Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistas...
(suvel vihmaperiood -> vesi tõuseb -> sügisel vesi tehnoloogia areng (niisutussüsteemid) -> taandub, maha jääb pehme viljakas muda-> seeme tsivilisatsiooni tekkimise alus, ühised tegemised! maha -> kevadel saagi koristamine) sõjandus, kaitse, armee jne? --> tihedad naaberrahvaste sissetungid põlluharimine (sunnimaised talupojad moodustasid kauplemine (Mesopotaamiast saadi külluses savi ja enamiku egiptlastest; töötasid riigi range kontrolli all; pilliroogu; imporditi kivi, puitu ja metalle harisid riigi või ülikute maid naabermaadest) vähesel määral kalapüük Niilusest tehnoloogia areng (niisutamine, terrassid) *egiptus oli muust maailmast üsna eraldatud (Vahemeri + Punane meri) ->sõjategevus puudub *loodus ja ühiskond tihedas seoses stabiilsus &
Kivikirikud XIII sajandil hakati ehitama ilma tornita kirikuid. Vajaduse korral pidid need ka vaenlase eest kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord. Vallutajad jagasid vasallidele põlde ja terveid kihelkondi. Vahetult pärast vallutamist oli põlisrahvas vaba. Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud. Jüriöö ülestõus. Võimuvõitlus Peamine võimuvõitlus käis peapiiskopi ja ordu vahel. Käis ka pidev võitlus Riia linna pärast. Sest oli põhimõtte, kellel Riia pihus, see võis tunda ennast peremehena. Vahetult pärast muistset vabadusvõitlust olid Mõõgavennad Põhja- Eesti endale vallutanud, kuid 1238. Aastal tehtud Stensby lepinguga oli ordu sunnitud uuesti Põhja- Eestist Taani kasuks loobuma.
armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud sunnimaised talupojad. Loonusrendi-raharent linnastumise ajal. Vabaks osta, linna põgeneti, rentnikuna külla edasi.. Talupojad enamasti kirjaoskamatud. Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus. Lepiti traditsiooniliste kohustuste ja kommetega. Sügavalt usklikud. Kristlik kommetega põimunud.
Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud,kui just veini soojaks ei aetud. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid tähtsad tegijad keskajal,moodustasid nad ühiskonnas ainult väikese osa. Suurem osa inimesi olid maaharijad ja talupojad. Keskajal kuulus kogu maa feodaalidele. Talupoegade üheks põhilisemaks tööks oli põllu harimine, talupoegade enamiku moodustasid sunnimaised pärisorjad. Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, mis tähendas,et nad pidid täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja muidugi ka majapidamistöid, seda nimetati mõisateoks . Talupojad said ka oma maajupi,kus nad võisid kasvatada vilja,heina kasvatada või muud, aga nad pidid ka selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile.
maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas Talupojad Suured õigused, head Sunnimaised, rõhuti Maksud, teotöö elutingimused, mõisakoorimsed, maksude ühtlustamine teokohustus Linnad Kuressaare Tartu, Viljandi, Pärnu, Tallinn, Rakvere, Narva, Võnnu Haapsalu, Koluvere Usk Katoliiklus Katoliiklus Luterlus
talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks. Tekkisid sunnimaised talupojad ehk pärisorjad. 2. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Kuna ristisõdijad viibisid Pühal Maal ainult ajutiselt, siis olid ordud ainus püsiv ja kindel sõjaline jõud,
Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele
Parlament teeb seadusi ja makse; kuningas on riigipea kes valis ministreid, kohtunikke, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. 3. EESTI ROOTSI RIIGI KOOSSEISUS (lk 22-25) Pärast Liivi sõda Eesti jagunes kaheks. Rootsile kuulus Põhja-Eesti nimega Eestimaa. Poolale kuulus Lõuna-Eesti nimega Liivimaa.Nii Rootsi, kui ka Poola tahtis tervet Baltikumi saada, mis viis mõlemad pooled sõtta. 17 saj oli Rootsi aeg. Enne redutsiooni talupojad olid sunnimaised. Õigusi ei olnud, orjasid mõisnike kasuks, elasid väga halvasti. Pärast redutsiooni talupoegadelt koormised vähenddati. Said õigusi tagasi. Redutsioon-aadlile annetatud maade tagasivõtt. Rootsi tugevdas Eestis luteri usku. Taheti inimestele õpetada inimestele lugemist usu põhitõdesid. Rajati esimesed koolid. Hiljem gümnaasiumid ja ülikoolid. Hakati lauluraamatuid ja vaimuliku sisuga trükke avaldama. Avaldati ka Uus Testament. Ferselius oli Piiskopmõisa seminari õpetaja
Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr) Valitsejateks Octavianus e Augustus, keiser Nero ja Traianus. Kehtestati Rooma rahu. Hiline keisririik e dominaat -Rooma riigi lagunemine 3. saj poliitiline ja majanduslik kriis. Poliitiline anarhia. Riigi korra suutis alles taastada keiser Diocletianus (284 305) Võõrsõdurite kasutuselevõtt, piirikaitse tugevdamine. Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476
Muistse vabadusvõitluse lõpp 1215-1127-1217.aastal toimus madisepäeva lahing; see peeti Viljandi lähedal;lahing toimus 21.09.;selles lahingus langes Lembitu;1124.a. langes Tartu Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused-moodustati 4 feodaalriiki (Tartu,Kuramaa, Saare-Lääne ja Riia peapiiskopkond);moodustati Saksa ordu Liivimaa haru;riigi eesotsas olid 2 piiskopi;feodaalses riigis oli keskseks kujuks läänimees,XVI sajandiks olid vabadest eestlastest saanud sunnimaised pärisorjad;võitlus Riia pärast Jüriöö ülestõus-see toimus 1343.aastal 23.aprillil;algatuseks oli mäekünkal süüdatud maja;süüdati ka Padise klooster;eestlastele tuli appi ordumeister oma väega;kutsus eestlaste 4 kuningat Paidesse; nad tapeti;ülestõus Põhja-Eestis sai lüüa.
väärtust. Pärisori- sunnimaine talupoeg Talu-maja, mis oli ehitatud käepärasest materjalist, nt puust, kivist, tellistest, mida aitas koos hoida puidust terass, kariloomad, põllud, karjamaad. Küla-paik, kus tähestiku asuvad põldudest ümbritsetud talumajad Mõis-naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Kaheväljasüsteem -põllud paiknevad kahes osas, ühes oli vili teises kes. Kolmeväljasüsteem-põlludpaiknevad kolmes osas: nii suvi kui talivilja all, kui ka kesa all. Feodaalne killustatud-riigi süsteem, kus kesk valitsus on nõrk ja riigi võime ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. Aadel- pärilike eesõigustega kõrgem seisus. Agraarühiskond
feoodi valdaja, maaisand; feodaalne hierarhia astmestik (rüütlid > parunid > hertsogid, krahvinnad > kuningas); vasall alamfeodaal; senjöör suurfeodaal; (minu vasalli vasall ei ole minu vasall). Talupoeg - ; sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm (talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada), üks pärisorjuse põhitunnuseid; pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm (sunnimaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostjale), freodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid; teotöö talupoja töökohus mõisa heaks; loonusrent - talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule, talupojakohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga; kümnis -
Naturaalmajandus hakkas järkjärgult domineerima. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. Naturaalmajandus kaubeldi idamaiste luksusesemetega, kogu vajalik oli ise toodetud või saadud vahetuskauba teel. Feodaalkord oli võimukorraldus isanda ja tema sõjamehest sõltlase vahel. Feodaalikorra tunnuseks on kihiline ühiskond senjöörvasallfeodaal ja läänimees. Talupojad ei võinud maalt lahkuda(ehk nad olid sunnimaised). Talpojad olid feodaalide poolt hinnatud. Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks.
riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud · Makse tõsteti anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised. Tühjenevate maad e harimiseks, asustas riik neid barbaritega. · Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?
riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud · Makse tõsteti anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma majapidamised ja otsisid toetust suurmaaomanikelt. Vabad talupojad kadusid ja lõpuks said nendest sunnimaised. Tühjenevate maad e harimiseks, asustas riik neid barbaritega. · Epideemiad, kodusõjad- rahvastik vähenes, seega vähenes ka riigi jõukus, kuna makse tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast?
Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad. 5) Talupoegade olukord varakeskajal Lääne-Euroopas valitses naturaalmajandus. See tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Feodaalid nõudsid toiduaineid oma maal elavatelt talupoegadelt, käsitöötooteid valmistasid nende kojas elavad meistrimehed. Soola, rauda ja luksuskaupu tuli hankida kaugemalt. Raha oli käibel vähe. Enamik talupoegi olid sunnimaised pärisorjad. See tähendab, et nad kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Nad ei tohtinud ilma isanda loata teise kohta elama asuda. Neid võis müüa ainult maatükiga. Pärisorjadel oli oma majapidamine ning nad võisid luua peret. Nad pidid kandma koormisi, st. täitma kindlaid kohustusi. Feodaalid rajasid oma majapidamised mõisad. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Samuti pidid talupojad rügama oma põllul, et tasuda loonusrenti
annaabi.ee 
