Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks
Talupojad ja põlluharimine Õpik §5 Mõisted . kohustus kellegi kasuks feodaali majapidamine,mille moodustasid maa koos seal elavate talupoegadega ja hooned talupoegade maa külge kinnistamine. (talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal oma
51. VAIMULIK - inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega 52. ILMALIK - tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi 53. NATURAALMAJANDUS - majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe 54. SUNNISMAINE PÄRISORI - talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada 55. KOORMIS - kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks LOONUSRENT - koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga MÕIS - feodaali majapidamine MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal ALETEGEMINE - põlluharimisviis: mets raiuti maha, kuivatati ja põletati ning külvati tuhasegusesse kobestatud mulda
Keskaja inimene ja tema igapäevaelu. Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva inimese igapäevaelust. Kõige rohkem erinesid talupoja ja feodaali igapäevaelu. Talupojad pidid leppima vähesega, feodaalid aga nõudsid rohkem. Päevakohaseks olid talupoegade orjastamine ja feodaalide õigused nende ja nende elu üle. Kuna keskajal naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta,tasuti feodaalidele maatükkidega. Vastutasuks pidi feodaal tasuma teenistusega oma isanda väes, mida nimetati feoodiks e. Lääniks.
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" jutustab eesti vabatalupoja järglase Jaanuse kujunemisest sakste-mõisnike vastase ülestõusu organiseerijaks ja juhiks. Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega. Oma vägivallategudele paneb lossiisand krooni Metsa talu hävitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse. Põlguse ja terava irooniaga on kujutatud ka rõhujate alatut käsilast Lodijärve kupja näol, kes on orjastatud rahva õel vaenlane. Jaanus eestlaste legendaarse Tasujana algatas Jüriöö ülestõusu ja oli vabadust
kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust & koguda kuulsust, au; rahuajal käidi jahil, peeti turniire (mitte ainult sportlik üritus, vaid ka pidustus), mis olid treeninguks & ettevalmistuseks sõjaks >>> ohutum viis võimete näitamiseks (võrreldes sõjaga) >>> tihti peeti ratsakahevõitlust; jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil (>>> mehisuse demonstreerimine daamidele).
ratsa ja jalaväelastega senjööri sõjakäikudest ja senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi; senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maadvaldust ja vara. Rendihärrus ja mõisahärrus: rendihärrus - kogu feodaali maa jagatud talupoegadele, kes maksid renti, kindla määraga koormised; maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida, puudus pärisorjus; mõisahärrus - talupojad kasutasid väikest maalappi, mis
Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber.
Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tähtsus veel esinduslikuses. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Nagu linnused kuulusid nende kutuuri juurde ka turniiride pidamised, mis olid heaks võimaluseks end rahuajal vormis hoida ja sealjuures ka meelt lahutada. Turniiril oli erinevaid viise võitlemiseks. Populaarseim oli katsakahevõitlus. Samuti olid ka esindatud jalgsivõitlus ja grupivõitlus. Turniir oli lisaks eelmainitule ka kultuurisündmus, sest turniire peeti tihti suurte pidustustena, kohtuti teiste aadlikega ja koguneti oma senjööri ümber.
Teatud koguse saagist pidid talupojad oma isandale loovutama, kõik ülejäänud võis endale elamiseks jätta. Veel tehti ka teorenti, käies mõisas tööl, mõnel puhul oli seda paar päeva aastas või nädalas. Hiljem, kui arenes raha mindi edasi raharendile, siis pidi talupoeg ise oma saagi lähimal turul maha müüma ja sellest oma maksud tasuma. Sageli andis talupoeg end röövimistest ja sõjakäikudest ohustatuna feodaali kaitse alla, millega aga kaasnes tema maa minek feodaali valdusesse. See samm võis küll tuua hetkelise kasu talupojale, kuid see-eest võttis ära järeltulevate põlvede vabaduse. Nende olukord muutus sarnaseks orjade järeltulijate omaga. Kuna feodaalid teatsid, et maa-ala ilma talupoegateta on väärtusetu, siis üritasid nad võimalikult palju talupoegi oma maal kinni hoida. Talupojad ise aga eelistasid raskete koormiste asemel mõnda teist elukohta näiteks linna, kus sammuti vajati töökäsi. Et sellist talupogade rändamist takistada
võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus-
Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus
astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine
Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd.
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu
Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Turniir Kui polnud sõda, siis sellel ajal aadlid valmistusid ja harjutasid sõjaks. Nad pidasid turniire ja käisid jahil. Turniiridel võideldi peamiselt ratsakahevõistlusel. Kahe sõdija vahel oli puubarjäär(kasutusel 15. sajandist) ning võistlejad pidid odaga üksteist hobuselt maha lükkama. Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid.
Kontrolltöö nr 2. 11. Feodaalsuhete kujunemine. Lk 82. Konspekt 13.-14. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked. Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia. Suurbritannia rahvaste kujunemine. Konspekt. 7-9. Araabia ja muhameedlik kultuur. 1.Miks kujunesid feodaalsuhted? (2) Karl Martelli sõjaväereform -> uut tüüpi sõjaväesüsteem, tekkis vajadus stabiilse võimusüsteemi järel. 2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus
· Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. · Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest teorenti. · Feodaali seisukohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, neid püüti kõigest väest maa küljes kinni hoida. · Et talupoegade ümberasumist takistada, muudeti nad sunnimaisteks. Sunnimaiseid talupoegi
keskvall 12.vallikraav 13. väravatorn 14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20. nurgatorn 3. lossiõu 21. kaitsevall 4. -6. sakmetega ja laskepiludega 22. laskeava kaitsemüür 23. eriliselt kindlustatud ruum 7. ringtorn 24. kindlustustara
Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ja maad saanud feodaali vasalliks. Kuningad, hertsogid ja krahvid läänistasid maid parunitele, need omakorda väikefeodaalidele - rüütlitele. Rüütlid enam vasalle omadaei tohtinud, nemad moodustasid feodaalse hierarhia kõige madalama astme. Põllumajanduses tehti palju uuendusi põllutööriisttades ja põlluharimise viisides, kuigi need muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks.
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega.
saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi kandma mõningasi koormisi. Ta pidi nt maksma loonusrenti talupoeg pidi andma konkreetsed toidukogused oma isandale. Tema üheks kohustuseks oli ka mõisategu talupoeg pidi harima mõisa põlde, millelt kogutud saak kuulus feodaalile. Kui feodaali maa läks järgmisele isandale, siis ka talupojad kuulusid uuele isandale. Talupoja elamu oli ehitatud palkidest ning katused õlgedest või roost (põhjas) või savist ja kivist ning katused katusekivist (lõuna).See oli ilma korstnata suitsutare, mis koosnes muldpõrandaga ruumist. Elamu sisutus oli üsna napp. Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara
kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin
· Lääne-Frangi riigiks - sellest hakkab välja kujunema Prantsusmaa · Vahe (Lõuna) - Frangi riigiks - lõunapoolsest osast hakkab kujunema Itaalia, põhjapoolne osa jääb sajanditeks kujuneva Saksamaa ja Prantsusmaa tülipiirkonnaks ning käib käest kätte. · Ida-Frangi riigiks - hakkab välja kujunema Saksamaa Talupojad ja mõisamajandus Võib öelda, et talupoeg oli pärisori, kes kasutas feodaali maad ning kandis selle eest koormisi (loonusrent). Talupoeg pidi osa oma saagist andma maaomanikule. Peale koormise võis olla ka raharent ehk pidi maksma maaomanikule raha. Raha sai maksta alles siis, kui tekkis turg ja kindel ostjaskond. Ülejäänud toodang müüdi linnainimestele. 10-11 sajand. Talupoja kohustuseks võis olla ka teotöö ehk ta pidi käima mõisa põlde üles harimas. Talupoeg oli sunnismaine - elukoha vahetamine ilma feodaali loata oli keelatud. Feodaal võis
kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. (Reini jõe ääres olid linnused iga paari kilomeetri järel ja omanikus nõudsid kaupmeestelt teemaksu, kes mööda jõge kaupa vedasid). Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutatavale kohale (mäetipp), ümbritseti vallikraaviga ja sinna varuti toiduvarusid. TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja
sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatati laienenud linnuse muud hooneid .
...7-9 saj. tungisid sisse araablased ja vallutasid süüria, p-aafrika, palestiina, hispaania 3. Feodaalsuhete kujunemine (9 p.) a) Põhjenda, et feodaalsuhete kujunemise tingis: · uut laadi sõjaväe tekkimine süjameestele anti maa koos talupoegadega, kes maksis talle makse, mille järel sai sõjamees endale varustust osta. · vajadus stabiilse võimusüsteemi järele orjadele kehtestati sunnismaisus, neil puudus vabadus, et nad ikka hariks põlde, nad maksi makse ja töötasid feodaali juures b) Vasta küsimustele: · Kellelt sai feodaal feoodi? Feodaal sai maa kuningalt ja andis selle vasallile · Mis oli feodaali põhikohustus senjööri ees? Maksud , teotöö · Millal ja kus algas feodaalsuhete kujunemine? 5-10 saj frangi riigis, merovingide ja karolingide ajal. c) Vasta küsimustele pärisorjuse kujunemisest: · Miks kujunes pärisorjus? sest talupojad andisd end ülikute kaitse ala , kohustudes selle eest talle andma oma maavaldu
Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale? Kuni Jüriöö ülestõusuni olid eestlased vabad, jäi õigus kasutada maad aga maksustati, kohtusüsteemis oli feodaali kõrval hirsnik (talurahva esindaja; õiguseleidja), kombed ja seadused jäid samaks säilis tavaõigus. 4. Millised kohustused sai endale põlisrahvas? Maksud kümnis (kirikumaks), hinnus (naturaalmaks), teotöö ehk teorent. 5. Mis oli põlisrahvale keelatud? Väliskaubandus, merendus.
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus
toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust näidata om vaprust ning koguda au ja kuulsust. Koguaeg aga polnud sõda ning tuli leida ka muud tegevust. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Tihti võis näha aadlike poolt julma ja karmi käitumist, kuid tuleb arvesse võtta, et jahil käik oli ettevalmistus ja treening sõjaks
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik
(tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured Vahemere saared ja tegid rüüsteretki Lõuna-Euroopa rannikualadele. Põhja-Euroopa rannikualade rüüstamist alustasid Skandinaavia viikingid. 9.-10
Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järkjärgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?
Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järk- järgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?
Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule
a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskajal lääni haldav ja valdava väikefeodaal. Lään anti vasallile kõrgema feodaali poolt talle osutatud teenete eest eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks. Läänilepingu ja vasallivandega kohustati vasalli osutama senjöörile selle eest teeneid: võtta osa sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtust, vajadusel andma laenu jms.Senjöör (prantsuse senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim
esinesid veel muusikud ja poeedid. Turniir oli tähtis kultuuri sündmus. Sellest järeldub, et juba keskajal mõeldi meelelahutusele ja sellele, kuidas oleks inimestel lõbusam. Mitte just tahtlikult, kuid ajakäigus muutus selline algeline sündmus suuresti kultuuriajendajaks. Aadlike kasvastuse põhiline eesmärk oli sõjaks ettevalimistamine, kuid mitte ainult see. Aadlik pidi olema laitmatu kasvatamisega ning tedama hästi kombeid. Peale seitsmendat eluaastat saadetakse noor poiss feodaali käe alla, kus temast saab paaz. Seal õpetatakse talle häid kombeid ning korrektset seltskonna käitumist: daamiha vestelmine, tantsimine, muusikainstrumendi mängimine. Kui ta saab vanemaks, siis õpetatakse talle veel relvi, ratsutamist ja jahipidamist. Kui poiss saab 15- aastaseks on ta saanud endale kannupoisi tiitli. Ta võis kanda isiklikku relva ning saatis oma isandat sõjaretkedel. Hoolikalt treeninud ning oma isandale tõestanud oskusi saab 18-21- aastane noormees rüütliks
17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia
Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule ohutamiseks ning käsikivi. See tarberiist tuli vooraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustanud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Inimeste elurütm olenes peaaegu loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos paikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamiseks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endale lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased 7 ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. 2. 3. 2
mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel loonusrent- talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist aadel (rüütliseisus)- suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütliteni. Linnus- feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes üheainsast tornist (tornlinnus), osa aga kujutas endast suri ja võimsaid kindlusi turniir- rüütlite sõjaline võitlusmäng; hiliskeskajal, pärast linnade tekkimist, pidasid turniire ka linnakodanikud.
kõige kallim osa oli tema sojaratsu. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt
Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja kolmanda jätame aga kesa alla puhkama, nii saab rohkem vilja. Me künname põlde hobustega, sest nii saab kiiemini. Kui päike juba maaserval oli, läksime perega
Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad.
relvadega, aeg määratletud). Turniir ei olnud ainult spordisündmus, vaid pidustus laiemas mõttes. Seal koguneti oma senjööri ümber ja tutvuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daamidel, kellele noored rüütlid said oma osavust demonstreerida. Sageli olid seal ka muusikud ja poeedid. Kasvatus: Oluline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.aastaselt sai saadi kannupoisiks, siis võis ta kanda isiklikku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees, kes oli korralikult oma isandat teeninud, sai rüütliks Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud aadlikele kohane. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 1) täielik ustavus isandale ehk senjöörile
pojad, kes asutasid oma väikese talu kuhugi ääremaadele. Nende kohustuseks oli teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Sealt tuleneb ka nende nimi. Soodsamas olukorras olid vabad talupojad, kes tasusid koormised rahas ja olid teotööst seetõttu vabad. Kõige kõrgema kihi talupoegadest moodustasid maavabad. Need olid muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Neil ei tulnud kanda tavalisi talupojakoormisi, kuid sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes. Pärast Jüriöö ülestõusu ei võetud eestlasi kaasa sõjaretkedele. Nad pidid ehitama linnuseid ja linnamüüre. 16.sajandil kasvas eestlaste rahvaarv 28 000 inimeseni. Elaniku juurdekasvule andis osa sakslased ja rannarootslased. Sakslased elasid peamiselt linnades. Rootslased Eesti rannikusaartel.
Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustused isandale truu olema Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid. Sõjakäikudel olid nad oma isandale küll toeks, aga lahingus hoidsid eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega
Rüütlikultuur Alvar Gross 10a Richard Jõgi 10a Seisuslik süsteem Inimesed jaotusid seisustesse. Eri seisustel olid oma kohustused: Vaimulikud-kõigi eest jumala teenimine Aadel-kõikide kaitsmine Talupoeg-kõiki oma tööga toitma Rüütlite kasvatus 7-aastaseni viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik.
Lään e benefiits vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. See polnud pärandatav. Feood vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega, mis oli pärandatav. Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen kuninga maavaldus Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest?
annaabi.ee 
