Vastus leiad õppematerjalist: Keskaeg

Keskaeg (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal oli keskaeg?
Mis sündmustega see algas millega lõppes?
Kus feodaalkord tekkis?
Miks tekkis mida tähendab?
Keskaegsed seisused - mis olid mis olid erinevate seisuste ülesanneteks?

Keskaeg
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks .
Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks.
Varakeskaeg (5.-11. Sajand)

Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik

Valitseb naturaalmajandus

Perioodi lõpul algab linnade kujunemine

Feodaalne killustatus
Varakeskaeg (11.-13. sajand)

Valitseb feodaalne korraldus

Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus

Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad

Tsunftikäsitöö õitseaeg

Kaubanduse areng

Algab tsentraliseeritud riikide teke
Hiliskeskaeg (14.sajand – 16.sajandi algus)

Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega

Kapitalistliku majanduse tekkimine
2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes olid ja mida tegid Clodovech, Karl Martell, Pippin Lühike ja Karl Suur?
Frangi riik tekkis V sajandi lõpus Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa alad). Saksamaalt pärit frankide hõim tungis Galliasse Clodovechi juhtimisel. Et teha roomlastega rahu, võttis Clodovech pärast Gallia vallutamist vastu ka ristiusu, mistõttu frankide riik oli algusest peale kristlik.
Clodovech – Frangi riigi rajaja, juhtis Saksamaalt pärit frangi hõimu ning vallutas endale sobiva ala riigi loomiseks.
Karl Martell – majordoomus (Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem), haaras kogu Frangi riigi võimu täielikult enda kätte. Lõi tagasi ka araablaste kallaletungi Euroopale. Arvatakse, et kui ta ei oleks seda teinud, siis oleks Euroopa siiani muhameedlik.
Pippin Lühike - Karl Martelli poeg, hoidis võimu enda käes ka pärast oma isa surma. Rooma paavsti toel kuulutati ta frankide kuningaks.
Karl Suur - Pippini poeg, kes tegi Frangi riigist Lääne-Euroopa võimsaima riigi. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal.
Olles hiiglaslikud alad Lääne-Euroopas vallutanud, otsustas Karl Suur taastada Rooma keisririigi ning kuulutas ennast keisriks (aastal 800). Tema unistus oli taastada Rooma keisririik täies hiilguseks. Selleks ründas ta pärast keisrikskuulutamist ka Bütsantsi riiki, löödi aga tagasi.
3. Poitiers' lahing - millal, kelle vahel.
Toimus Saja-aastase sõja ajal, 1356.a 19. septembril Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Prantsusmaa vägi oli ülekaalukam, kuid sellegipoolest kaotas lahingus Prantsusmaa, sest Inglismaa vägi purustas Prantsusmaa rüütli- ja jalaväe hiigelsuurte terasvibudega enne kui viimased lähivõitlusesse jõudsid. Viimane prantsuse vägi oli kaotamas lähivõitluse ning alustas põgenemist, mille käigus vangistati prantsuse kuningas.
4. Karl Suur - mis alad vallutas, millal elas, millal krooniti keisriks. Mis sai Karl Suure riigist peale tema surma?
Elas 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt.
5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal.
Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus . Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus – kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal.
6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall , lään, feood , feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne.
Maaisandatel ehk senjööridel ehk suurfeodaalidel oli vaja sõjaväge, et oma maa-alasid suurendada, kuid kuna rahal polnud väärtust ning toimis naturaalmajandus, siis parimaks viisiks palgasõdurile teenistuse eest tasumiseks oli talle maalapikese andmine. Isik, kes sai feodaalilt maad ehk lääni ehk feoodi, oli selle feodaali vasall ning pidi andma vasallivande ja täitma senjööri käske, kaitsma oma senjööri ning vajadusel sõtta minema. Teenistuse lõppedes võeti vasallilt ära ka see maa-ala, kuid kui see sama vasall ehk alamfeodaal oli oma maa-ala edasi andnud ning kellegi omakorda enda vasalliks teinud, siis algsel maaomanikul polnud õigust seda maad tagasi küsida, sest ta sai käsutada ainult enda vasalli, kellele see maa-ala ei pruukinud enam kuuluda . „Minu vasalli vasall ei ole minu vasall.“
Vasall vandus senjöörile ustavust ning aitas teda sõjas, vastutasuks pakkus senjöör vasallile maad.
Feodaalsüsteem oli levinud juba Rooma riigi ajal germaanlaste aladel. See kujunes lõplikult välja Karl Suure ajal Frangi riigis.
7. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab?
Orjus oli keskajaks kaotatud, sest see ei olnud majanduslikult mõttekas. Parem anti talupojale tükike maad, mida ta pidi harima ning maahärrale maa kasutamise eest tasuma . Kas maksma renti või tasuma põllusaadustega. Oli võimalik ka tasuta teotööd tehes. Kuna maa oli ilma talupoegadeta väärtusetu, siis tehti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et nad ei võinud maalt lahkuda. Kuna talupojad pidid tegema tööd ning ei tohtinud maalt lahkuda, hakati seda nimetama pärisorjuseks.
8. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks?
1) Vaimulikud
Pidid kogu ühiskonna vaimuelu eest hoolitsema ning kõigi eest palvetama.
2) Aadlikud
Ülesandeks oli eelkõige sõdimine ehk kogu ülejäänud ühiskonna kaitsmine.
3)Talupojad
Pidid kogu ühiskonda toitma ja üleval pidama .
( 4) Kaupmehed ja käsitöölised )
9. Aadliseisus ja rüütlid. Rüütliväe lahingutaktika ja relvastus
Rüütel pidi olema ustav kogukonnale, feodaalidele, kuningale . Rüütellikku sõdalaseisuse tuumaks oli perekond ning seda hoiti koos ja laiendati heldekäelisuse abil. Edu pidi saavutama õigel viisil ehk rüütel pidi omama vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult, ausalt. Rüütlid olid raskelt relvastatud ratsaväelased. Relvastus muutus aja jooksul, koos sõjapidamise arenguga, püsivad olid aga kaitserüü, kiiver , kilp, mõõk, oda. Rüütliga käisid kaasas ka abilised (tavaliselt 6 abilist).
Lahingutaktika oli lihtne ja kohmakas . Väed olid rivistatud sirgjooneliselt ning liikusid vastase poole kiirenevas tempos . Kokkupõrkel piigid purunesid ning edasi mõõgavõitlus. Igaüks leidis lahinguväljal sobiva partneri ning lahing koosnes ausatest kahevõitlustest. Taktika oli kohmakas ning rüütliväed aeglased, mistõttu said Ristisõdades kiiretelt moslemitelt lüüa.
10. Talupojaseisus – sunnismaisus , koormised, raharent
Kuna maahärra maa oli ilma töölisteta väärtusetu, siis andis ta maa talupoegade harida ning muutis talupojad sunnismaisteks, sest kui talupojad lahkuksid, kaotaks maa oma väärtuse. Talupoeg haris maad ning sai sealt oma perele toidu. Maa kasutamise eest pidi maahärrale tasuma raharenti. Tihti maksti ka teotööd tehes või põllusaadustega. Talupoegadel oli kõige raskem töö keskajal, sest nad pidi toitma tervet ühiskonda ning koormised olid suured. Pidid maksma kirikumaksu ning maahärrale renti, mis ei olnud väiksed maksud . Nälg oli normaalne nähtus.
11. Keskaegne kristlus - Rooma paavst . Paavstid : kes olid ja mida tegid Peetrus , Gregorius Suur. Gregorius VII, Innocentius III
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst.
Peetrus – Rooma esimene piiskop ning esimene Rooma paavst. Pealinnas asumine tegi temast küll metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Alles keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust.
Gregorius Suur – Esimene paavst, kes üritas oma ametikohta poliitiliselt ära kasutada. Tegeles Rooma ja kiriku poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Samas oli ta edukas kristlaste vaimne juht.
Gregorius VII – korraldas ümber poliitilise süsteemi, keisrid ja kuningad hakkasid alluma paavstile.
Innocentius III – kuulutas sõdasid, vallutas. Sellel ajal oli kõik võim tema käes, paavstivõimu haripunkt.
12. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid . Kloostrid ja mungad .
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst.
Piiskopid - suuremate piirkondade usuelu juhid . Tegutsesid linnades, juhtisid piirkonna usuelu.
Tähtsaimates linnades peapiiskopid.
Piiskopid nimetasid ametisse preestreid, kes juhtisid kohalikku usuelu.
Kirikute kõrval olid keskajal olulised ka kloostrid – kohad, kus kristlikud mungad ja nunnad elasid eraldatud kogukondades.
Mungad ja nunnad on inimesed, kes on täielikult pühendunud usule ning elavad kloostrites.
13. Paavsti ja keisri vastasseis – Gregorius VII ja Heinrich IV
Gregorius VII sõnastas selgelt seadused, kus oli muu hulgas öeldud, et ainuüksi paavst võib piiskoppe ametisse seada ning paavsti üle ei või keegi kohut mõista, kuid Heinrich IV eiras neid nõudeid ning soovis oma valdustes ise piiskoppe ametisse seada. Paavsti ja keisri vahel puhkes äge tüli, mille tagajärjel oli keiser sunnitud tunnistama paavsti ülimuslikkust ja pidi paavstilt andestust paluma.
14. Kristlik usk keskajal – üldine kirjeldus. Lucifer, Piibel , Jumal, puhastustuli , surmajärgsus, paradiis ja põrgu.
Maailma on loonud Jumal ning valitseb seda oma inglite abil. Üks ingel oli Jumala vastu pöördunud – Lucifer. Tema võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest.
Piibel on kristlaste pühakiri.
Jumal on maailmalooja ning koosneb Issandast, Pühast vaimust ja Issanda pojast Jeesusest.
Puhastustulle lähevad need hinged , kes on kergelt patused. Arvatakse , et puhastule läbinutel, esialgu veidi patustel, hingedel on võimalik pääseda paradiisi .
Peale surma läheb hing kas põrgu või paradiisi.
Paradiis on surmajärgne koht, kuhu patuvabad hinged lähevad. Seal on hingel rahulik olla ning kõik talle meelepärast.
Põrgu on surmajärgne koht, kuhu lähevad patused hinged. Seal nad piinlevad lõpmatult kaua tules Saatana juures.
15. Suur kirikulõhe – mis see oli, millal toimus, miks toimus. Millised kirikud selle tagajärjel tekkisid, kuidas need teineteisest erinesid. Konstantinoopoli Patriarh
Rooma paavst pidas ennast kõigi kristlaste peaks. Konstantinoopoli piiskop ehk patriarh pidas ennast Konstantinoopoli peapiiskopiks. Problemaatilised erinevused olid ka usuküsimustes. Erinevuste tõttu usuküsimustes viskasid vastastikku teineteist Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh kirikust välja aastal 1054. Sellest arenes välja kaks suunda – katoliku kirik läänes ning õigeusu kirik idas.
Idakirik : 1) Peeti tähtsaks ikoone. 2) Püha Vaim lähtub Isast(Jumalast). 3) Ei kehtinud vaimulike abielukeeld. 4) Patriarh ei saavutanud kunagi sõltumatust ilmalikult võimust.
Läänekirik : 1) Ikoonid olid välistatud – vastuolus Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust.
16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjused.
Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid teede kaubateede ristumispaikadele, sadamate lähedusse, jõesuudme alale , silla või koolmekoha juurde. Tähtsamad linnad olid Rooma, Marseilles, Veneetsia , Pariis, Flandria, Lombardia ja Toscana.
17. Linnade valitsemine – Gildid ja tsunftid, linna ja maaisanda omavaheline vahekord . Linnaõigus.
Raad – keskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan
Tsunft – linnakäsitööliste kutseühing
Gild - käsitöötsunftide ühendus
Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Et tsunfti kuuluda, pidi alustama mõne meistri juures õpipoisina. Tsunftisisesed reeglid panid paika täieõiguslikud liikmed ehk tsunftimeistrid, kellel olid oma töökoda, omad õpipoisid ja sellid.
Kogu maa kuulus keskajal maaisandale. Linn asus mingi maaisanda valdustel. Et linlased vabaneksid senjööri kohtuvõimu alt ja alluksid linna kohtuvõimule ning saaksid kaubelda ja käsitööga tegeleda, pidi linn sõlmima maaisandaga kokkuleppe, mille alusel kinnitas senjöör linnale linnaõiguse. Linlastel olid omad õigused ja kohustused senjööri ees. Senjöör sai linnaõiguse andmise eest vastutasuks tollimaksudelt tuleneva tulu ning olid ka muud maksud.
Paljud linnaõigustes oli öeldud ka, et kui sunnismaine talupoeg suudab linnas ära elada aasta aega, ilma, et maaisand talupoja üles leiab , saab ta vabaks. „ Linnaõhk teeb vabaks“.
18. Kaubandus linnades – peamised kaubanduspiirkonnad. Veneetsia ja Vahemerekaubandus, olulisemad väljaveetavad ja sisseveetavad kaubad Vahemerel. Hansa liit ja kaubandus Põhja- ja Läänemerel, olulisemad kaubad.
Olulisimad keskused olid Itaalias – Veneetsia ja Genova , mis vahendasid luksuskaupu Euroopa ja idamaade vahel. Ka Euroopa kaubad olid hinnatud – eriti Belgia kangad , Inglismaa kalev ja Prantsuse vaibad, mis olid hinnatud Araabiamaades.
Olulised kaubanduspiirkonnad olid ka Lääne- ja Põhjameri. Siinsed kaupmehed moodustasid 12. sajandil Hansa Liidu, mille eesmärk oli võidelda piraatidega ning korraldada kaubandust siinsetel meredel. Hansa liidu keskus oli Saksamaal asuv Lübeck, peamiselt tegeldi Venemaa ja Euroopa vahel kaupade vahetamisega. Eestist kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Venemaalt toodi Euroopasse karusnahku, mett , vaha ning Venemaale eksporditi luksuskaupu, tekstiiltooteid, soola.
19. Haridus ja teadus – kloostrikoolid, linnakoolid. Mida nendes õpetati
Kloostrikoolide eesmärk oli munkade ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot . Kreeka autoritest tunti Platonit.
Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas ühe enam mittevaimulikke. Tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti näiteks õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks käsitööliste ja kaupmeeste seas ning rajati põhikoole, kus kaupmeeste ja käsitööliste pojad alghariduse said. Rajati ka ametikoole, mis olid mõeldud kaupmeestele, seal pöörati tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppeprogrammis oli põhi-ja abakusekoolides ladina keel, kuid õpetati tihti emakeeles.
20. Keskaegsed ülikoolid – mis olid vanimad ülikoolid. Ülikoolide iseloomustus – mida õpetati, kuidas õppetöö toimus
Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Tähtsamad: Salerno arstide kool, Bologna õigusteaduse kool, Pariisi teoloogia kool, Oxfordi matemaatika ja loodusteaduste kool, Cambridge’i kool, kõige tuntumaks sai Salamanco arstiteaduse kool.
Õppejõud – magister , professor , doktor
Üliõpilased – scolarius’ed, studiosus’ed.
Paavst andis üliõpilastele ja õppejõule vaimulike koolidega võrdsed õigused.
Õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles.
Rektor- ülikooli poolt valitud praktiliste asjade korraldaja (ld. keeles valitseja)
Dekaan - õppejõu poolt valitud kümnik
Õppesisu
Alamaste e kolmik
grammatika-kirjutamine
retoorika -kõnekunst
dialektika -arutluskunst
Ülemaste e. nelik
aritmeetika-arvutamisõpetus
geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru
astronoomia -täheteadus
muusika -hõlmas ka kirjandust.
21. Keskaegne haridus – olulisemad nimed: Aquino Thomas , Roger Bacon , Al Idrisi . Kes nad olid ja mida õpetasid.
Aquino Thomas- üks tuntumaid skolastikuid (ülikoolist skolastika , mis erines kloostrikooli teoloogiast.)
Roger Bacon – Samuti tuntud skolastik
Al Idrisi – Araabia kartograaf , väidetavalt prohvet Muḩammadi järeltulija.
22. Keskaegne islam – mõisted: Meka , Muhamed , Allah , islam, monoteism , Koraan , kaliif , kalifaat, ramadaan , šariaat, sunniidid ja šiidid, džihaad
Monoteism – usk ühte ainsasse jumalasse
koraan – islamiusuliste püharaamat
Muhamed sündis Mekas. Meka on islamiusuliste pühamaa
Kiusamiste tõttu kolis Muhamed Mekast põhjapoole asuvasse linna.
Allah on islamiusuliste ainujumal .
Islam- Araabiast pärit üks maailma levinuimaid uske
Peale Muhamedi surma määrati talle järglane- kaliif. Moslemite valitseja ja usujuhi tiitel. Kaliifid laiendasid moslemite alasid veelgi.
Kalifaat oli araabia riik 7.-13. sajandil Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas, mida valitsesid kaliifid.
Ramadaan on islami kalendri üheksas kuu, mil arvatavasti sai alguse koraan. Ramadaani ajal hoiduvad islamiusulised toidust, joogist, tubakast ja seksuaalsetest naudingutest koidust loojanguni.
Šariaat, mida nimetatakse ka islamiseaduseks, tähendab enamat kui vaid palveid ja usku jumalasse; see määrab ka igapäevast elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Šariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel.
Džihaad on islami usukohustus.
23.Muhamed: kes ta oli, mida tegi, millal elas, millal kolis Mekast Mediinasse.
Pärimuse järgi rajas islami prohvet Muhamed (570-632) 7. sajandil. Ta olevat olnud lihtne kaupmees , kes sai ilmutuse jumal Allahilt. Mediinasse kolis 622.a.
24. Muhameedluse levik – mis maad vallutati, millal, miks õnnestus araablastel nii suured maad vallutada, kuidas kalifaati valitseti, mis oli pealinn.

630 alustasid Muhameedlased edukaid vallutussõdu. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina , Egiptus. Vaid Väike- Aasia jäi Bütsantsile. Täielikult purustati Uus-Pärsia. VII sajandil vallutati veel ka Põhja-Aafrika. 711 tungisid araablased ka Euroopasse, vallutades Hispaania. Sooviti ka vallutada Frangi riiki, ent see ei õnnestunud.
Esialgu sai pealinnaks Damaskus, hiljem muudeti pealinnaks Bagdad.
Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid Urbanus II, Friedrich Barbarossa, Saladin ja Richard Lõvisüda. Millised olid ristisõdade tulemused ja tagajärjed, kuidas mõjutasid ristisõjad Euroopat.
Tekkisid, sest ei suudetud leppida hiigelriigiga Euroopa külje all, mis ei olnud kristlik. Esialgu rakendati rekonkista e Hispaania tagasivallutamine. 8. Saj olid Euroopa riigid nõrgad ning ei suudetud esialgu tagasi vallutada. Alles 13. sajandil suudeti enamik Hispaaniast tagasi võita.
Esimese ristisõja kuulutas välja Rooma paavst Urbanus II 1095. aastal, hüüdlausega „Jumal tahab seda!“
Ristisõdade eesmärgiks oli moslemite e paganate minemakihutamine Jeruusalemmast. Paavst lubas, et kõikidele ristisõdijatele andestatakse nende patud. Kokku toimus kaheksa ristisõda. Aastaks 1099 oli Jeruusalemm vallutatud. 1144.a vallutasid moslemid Edessa linna. Algas teine ristisõda, mis kukkus purustavalt läbi .1187 vallutasid moslemid Jeruusalemma. 1189 -1192 toimus III ristisõda. Kolmandas ristisõjast võtsid osa tuntud väepealikud – Saksa keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse Philippe II ja Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda. Koguti erakordselt suur ja tugev vägi.Rünnati Jeruusalemma ning ebaõnnestuti. Moslemite vägesid juhtis legendaarne Saladin.Järgnevad ristisõjad olid labased ettevõtmised ja suured ebaõnnestumised.
Ristisõjad aitasid eelkõige kaasa hariduse ja kultuuri arengule. Idamaadest jõudsid Euroopasse uued tavad ja ideed. Ristisõdade ajal avastati uuesti Platoni ja Aristotelese teosed, mis Euroopa jaoks olid sadu aastaid kadunud olnud. Ristisõdadega algas Euroopas kõrgkeskaeg, mil olid välja kujunenud tugevad riigid, lõppenud feodaalidevahelised tülitsemised ning haridus ja teadus ja kultuur arenes kiiresti.
Ristisõdadega alguse saanud hariduse, kultuuri ja teaduse areng lõpetas antiikaja lõpuga alanud mandumise ning juhtis Euroopa viimaks uude ajajärku – uusaega .

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

esix Õppematerjali autor

Ülihea, soovitan soojalt. Saate töö 5 !

paavst rooma keskaeg kirik vasall piiskop piiskop islam rooma paavst

Sarnased õppematerjalid

docx

Antiikaja kordamisküsimused

1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes majandus ja toimu

Ajalugu

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh k?

Ajalugu

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212

Ajalugu

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolit

Ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel

Ajalugu

docx

Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö

Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit

Ajalugu

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid