Talupoja maailm ja talupoja igapäevane elu Eesti talupojad vabastati pärisorjusest 1816. aastal. Talupoeg ei ole nüüd küll enam mõisa oma, kuid tal tuleb teha mõisale tööd, et saaks kasutada mõisa maad. Aegamööda suutsid ka osad talupojad mõisalt talu päris endale osta. Elu oli raske, kuid sellest olenemata hakkas kujunema talupoegade omavalitsus ja sisse seatud vallakohtud. Talupojad said endale ka oma perekonnanime, mis lisas neile eneseväärikust. Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine k...
Talupoja elu keskajal Tere! Olen 31-aastane talupoeg ja käin igal nädalal turul porgandeid müümas. Mu nimi on Peeter. Tavaliselt viin laupäeviti oma saagi turule. Nii ka täna. Minu talust on linnani väga pikk maa. Pean alustama oma teekonda väga vara hommikul, sest turg algab kell 10. Linna lähen hobusega. Kõigepealt jõuan eeslinna ning seejärel all-linna. Linna südamesse ehk turuplatsile viivad kõik peatänavad. Kuna solk ja prügi visatakse elumajade akendest otse välja, on linnatänavad sageli mustad ja räpased. Tänavatel jalutavad tihti inimeste koduloomad. Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. ...
hõlmates peamiselt madalaid tasandikke, mis harva ulatuvad merepinnast kõrgemale kui 200 meetrit. Põllumajanduse roll, metsade ja kõnnumaa osakaal ning paikse, poolränd- ja mägikarjatamise vahekord oli regiooniti küllalt erinev. Mõnel pool toimus uute põllumajanduslike asunduste loomine sisekolonisatsiooni teel, teisal aga saatsid ja toetasid seda poliitilised vallutused. Arvatavasti tegeles kuni üheksa inimest kümnest põllutööga ja elatus sellest. Talupoja peamiseks mureks oli kindlustada leivavili oma perekonnale ja isikutele, kel oli mingeid õigusi tema maale või saagile (mõisnik, linnas elav maaomanik, kohalik kirik), sest igal pool oli teravili inimeste peatoidus, eriti just ühiskonna vaesemate kihtide hulgas. Leiva kvaliteet (valge leib, segaviljast leib) näitas selgelt ühiskonna hierarhilist kihistumist. Leivale omistati maagilist jõudu, mistõttu oli temaga seotud terve rida uskumusi. Leiba
Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest
Varauusaeg algas 16. sajandi esimesel veerndil ja lõppes 18. sajandi neljandal veerandil. Eesti oli sellel ajal paljude erinevate võõrvõimude käes Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Talupoegade seisund eri võimude ajal oli väga erinev. Sellel ajal toimus Eestis suuri territorjaalseid muutusi. Rootsi aeg Eestis oli 1629 kuni 1699, kuigi selle alguse ja lõpu üle on palju vaieldud. Paljudes mõisates võeti kasutusele vakuraamat, mis pani paika talupoegade koormised. Talupoja kohustused mõisa ees olid suured. Enda maad sai talupoeg hooldada ales siis, kui enda maa oli korras. See tähendab, et enda maaharimiseks ei jäänud piisavalt aega. Talupojad kuulutati pärisorjaks 1. veebruaril aastal 1632. See oli ainuke aeg, kus talupoeg oli seaduslikult pärisori. Poola aeg oli 1561 1625. Sellel ajal kuulus poolale Lõuna-Eesti, kus elas vähe rahvast. Mõisnikud andsid talupojale maa ja vabastasid nad maksudest, see tõi Lõunae-Estisse paljuuusi talupoegi
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam
Retk Riiasse Mina olen Sander 14. Sajandist. Mina elan Tallinnas. Aga mina soovisin paremat elu alustada. Niisiis ma otsustasin et ma rändan Eestist riia poole. Ma elasin vaeses peres, mu ema suri haigusesse ning mu isa suri lahingus.Me olime vabad talupojad. Mina ja mu vend Margus elasime väikses majas. Me alustasime retke 28.oktoobril.See oli ohtlik retk ja raske eelkõige. Me müüsime mha oma maja ja oma taluloomad et osta kaks uhket hobust. Me asusime teele vaigla poole kuhu me lootsime jõuda kahe päevaga. Me vahepealtegime pause et hobused saaksin süüa ja puhata. Me ei liikunud kiiresti, kuna me ei soovinud hobuseid kurnata. Me olime kogunud palju sööki ja vilju igaks juhuks. Kahe päevaga me jõudsime vaiglasse. Me leitsime seal koha kus magada ja puhata. Hommikul asusime teele me jõutsime paar tundi liikuda, kuni me nägime kamp rüütleid otsimas eesti talupoegi et viia neid oma piiskopi ette. ...
Kogu varase vabariigi aegne valitsev kiht koosnes talupoegadest. Rooma kuningriigi ajast ning varase ja keskmise vabariigi ajast rääkivates allikates kordub pidevalt fakt, et talupoegade maavaldused olid väga väikesed. Romulus olevat kõigile roomlastele jaganud kahe juugeri suuruse maatüki. Ilmselt on tegemist maatükiga, mida võis pärandada. Ka järgnevatel perioodi allikates räägitakse üksnes väikesest maatükkidest. Küsitav on, kuidas suutis ära elada talupoja perekond, kes majandas kahe juugeri suurust valdust, isegi kui nad harisid seda maalappi intensiivselt ja käsitsi. Tuleks veel märkida, et kaheväljasüsteemi korral hariti igal aastal üles üksnes pool maast. On arvatud, et 1 juuger on ümardades 0,25 hektarit. Kõigis vabariigiaegsetes põllumajanduse ajaloo allikates on andmed maavalduste suuruste kohta väga erinevad. Üldiselt arvatakse, et lisaks nendele väikestele maavaldustele kasutasid talupojad ka riigimaid.
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ...
Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum. Kuna suvel viibiti siseruumides võimalikult vähe, tehti suviti pererahvale süüa õues. Toidu valmistamiseks väljaspool eluruume rajati püstkoja sarnane ehitis suveköök. Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Seetõttu olid talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli lõpu jüripäevaga, kui lumi olid sulanud ja ilmad juba piisavalt soojaks läinud. Tööperiood algas kevadel põldude ettevalmistamisega maalapid künti, äestati ning seejärel külvati sinna vili. Põhiliselt kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera
Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum. Kuna suvel viibiti siseruumides võimalikult vähe, tehti suviti pererahvale süüa õues. Toidu valmistamiseks väljaspool eluruume rajati püstkoja sarnane ehitis suveköök. Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Seetõttu olid talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli lõpu jüripäevaga, kui lumi olid sulanud ja ilmad juba piisavalt soojaks läinud. Tööperiood algas kevadel põldude ettevalmistamisega maalapid künti, äestati ning seejärel külvati sinna vili. Põhiliselt kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera
Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam
Järk- kruntiajamine. number Järguline Talude liikumisvabaduse päriseksostmise andmine. korra kehtestamine. Vallakohtute loomine. 8.2. Missugused nimetatud seadustest muutsid teie arvates kõige rohkem talupoja elu? Põhjendage oma arvamust. (2 p) Talurahvaseadus : Talude päriseksostmise korra kehtestamine. Põhjendus ; 1) Keegi ei saanud enam neid seda maad ära võtta, nad said ise majandada selle maalapiga mille nad olid välja ostnud või oli neile antud. 2) Neil oli piisavalt õigusi, et seda harida. Nad said pärandada enda maad oma järeltulijatele. XIX . (5 ) 8. 1. , .(2 ) 7-8 2 , 5-6 1 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. Põhja-Eesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare- ja Muhumaa. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. , kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvam...
Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii juhtus näiteks Vohjna mõisa möldriga
Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja tähtsaim toit oli leib, mida lõuna pool valmistati nisust, põhja pool aga rukkist. Kui keegi selle maha pillas, pidi ta selle üles võtma ja suudlema. Leiba oli vähe ja seda ei jätkunud igaks päevaks. Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku. Sellele lisandusid puder ja kört. Söödi ka herneid, ube ja naereid. Sügisel tapeti loomi ja söödi liha (säilitamiseks liha soolati või kuivatati). Põhja-Euroopas olid jookidest enam levinud kali ja õlu,
Talup.laul ja linnaromanss: vanimad olid Vene rahvamuusikas töö- ja tavandilaulud, mis pärin ürgajast, olles seot inim igapäevaste töödega ja uskumustega. V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vas...
Keskaja inimene ja tema igapäeva elu Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva elust .Keskajal erines kõige rohkem talupoja ja feodaali igapäevaelu .Talupojad pidid leppima orjastamisega ja feodaalidel oli õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järg...
ohutamiseks ning käsikivi. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoegade rõivastus Kanti enamasti villasest või linasest kangast halle, pruune või musta värvi rõivaid. Levinumad rõivaesemed olid linasest materjalist püksid, särk ja villane kuub. Talvel lisandus sellele ka lambanahkne üleriie. Nööpide asemel olid sidumispaelad. Taskud puudusid, mistõttu kaasavõetud esemed seoti vööl rippuvasse kukrusse. Nii nagu riided, polnud ka talupoja toidulaud eriliselt kirev. Talupoegade söök ja jook Igapäevane toidulaud sisaldas peamiselt nisu- või rukkileiba, hirsi- ja kaeraputru. Ühesõnaga kõike seda, mida põllult sai ning mida tol ajal osati kasvatada. Samuti osati teha juba ka kohalikku juustu. Söödi ka ube, herneid ja naerist. Kartul leivinud ei olnud. Kartulit hakati kasvatama alles 16 sajandil ning levima kui toit hakkas ta alles Uusaja algul. Hiljem lisandus loetellu ka tatrapuder ja
naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Must surm- Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld
lahingutest Eestimaa pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Olukord peale sõda Talupoeg on jätkuvalt pärisori, keda mõisnik võis müüa, vahetada ning pärandada nii nagu iga teist mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamise jaoks tuli talupojal täita mõisakoormisi, mille suurus ei olnud fikseeritud. Talupoeg oli õigusteta pärisori! 18. sajandi II pool Positiivsed määrused (al 1765): · talurahval õigus vallasvarale; · mõisakohustused täitnud talupojal oli õigus oma ülejäänud vilja müüa jne; · mõisnik ei võinud enam määrata ega tõsta koormisi oma suva järgi; · karistamise ülempiiriks 30 vitsa- ja kepihoopi;
................................................................................................................................... 2)...................................................................................................................................................................... 3)...................................................................................................................................................................... 20. Nimeta 19. sajandi Venemaa talupoja kohustust isanda ees. Daatum Kubermang Muudatus 1802 Eestimaa kubermang Seadus ,,Iggaüks". Talupoja luba vallasvarale. Mõisnik ei saanud talupoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud.
· Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa Eestimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule
mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all kannatasid aga kõik inimesed kes seal elasid. Palju raha pandi sõjatehnika alla, mitte selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada. Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid suutnud ennast seal varjata üks aasta ja üks päev, oli talupoeg vaba. Kui aga maaisand avastas oma talupoja linnast, ei olnud tal õigust teda linnamüüride vahel karistada ega tappa. Talupoja seisukohalt vaadates oli selline seadus kindlasti hea, kuid maaisadad sellega rahul ei olnud. See andis nende talupoegadele ja töötegijatele võimaluse vabaks saada ja mitte kellelegi enam kuuluda, see andis neile lootust olla ja jääda vabaks. Üsna mitmed maaisandad sattusid linnaga ka pahuksisse, kui leidsid oma talupoja linnamüüride vahelt, ning karistasid neid. Linnal
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed
Eduard Vildest sai eesti Kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esinadaja ning realistliku meetodi propageerija. Aastal 1916 lõi Eduard Vilde romaani "Mäeküla Piimamees". Eduard Vilde lõi palju teoseid. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutselinekirjanik. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule. Sissejuhatus: Romaani ,,Mäeküla piimamees" peateemaks on kujutada mõisniku ja talupoja suhteid 19 sajandi 90ndate aastate algul. Jutt käib ühest perekonnast mis laguned mõisniku süü läbi. Teose algul hoolib Tõnu vaid varast ja rikkusest, kuid hiljem ka perekonnast kelle ta oli kaotanud. Mäeküla Piimamees Peatähelepanu on pööratud ,,Mäeküla piimamehes" tegelastele ja sündmustele, mis on toimunud päris elus. Peategelasteks on põhiliselt kolm tegelast: Ulrich von Kremer, talumees Tõnu Prillup ja tema naine Mari
kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud ning ka vallas elavate sugulaste ülalpidamise kindlustama. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 aastani. Võib öelda, et laienes liikumisvabadus oli, sellega passiga oli talupojal võimalus asuda ükskõik, kus kohta Venemaal. Balti Kubermangudes sai, aga liikuda valla passiga. Millised olid muutused ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus talupoja jaoks, mis mõisniku jaoks? Talupoegadel tundis ennast iseseisvana ja vabamana, kuna nüüd ta ei pea sõltuma mõisast..Nad oli iseenda peremehed, kuid võla võtmisel, et talu osta,pidid nad selle peagu kohe tagasi maksma. Mõisnikel eeliseks oli metsamaa omamine, nimelt talupojad ei saanud metsamaid osta. Mõisnike privileegid oli veel näiteks jahipidamine, alkoholi tootmine ja müümine ning asutati ka kõrtse. Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks? Millised olid eesmärgid?
''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne. Näidenditest tuntumad on ''Cromwell'', ''Kuningas lõbutseb'', ''Hernani'', ''Marion de Lorme'' jne. On välja andnud luulekogud "Oodid'',"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", "Hirmus aasta", "Kunst vanaisa olla" Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle saatmist puukärpijana, oli noorena mõtliku loomuga, hellatundeline, heasüdamlik ja hooliv. Väga tugev. Peale sunnitöölt vabastamist oli Jean Valjean 46 aastat vana, viletsusest kibestunud, karm, tige ja kurnatud. Ometi aus ja hooliv. Cosette (ristinimega Euphraise) on väike tüdruk, kes jäetakse elama trahterisse kuna tema ema ei suutnud teda kasvatada vaesuse tõttu. Vaikne ja leplik. Viis
kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
toitmiseks. Kolmeväljasüsteem- Ühele kolmandikule põllust külvas talupoeg sügisel talivilja, s.o nisu või rukist. Teisele kolmandikule külvas ta kevadel suvivilja: kaera, otra, samuti kaunvilju. Ning kolmas osa jäi kesa alla. Iga aasta vahetati pooli. Alepõllundus- Vahemere kliimas olid mullad vaesed ning seal jäi koos kaheväljasüsteemiga kasutusele, ka alepõllundus. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. Maaomanik ei olnud mitte ainult oma maa vaid ka sellel elavate inimeste isand. Talle kuulus kohtuvõim talupoegade üle. Kuid isand pidi ka oma talupoegade eest hoolt kandma: tagama, et talupoegade õigusi ei rikutaks, lahendama nende omavahelised tülid ning pakkuma nendele hädakorral kaitset ja abi. 9. Koormised Talupoeg pidi töötama kindlaks määratud hulgi päevi aastas ning loovutama isandale mingi osa oma saagist.
Inimene, kollektiiv (perekond, sugukond, kogukond) ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Vanasõnas öeldakse: "Kel naine kooles - õnnelik mees, kel hobune kooles - õnnetu mees." Inimese surm oli vaevadest vabanemine, hobuse hukkumine õnnetus kogu talule. Hoolikust tuli üles näidata külvamisel
Talupojad ja põlluharimine Õpik §5 Mõisted . kohustus kellegi kasuks feodaali majapidamine,mille moodustasid maa koos seal elavate talupoegadega ja hooned talupoegade maa külge kinnistamine. (talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal oma
reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus. 9 Tiitellehte, sisukorda, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Tõstamaa Keskkool TALUPOJAD KESKAJAL Referaat Õpilane: Jüri Hakkaja Juhendaja: Ants Alandlik Pootsi 2008 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus ............................................................................ 4 Talupoja elamu, talupoja rõivastus ................................................................... 5 Talupoja söök ja jook .................................................................................. 7 Feodaalmõis ............................................................................................. 8 Kokkuvõte ...............................................................................................10 Kasutatud materjal .........................................................................
1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat)
Jansen nägi Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel. Jakobsoni ,,Sakala" tähtsus · Enne ,,Sakalat" ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud eesti talurahva olukorda. · Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu
TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et
Ulatuslikum loomakasvatus mõisates Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud.........................................................................
Venemaaga. Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli rajamine 1803. aastal, sest samal ajal kui avati Tartu ülikool hakkas selle juures tegutsema ka joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi juhtimisel.Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad portreesid, maastiku ning linnavaateid, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19. sajandi II veerandist hakkasid nad huvi tundma eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsad baltisaksa kunstnikud maalisid mitmeid maale Eesti talupoegade elust. Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler, ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldas tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne), ta on maalinud altaripildid Cesise
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali ...
olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2
Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned:
Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei tähendanud mõisaomanikule mitte midagi muud kui seda, et ta pidi nüüdsest alates maksma renti Rootsi riigile, et saaks oma mõisas edasi elada. Mõisaomanikeks jäid enamasti ikkagi sakslased. Kui vaadata Rootsi tegevust talupoja silmade läbi, siis ma leian, et selline tegevus näitas eestlastele, et aadlike mõjuvõim enam ei maksagi siin maal nii palju, mis kindlasti julgustas neid. 1645. aastal fikseeris Gustav Oxenstierna sunnimaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Kuigi võib selline seadus tunduda ebameeldivana, siis tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli
........................................................................................ 4 1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg?........................................................................................4 2. Keskaja mööbel.......................................................................................................................5 2.1 Romaani stiil ja gootika................................................................................................... 6 2. 2 Talupoja mööbel.............................................................................................................. 9 Allikad.......................................................................................................................................10 3 1. Keskajast üldiselt
AGRAARAEG Aeg on korduv, kõik ringleb Ei väärtustatud individuaalsust Arvati, et muutused viivad langusele, väärtustati stabiilsust Pikemat aega arvestati põlvedega, valitsejad eelkäijatega Puudub minevik ja tulevik, tagab turvatunde Esivanemad maeti kodu lähedale Inimese elutee oli ette määratud Ajaga mõõdeti teepikkust Aeg oli ebatäpne, see oli loodusest ja sellega lepiti Sakraalne aeg pühade ja puhkuse aeg talupoja elus Öö olevat kurjuse aeg, kirik üritas siiski ümber veenda, et Kristus sündis öösel jne KIRIKU AEG Täpset aega mõõdeti küünalde ja pirrudega Kontroll aja üle on vaimulike käes, kirikutes kellad Esimesed kellad olid tunnitäpsusega Tekkis vajadus, kuna palvuseid oli vaja täpselt pidada. Ajalugu kirjutati kroonikatena Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi
päev varjama. Olnud sellega hakkama saanud, tagas linn neile vabaduse kuid eelseisundis olid ikkagi linnakodanikud, kelle sest tõusid esile rikkad kaupmehed ja pankurid. Vabadusel oli hind, mõni ei saanud hakkamagi linnas. Vähemalt sai ta end vabana tunda. Mõisnikele muidugi ei meeldinud, et talupojad nende juurest ära põgenesid ja üritasid sellele piiri panna: Põgenenud talupoegi hakati trahvima, kehtestati ,,Mees või välg" põhimõte, mille järgi pidi põgenenud talupoja vastuvõtnud mõisnik talupoja kas tagasi tooma või ära maksma talupojad võlad ja sõlmiti kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks. Ma arvan, et linnaõhk tegi vabaks mitmeid mehi ja need keda enne aastat ja päeva kinni nabiti, olid südames vähemalt vabad. Oli iga mehe otsus kas põgeneda ja riskida või mitte. Usun, et tugevamad kes riskisid, saidki lõpuks vabaks ega kahetsenud. Neid kes vastu pidasid, tegi linnaõhk tõesti vabaks.
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp
*Ülejäänud Eesti alasid koos Põhja-Lätiga nimetati Liivimaaks. *Liivimaa jagunes erinevateks võimupiirkondadeks, mille peahaldajaks oli ordu, kuid tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebastabiilne. 13. sajandil Harjumaa ja Virumaa vallutanud ja need Eestimaa piiskopkonnaks ühendanud Taani kuningriigi võim oli 14. sajandi keskpaigaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
