jouni Haralaa/Finlandia Records ANU TALI Referaat Koostaja: Õppegrupp: Tartu 2011 Anu Tali foto Chris Dunlop/Warner Classics Dirigent Anu Tali on muusikamaailmas omamoodi fenomen. Väike ja tubli, kes teab, mis on selle ameti paradiis ja põrgu. Meie näeme ainult glamuurset Anu Tali orkestrit juhatamas, aga higist, verest ja pisaratest, mida selle karmi ameti juures tagatubades valatakse, pole enamikel aimu. Anu Tali on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent, kes teeb ja toob Eestile vaid au. Muusika juurde tuli Anu Tali (sündinud 18.06.1972) klaverimängu kaudu Nõmme Lastemuusikakoolis, kus ta õpetajaks oli Maire Oidekivi. Et "ilma muusikata ei saa", selgus pärast kaheksanda klassi "viielist" lõpetamist. K...
viiest plaadist ("Vision of Estonia" I-III, "Visions Beyond Estonia", "Vision of Kalevala"), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots. Praegu on kooril käsil lauluisa Gustav Ernesaksa loomingu salvestamine, dirigentideks Kuno Areng, Eri Klas, Olev Oja, Ants Soots, Ants Üleoja.2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy-auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, "Ellerhein" ja ERSO. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest "Peer Gynt" valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
Nende hulgas koorid nagu Sirje Graubergi Laulukooli lastekoor Sirjelind ja mudilaskoor Siisike, Paide Ühisgümnaasiumi lastekoor, Paide Gümnaasiumi lastekoor ning ka Järvamaa Tütarlastekoor. Kaasa tegid veel ka tütarlastekoor Ellerhein, kellele oligi viimane teos pühendatud, ETV tütarlastekoor, Tapa valla lastekoor, Virumaa Tütarlastekoor ning Väike-Maarja gümnaasiumi lastekoor. Ettekandele tulnud kantaati ,,Meie aed" dirigeeris Aarne Saluveer ning pillidel saatis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Kantaat koosneb neljast väga toredast osast. Nii suure hulga lauljate esituses kõlas see eriti võimsalt ning kuigi ma eriline koorimuusika austaja ei ole, siis see esitus mulle isegi meeldis. Kokkuvõttes oli see kontsert väärt külastamist küll, eriti arvestades fakti, et see oli täiesti tasuta. Kuna ma varem sellist muusikat kuulamas käinud ei ole, siis oli see ka meeldivaks
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja t...
Eesti langes see aasta seitsme koha võrra ja on nüüd 25. kohal maailmas. See on siiski hea, sest Eesti on peajagu üle teistest uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Võrdulusena toon Läti, mis on alles 51. kohal. Ka kultuurisündmusi kajastatakse välismeedias iga aastaga üha rohkem, ja ikka positiivses mõttes. Püsiteemadeks on Eesti muusika, dirigendid, kunst ja ka kirjandus. Meie dirigendid on Eestile teeninud kindlasti palju plusspunkte. Eri Klas ja Neeme Järvi on maailmatasemel. ERSO käis hiljuti Ameerika Ühendriikides maailmaturneel. Kontsert oli täissaalile, niisiis Eesti muusika on USAs hinnatud. Ka eesti filmid on omale nime teinud paljudel erinevatel filmifestivalidel. Nad ei ole seal mitte ainult osalenud, vaid ka auhindu võitunud. Me oleme käinud oma filmidega väga paljudes erinevates riikides alustades Lätiga ja lõpetades Jaapani, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Meie film "Püha Tõnu kiusamine" on käinud isegi maailmakuulsal SUNDANCE festivalil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
