Teda moondab rõhk ja Tekivad nii magma Vee kogupõhja settinud temperatuur. tardumisel maa sees kui ka miljonite aastate jooksul. laava jahtumisel maapinnal Fossiilid- kivistised või vees. Lubjakivi moondekivim on Graniit- süvakivim, jääaeg Kruus marmor. Basalt purskekivim, Liiv, lubimuda Graniit gness vulkaani purskel. Savi Liivakivi - kvartsiit Pims kivi- tardunud laava Lubjakivi vaht. Veest kergem. Marmor on kujudes Ehituses kasutatakse graniiti. Ehituses kastutatav Kivimiringe Laama tektoonika Laama- litosfääri plokk, mis liigub erineva kiirusega. Konvektsioonivoolud vahevöös. Laamade lahknemine <-> toimub ookeanides. Maa värinad, vulkaanipurse, tsunami,
kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana; Tard- ehk magmakivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss)); Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv liivakivi, lubimuda lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor); Maak majanduslikku huvi pakkuv, metalle või nende ühendite sisaldav kivim või mineraal; Mineraalse toorme kaevandamine sulfiidsete maakide tavameetodil halvendab keskkonna seisundit, rikkudes maastikku, reostades põhjavett, paisates
ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi- tus- ja viimistluskivide ning killustiku, valmistamiseks. MERGEL Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Savikas lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35% kuni 65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Keemiline valem on CaCO3 Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani Reageerib ka hapetega, näiteks soolhappega, mille tilgutamisel marmorile eraldub kihisedes süsinikdioksiid
Enamasti esineb ta kihtide ja läätsedena harilikult koos lubjakiviga. Harvemini esineb vaheldumis kipsi ja terrigeensete kivimitega liivakivi või saviga. Struktuur on teraline ja tekstuur massiline. Erinevalt lubjakivist reageerib dolomiit külma lahjendatud soolhappega vaid pulbristatud kujul. Kuuma soolhappe toimel kihiseb tugevasti. Dolomiiti leidub maa all peaaegu kõikjal. Tekkinud on ta enamasti teiseselt, lubimuda või lubjakivide ümberkristalliseerumisel. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) 7 KOKKUVÕTE Mulle väga meeldis teha seda uurimustööd. See võttis küll väga kaua aega, aga oli huvitav. Tore oli otsida infot teatmeteostest ja raamatutest. Sain teada päris palju asju, mida varem ei teadnud
b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene.Mesosoikum-(250-60milj a.t,)Arenesid imetajad.Tähtsaimad maavarad metallimaagid,kivi ja pruunsüsi.,nafta,põlevkivi ja fosforiit.a)Triias-250-60milj.a.t. palju okas ja hõlmikpuid,sõnajalad,roomajad(saurused).Meresetetest lubimuda ja savid. b)Juura-203- 135milj.a.t.-Maismaal paljasseemnetaimed ja sõnajalad.Saurused valitsevad maal.Õhus olid ürglinnud.Olid merikrokodillid ja kilpkonnad.Punane liivakivi,kivisüsi. C)Kriit-135- 65milj.a.t-jätkus sauruste õitseaeg.Olid olemas hammastega ürglinnud.Esimesed koljalised,kes liikusid merepõhjas.Lõpus teine väljasuremine,seekord saurused.Hakkasid arenema katteseemnetaimed.Paleosoikum-(540-250milj.a.t.) esimesel poolel oli ainult meri,hiljem areneb maismaa
teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks - Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure Kulutusrannikud kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? Ränimuda Punane savi Karbonaadid Lubimuda - Kus piirkonnas ookeanides on levinud terrigeensed setted? Mandrilähedal - Miks on avameres sügavusel > 3,5 km levinud ränimudad? Karbonaadid laustuvad sellele sügavusel, räni on vastupidavam Liustikud e. glatsiaalgeoloogia Liustikud: - mäestikuliustikud - mandriliustikud (Antarktika jääkilp) Ablatsioon liustiku aurumine või sulamine Liustikujää hästi kokkupressitud firnide hulk Firn killustunud teralumi
Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure § kulutusrannikud § kuhjerannikud - Millised on tüüpilisemad avamere setted? § Ränimuda § Punane savi § Karbonaadid § Lubimuda Ablatsioon – liustiku aurumine või sulamine Liustikujää – hästi kokkupressitud firnide hulk Firn – killustunud teralumi Orvand on liustiku toime ning murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas orvataoline süvend mäenõlval ülalpool merepiiri. Troog – pikk üksik kanal, kus liustiku keel on liikunud. Tavaliselt moodustub sinna sulanud liustiku veest jõgi Moreen – sorteerumata liustikusete, mis sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte
Eesti asub ida-euroopa platvormi lõunanurgal (balti paleobassein). Maakoore moodustumise ajal asus eesti saarkaare piirkonnas (nt jaapan) 1,9-1,8GaT. Maakoor siis edela poolt kokku surutud. Jäljed ka kivimites ja struktuurides. Gneiss (osaliselt migmatiseerunud). 1,65-1,54 GaT tekkinud rabakivi intrusiivid (viimane faas maakoore moodustumisel). Kivimikihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas. 2-3m/km. Kristallilisele aluspõhjale on settinud kihiliselt alates 600MAT setteid. Lubimuda, savi, liiv. Kõige vanemad on liiv ja savi, vahepeal lubimuda, ja siis jälle liiva- ja savisetted. 600MAT asus eesti ala umbes samal laiuskraadil lõunapoolkeral. Liikumise käigus on aja jooksul muutunud nii setete iseloom, settimise ulatus ja piirkonnad eestis. Umbes 380~30MAT puuduvad eesti aladel setted. Eestis olnud viimase miljoni aastaga 3 jääaega, ja 3 vaheaega(preagu kolmas) 700-400kat elsteri jääaeg siis u 70ka holsteini jäävaheaeg 350-130kat saale jääaeg
KeskDevonis ulatus merebassein juba vähemalt Pärnu linnaPeipsi põhjaranna jooneni. Sel ajal oli Eesti alal suhteliselt sügav meri, kus settisid dolomiitmudad. ÜlemDevonis valitsesid KaguEestis tüüpilised merelised tingimused ja seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj. aatat kestnud periood, kus Eesti alal valitsesid maismaalised tingimused. Välisjõud
Olulisemateks moondekivimiteks on savikildad, fülliidid, kloriitkildad, talgikildad, kristallilised kildad, amfiboliidid, marmorid, kvartsiidid, gneisid. Moondekivimid, mis on osaliselt ülessulanud, on tuntud migmatiitidena. Migmatiidid on kõrvuti gneissidega ulatuslikult levinud Lõuna-Soome aluskorras, kust nad on kantud mandrijää poolt ka meie alale. 3) SETTEKIVIMID kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette (lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.). Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud teiste kivimite arvel. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv, savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta setitatakse kihtidena. Sellel teekonnal esialgu teravaservaline
annaabi.ee 
