AJALOOFILOSOOFIA (0)

Ajaloofilosoofia
Prof   Eero   Loone  loengu konspekt
Tartu, 2000
2
Sisukord
1 Ajaloo mõiste
7
1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7
1.2 Ajalugu kui  ontoloogia  mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8
1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
. . . . . . . . . . . . . . .
9
1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
1.5  Uurimine  ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
1.7  Hegeli  ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1.7.1
Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1.7.2
“Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1.8 A. J.  Toynbee  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16
1.8.1
Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17
1.9 Karl  Marx  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
1.9.1
Standardkäsitlus  Marxi  sotsioloogia klassikalisest osast 18
1.9.2
Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21
2 Ajalookirjutamise areng
23
2.1 siit peaks  algama  uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30
3 Seletus
33
3.1  Narratiiv  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34
3.1.1
Gallie . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
3.1.2
White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
3.1.3
Danto  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36
3.1.4
Vastuargumendid — Mandelbaum . . . . . . . . . . . 36
3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
3.2.1
Kvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
3.3  Objektiivsus  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3.3.1
Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3.3.2
Vastuväited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3
4
SISUKORD
A Inimesed
45
A.1  Collingwood , R(obin) G(eorge) . . . . . . . . . . . . . . . . . 45
A.2  Gertrude  Himmelfarb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
A.3  Popper , Sir Karl Raimund
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
A.4  Hayden  White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
B Mõisted
47
Sissejuhatus
Õppetöö toimub  loengute  ja kirjatöö vormis. Iga osavõtja valmistab ette-
kande mingil teemal,  kusjuures  mitu inimest saavad sama teema. Tööd kir-
jutatakse ning loetakse ning iga teema kohta teeb üks suulise ettekande.
Ettekanded  toimuvad aprillis ja mais, juunis on kirjalik  eksam .
Loengud  on esialgu üle nädala, novembris ilmselt iga nädal.
Kirjandust selle aine kohta meie raamatukogudes ei leidu. Mainida võib
ehk vaid Collingwood’i “ Idea  of History”. Kõige peamine teemas, on ajaloo
uurimise ajalugu. Ettekande ettevalmistamiseks on üldiselt kogu kirjandus
inglise keeles.
Koostamine
Tekst koosneb erinevate inimeste kirjutatud konspektidest, mis on üritatud
loogiliselt kokku panna. Nimed ja mõisted on eraldi välja tooud taga asuvas
indeksis. Lisatud on mõnede inimeste või mõistete puhul  kusagilt  kirjan-
dusest võetud täiendused. Inimeste elulood on koondatud eraldi  peatükki
konspekti  sabas . Allikad võimaluse korral juurde märgitud. Mõisted on se-
letatud lahti kas lehekülje all oleva märkusena või eraldi osas raamatu lõ-
pus — ma ei ole veel lõplikult otsustanud.
Minu esialgne idee on vähemalt selline, et ma siisestan  kõigepealt  kogu
teksti sellisel “mustal” kujul nagu ta seda on. Sisestamise ajal juba katsun
ära märkida indeksi jaoks inimesed ja mõisted. Nende inimeste ja mõistete
osas, kes paistavad olulisemad — või huvitavamad — otsin lisamaterjale
ning paigutan need lisadesse. Seejärel vaatan ma põhjalikult üle kogu teksti,
et katsuda loogiline struktuur paika saada. See ei ole lugemise ajal just eriti
hea, kuigi kuulata on  mõnus .
Kui aega ja jõudu jätkub, peaks lugema lisaks ka Usklike Instituudi1  loen -
gumaterjalidest. Kuigi seal on formaalselt tegemist sootuks teistpidise asja-
ga, on tegelikult  vist  siiski mõlemal juhul lihtsalt  juttu  filosoofidest ajas.
Lehtede all on veel kommentaare. Need on pärit kas Eero Loonelt endalt,
minult või veel kusagilt. Üldiselt olen katsunud hoida erinevad kommentee-
rijad lahus:
1EELK või mis iganes ta ka oli. . . Elmar Salumaa oli nagu autor.
5
6
SISUKORD
M — minu isiklik arvamus,
EL — Eero Loone oma.
Tulevik
Kui kogu tekst korralikult läbi töötada, võiks sellest olla nii-mõnelegi kasu.
Iseasi on muidugi, kas ja  kuipalju  ma sellega ikka tegelda viitsin-jõuan. Kui
tahta seda teha, oleks ehk kõige õigem anda mingi ex Eero Loone kätte
läbivaatamiseks ning parandamiseks. Pärast võiks juba julgemalt võrku välja
panna.
Paraku eeldab viimane idee seda, et tema tahaks seda kohendada ning
mina tahaksin ja jõuaksin pärast tema parandusi sisse viia jne.  Teisalt  oleks
kahju, kui tekst lihtsalt seisma  jääks . Eks näis.
Vaadates oma teksti praegu, kui pool sellest on juba kirjas, ei tule vist
Loonele andmine küll välja. Vähemalt esialgu, vähemalt siis, kui  emotsio -
naalsemad märkused on tekstis.
Märkused kirjutamise kõrvalt
See on  distsipliin   distsipliini  pärast. Ma ei arva, et see oleks suisa kasutu,
aga eks ta ole pisut pastakast välja imetud küll.
Loonet kuulata on muidugi teatud mõttes nauditav ning kui selleks või-
malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest.
Peatükk 1
Ajaloo mõiste
1.1
Ajaloo mõiste probleemsus
17.–18. sajandil tähendas ajalugu  minevikku . Ajaloolased olid need, kes aja-
loost  kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina
ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest.
Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus,  paljudele  tundus ebaolulise lobana. Voltai-
re rõhutas eraldi ajaloo  filosoofiat , kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis.
Suuremad  kirjutajad  kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi-
ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege-
lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta
ikka midagi teati, siis Venemaa kohapeal valitses must auk.
19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha-
ritud inimeste jaoks oli see ka tavaline jututeema. Sel perioodil oli kom-
beks vastandada looduslugu ja ajalugu. Teiseks ajaloo vastandiks oli kaas-
aeg.  Kaasaja  ajalugu ei tulnud sel perioodil veel üldse kõne alla. Kui rääki-
da kaasajast, siis möödunud sajandil ulatus see umbes Napoleoni sõdadeni,
20.»sajandil kuni I maaimasõjani. Tegelikult ei ole see alati nii olnud, pigem
on see aja märk.
20.»sajandi teisel poolel muutus olukord oluliselt. Põhiline  vastandamine
toimub looduse ja kultuuri vahel. Inglise keeles tavaline paar on  nature  vs
nuture. Siin oli tegemist mõistelise muutusega.
Majandusteadlased kirjutasid vanasti majandusest nii, nagu füüsikud kir-
jutasid  loodusest.  Filosoofid  nende erinevustega enne 19. sajandi lõppu ei
tegelenud . Alles siis hakati rääkima ajaloo erinevusest.
19.»sajandi lõpuosas muutus miski, mida võiks nimetada teaduste konfi-
guratsiooniks. Tekkis terve rida uusi distsipliine. Kätte oli jõudnud suur in-
tellektuaalsete muutuste periood. Tekkisid sotsioloogia, sotsiaalantropoloo-
gia,  majandusteadus ,  politoloogia , eksperimentaalpsühholoogia. . . nendes
uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme,
mille puhul ei ole tähtis, kas see toimus varem või hiljem. Nende abil üritati
7
8
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2, faktoloogiat ei peetud nii olu-
liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid
must-valged.
Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20.»sajandil tekkis seisukoht, et
minevikuga ei saa seletada tulevikku. Geneetiline eksimus — tekke põhjus-
tega  ei saa kõike seletada3. Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa,
siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd-
muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda
on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud ( Hitler ;
kõik mis ei toeta töörahva revolutsiooni, on halb.) Tegelikkuses ei õigusta
paratamatus ju mitte midagi.4 Õigustus on vajalik ainult siis, kui meil on
mingi valikuvabadus.
Sotsioloogilised uurimused tõestavad siiski, et mingid inimestevahelised
seosed on  universaalsed . Sellisel juhul nagu ajaloo jaoks kohta ei oleks. . .
Üks 20.»sajandi väljapaistvamaid filosoofe Carl Popper väitis, et sellist spet-
siifilist protsessi nagu “ajalugu” olemas ei ole. Tegelikkuses on ju ajalugu
kõikide inimeste  tegude  kogu. Ajalookirjutuse idee on hulga ajaloo üksik-
juhtude kirjeldamine. Iga inimkonna ajaloo kirjutaja valib välja sellest mingi
tüki. See ei ole ju tegelikult enam inimkonna ajalugu vaid selle tüki ajalugu.
Popperi  kriitika  seondub  tegelikult sellega, kuidas Saksamaal ajalugu kirju-
tati. Kunsti- ja meditsiiniajalugu pidas ta siiski võimalikuks.
Tegelikult  kerkib  siit küsimus, et mis see ajaloo kirjutus siiski on? On
tekkinud probleem. Kõrgkoolides õpetatakse,  koolides  õpitakse. Need, kes
avalikkust  ajalooga  erutavad, ei ole üldjuhul professionaalsed ajaloolased.
1.2
Ajalugu kui ontoloogia mõiste
Ontoloogia5 on mõiste, mis kirjeldab reaalses toimivat. Kui ajalugu on onto-
loogia  mõiste, siis osutab ta mingile tegelikkuse osale, mida teised mõisted
ei kata — või niiviisi ei kata.
Möödunud sajandi alguses ütles E. Bernheim, et ajaloolased uurivad
inimkonna arengut. Suurte muutuste teket ning nende põhjusi.
Üks hilisemaid ajaloofilosoofe, M. Mandelbaum, ütles, et tegelikult ei
ole see määratlus siiski hästi õnnestunud, sest tegelikult kõik ajaloolased
arengut ei uuri. On filosoofe, kes  arvavad , et  asjadel  on oma olemus (näit
Platon ). Ontoloogilises mõttes siiski nähtustel olemust ei ole. Maailma võib
1Teatud mõttes on see kõik väga tänapäevane. . . (EL)
2Narratiiv — ld jutustama — sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses harilikult suu-
liselt või kirjutatud tekstina. (VL)
3Sisuliselt on mõte selles, et ei võeta piisavalt algtingimusi. (M)
4Surm on ka paratamatu, kas peaksime sellele siis kaasa aitama? (EL)
5Ontoloogia — kr ontos+logos, olemine+õpetus — olemisõpetus, olemise  filosoofiline
käsitlus , mis jätab kõrvale  tunnetuse  analüüsi, hõlmab mitmeid valdkondi ja suundi antiik-
ajast tänapäevani. (VL)
1.3. AJALUGU KUI VAIMSE TEGEVUSE VORM
9
jaotada elusaks ja  surnuks ; materiaalseks ja mõtteliseks. Kui klassifitseeri-
mine midagi juurde annab, võib seda ju teha.
Veel mingid nähtused, mis ajaloo juurde võiks  kuuluda , on järjestused.
Näiteks kõik kroonikud kirjutasid järjestustest.  Järjekord  on reaalsuse oma-
dus, enamik loodusteadusi nendega ei tegele. Mõned näited siiski on —
katastroofiteooria. . . seda on siiski reaalses elus väga raske rakendada, sest
ei ole selge, millised on vajalikud algandmed. Katastroofiteooria võib ennus-
tada, millal toimuvad muutused, aga kus ja kuidas, ei saa ta ütelda.
On teada, et mõned protsessid sõltuvad järjekorrast. Näiteks mõjutab
börsil või mänguautomaadis toimingute järjekord väljundit. Ka ajalugu on
lugu järjekorrast. Narratiiv on see, kui jutustatakse sündmustest, mis on  jär -
jekorras. Näiteks paljud  romaanid  on narratiivid. Viimasel sajandil on moes
vaadelda ka ajalugu kui narratiivi, sõltumata sellest, millised on sündmu-
sed. Jutustus kõigest, mis kinnitab, et maailm on tekst. Kogu semiootika on
ju sellele üles ehitatud. Näiteks  Rorty  kinnitas, et ka näiteks kalju on tekst.
Tegelikult tuleb selle seisukohaga siiski ettevaatlik olla6
1.3
Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
Robin George Collingwood (1889–1943) oli  ajaloolane  ja  filosoof . Ta kü-
sis, mis on ajalugu ning vastas — see on uurimine, päritolult teadus, mõt-
lemise  vorm, milles esitatakse  küsimusi  ja proovitakse neile põhjendatult
vastata. Kui asi on nii, siis on iga jutustus (näiteks kroonika) ka ajalugu.
Ta puudutab kahte asja, mis ei ole ajalugu — theokraatia, sest siis räägiti
sündmustest, mida teati ning ainult konstateeriti. Theokraatlikus ajaloos on
inimkond  tööriist või patsient, tegijad aga jumalad. Teine paralleelvorm on
müüt. Tegelased on taas jumalad, aga järjestus on kvaasiajalooline. Sünd-
mused toimuvad enne ajaarvamist.
Kuidas Collingwood  põhjendab , et ajalugu on uurimine? Mõttekäik on
sobilik filosoofile, mitte mõnele muule  alale . Nimelt kui küsida ajaloolastelt,
siis tuleb lihtsalt välja, et nad on selle omaks  võtnud . Ta ei tsiteeri vaid
võtab  eelduseks  vaikimisi omaks võetud väite. Samas on see empiiriliselt
kontrollitav. Collingwood ei toeta Platonlikku  suhtumist , et on mingid asjad,
mis on saavutatavad vaid vaimse keskendumisega ja kontrollimatud.7
Millest on ajalugu? Res gestae — sündinud asjad. Collingwood oli küll
kommunismivastane, aga  tunnistas  mõndi selliseid seisukohti.
Theoloogial kui mõtlemisviisil on üks ainus objekt — jumal. Ajaloos on
sündmusi palju ja nad on lõplikud.  Matemaatika  hoomab objekte, millel ei
6Näiteks kui kalju inimesele pähe  kukub , saab ta surma, aga kui tekst inimesele pähe
kukub, ei juhtu taga midagi. (EL)
7Arvan, et meetod on elegantne, aga miks peaks  küsima  sellist asja ajaloolaselt?  Mõtleme
parem, kes on ajaloolased. . . mis on rahva arvamus  ajaloolase  kohta. Kindlasti käivad nende
hulka ka  kroonikakirjutajad . Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju
aktsepteerima ka hullumeelse arvamust endast — kes neist on  Napoleon , kes Jumal. (M)
10
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
ole kohta ruumis ja ajas ning see teebki nad tuntavaks. Ajaloolistel sünd-
mustel on kohad. Collingwood  vastandab  ajalugu  teadusega  — teadus  veri -
fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes. Minevikku me meeltes ei taju, seega
verifikatsioon ajaloos kasutatav ei ole. Mineviku kohta me järeldame. Me ei
saa minevikusündmusi vaadata.
On olemas mitmeid teadmiste vorme, kõrvutiseisvad mõtlemisviisid. Tea-
tud mõttes (küsimuste esitamine) on ajalugu ka teadus. Kontrollimise mõt-
tes ei ole. Lihtsalt ajalool ja teadusel on ühisosa.
Kuidas ajaloolane toimetab? Ajaloolane ei väida midagi põhjendamata.
Põhjendamine toimumb tõendite abil. Paljud erinevad asjad võivad olla väi-
dete tõenditeks. Loomulikult on oluline küsimuse esitus. Tõendite põhjal
tehakse järeldusi.
Mis on ajaloo väärtus? Teadmiste vorm, mitte protsessi vorm. . . Me va-
jame ajalugu inimliku enesetundmise jaoks. Selle tunde üks oluline osa on
teadmine sellest, mida inimene suudab teha. Kõik, mida inimene on teinud,
seda ta suudab teha.
Collingwoodi ajaloofilosoofia on säilunud tema loengute üleskirjutuste-
na. Osa sellest on säilinud paremini, osa halvemini. Filosoofiast rääkides
toob Collingwood näiteid konkreetsete ajaloolaste kohta. Näib, et nimekad
ajaloolased paistsid silma ka selle poolest, kuidas nad ajalugu kirjutasid.
1.4
Epistemüloogia
G. Himmelfarb: (Gertrude) “Ajalugu on ääremärkustega jutustus  poliitikast
(ühiskonnast)”. Ta oli viimane selle seisukoha kaitsja. Tema sõnul ei ole või-
malik poliitikast aru saada kui seejuures ei seletata teatud ühiskondlikke
olusid. See seisukoht kannatab kriitikat vaid poliitika ajaloo uurimise seisu-
kohalt. Suur hulk ajalooks nimetatavat ei mahu Himmelforbi  kontseptsiooni
alla. Mis sellega teha?
Veel üks seisukoht: Ajalugu on vaba  konstruktsioon , ajalugu on  kunst ,
väärtustav interpretatsioon, kogum muljeid, kirjutaja nägemust. Siin ei ole
vaja tõendeid, sest kunsti ju ei tõendata, seda näidatakse.
20.»sajandi 70ndate lõpus hakkas Hayden White väitma, et ajalugu on
üks  retoorika   viisidest , see, kus jutustatakse. Kirjutis, mis on teatud viisil
üles ehitatud. Tunnetus tema arust võimalik ei ole. Järsku on tunnetusel
mitu paralleelset viisi? Kuid siis tuleb tõestada, et tegemist on tunnetamise
enda ja mitte sellest  rääkimise  viisga8.
Ajalugu on müüt. See seisukoht on levinud postmodernismis. Ajaloola-
sed on siis müütide loojad. Kas on võimalik müüdi ja tegelikkuse vahel vahet
teha? Kui ei ole, siis on skeptitsismiga tegemist, kuidas siis teha kindlaks, et
see on müüt, et müüt on müüt. Kui on, kes saab siis tõde selgeks teha?
8Kõik need, kes räägivad mitmest tunnetuse viisist, on segased.(EL)
1.5. UURIMINE JA PROTSESS
11
1.5
Uurimine ja protsess
Protsessi teevad inimesed, kuid nad ei saa meelevaldselt kõike ümber te-
ha. Seda, mis varem olnud on, ei saa muuta. Ei sotsiaalsed protsessid ega
teadmine ole vaba konstruktsioon.
1.6
Mis on ajalooline?
Ajalooline tähendab tegelikult eksisteerinut, mitte fantaasiat. Näit.  ajalooli -
ne isik, ajalooline sündmus.
Kui filosoof ütleb “ajalooline eksisteerimine”, siis see tähendab, et see oli
olemas.
Teine võimalik tõlgendus ajaloolise kohta on “ajalukku kuuluv”. Kuid kas
on sündmusi, mis ei oleks ajaloo osad? Näit brontosaurused ei ole inimeste
ajaloo osaks.
Ajalooline tähendab mingisse  järjekorda  kuulumist (kui me eeldame, et
ajalugu oli järjekorras). Kuid inimene kui liik ei ole ei ole siis ajalooline, sest
siin ei ole järjekorda.
Kui me mõistame ajaloo all  arenemist , siis on ajalooline see, mis on are-
nev. Sellisel juhul me saame öelda, et inimene on ajalooline.
Sõna ajalooline võib märkida ka tähtsust. Näiteks W.  Churchill  on ajaloo-
liselt tähtis isik. See on suhtumisväärtuse mõiste. Positiivne või negatiivne.
Tähtsus iseloomustab ju ka mõju suurust, kuid selle kindlaks tegemine on
tülikas ja võib olla üldse mitte võimalik. Mille suhtes me mõju mõõdame?
See võib olla kindlaks  tehtav  ja siis saab tähtsad ja vähemtähtsad kindlas-
ti eristada. Niipea, kui fikseerime, mille suhtes see tähtis on, saame hakata
selle tõesust  uurima .
Tulemusena igaüks, kes räägib ajaloolisusest ja ei täpsusta, siis räägib ta
segaselt.
Kui inimene endale mõne mõiste selgeks teeb ja valib tähenduse, siis
järgneb sellele kogu tegevusprogramm. Kui ajalugu on müüt, siis võib öelda,
et ka juutide  tapmine  natside poolt on  jama , sest see on müüt. Milleks on
vaja õpetada koolides mütoloogiat?
Voltaire  rääkis filosoofilisest ajaloost ja pidas silmas tähtsamate sünd-
muste ajalugu.
Descartes  ajaloofilosoofia oli eelviimase epohhi algus. Tema hakkas mõist-
ma, et autoriteet ei ole argument. Sellel epohhil hakkas  tekkima  ühiskond-
liku  lepingu idee. Viimane epohh algas Prantsuse majandusteadlaste eduga
Prantsuse revolutsiooni ajal. Algas piiritu enesetäiendamine.
Herder  oli mõjutatud valgustuse ja rahvusluse arenemisest. Ta  arvas , et
ajalugu on rahvaste ajalugu. Teda võib ka väga natsionalistlikult tõlgendada.
Ta väitis, et peale üldtingimuste mõjuvad ka rassid sündmuste kulgu. Ajaloo
lõpus ühinevad kõik jumalaga ja saavutavad täieliku teadmise.
12
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
1.7
Hegeli ajaloofilosoofia
Hegel  on näide ühest mõtlemistüübist. Filosoofias ja ajaloos. Osa 19.»saj fi-
losoofe  pidasid  seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit
ka ajaloolased. Näit  Ranke  oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud.
Lisaks olid nad veel poliitilised vastased.
Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete.
Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris
juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei
saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja  Lenin  tõstsid
ta taas au sisse.
1.7.1
Hegeli allikakriitika
Ajaloofilosoofia jäi alles käsikirjana, tema poeg trükkis ta loengud ära. Suu-
res osas koguti need õpilastelt, aga poeg väitis, et kasutas ka käsikirju, mida
keegi ei ole näinud. Asi ei ole puhas.
19.»saj lõpus nägi G. Lasson ära, et  reaalsuses  asi ei vasta. Ta vaatas läbi
ja võrdles allesjäänud käsikirju ja märkmeid ning tegi uue  väljaande . Kokku
sai pikem ja paksem ning teoreetilises osas erinev raamat.
Hoffmeister hakkas 1930 uuesti “Ajaloofilosoofiat” ja Hegeli pärandit uu-
rima. 1955 ilmus teoreetiline osa kriitilisel ja parandatud kujul. Ta otsis üles
kõikvõimalikud Hegeli tekstid ning püüdis  asendada  tudengite konspektid
nendega. Väljaandes on need erinevad ˘sriftis.
Hegeli tööl on 4 osa: 1. on teoreetiline ning kolm ülejäänut jutustavad
maailma ajalugu Hegeli moodi. Kolme viimast osa ei ole ei redigeeritud ega
kontrollitud.
1.7.2
“Ajaloofilosoofia”
Hegel nimetas Maailma ajaloofilosoofiaks. Meie ajalugu on ise üks etapp
vaimuelu arengus. Algselt oli vaim puhas mõiste, see tekitas suure hulga
teisi mõisteid ja siis muutus algne mõiste looduseks. Vaim võõrandas ennast
looduseks, vastandas. Kui loodus oli arenenud, muutus ta tagasi vaimuks
inimese näol ja tuli uus etapp, mis on ajalugu.
Hegel eeldab, et igal  rahval  on oma vaim. Maailma-ajaloos väljub vaim
ühe rahva piiridest ja  teostab  ennast riigina ehk vabadusena. Tollal oli moes
rääkida rahvustest. Hegel kasutas laialt moes olevaid mõisteid. 9 Hegeli
jaoks on riik vabadus, vaimu on näha riigina. Vaim saab aru, mida ta teeb ja
on seega vaba.
Ajalugu on siis see, kui vaim saab teada, et on vaba. Tada saamine on
mõistuslik , s.t. ajalugu on siis mõistuslik. Mõistus on substantsiks, mille-
st ajalugu on tehtud. See eeldus tuuakse ajalukku sisse filosoofiast ja seda
9Kuid kus see vaim on? Kus te seda venelaste vaimu näete? (EL)
1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA
13
saab põhjendada filosoofias. Ainult selle toob  filos . sisse. Ilma selle ideeta ei
ole ajaloost kirjutada võimalik. Hegel oma ideid ei  põhjenda . Mis on mõis-
tuslik — ta ei seleta10.
Hegeli kirjutistes langesid mõistus ja Jumal  laias  mõttes kokku. Kui mõis-
tus on arenev, siis peab ka Jumal olema arenev. Sellist lähenemist aga kristlik
ideoloogia ei tunnista. Samas. . . teostades maailma arengut, õigustab Jumal
maailma olemasolu. Mõistus ja vaim läbivad teatavad astmed ning ülemine-
kud  ühelt  teisele. Ajaloos toimub progress — üleminek madalamalt tasemelt
kõrgemale. Hegeli arvates on astmed lineaarselt järjestatud, puudub harg-
nemise võimalus. Igal pool on printsiip, mis on ajalugu loonud rahva vaim.
Samas on see ka vabadus. Hegel ütleb, et olla vaim, tähendab olla vaba.
Vaim saab teada oma vabadusest Maailma-ajaloos.
Hegeli töö on religioonide kirjeldus koos natukese poliitikaga. Hegeli
vaim ei saa vabadusest kohe teadlikuks, see on protsess, mis on realiseeritud
inimestes. Siit tulenevad etapid11.
1. Idamaadel ei teatud, et vaim on iseenesest vaba — seal ei oldud vabad.
Teati, et üks inimene on vaba — see on vesiir, kaliif. . .  ülemus .
Ühe vabadus on aga despootlik, juhuslik. Kas  despoot  on tegelikult va-
ba? Loone arutleb pikalt ja jõuab otsusele, et ei ole, sest olles ainuke,
kes saab otsustada, ei ole tal võimalik saada informatsiooni otsusta-
mise  jaoks. Ta ei tea, mis maailmas tegelikult toimub.
2. Alles siis, kui mõned inimesed on vabad, saab vabadus hakata eksis-
teerima. Esmakordselt juhtus see vanas Kreekas–Roomas. Kuivõrd aga
orjad  jäid alles, oli see Hegeli arvates “juhuslik õieke”. Hiljem tulid
jällegi ainuvalitsejad, kelle puhul enam vabadust ei olnud.
3. Seda, et inimene on inimesena vaba, said esmakordselt teada gera-
maanirahvad  kristluses . Vabadus on vaimne looming, alguses teadsid
inimesed ainult religioosset vabadust. Nad arvasid, et neil on vaja va-
badusse saamiseks vahendajat — kirikut. “Õige vabadus tuli alles Mar-
tin Luteriga, kes ütles, et iga inimene võib ka ise Jumala poole  pöör -
duda.
4. “Nüüd” tuleb vabadus sisse juba ka ilmalikku haridusse. Ilmalikus ha-
riduses muutub vabadus kunstiks. Kirjanduseks, maalideks.
Mis on siis, kui vaim tahab minna järgmisse astmesse, aga inimesed ei
taha? Hegel  arvab , et vaim on kaval; ta sunnib inimesi tunnetega tegema
seda, mida vaim tahab. Need  rahvad , kelles vaim ennast ei realiseeri, on
10Inimene on teinud ju palju ebamõistuslikku. . . (EL)
11. . . aga need ei tulnud tal eriti hästi välja. (EL)
14
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
mitteajaloolised rahvad. Germaanlased on rahvaste tipp12. Hegel ei kutsu-
nud küll otsesõnu tapma, aga tema loogikas on selleks eeldused olemas.
On kartus, et selline ajaloofilosoofia sisaldab mittereaalseid nähtusi. Näit
vaim! Kuidas neist teada saada? Ilmutuse kaudu? Aga see võib olla erineva-
tel inimestel ju erinev? See ei ole kontrollitav. Kuigi meil on ühine kultuuri-
taust, räägib Jumal meile ilmselt erinevaid asju. Põhjuslikku seost üksikisi-
kul üldiselt ei ole. Sellist seisukohta, mis väidab, et vaim on olemas sõltu-
mata mateeriast, nimetatakse idealismiks. Objektiivne  idealism , essentsia-
lism — vaim tekitab mateeriat.
On rida probleeme. . . kui Hegelit lugeda, siis ta  teatab , kuidas asjad on,
aga ta ei küsi üldiselt küsimusi. Hegel teab, kuidas on. Vahel on Hegeli teks-
tis ka mõni küsimus, aga need on teenivad küsimused, mitte probleemsed
küsimused. Nad ananvad vaid Hegelile võimaluse “tõde” välja öelda.
Hegel samastab asju nimedega, juhtumeid nimedega. Juuras on see vist
vajalik. . . peab teadma, kas tegemist on kelmuse või rumalusega. Kunsti-
kriitika mõtleb sama moodi nagu  juura .
Samas on nimede kogum, nende  hierarhia  inimese poolt loodud. Kas
siis on õiget jaotust? Kas õige on jaotada isasteks–emasteks või inimesteks–
koerteks?  Klassifikatsioon  võib vahel mõnda asja lihtsustada, aga hierarhiat
seal ei ole.
Mis postuleerimisse puutub, siis. . . tuleb uus inimene ja kui ta piisavalt
veendunud häälega räägib, siis inimesed kuulavad teda. Alguses oli Hegel,
siis tuli  Nietzsche . Vaimustatult rääkimine ei ole siiski teadmine ega tõestus.
Hingestatus sõltub ka situatsioonist, kus viibime. Kelle jaoks oli näiteks II
maailmasõda  Suur  Isamaasõda ? Venelaste jaoks küll, kõigi riikide jaoks aga
kindlasti mitte.
Hegeli käsitlusmeetod on spekulatiivne — ta toob näiteid ja definitsioo-
ne, aga ei põhjenda.
XX sajandi esimesel poolel oli selline filosoofiline koolkond nagu loogi-
lised positivistid. Nende jaoks oli Hegeli filosoofia verifitseerimata mõtete
kogum e mõttetus. Need ei olnud valed, nad olid lihtsalt mõttetud  väited .
Verifikatsioon on  protseduur , mis võimaldab kindlaks teha, kas väide on
õige või mitte. Copernicus ei saanud kindlaks teha, kas tema teooria on õige
või mitte. Selleks puudusid siis lihtsalt vahendid. Järelikult oli tema teooria
mõttetu. Ptolemaiose teooria oli vale, aga mõttekas.
Popperi ajal asendus “mitteverifitseeritav” sõnaga “mittevalsifitseeritav”.
Oluline  täiendus  on see filosoofide jaoks üldmõistete pärast, mida on lõpma-
tu hulk.  Valsifitseerimine  tähendab, et ümberlükkamiseks on vaja vähemalt
ühte kummutavat näidet.
Popperil oli veel sihuke spetsiifiline termin nagu historitsism — õpetus,
kus lõpp-punkt määrab tema poole liikumise.  Sealjuures  on lõpp-punkt kas
12Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste  koolkonda  —
stalinlased ja hitlerlased. (EL)
1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA
15
ülemine või alumine tipp13. On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab
asja14.
Kõik teoloogilised  arutlused  on vaieldavad. Hegel kasutab mõisteid He-
geli moodi. Hegel arvab sõnade kohta teadvat, kuidas neid kasutada ning
kui rahvas kasutab teisiti, siis ta  eksib . Tuleb silmas pidada, kuidas mõisteid
kasutatakse — kas väärtustavalt või täpsustavalt. Mida näiteks tähendab
“suur”?
Igatahes ei saa ajalugu uurida lähtuvalt Hegeli spekulatsiivseist käsitlus-
test. Kui asjale on pandud õige nimi. . . noojah. . . mis sest nüüd kasu on?
“20 tuhandes ljöös vee all” on teener, kes klassifitseerib. Kui  professor  ütleb,
millise kalaga on tegemist, siis tema nimetab kohe täis nime15. Aga nii nagu
see asi  Hegelil  on, see ei tööta. Kuigi vahel on seda siiski ajaloos vaja.
Hegeli arutlus on oma loomult  teoloogia . Loogilise arutlusega ei saa teo-
loogiast tuletada kõiki järeldusi. Selle tõestasid ära 20. sajandi loogikud.
Igast korralikust  süsteemist  ei saa tuletada kõiki õigeid  väiteid . Mittekorra-
likust ei saa muidugi midagi. . . Kui vabas ühiskonnas asub teoloogia ühes
lahtris, siis  kunst  on teises ja teadus kolmandas. Inimene võib valida, kuhu
ta läheb. Kõike korraga ei saa kunagi. Probleem tekib siis, kui need sahtlid
segi aetakse. Tegelik  arheoloogia  ja piibliarheoloogia on erinevad asjad. Kas
Tartu Ülikooli on näiteks vaja piibliarheoloogia õppetooli? Kui ei ole mingit
võimalust Jeruusalemma ja Palestiinasse kaevama minna, siis ei ole. Piibel
ja  religioon  peavad siiski ajaloost eraldi asuma.
Kuivõrd Hegeli õpetus lahterdatakse16 teoloogiaks, ei ole seda võimalik
võtta ajaloo uurimise aluseks. Ajalugu ei saa lähtuda religioosseist eeldusist
kuigi ta võib olla religioosne.
Hegel kõlbab hästi autoritaarse võimu ideoloogiks — “kõige kvalifitsee-
ritum isik ütles. . . ”  Arukus  ja mõistus ei ole siiski samad asjad. Juristidele
vahel selline mõtteviis sobib. Seadus, seadusandja ja valitsus sobivad  üli -
maks autoriteediks, aga kes võiks olla teaduse puhul see, kes ütleb, kuidas
asjad on? Loomulikult on ka  teaduses  praktiliselt olemas oma autoriteedid,
aga neid tuleb kuulata sellepärast, et neil on sageli õigus, mitte sellepärast,
et asjad oleksid nii, sest nad on seda ütelnud. Sellise autoriteedi väidete
õigsust annab kontrollida.
19. sajandi algusse Hegel siiski sobis. Kas  kirik  ja mõis ja riik on hea
või mitte? Sel perioodil oli vaja korda kinnitada. Usk mitmeisse pikka ae-
ga kestnud nähtustesse oli seoses toimunud sündmustega kadunud. Nagu
siiski hiljem selgus, oli Hegeli sõnadega edukalt võimalik ka sama võimu
kukutada — nagu näiteks Marx seda tegi.
Ajaloo uurimise seisukohalt — aga tegelikult ka filosoofia seisukohalt —
oli Hegel umbtänav!
13. . . ekstreemum? (M)
14Üks Eero Loone kolleeg usub sellesse siiamaani. muie
15“Hee-hee-hee...” (EL)
16Ta ise? (M)
16
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
1.8
A. J. Toynbee
Toynbee tahtis kindlaks teha empiirilise uurimisega suured seadused aja-
loos . Ta alustas pärast I maailmasõda ja lõpetas pärast II maailmasõda.
Toynbee kirjutas tsivilisatsioonidest. Tegelikult oli selline mõiste käibel juba
ammu . Loomulikult oli Toynbee kirjutises pisemaid  faktilisi  vigu, sest sisuli-
selt tegi üks inimene ära töö, millega nõuk. Venemaal tegeles 5000 teadlast.
Tema saadud tulemust see siiski ei muuda.
Toynbee küsib, mis on ajaloo uurimise objekt. Kas need on Inglismaa,
Prantsusmaa ja Venemaa? Ei! Nad on omavahel liiga tihedalt seotud. Ühik
peab olema midagi sellist, mis on  muust  maailmast sõltumatu, midagi, mi-
da kõik ülejäänu ei mõjuta. Toynbee arvab, et üheks  selliseks  ühikuks on
Lääne-Kristlus. Ühik on  tsivilisatsioon . See ei välista muidugi, et üksikus
töös vaadeldakse väiksemaid ühikuid, aga tsivilisatsioon moodustab piirid.
Toynbee vastandab tsivilisatsiooni primitiivsele ürgühiskonnale. Tsivili-
satsioon on  dünaamiline  ja arenev, ürgühiskond on staatiline.
Tsivilisatsioon on tervik, mis teisi eriti ei mõjuta ja mida ennast eriti ei
mõjuta teda ümbritsev. Toynbee eristab üle 20 tsivilisatsiooni. Tsivilisatsioo-
niastmeis on  tsivilisatsioonid  teatud mõttes paralleelsed. Eksisteerivad ka
sekundaarsed ja tertsiaalsed tsivilisatsioonid;  ajutised  tsivilisatsioonid. Va-
hel jääb tsivilisatsioon oma arengus seisma ja ei käi kogu teed läbi. Ta toob
näitena juudid17. Ega kogu see arutlus väga  primitiivne  ei olegi.
Kuidas tsivilisatsioonid tekivad? Toynbee arvates mingi  väljakutse  tule-
musena. Tsivilisatsioon on inimeste vastus situatsioonist tingitud väljakut-
sele. Iga tsivilisatsioon on  unikaalne , aga protsessid on sarnased. Toynbee
arutlustes on sarnasust ajaloolise sotsioloogiaga. Näiteks Egiptuses oli väl-
jakutse looduslik. Maad hakkasid kõrbestuma ning inimesed pidid kusagilt
toitu leidma. Lahenduseks oli Niluse oru kasutuselevõtt. Väljakutse ei pea
olema alati looduslik, aga nii oli see enamasti esmaste tsivilisatsioonide pu-
hul. Järgmised põhjused olid juba sotsiaalsed.
Toynbee arvates peab väljakutse inimestele, mis tsivilisatsiooni tekitab,
olema piisava tugevusega. Kui elu on liiga kerge ja hea, siis väljakutset ei
ole ja tsivilisatsiooni ei teki18. Näiteks Prantslastel oli Mississipu suudmes
liiga mõnus elu ja nii ei tekkinud seal tsivilisatsiooni. Lahendus tuli hoopis
inglastelt, kes elasid Bostonis, kus ikka talv ka oli.
Samas peab esitatav väljakutse olema lahendatav. Ka liiga tugev välja-
kutse ei too kaasa tsivilisatsiooni teket. Optimaalne väljakutse on selline,
millega on võimalik hakkama saada ning mis toob omakorda pärast lahen-
damist kaasa uue probleemi.
Hoolimata erinevaist väljakutsetest, on arenguetapid sarnased.
17. . . kes solvusid selle peale, kui neid arengus peatunud tsivilisatsiooniks nimetati. (EL)
18See on tore mõte, mille kallal mängida. Kui ma usuksin kogu sellesse väljakutsejuttu,
ja tsivilisatsioonide universaalsusse mõtlemise alusena, siis kas meil ei ole praegu mitmeid
heaoluühiskondi, kus just ongi elu liiga hea, kus puudub väljakutse. . . (M)
1.8. A. J. TOYNBEE
17
Väljakutseile lahenduse leidja on  loominguline  vähemus. Mass tuleb liht-
salt kaasa. Loominguline  eliit  ei pruugi erinevate väljakutsete puhul jääda
samaks. Ta võib vahetuda. Loomulikult loominguline eliit ka valitseb.
Mis on kasvu kriteeriumid? Toynbee arvates saab rääkida kahest viisist.
Välimised  väljakutsed asenduvad sisemistega. Teine muutus võiks eestikeeli
kõlada kui vaimsustumine. Kõrgemad väljakutsed on üha vaimsemad.
Toynbee oli pessimist ja väitis, et kõik tsivilisatsioonid on tänapäevaks
kasvu lõpetanud.
Allakäigul on 2  etappi :
1. Tsivilisatsiooni  murdumine , mille puhul ei ole enam loomisvõimelist
vähemust, aga mingi rühm üritab teistele endiselt oma tahet peale
suruda. Järele jääb võimuvähemus.
2. Peale murdumist algab  lagunemine , mille käigus laieneb lõhe valitse-
va kihi ja ülejäänud elanikkonna vahel. Lagunemine on kogu protsessi
kõige pikem osa, mis lagunemise-kogumise tsüklitest. Lõpliku hävin-
guni on umbes kolm-pool tsüklit.
Lagunemise käigus muutub enamus prolletariaadiks — see võib ol-
la nii sisemine kui välimine. Näiteks Helleenilises tsivilisatsioonis olid
orjad siseprolletariaadiks, barbarid välimiseks. Väljapääs tuleb ainult
siis, kui siseprolletariaadi  hinges  on piisavalt suur ressurss uueks kas-
vuks.
Umbes seitsmendas-kaheksandas köites kaheteistkümnest hakkab Toynbee
huvi tundma — mis mõte kõigel sellel on. Toynbee arvab, et lagunemise
kannatustes progresseerub inimkond jumalateadmises. Lõpuks toimub mu-
tatsioon, kus tsivilisatsiooni asemele tuleb universaalkirik. Lõpuks hakkab
Toynbee leiutama universaalkirikule vajalikke palveid19.
1.8.1
Kriitika
Tsivilisatsiooni mõiste on tegelikult täpsemalt määratlemata, ebamäärane.
Ka ürgühiskond areneb ju. . . vastasel korral ei oleks saanud sealt kuidagi
tsivilisatsiooni tekkidagi.
Isoleeritus. . . erinevate kirikute kontaktid on ju väikesed küll, aga tege-
likult nad ikkagi eksisteerisid. Tsivilisatsioonid kauplesid, sõdisid, suhtlesid.
Isegi usk liikus. Näiteks  budism . Kogu  kontseptsioon  jääb ikkagi piisavalt
ähmaseks — millega meil ikkagi tegemist on tsivilisatsiooni puhul?
Väljakutse. . . Pieter  Geyl  hakkas põhimõtteliselt uurima Põhja-Ameerika
näidet. Inglise laevastik oli lihtsalt teistest üle. Nemad dikteerisid, kes mere-
del sõitis, kes mitte. Ei Prantslastel, Hollandlastel ega Hispaanlastel ei olnud
19“Hee-hee-hee. . . kujutage ette, vanasti oli mul mõni selline meeles. . . seal pöördutakse
korraga nii Jehoova kui Allahi poole.” (EL)
18
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
sel’ perioodil võimalik midagi ütelda. Geyl väitis, et tegelikult need “ideaal-
sed tingimused” ei lugenud just kuigi palju.
Väljakutse, mille lahendamine tekitab uue probleemi ei pruugi samas
olla ideaalne. Kas see on üldse hea, et uus probleem tekkis, kas see, et ta
lahendati, teeb ta ideaalseks?
Nagu näha, oli võimalik väide ümber lükata nii ajalooliselt kui filosoofi-
liselt.
Hegeli teooriad olid spekulatiivsed, Toynbee oli empiiriline. . . lisame veel
ühe empiirilise teooria. . .
1.9
Karl Marx
Tema puhul on probleem, et keegi ei tea enam täpselt, mida Marx tegelikult
ütles, sest sellest on lihtsalt liiga palju interpretatsioone. Kindlasti oli Marxi
loomingus mingeid arenguetappe ja see teeb asja veel keerulisemaks. Meil
on harjutud Marxi loomingut käsitlema ühtse  tervikuna .
On siiski ajalooline sotsioloogia, mida võib Marxi puhul suhteliselt sel-
geks teemaks pidada. Isegi külma sõja ajal pidasid  ameeriklased  Marxi üheks
sotsioloogia rajajaks.
Marxil oli üks suur pluss — tuhanded ajaloolased said pikka aega pal-
ka Marxi teooriate kontrollimise eest läbi terve ajaloo. Loomulikult ei ela-
nud need eriti kaua, kes seda kiiresti kritiseerima hakkasid. . . 20ndatel–
30ndatel oli tõesti terve hulk ajaloolasi, kes sellesse teooriasse uskusid.20
Oli muidugi mingi hulk inimesi, kes pooldasid seda võimu, pärast ei olnud
aga enam eriti kritiseerijaid. Samas ei ole ühelgi ajalooteoreetikul olnud aja-
loos nii head võimalust.
1.9.1
Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast
Marxi põhi-idee kohaselt ei ole ühiskond juhuslikult kokku pandud. See
koosneb kindlatest pakkidest, millest üks pakk on seotud  teisega . Ühiskonna
ajalugu on nende pakkide asendumise lugu. See toimub inimeste tegevuse
tulemusena. Kuigi inimesed ei pruugi sellest alati aru saada, on tegevusväli
neile ette antud. Loomingulisus on — erinevalt Hegelist — siiski olemas.
Mingi sarnasus on Marxil ja Toynbee’l.
Pakk koosneb majandusest, ideologiast ja administratsioonist. Marxi jär-
gi oli poliitika olemas ainult riigi olemasolul. Ürgühiskonnas ei olnud polii-
tikat olemas ning tulevikus ei pruugi ka olla.
Keegi Buhhajev väidab millalgi, et teadus kuulub ka poliitikasse. Marxil
endal teaduse jaoks nagu õiget kohta ei ole; rahvustel ka ei ole. Ennus-
20Loomulikult oli ka Alexander II loll — hea mäluga, aga loll. . . Kui juba tema kuulutati
pühakuks, siis peab pühakuid küll väga palju olema. (EL)
1.9. KARL MARX
19
tatakse ainult, et rahvused kaovad ära, tekib ülemaailmne kultuur. Hiljem
jagunesid marksistid rahvuse küsimustes mitmesse erinevasse leeri.
Seega ei haara marksism kogu ajalugu, küll aga ühte suhteliselt suurt
tükki .
Marxil on spetsiifiline majanduse käsitlus, mis kaasab tootlikud jõud ja
tootmissuhted. Loone kasutab siin just neid Marxi oma termineid. . .  Toot -
missuhted on majandus ja kaubandus. Marx taipab, et need vahekorrad on
ajaloo jooksul olnud erinevad. Marx rõhutab peale nende veel  tootlike  jõu-
dude tähtsust — tehnika, töölised21. Aurumasinaid hakati ikka siis  tootma ,
kui seda juba piisavalt täpselt teha suudeti. Muide — esimene  aurumasina -
tootja oli kahurivabrikant.  Tööriistad  on tõesti üks suur hulk tootmisest, ar-
heoloogia jaoks on see ka üks olulisemaid sihte. See on oluline idee, mis
alles 19. sajandil välja öeldi.
Marxi täiendav idee seisneb selles, et tootmisviis (jõud + suhted) moo-
dustavad  omaette   paki .  Intuitiivselt  on see mõistlik. Loone arutleb ürgühis-
konna ja koriluse  teemadel  — investeeringuid ei ole sellises olukorras mõtet
teha.
Need asjad on tõesti mingil moel oma vahel seotud.
Idaeuroopas tähistati seda skeemi sõnaga “ühiskondlik-majanduslik for-
matsioon”. Prantsuse 20. sajandi marksistid tähistasid ka kogu seda blokki
sõnadega “tootmisviis”. Sõna “formatsioon” tähistas nende puhul üksikut
ühiskonda, mille jaoks Marxil endal sõna ei olegi.
Seni ei olnud  teoorias  midagi spetsiifilist ajaloo jaoks. Selles teoorias si-
saldub siiski osa, mis käsitleb plokkide või formatsioonide vahetumist. Selles
osas vastatakse ka küsimusele, miks nad üldse vahetuvad. Teooriast tuleneb,
et kõik tootmissuhted ei ole kõigi tootlike jõudude tüübi juures võimalikud.
Tootlikkus  on  mõõduks  — selline idee on küll intuitiivselt lihtsalt hoomatav,
aga tegelikkuses on see väga keerukas. Idee poolest peaks nagu tegemist ole-
ma mingi toodangu hulgaga tööjõukulu kohta. Kui aga täpsemalt vaatama
hakata, tuleb kohe mängu ka tööjõu intensiivsus. On tohutult palju asju, mis
seda mõjutavad. Üks toodab Rolls Royce’, teine Forde. Kas siin saab panna
toodetud autode arvu kõrvuti?
Vaatamata kõigele võime väita, et tööjõu intensiivsus on tänapäeval suu-
renenud22
Marxi teoreetiline panus seisneb selles, et kindla tootluse juures on või-
malik vaid kindlad tootmissuhted. Kui nad avastatakse valel ajal, ei hakka
nad tööle. Näiteks kui ameeriklased avastasid arengumaadesse vilja lootuses
seal näljahäda leevendada, olid lõpuks vilja jagajaiks ikkagi kohalikud üli-
kud. Nad läksid rikkamaks ning vaestele ikka alati ei antud. Antiikmaailmas
21On ju ikka vahe, kas millegi tootmiseks kasutatakse pihukirvest või mootorsaagi. . . prae-
gugi ei saa igale töötajale  igat  tööriista kätte anda, sest need on liiga täpsed. Nende kasuta-
miseks peab  kaine  olema. . . (EL)
22Tegelikult on see ikka vaieldav, pigem tekib küsimus, kas selline määratlus on üldse
mõistlik. . . (M)
20
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
oli odavam eksportida käsitöölist kui tema toodangut.
Sama arutlusskeem võiks olla rakendatav ka teiste teooriate korral. Võib
küsida:
• Kas inimesed leiutavad alati uue majandussüsteemi? Marx arvab, et
leiutavad, aga ei seo oma teooriat selle oletusega.
• Kas töö  tootlikus  õuseb alati? 19. sajandi üldine veendumus oli, et
laias laastus tõuseb. Taas — teooria ei ole sellega seotud. Kui juhtub
nii, siis juhtub. . .
Teine teooria väidab, et ühiskonna tootlikkus ei kasva, kui me uut toot-
misviisi ei leiuta. See ei olegi nii rumal, sest sotsiaalantropoloogid on mõõt-
nud erinevaid ajakulusid. Kui koguda oli raske ja elamiseks piisas 3–4 tun-
nist, siis milleks rohkem tööd teha — mõtlesid  kütid - korilased  ning pidasid
iga  lastud  mammuti juures nädala pidu.23
Millised majandustüübid on olemas? Marx jätab selle küsimuse empiiri-
liseks. Ta arvab, et seda ei olegi võimalik loogilisel teel lahendada.
Kust me teada saame,  millisele  tüübile milline tootlikkus vastab? Aja-
loolaste jaoks on see suhteliselt lihtne küsimus. Võtame kaks ühiskonda ja
võrdleme. Üks ühiskond liigub kiiremini edasi kui teine. . . Venemaal vaatab
tsaar  aurumasinat ja ütleb, et tublid poisid, aga orjade  tööjõud  on odavam.
Inglismaal võetakse kohe kaevandustest vee pumpamiseks kasutusele. Tege-
likult on see kõik tagantjärele tarkus, ilus oleks ikka kui saaksime ette öelda,
millal muutus vajalik on.
Teatud ideed ju on. Suunavad ajaloolast küsima, et miks ja kuidas see
juhtus. See omab uurimise  seisukohast  mingit mõtet. Aga mis on siis, kui
leiutatakse ainult uued majandussuhted, mitte riigikorda? Marx väidab, et
ikkagi tuleb kõik komponendid leiutada, sest muidu ei hakka asi tööle.
Marx nimetas algselt nelja formatsioonitüüpi. Järgmine võiks olla kasvõi
kommunism , aga ta jätab selle siiski empiiriliseks küsimuseks. Marxi poolt
nimetatud formatsioonid on
1. Aasialik
2. Antiikne
3. Feodaalne
4. Kapitalistlik
23Loone arutleb kääpa kuhjamise teemadel. . . püramiidi ikka nii ei ehita. Kui inimesed
tulevad kokku ja leiavad, et külavanem on juba niigi maha maetud. Samas võimaldab tsent-
raliseerimine ka vaeses riigis ilusaid ja huvitavaid asju teha. Näiteks  Moskva  metroo — mujal
sellist muidugi ei olnud. . . (EL)
1.9. KARL MARX
21
Ülemist punkti sellel teoorial ei ole, olgu tüüpe kuivõrd palju tahes.
Sellele vädavad rohelised vastu, et see kõik ei saa nii olla, sest loodus ei
luba lihtsalt lõputut majanduskasvu. Aga see ei ole üldse  vastuväide , sest
Marx ei väida, et kasv toimub — ta lihtsalt peab seda võimalikuks.
“Aasialikku” nõukogude ajal muidugi ei õpetatud koolis. 1938. aastal
ilmub NLiidus nimetu  autorite  kollektiivi poolt ÜK(b)P ajaloo lühikursus.
Metoodiliselt on see  suurepärane  raamat — ainult üks pisike viga on tal. . .
faktid on kõik valed24. Järeldused muidugi sellest tulenevalt ka.
Seal on sees § dialektilisest marksismist25. Seda on võimalik identifitsee-
rida, sest sama peatükk sisaldub selle aasta Stalini kogutud teostes. Selles
raamatus on sees juba 5 formatsiooni ning seda pidid õppima kõik keskkoo-
liõpilased, üliõpilased, töötav rahvas. . . Siis olid veel mitmed nimed sees —
nagu Trotski — need hakkasid hiljem Bre˘
znevi ajal kaduma.
Kui Marxi käsikirjad trükis ilmusid, oli täiesti ilmne, et Aasialik ja Antiik-
ne on erinevad. See ei olnud juhuslik, see oligi Marxi teooria. Tekkis küsi-
mus, kellel on õigus — kas Marxil või Stalinil. Õnneks tuli  vahepeal  sõda ja
selliseid küsimusi mõnda aega ei esitatud. Kui aga sõda läbi hakkas saama,
hakati välja andma vahepeal seisma jäänud õpikuid.  Idamaade  õpiku ees-
sõnas tsiteerib Avdjejev pikalt Marxi (see oli ju kohustuslik). Avdjejevi õpik
sai Stalini preemia, samas erines see aga Stalini poolt kirja pandud teooriast.
Nüüd seisti küsimuse ees — üht on  Stalin   öelnud , teise heaks kiitnud — mil-
lest  lähtuda? Uues väljaandes teeb aga Avdjejev eessõna põhjalikült ümber.
Marxi tsitaadid jäävad küll alles, aga nad on tükkideks lõigatud ja ümber
tõstetud niiet tegelikust sisust ei ole võimalik aru saada. Ajaloolased  leidsid
allikad  tsitaatide  järgi siiski üles.
Rahutuks muutusid ajaloolased alles  60ndate  aastate lõpus, kui kõigile
oli selge, et Stalini 5-ühiskondliku tüübi skeem ei vasta tõele. Orjanduslikku
korda selles mõttes nagu me seda praegu mõistame mõnel pool ei olnud —
orjad aitasid küll kodus, aga põldu ei pidanud. See tähendab, et nad ei olnud
peamine  tootlik  jõud. Käsitöös ka mitte. See oli ikka juba probleemne ano-
maalia. Teine suur anomaalia seisnes selles, et 18.-19. sajandil oli Ameerikas
orjus . Esitatud skeemi kohaselt ei oleks seda kuidagi tohtinud olla. Orjus pi-
di esinema ikka enne feodalismi. . .
1.9.2
Marxi teooria teaduslikkus
Marxi teooriat tuleb siiski pidada teaduslikuks, sest faktidega oli võimalik
asju ümber lükata. See on teadusliku teooria tunnus. Hegeli teooria puhul
ei ole midagi võimalik ümber lükata, sest ta ainult väidab. See ei ole teadus-
lik. Toynbee puhul võivad raskused tekkida. Marxi teooria oli ümberlükatav.
24. . . ee-inoh, kõik ikka muidugi ei ole kah. hee-hee... Lenini sünnipäev on ikka õige ja mõni
pisiasi veel hee-hee (EL)
25materjalism? (M)
22
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
Kontrolluuringud on kestnud aastakümneid ja mitmeid väiteid ongi ümber
lükatud.
Kõik seniräägitu oli seotud hulga probleemidega. Väljapääs seisneb loo-
bumises üks-ühesest lineaarsest järjekorrast. Vene kirjanduses pakuti välja
järgmine skeem. . . 26
See variant ei ole Marxi teooriaga kooskõlas, aga mõni keerulisem võib
olla. Marxi puhul on formatsioonid seotud tootlike jõududega. Kui Hiinas
ja Jaapanis oli või on  kapitalism , siis vähemalt sellel skeemil on Aasialikku
formatsiooni peetud umbtänavaks. Aga kuidas eristada umbtänavat pikalda-
sest arengust? Võime  konstrueerida  mitmeid skeeme, mis küll Marxi ajaloo-
käsitluse seisukohalt klapivad, aga on kommunistliku õpetuse seisukohalt
kahtlased.
Muidugi tekib küsimus — kas on mingi võimalus otsustada, kas ühiskon-
na arengut peaks kirjeldama lineaarse või keerulisema skeemina. Marxi ja
tema järglaste teooriad sellele küsimusele vastust ei anna.
Keerulisem skeem oleks sellepärast hea, et ta lõhub ära arvamuse na-
gu  toimuks  kõik järjekorras. Üks teooria  visand  on olemas. Mõned jupid on
kontrollitud, mõned valed. Põhimõtteliselt võib kogu Marxi teooria jagada
kolmeks suureks komponendiks, mis sõltub tootlike vahendite omandiküsi-
musest.
Nähtavasti oli üks suur murrang üleminek karjakasvatusele. See ei too-
nud siiski kaasa administratsiooni ideoloogia üleminekut. Teine selline “tüli-
kas” pööre oli tööstuse tekkimine. See oli inimeste tootlikuse kasvu seisuko-
halt tõesti suur  muudatus . Võibolla tõesti, et kommunism tuleb, kui kunagi
on toimunud uus suur tootlikkuse kasv2728.
On selge, et tootmises on olnud 3 suurt etappi, aga seal võib olla olnud
ka väiksemaid astmeid.
Põllumajandusliku arengu  variantide  üle on ajaloolased mõelnud. . . John
A. Hall on Kellneri järgijana mõnesid neist kirjeldanud. Halli nägemus on
üsna teaduslik, põhineb  ajaloolis -sotsioloogilisel pinnal29. Hall ei tegelnud
tööstusliku  ega põllumajandusliku korra  eelse  ühiskonna teooriatega. Het-
kel pole märgata ka ühtegi suurt nime, kes teooriat edasi arendaks30
26 . . . eeei, see ei ole muidugi ainus väljapakutud skeem. (EL)
27Iseenesest ennustatakse ju infotehnoloogiate kasutuselevõtu ja virtuaalse  maailmaga
tekkega seoses majanduses päris suuri muutusi. Vähenevad transpordivajadused, toimub
globaliseerumine. Väitlemata teooria plusside või miinuste üle oleks päris huvitav teada,
mida see kõik endaga kaasa toob. (M)
28Ei tea. . . (EL)
29Kui  kellelgi  kätte satub, siis tema teoseid võib täitsa lugeda. (EL)
30 . . . eeinoh, neid väikesi ikka on, aga keegi ei võta eriti põhjalikult ette. (EL)
Peatükk 2
Ajalookirjutamise areng
Seni oli juttu protsessist, aga omaette küsimus on, kuidas me ajalugu uuri-
me.
Paljud autorid panevad ka need inimesed, kes jutustavad ajaloosünd-
mustest, ajaloolaste hulka. Sellise kirjutamise puhul aga ei saagi küsida, kas
midagi on juhtunud. Teistsuguse käsitluse korral võime siiski muutustest
rääkida.
Collingwoodi järgi ei ole siiski iga minevikust kirjutamine ajalooga tege-
lemine . Ajalugu tekkis tema arvates Kreekas — esimene ajaloolane oli He-
rodotos. Ta hakkas  otsima  tõde selle kohta, millest sai alguse Kreeka-Pärsia
sõda.  Herodotos  kirjeldab inimeste  tegusid  ja tal on oma meetod — tun-
nistajate küsitlemine. Sealjuures ta mitte lihtsalt ei küsitle, aga otsib neist
vastustest  ka tõde nagu seda kohtus tehakse. Selline meetod teeb muidugi
ajaloo lühikeseks. Ainult ühe inimpõlve mälu. . .
Collingwood väidab, et hellenismis võeti kasutusele ka varasemate au-
torite uurimuste laenamine. Kokku korjati inf nii selle kohta, mis oli olnud
viimasel ajal kui kasutati teiste poolt kokku korjatud materjale varajasemate
sündmuste kohta. Collingwood teeb vahet ka selle vahel, mida  kreeklased -
roomlased tegid ja mida nad oma tegudest rääkisid.
Platoni jaoks ei ole ajalugu üldse distsipliinina olemas. Aristotelese jaoks
aga oli ajalugu poeesiast alam liik. Tõeline teadmine on püsiv, muutuva koh-
ta käis sõna “arvamus” — mõtlesid kreeklased. Siis ajalugu ei olegi tedmine,
kuigi on mõtlemisharjutusena kasulik.
Keskajal Collingwoodi arvates Euroopas ajalugu olemas ei olnud, sest
kroonikakirjutajad kirjutasid ainult seda mida teadsid või arvasid teadvat.
Näiteks ülistasid Jumala au.
Collingwoodi arvates tekkis ajalugu teist korda distsipliinina alles 17.–
18. sajandil. See toimus kahel viisil:
käärid -ja- liim  — Ajaloolane otsustab, mida ta teada tahab ja  kogub  kõik
väited selle kohta kokku. Need puudutavad paljusid asju, aga ajaloo-
lane  teeb neist valiku, liites need, mis puudutavad otseselt tema poolt
23
24
PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG
uuritavat teemat. Vahetevahel käivad mõned väited üksteisele vastu
ning siis peab ajaloolane tegema valiku selle kohta, milline alles jätta
ning mis välja  visata . See toimub usaldusväärsuse hindamise teel.
Aga kas propaganda on  usaldusväärne ? Kuidas on osa usaldusväärne?
Sõja ajal seati eesmärgiks, et BBC ei tohi uudiste osas valetada enam
kui 5%. Tulemusena kuulas Goebels BBC-d. Teistel muidugi kuulata ei
lubatud, aga ise kuulas.
Messopotaamias oli kombeks dateerida olulised sündmused vanemate
valitsejate järgi, sest vana asi oli õige.
Mis on usaldusväärne — küsib Collingwood. Oluline ei ole mitte usal-
dusväärsus vaid see, mida tekst tõendab. Loomulikult ei olnud palud
ajaloolased sellise asjaga rahul ja hakkasid välja mõtlema lahtreid.
Vaatamata rahulolematusele “käärid-ja-liim” meetodiga ei olnud see
väljapääs.
teaduslik ajalugu — Ajaloolane vaatab jäänuseid, aga tema ülesanne on
avastata, milline oli see  minevik , kust sellised jäänused tekkida võisid.
Ta loob minevikupildi vaadates jäänuseid. Ta mängib tõendite põhjal
minevikku läbi. Jäänused figureerivad tõenditena.
Tuntud ajalookirjutaja E. Bernheimi järgi on aga olnud kolm etappi:
referatiivne ajalugu — näiteks Herodotos sellega tegeles. Osaliselt uuri-
mine, osalt kirjeldamine. Olulisel kohal olid eetilised eesmärgid või
olukorra faktiline meelespidamine ja tähelepanuväärsete sündmuste
jäädvustamine.
pragmaatiline   ajalookirjutus  — kirjutati, et saada juhtnööre praktiliseks
tegevuseks. Näiteks  Tacitus . . .
Bernheim kahtleb, kas need 2 esimest astet oma uurimismeetoditega
on ikka  teaduslikud .
geneetiline ajalookirjutus — teadmisi saadakse nähtuste tekkest, kuidas
arenes ja mida kujutas. Nähtust uuritakse selles keskkonnas, kus sünd-
mused toimusid. Bernheim väidab, et üleminek sellele lähenemisele
toimus 18.-19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka  uurimismeeto -
did.
Historiograafia teke on seotud rea kontseptsioonidega. . . Kõigis neis ise-
loomustatakse ajalookirjutust peamiselt kahe tunnuse järgi — eesmärk ja
meetod.
Enne edasiminekut teeme ühe põike — Hiina ajaloo uurija Nikolai Kon-
rad kirjutas raamatu pealkirjaga “Ajaloo mõte”.  Konrad  ise on etniliselt kaht-
last päritolu, tema kohta võiks ütelda. . . venesakslane. Konradil on üks ar-
tikkel Hiina ajaloolasest  Sima  Qian’st. Puudub vahe minevikust teatamise,
25
väärtustamise ja uurimise vahel. Miks ta nii teeb? Kas ta ei olnud Collin-
gwoodist  kuulnud ? Konrad on tüüpiline 19. sajandi humanist, aga ajaloofi-
losoofiat ta ei  tundnud  ja küsimusi ta esitada ei osanud. Konrad eeldab, et
iga ajaloost kirjutaja on ajaloolane.
Eesmärk on teadmine. Antiigis oli see olemas, keskaja kohta võib vaid
oletada, et nad teatavad tuntut. Millalgi keskaja lõpus teadmine eesmärgina
siiski tekkis taas.1 Lorenzo Valla pidas teiste humanistidega pikka kirjavahe-
tust — kas kirjutada tuleb kõigest või ainult sellest, mis on sobilik. Ei ole
näiteks sobilik kirjutada sellest, et kuningal oli kõht lahti2 Valla väitis, et kui
me räägime ainult sobivatest asjadest, siis me võltsime.3
Teine asi, mis toimus ja võttis pikka aega, oli loobumine teoloogilisest
maailmapildist4. Piiblijutud võeti ajalooraamatute koosseisust välja. Hakati
looma ilmalikku maailmapilti. See tähendas teadmiste hankimist.
Teadmine  luuakse  usaldatavate protseduuride alusel. Kreeklastel olid
protseduurid. Kas nad tegid ka oma ajaloo  uurimisel  maksimumi? Keskajal
ilmselt korrektset meetodit ei olnud.  Imed  olid läbisegi tõestisündinuga5.
17.–18.»sajangil tehti algust allikate autoriseeritud ümberjutustamisega.
Collingwood nimetas seda kääride-liimi meetodiks. Tõlgendamine oli mee-
levaldne. Murrang toimus 19. saj keskkohas, sest selleks hetkeks olid välja
kujunenud peamised allika-kriitilised ideed. Ajaloolased õppisid looma indi-
viduaalset vaatluspilti.
Järgmine tekkinud küsimus oli — mida nii saadud faktidega edasi teha?
Kujundlik jutustus, teadmine ja kunst, väärtustav interpretatsioon — olid
mõned võimalused. Väärtustest teada saamiseks puudub praegugi meetod6.
Kuivõrd  emotsioonid  on meil kõigil, on ka väärtused, aga need on isiklikud.
Teadmistega on nii, et alates 19.»sajandi keskpaigast tänapäevani on aja-
loouurimised suuremate teadmiste saamise põhjuseks.7
1Jääb mulje, et ajaloolane peabki uurima. Ta omab vahendeid ning selgitab välja tõe. . .
aga mis siis, kui tegelikkus ongi juba täies  mahus  dokumenteeritud? Loomulikult ei saa sellist
asja olla, aga siiski — kas ajaloolase töö ei tulene “suurest õnnest”, et inimkond tegelikult
oma tänapäeva ees mingit aukartust ei tunne? (M)
2Nojaa. . . (EL) mõtiskleb.
3Tänapäeval toimub teist sorti võltsimine.  Kirjutatakse  nimelt sellest, mida rahvas ostab.
Kirjutatakse kuritegudest jne jne. Kui vaadata ajakirjanike tööd lähedalt, siis on see küll tege-
likkus , aga väga-väga kõveras peeglis. Kas Valla kirjutas oma kuninga või endiste kuningate
peale mõeldes? Kui ajaloolane uurib tulevikus tänapäeva, kas ta oskab hinnata seda pildi
moondumist turujõudude jms käes? (M)
4Hmh, teoloogiad ainult vahetuvad. Kunagi oli see Jumal, tänapäeval on turujõud. Ena-
mus ajaloo õppejõude kuuluvad parteidesse. Kas asi ei ole ehk just selles, et ajaloo kirjuta-
mine lihtsalt eeldab mingit religiooni kõrvale? Muidu ripub inimene lihtsalt mineviku kohal
nagu turniks katusel. Isegi Melker Melkersonil oli julgem katusel  kõndida , kui ta ahjuroobist
kinni sai hoida. Kas siis mitte ajaloolaselgi, kuuludes Isamaasse või Keskerakonda? (M)
5Aga ehk juhtuski imesid. . . :-)
6Võibolla kunagi tuleb. . . (EL)
7Loone märgib, et ei ole selles arusaamas mingeid üldisi  etappe  leidnud, mingid tendent-
sid on sellegipoolest olemas.
26
PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG
Ajaloolaste uurimisväljal on kindlasti üks oluline asi poliitika. Ranke pu-
hul näiteks isegi ainult poliitika. Muutus, mis toimus, oli see, et poliitika
kõrvale ilmus ka teiste komponentide vaatlemine. 19.»sajandi II poolel näi-
teks agraarpoliitika, 19.»sajandi keskel indiviidide kõrval ka kihtide ja seisus-
te uurimine. Samuti 19.»sajandil institutsioonide ajalugu. . . näiteks Fustel de
Coulauges kirjutas iidsest linnast.
Marxist alates tuli uurimisteemade hulka majandus. 19.»sajandi lõpus
ning 20. alguses vaidlesid ajaloolased selle üle, mida nad üldse peavad uuri-
ma. Tekkisid mitmed terminid nagu uus-ajalugu. Arutleti, mis peaks olema
kesksel  kohal. Näiteks Lamprecht väitis, et ajaloo jaoks on väga oluline sot-
siaalpsühholoogia (see oli just siis tekkimas). Ameeriklane  Beard  rääkis, et
majandus on oluline, see peab olema  keskne . Tegelikkuses nad rääkisid mo-
tiividest8. Beardi meetod nõudis, et tuleb kindlaks teha, kellele on mingi asi
kasulik. Inglismaal  domineerib  praegu  sotsiaalajalugu .
Klassikaliselt oli ajalugu kirjutis toimingutest. Sellele lisandus struktuu-
ride  ajalugu. Agraarajalugu on seda näiteks tänapäevani. Indiviidide hultas
tuleks rääkida personifitseeritavaist indiviidide kogumitest9. Pangandusaja-
lugu, turuajalugu. . . noh,  pank  võib veel tegutseda, aga  turg  ju ei tegutse.
Nii võiks kirjutada, et need on mittepersonifitseeritavad referendid.
Millal tekkis esimene  majanduskriis ? Pikka aega arvati, et 1825, sest
Marx väitis seda oma kirjutistes kui üldtuntud tõsiasja ning keegi ei vaielnud
vastu ka. Kui Marx oleks  väitnud  midagi kaheldava väärtusega, siis oleks
kindlasti leidunud neid, kes temasugusele vastu vaidlevad. Aga kas see siis-
ki õige on? Kuidas seda kindlaks teha? On see kuidagi mõõdetav? Kui suure
osa toodangust annab näiteks üks ala, kas siis on ehk võimalik lihtsalt eri-
nevad alad kõik kokku liita või vaadata, kuidas nad omavahel seotud on?
Metoodika kasutamise kohta võib tuua järgmise näite. Kas turg tekkis Ve-
nemaal 17. sajandil, nagu seda väitis Lenin? Sellise töö tegi ära Kovalt˘senko.
Ta korjas kokku viljahinnad ning võrdles neid erinevates piirkondades eri-
nevatel aegadel.  Selgub , et 17."sajandil turgu tegelikult veel ei olnud, aga
19.»sajandil — kuigi pärisorjus veel eksisteeris — oli turg juba tekkinud.10
Veel üks ajalookirjutuse muutus on selle jaotamine teemaks ja taustaks.
Osa asju moodustab tagapõhja, mis toetab peamist teemat.
Need, kes väidavad, et on üks tuumik, mis kaalub kõik teised üle, vist
siiski eksivad. See on loomult sotsiaalteoreetiline või filosoofiline — vähe-
malt mõned suunad nii lubavad. Seda ei tohi ära unustada ja moega kaasa
minna, sageli on ka toon väga oluline. Kuigi Hegel väidab, et peale Euroopa
ajaloo ei olegi mõtet teisi uurida, pole seda tegelikult kunagi nii võetud.
Kui vaadata kirjutisi ajaloost, siis kippusid nad pikka aega kulmineeru-
ma I Maailmasõjaga. Ülikooliõpikuis sellist viga siiski ei olnud. Ehk tohib
8Nooh. . . aga isiku motiivide osas võib olla skeptiline. (EL)
9Organisatsioon, riik. . . kes saab näiteks sõda pidada? Kas Nokia ja Ericsson saavad? (EL)
10Majandusajalugu kirjeldab paljut. . . (EL)
27
sellise pildi kohta ütelda, et tegemist on Europotsentrismiga. Loomulikult
on Euroopast palju kirjutatud, aga eks Eestis kirjutatakse ju ka rohkem Ees-
tist. Üks on loomulik kontsentreerumine ning programmiline seisukoht. Neil
kahel asjal tuleb vahet teha.
Sedelbari (Tartus) on seda kogu aeg rõhutanud, et kirjutades Eestist,
tuleb mõelda ka Põhjamaadest, Venemaast. . . Rääkisime tendentsidest. . .
Teine muutumise  tendents  on seotud uute kihtide tulemisega teadusse:
• Esimene kiht on minevikus toimunu kirjeldamine vaataja positsioonilt.
Kui saaksime minna aastasse XXXX, siis näeksime. . . kas näiteks aastal
1318 oli Tartus olemas Vaksali tänav. Kui, kuidas, millal. . . vahel on
ka see probleemiks
• Teine kiht võiks olla rekonstruktiivne — näiteks kui palju kanepiköit
veeti Narva sadamast välja aastal 1609. See on minevikus toimunu
kirjeldus. Siia kuuluvad ka tegevuse kirjeldused nagu et miks tappis
A. Burr Hamiltoni või mis olid ühe või teise isiku motiivid tema käitu-
misel.
• On ka muid küsimusi, mõned neist küll rekonstruktsioonile ligidal, aga
vahel ka mitte. Näiteks küsimused sündmuste regulaarsuse kohta, mõ-
ne eksemplari kohta. . . Kas vana Messopotaamia linnad olid Maiade
linnade sarnased oma tüüpidelt? Millised olid linnade tüübid mongoli-
te eelsel Venemaal? Sellised uurimused nõuavad tüpologiseerimist —
loomulikult ka teadmisi linnadest — aga neile tuleb sildid panna.
Oletame, et riik otsustab mõisad teorendilt mingile uuele vormile üle
viia. Küsimus, kas lubada talupoegadel mõisaist lahkuda, kui ta endi-
selt maksab? Erinevate maatüüpide juures võivad mõisnikud toetada
erinevaid poliitikaid. Saaremaal oli tõenäoliselt kasulik, kui talupojad
tõid mujalt raha sisse, mandri viljakatel põldudel pidi aga harijat kinni
hoidma.
Milline oli näiteks Rootsi 20.»sajandi majanduskasvus sotsiaalsete fak-
torite osa? Bütsantsi kohta arvati pikka aega, et siis oli rent meelevald-
ne, kuni lõpuks tuvastati, et  maksud  sõltusid otseselt jõukusest. Pärast
statistilise uurimuse tegemist leiti lõpuks, et selle aluseks oli kõigi talu
erinevate tegevuste summa. Rootsis võeti aluseks majanduskasvuteoo-
ria. Kui erinevad  faktorid  ära mõõta, annab muist juba välja arvutada.
Tõestati, et 60% majanduskasvust põhines just nimelt sotsiaalsel kind-
lustatusel.
Sellised uurimused on sarnased nii loodus- kui humanitaarteadustes.
Enne küsimuste küsimist peab siiski looma üldise pildi. Statistikaeelne
rekonstruktiivne kiht oli  vältimatu . Kogu statistiline uurimine tekkis
peamiselt 19.»sajandil.
28
PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG
Vaatleme  järgimisena küsimust — miks muutus  agraarühiskond  indust-
riaalühiskonnaks? Agraarühiskonna all ei mõelda ju sellist ühiskonda, kus
suur osa ühiskonnast tegeleb põllumajandusega. Kaubanduslik põllumajan-
dus ei ole ju agraarühiskond. . . Ka linn on Tartust või Tallinnast erineva
mastaapsusega mõiste.
Teoorias me töötame mõistetega, millel rekonstruktiivses plaanis vastet
ei olegi (abstraktsete mõistetega). Sealjuures on teooria oluline korduvus-
te seletamiseks. Teisalt uurime me nii järgi, kas teooria kõlbab või mitte.
Näiteks 1870–ndate ja 90–ndate vahel Ühendriikide majanduskasvu trend
langes, aga reaalne palk kasvas kiiresti. 90–ndatest edasi jäi küll trend alles,
aga oluliselt muutus kasvu kiirus.
Selleks, et uurimust teha, lõi  Williamson  majandusteoreetilise mudeli
ning arvutas välja, mis peaks olema olnud ning võrdles seda siis tegelike
andmetega . Järgnevalt proovis ta lähtuvalt teooriast vastuseid anda, miks
asjad toimusid nii ning mitte teisiti.
Selliselt  võetuna on agraarühiskonna muutumine tööstusühiskonnaks
sootuks keerulisem probleem, sest see toimus vaid korra inimkonna aja-
loos. Teistel juhtudel oli ju tegemist juba eelneva kogemuse kopeerimisega.
Loomulikult võib vaadelda ka neid maid, kus sellist muutust aset ei leid-
nud. Sellisel juhul vajame me hüpoteese. Ka hea uurija ei tulnud vanasti
alati sellele, et seosed ei pruugi olla üks-ühesed, võivad olla ka staatilised.
Näiteks palgavaidlused kohtus ning keskmine palk. . . Eesti ajal oli näiteks
selge, et vaieldakse nimelt äärmuste üle. Keskmine palk ei tekitanud erilisi
muresid .
Selliste küsimuste  esitamiseks  on igal juhul vajalik teadmine elementaar-
setest statistilistest mõistetest. Loomulikult ka kokkulepe, mida me mõista-
me agraarühiskonna all, mis on tööstusühiskond. . .
Miks puudusid kesk-aegses Euroopas rahvusriigid?  Keskaeg  on loomuli-
kult  silt , aga selle taga peaks olema sotsiaalne teooria, mis vastuse annab.
Miks-küsimusi saab esitada alles siis, kui on juba teada, et olid olemas eri-
nevad linnade tüübid. Miks-küsimustel on kaks erinevat kihti. Näiteks Marxi
abil võime proovida ära seletada Prantsuse revolutsiooni, Toynbee puhul ei
ole see aga võimalik. Toynbee eksis väites, et siltide  panemine  on halb. Lah-
terdada saab mitut moodi, aga sarnasuste leidmine ei ole veel seletus. Sildi
panemine hoiab sageli sõnu kokku.11
Kas orjanduslik kord oli  Ühendriikidele  kasulik? Orjale? Peremehele?
Kas ori amortiseerus? Süsteemi kasulikkuse hindamine sõltub ka sellest, kas
peremees  maksis orjale palka või mitte. Peaks tegema majandusliku majan-
duse  teooria. . .
11. . . ta toimis nii, sest ta ei olnud kala vaid inimene. . . (EL)
2.1. SIIT PEAKS ALGAMA UUS TEEMA
29
2.1
siit peaks algama uus teema
HILINESIN CA 5 MINUTIT. . . nomoteetiline. . . ❤tt♣✿✴✴✇✇✇✳✉t✳❡❡✴❢❧❢✐ idiog-
raafiline. . .
Windelband. . . Ricket arvas, et on kaks teduste liiki — nomoteetilised
ja idiograafilised.  Viimased  kirjeldasid üksikuid fakte ning nende hulka kuu-
lub ka ajalugu, esimeste osaks on üldised seaduspärasused. Sellise  kont -
septsiooniga on paar raskust. Collingwood toob näiteks, et ka arst tegeleb
üksikjuhtumiga (haiguslugu: tüüfus). Teine vastuväide — kuidas saab tea-
dus tegelda üksikuga12 Ricket väidab, et  üksiku  kirjeldamisel võib kasutada
üldmõisteid. Eesmärk võib olla üksik- või üldmõistete loomine. Lisaks on
võimalik väärtustada, näha esemeid ja sündmusi väärtustena.
Ricket  jagab   teadused  nelja kategooriasse:
1. Luuakse üldmõisteid aga ei väärtustata — puhtad  loodusteadused ,
2. Ei loo üldmõisteid ega väärtusta — geoloogia, evolutsiooniline bioloo-
gia,
3. Majandusteadus või sotsioloogia — nii väärtustavad kui üldistavad.
Ricketi arvates tuleneb väite tõestus sellest, et nad kasutavad sõna
väärtus. Tegelikult oli moodne majandusteadus olemas juba Ricketi
ajal ning selles kasutati mõistet hind, mitte väärtus.
Näiteks üks sotsioloogia rajajaid  Durkheim  uuris enesetappe. Ta uuris
küsimust “miks”, mitte “kas see on ka hea”.
4. Väärtustavad, aga ei üldista — tegelevad individuaalsega. Ajalugu.
Prof Karjahärm olla kirjutanud Postimehes ’ca aasta tagasi, et ajaloo-
lane ei pea hinnanguid andma. Tema ülesanne on hoopis uurida, et
kuidas oli.
Ricketi liigitus ei pruugi olla halb, aga tekib küsimusi teaduste liigita-
mises . Üks suuri vastuolusid seisneb selles, et võib-olla  Kanti  mõju all olles
arvas Ricket, et ka loodusteaduste seadused on taandatavad mõistetele. Te-
gelikult räägivad need vahekordadest.
• Kas ajaloolased uurivad üksikuid fakte? Ilmselt küll
• Kas mõned loodusteadused uurivad üksikuid fakte? Geoloogid kind-
lasti.
• Kas mõned ajaloolased teevad kindlaks üldist? Jah.13
• Kas üldise kindlaks tegemine võib olla eraldi eesmärk? Ilmselt jah.
12Kuidas kõlaks näiteks teadus Mart Laarist? (EL)
13Noh, tüpoloogiat ju välja pakutakse, näiteks senjööri-vasalli suhted. . . (EL)
30
PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG
• Kas ajaloolased uurivad ainult üksikuid fakte? Ei.
• Kas nad proovivad neid seletada? Jah, näiteks seda, et I Maailmasõda
oli Saksa jaoks valearvestus.
Rootsi filosoof Eric Ryding näitas, et ajaloolase arutluses on kogu aeg
kaks taset — nii üksik kui üldine. Ryding ei tegelnud II Maailmasõjaga, aga
näitas, et ajaloolased üldiselt ikka seletavad sündmusi.
Kas  viide  üldisele on seletamise juures üldse vajalik? See on omaette
vaidlusteema ning sellest tuleb juttu edaspidi.
Kas ajaloolased vajavad klassifikatsioone? Ilmselt on see nii. Tekib vaid
küsimus, kes peaks neid tootma: demokraatia,  feodalism . . . Kui ajaloolased
toodavad neid ise, siis järelikult on üldisega tegelemine ajaloo osa. Kui sel-
lega  aga tegelevad teised, siis epistemoloogiliselt14 ei ole ajalugu omaette
distsipliin. Pigem võib seda pidada  bürokraatia  või administratsiooni erilii-
giks.
Kas ajaloo teooria peab üldiseks olemiseks hõlmama inimkonda selle al-
gusest lõpuni? Vastus on “ei”. Näiteks feodalismiteooria. . . Loone lubab selle
juurde veel naasta.
Võib ka küsida, kas loodusteadused on teadused, kuidas on lood sotsiaal-
teadustega? Kui keegi ütleb, et teadus on just  loodusteadus , siis on see pisut
petlik. Siin defineeritakse, mitte ei uurita. Juhul, kui ajalugu on teadus, siis
füüsika seda ei ole.15
Kui ajalugu ei uuri üldist ja ajaloolased seda siiski uurivad — kas seda
peab keelama?16
2.2
Mõistmine
Kui osa  autoreid  rääkisid, et ajalugu on seotud millega iganes, siis tekkisid
ka teised, kes väitsid, et ajalugu on seotud mõistmisega. Droysen oli neist
üks esimesi. Ta väitis, et võimalikud on kolm mõistmise viisi:
1. Jumal,
2. loodus,
3. ajalugu.
14Tunnetusteoreetiliselt (EL)
15Noh, kuivõrd füüsika teadus-olemises ei saa kahelda, siis järelikult ajalugu seda ei ole.
(M)
16See on valesti esitatud küsimus. Oma tegevust võib ju korraldada ka sõltuvalt sellest, kes
tahetakse olla. See, kas ajaloolane uurib üldist ning see, kas ta peab seda uurima, on siiski
erinevad küsimused. (M)
2.2. MÕISTMINE
31
Eks ta kirjeldas algul seda, mida ajaloolased päriselt teevad, teistest ta
suuremat tegelikult ei teadnudki.
19. sajandi II poolel tegeles sama küsimusega Saksa filosoof  Dilthey . Al-
gul oli ta samal seisukohal oma kaasaegsete Windelbandi ja Ricketiga, siis
muutis aga seisukohta ning hakkas  kinnitama , et kogutud andmed annavad
ajaloolasele võimaluse minevikku läbi elada. Saame seda teha, sest oleme
kõik inimesed, oleme sarnased, võime tunda sarnaseid tundeid17. Dilthey
vastandas mõistmist ja tunnetamist. Loodusteadlase jaoks on “jutustus näi-
temängust”  objektiks . Ajaloolase poolt kirja pandus elab aga minevik olevi-
kus edasi.18 Siin langevad ajalugu ja  psühholoogia  kokku. Ajaloolane elab
uuritava elu uuesti üle.
20. sajandi mõistmine on seotud Collingwoodiga. Collingwood algab
Dilthey kriitikast. Ta väidab, et Dilthey eksib, pidades elu teadmiseks  koge -
musest. Olemine tähendab reflektsiooni, teadmine Napoleonist ei tähenda
aga Napoleon olemist. Teadmine endast. . . noh, vanasti ei olnud ju õieti
peegleidki. Kas inimesed üldse teadsid, millised nad on? Tegelikult me tun-
neme ikkagi huvi selle vastu, kas väited on õiged, mitte ainult selle vastu,
mida üht või teist asja väites tunti.
Collingwood väidab, et vaimsest ei saa olla teadust, selles ta aga ilm-
selt eksib. Jüri Allik näiteks väidab, et just see ongi psühholoogia. . . Col-
lingwood väidab veel, et väline psüühika kirjeldus jätab midagi ära ja ei
sobi seetõttu. Ta  tunnistab  siiski Dilthey  edusamme  võrreldes Windelbandi-
ga, sest ta näeb probleeme seal, kus Windelband neid veel näha ei osanud.
Dilthey teeb erinevust teadmise ja vahetu kogemuse vahel indiviidist. Collin-
gwood ei ole lahendusega rahul ja pakub oma asemele. Probleemi nägemine
on siiski eeldus selle lahendamiseks.19
Ka Collingwood arvab, et ajalugu elab edasi, seda aga siiski mitte  oleviku
vahetus kogemuses. See toimub pigem uurimisobjekti rekonstrueerimises.
Sealjuures ei ole olulised mitte ainult tunded vaid ka mõtted, mis objekti
tekitasid. Tundeid täies mahus taastada ei saa, küll aga ratsionaalseid ideid.
Collingwoodi arvates on ajaloo mõte mineviku  kaasaegses  taastamises. Pan-
nes end minevikusituatsiooni, üritame rekonstrueerida, mida keegi mõtles
või  kavatses .20
17Jaa-jaa, “Atomiku” raamatus elatakse kah läbi. Ei ole üldse nii ajaloole ainuomane. . .
aga kui natuke  tõsisem  olla, siis olen näinud, kuidas bioloogid räägivad mõnest loomast,
keda nad uurinud on. Ei saa kuidagi öelda, et nad vähem võõrast elu elaksid. . . (M)
18Ah, ajaloolane on nii  jumalik . Ta äratab surnud elule ja loob  maailmu . . . (M)
19See mõte vääriks ehk tõestamist. Loone paiskas selle küll välja, aga. . . nojah. Abstraktsel
tasemel see vist siiski nii on. Või kas ikka alati? On ju sageli olnud, et kõigepealt mõeldakse
välja mingi matemaatika ning alles sootuks teisel ajal avastatakse, kuidas see sobib hästi
millegi kirjeldamiseks. Ja kui inimesed püstitavad endale probleemi, mida nad lahendada ei
suuda? Probleem Jumala olemasolust on ju püstitatud ju juba siis, kui Maa alles nooruke oli.
Kas me oleme selle aga lahendanud? (M)
20Ei tea, kas iroonial on ajaloos kohta? (M)
32
PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG
Collingwood arvab, et taastamine on võimalik vaid edukate kavatsuste
puhul21. Collingwoodi lemmiknäide olevat H. Poirot’ vastandamine S. Hol-
mes’ile. Ta väidab, et S.H. esindab käärid–liim–ajalugu, Poirot aga õiget. Kui
aga järele mõelda, siis on Poirot’l ju politseikomissar, kes otsib talle tege-
likult vajalikke tõendeid. Loone jutustab vanast arheoloogia-korüfeest, kes
ütles täpselt, kust kaevata ning mida otsida ja hämmastas sellega teisi.
Tegelikult me ilma täpse üleskirjutuseta ikka ei tea, mida inimene mõt-
les22. Vahel võib oletada, milline võis olla “ ratsionaalne ” selle ajastu seisuko-
halt. Majanduses selline  lähenemine  siiski ei tööta. A. Smith kirjeldab seda
kui nähtamatut kätt, mis sunnib inimesi majandusreeglitest kinni  pidama .
Sama võib olla mitmes muuski ajaloo lõigus.
Collingwood ei ole ainult kirjeldav vaid ka normatiivne. Ta ütleb, kui-
das ajalugu uurima peab. Loone arvab, et see viimane on viga, sest näiteks
majandusajalugu  on juba muutunud. Sedagi uuriti kunagi nii, nagu Collin-
gwood arvas, aga enam seda ei  tehta .
21Loone hakkab erutatult nihelema. . . see on probleemne väide. Collingwood tegeleb ük-
sikisikuga ja ei vaata teda institutsiooni  osana . Näiteks Nelsoni  plaane  Trafalgari lahingus on
võimalik taastada, sest need täitusid, Prantsuse– Hispaania  omi aga mitte. Tegelikult saame
ju taastada küll, sest käsud olid enamasti kirjalikud. (EL)
22Sellest väitest kumab suur  uskumus  sellesse, et kirjasõna ei valeta. Aga kas mõtted on
üldse kuidagi salvestatavad? Kas nad on üldse lineaarsed? Mõtted on ju mitmemõõtmeli-
sed? Kui sageli on inimene endagi ees aus? Enamus inimesi tegeleb ju pidevalt oma imago
loomisega  ja mõtleb ja usub seda, mida peab, aga mitte seda, mille järgi ta tegelikult elab.
(M)
Peatükk 3
Seletus
Loone jutustab koolilastest, kes olid vaimustuses Ameerika ajalooõpikust,
milles seletati “miks”, mitte ainult “mis”, nagu see oli kombeks nõukogude-
maal. Tegelikult peab seletus muidugi kirjeldusele lisanduma, mitte ei  asen -
da seda.  Tõendi  ja nähtuse või protsessi seletamine on erinevad. Tõendi ehk
allika seletamine tähendab vastust küsimusele, miks tekkis just selline do-
kument.1 KGB toimik tekkis, sest  agendid  kandsid ülemustele ette. See ei
ole sealjuures oluline, kas ettekanded vastavad tõele või mitte. Mis oli üldse
KGB eksisteerimise põhjus? See on juba sootuks omaette küsimus. Miks sai
Eesti vabaks, aga T˘set˘seenia ei saanud?
1942 ilmus Ühendriikides C.G.Hempeli poolt kirjutatud artikkel üldiste
seaduste otsimisest ajaloos. Ta arvas, et nii ajaloos kui loodusteadustes on
üldiste seaduste otsimisel sarnane koht. Nende abil  seletatakse  sündmusi.
Hempel  väidab, et ilma üldiste seaduste raamistikuta ei saa me põhjuste
kohta midagi väita. Iga seletus peab sisaldama asjasse puutuvaid üldisi sea-
duspärasusi, lähtetingimusi ning sündmuse kirjeldust (fakti). Kui kirjeldus
tuleneb lähtetingimuste juures seadustest, võime öelda, et see on seleta-
tud. Oluline on, et seadus ütleb, kuidas on asjad või sündmused omavahel
seotud. Näiteks miks kulub Elvast Rõugesse jõudmiseks just niipalju aega?
Vastus on t = s/v ning mitte s = 2tv või s = v + t. Tegelikult ei olegi see nii
lihtne. Arutlemine mõeldi tõenäoliselt välja alles Babüloonias. . .
Hempel väidab, et seadus peab olema korrektselt formuleeritud. Näiteks
väited “kõige aluseks on vaim” ning “kõige aluseks on loodus” on mõlemad
valed, sest ei ole teada, mis on üldse see müstiline “alus”.
Hempel oli teadlik, et ajaloolased ei formuleeri korralikke seadusi. Nüü-
disaja majandusajaloolaste suhtes ei ole see siiski enam päris õige. Hempel
väitis, et see, mida ajaloolased teevad, on tegevusvisandite kasutamine. Näi-
teks nad toetuvad kõigile teadaolevatele psühholoogilistele printsiipidele.
Hempel arvab ka, et väited kogu inimkonna ajaloo kohta on suhteliselt ras-
kesti sõnastatavad ning see tekitab ajaloolastele raskusi.
1Miks näiteks tekkis lint? Vastus: sest Savisaar lindistas. Aga miks Savisaar lindistas? (EL)
33
34
PEATÜKK 3. SELETUS
Hempel nõustub küll, et vahel ajaloolased kasutavad ka  seletusi . Aga see,
mida nad kasutavad, on kas teaduse-eelsed üldistused või teiste teaduste
seletused . Ei saa siiski kuidagi ütelda, kas vaim on või ei ole, majandus
on või ei ole ajaloo aluseks. Selliselt sõnastatud seadused lihtsalt ei sobi.
Etteheited, mida ta teeb esimesel hetkel marksistidele, teeb ta ju tegelikult
järgmine hetk ka kõigile marksismivastastele, sest need ei ole esimestest
paremad. Faktidega võimaldavad meil teha kindlaks, kas seadus kehtib, aga
mitte seaduse olemasolu. . .
Tõsisemad vastuväited Hempelile on pärit 50–ndatest aastatest. William
Dray ütles, et kui ajaloolased seletavad, siis nad teevad midagi muud kui
seda, mida ütleb Hempel. Dray väidab, et  laused  nagu “see, mis toimus,
oli sotsiaalne  revolutsioon ” on ka seletavad, aga ei tulene kuidagi Hempeli
skeemist. Võiks öelda, et lause selgitab.
Kas seletamine ja selgitamine on sama? Inglise keeles on need sama sõ-
naga tähistatud, eesti keeles on sõnad erinevad. Dray jutu aluseks on keele
reaalne kasutus. Teine ja olulisem osa Dray argumentatsioonist: ajaloolased
on huvitatud partikulaarsetest, ühekordsetest seletustest. Näiteks ajaloolast
ei huvita Prantsuse revolutsiooni kui revolutsioonide erijuhtumi seletamine.
Dray arvates tahavad ajaloolased hoopis seletada, miks Prantsuse revolut-
sioon  oli unikaalne ja  kordumatu , miks ta just nii läks. Dray väidab, et selle
seletamiseks ei saa pöörduda üldiste seaduste poole. Selleks tuleb vaadata
tegutsejate  motiive  ja kaalutlusi ning need ühekordsed motiivid on need,
mis seda konkreetset sündmust seletavad.
Gorbatshov seletab näiteks Eesti iseseisvumist — petisest  poliitikud  taht-
sid saavutada võimu. Tegelikult tahtsid ju pea-aegu kõik eestlased eralduda
Nõukogude  Liidust , seletus on aga ikka seletus. Samal ajal on inimesel ju
sageli soov, aga ta ei tee seda siiski — näiteks purjus mees ei pruugi mööda
joont kõndida isegi kui ta väga püüab. Võibolla ei ole motiivist siiski  kül -
lalt kõige seletamiseks? Seda võib kõike omakorda Hempeli kaitseks Drayle
vastu väita.
Lennart  Nordenfelt võttis 70–ndatel aastatel ette kohustuse läbi analüü-
sida  motiiviga  seletuse . Ta ütles, et seal on mitmeid varjatud eeldusi. Näiteks
tahtmise täitumise tarvilikuks  tingimuseks  on ka  suutlikkus  tahtmist täita.
Tulemusena näitas Nordenfelt, et ka soovidele ja motiividele viitamisel on
tegemist loogilise tuletusprotsessiga lähtuvalt eeldustest. See loogiline tule-
tus koosneb samadest komponentidest nagu Hempeli puhul. Põhiskeem on
sama, aga üksikud elemendid erinevad.
3.1
Narratiiv
Teemad tõusevad ja vajuvad, see on loomulik. Seletuse kirjutajad olid ak-
tiivsed 50–ndatel, 60–ndatel, hiljem hakati palju rääkima narratiivist.  Filo -
soofias imetakse tavaliselt ühest teemast mingi aja jooksul kõik mahlad välja
3.1. NARRATIIV
35
ning hiljem ei ole sellel enam suurt mõtet. 2
Narratiivist kirjutamine algas praktiliselt kolme autori sama-aegse loo-
minguga.
3.1.1
Gallie
Esimene neist oli W. B. Gallie. Tema teos ilmus 1964, jutustas filosoofilisest
arusaamisest ajaloost. Jutustamine ehk narratiiv on omamoodi maailmast
arusaamise viis — erinev teadusest. Gallie arust on asju, millest aru saa-
miseks sobib just jutustus kõige paremini, aga igatahes erineb see teadusest.
Briti autorina toob ta näiteid jalgpallist. Igal jutul on algus, lõpp ja va-
hepealne sündmustik, mis on orienteeritud lõppsündmustikule. Osalejad ei
tea lõpptulemust, jutustaja teab. Samas ei ole jutustuse eesmärk ennustami-
ne. Vahel selgitatakse jutustuses ka reegleid (näit: see asi toimus päras seda
kui toodi sisse kollased ja punased kaardid. . . ). Reeglitele viitamine võib ol-
la täiesti hempeliaanlik, aga see on vaid  komponent . See, mida ajaloolane
teeb — väidab Gallie — on jutustus sündmustest. 3 4
3.1.2
White
Teine jutustuse analüüs on pärit Morton White-lt. Ta on Ameerika filosoof,
kes töötas tehnikaülikoolis. 5 Eristada tuleb kroonikaid ja ajalugu kuigi ka
kroonikad on ju jutustus. Kroonika on õige, ta on rida tõeseid väiteid. Mingil
ajahetkel oli antud asja suhtes tõeks üks, järgmisel ajahetkel oli tõeks teine
asi. Morton White väitis, et ajaloolane teeb midagi  enamat  — ta seob neid
otsustusi põhjuslike otsustustega. Kuna A oli esimesel hetkel tõeks, B aga
teisel hetkel, siis osutus tõeks C järgmisel hetkel. Ajaloojutustuses on eri-
nevalt kroonikast sees põhjuslikud väited. See on narratiiv koos põhjuslike
otsustustega.6
2Näiteks ka ajaloos. . . Eesti ärkamisaeg kas selle kohta on enam midagi nii palju uut
ütelda? Doktoritööd Mahtra sõjast? — noh, seda ei saa vist ikka teha. Loomulikult võib 15
aastat uurida ja midagi uut ju ikka juurde tuleb, aga kuipalju? (EL)
3Loone avaledab kahtlust, kas sotsiaalajalugu ning majandusajalugu on ikka jutustused
sündmustest? Kas ajaloolased ikka ainult jutustavad? (EL)
4Miks me vägistame kõik erinevad asjad ajalooks? (M)
5Loone jutustab jupp aega MIT-sse sisse-astumistestidest. Võibolla selleks, et me ma-
gistrandid usuksime White teooriasse rohkem kui rauakooli õppejõud “seda pälvib”.
6Kas selle aine pealkirjaks ei sobiks paremini meetodite ajalugu vms. Erinevate aegade
ajaloofilosoofia põhineb ju tegelikult sellel, mida selle aja inimesed ajaloo-tegemise all mõis-
tisd. Tegelikult veelgi enam — seda, mida see või teine konkreetne filosoof pidas ajaloo
tegemiseks. Kas meie teadmine on ikka tegelikult kogu aja jooksul “õigemaks” muutunud?
Kas see ei ole mitte rekursiivne aine? (M)
36
PEATÜKK 3. SELETUS
3.1.3
Danto
Kolmas autor, kes narratiivi teemadel arutles oli A. C. Danto — Itaalia pä-
ritolu  ameeriklane. Danto järgi on ajalugu selline kirjutamisviis, milles ka-
sutatakse ajaloolisi lauseid. Ajaloolised laused on sellised laused, kus me
kirjeldame midagi viidates hilisematele nähtustele. Näiteks “1618 algas 30–
aastane sõda”.7 Kui me kasutame lauseid, mida  olevikus  kasutada ei saa, siis
me kasutame ajaloolisi väljendeid. Narratiiv koostatakse osakestest.
3.1.4
Vastuargumendid — Mandelbaum
Kui kõik olid narratiivide teemal arutlema  asunud , tuli vastulöök väljapaist-
valt  Ameerika filosoofilt Morice Mandelbaum-ilt8. Mandelbaum oli ise kuna-
gi (30ndate lõpus) väitnud, et ajalugu on järjestustest kirjutamine. See on
üks ajaloo iseloomulik tunnus.
Esiteks
— jutte mõeldakse ka välja, osa jutte on fiktsioonid. Ajaloolased
uurivad seda, mis tegelikult toimus. Romaanikirjanik võib fantaseerida, aja-
loolane peab lähtuma sellest, mis tegelikult toimus. Kirjanduses nagu  kuns -
tiski on raske ütelda, mida ei ole. Ajaloolane üritab luua midagi enamat kui
fiktsiooni. See on Mandelbaumi järgi erinevus. Loomulikult ajaloolased ju-
tustavad ja nii võibki tekkida eksitav arusaam, et jutustus on ajalugu tekitav
komponent. Sellel veal on mitmeid põhjusi — ajaloolane kirjutab lugejate
jaoks, kirjastaja kirjastab lugejate jaoks. . .
Teiseks
teab ajaloolane tulemust, mistõttu tal on faktivaliku  kriteerium
selle kohta, mis läheb sisse jutustusse. Ta võib mitte asjasse puutuva välja
jätta, aga see on loomulik tagant järele tarkus. Seetõttu tekitab ajaloojutus-
tus illusiooni nagu tõesti oleks üks sündmus tinginud teise.
Kolmanda
asjana  toob Mandelbaum. . . moes oli seisukoht, et toimuv on
kavatsusliku inimtegevuse tulemus. Ühesõnaga vastava ajastu meelisvaated
mõjutavad ka muid seisukohti. Mandelbaumi järgi on veel üks asjaolu —
narratiivi puhul on olemas üks keskne sü˘
zee, asjade lineaarne järjekord.
Tegelikkuses sellist asja olemas ei ole. Kui tegelikult järjekorda olemas ei
ole, annab narratiiv ju tegelikkusest ebatäpse pildi. Mis siis seob narratiivi
komponente? Ta vastab, et sageli peame  pöörduma  asjaolude poole, mis ise
ei olegi sündmused, et siduda kõik jutustuseks. Majanduslikud ja füüsilised
vahekorrad, olud, ilm jne.
7Näiteks “ja Okasroosike uinus saja–aastasesse unne.” (M)
8Ta on nüüd surnud, töötas ühes Hopkins-i ülikoolidest. Kui tema midagi väitis, pälvis see
maailmas alati tähelepanu. (EL)
3.2. KVALITATIIVSE ERINEVUSE EELDUS
37
Mandelbaumi järgi ei ole narratiiv väga selgelt mingit teksti ajalooks
tegev tunnus. Seda võib kasutada, aga ta ei tee  asjast  ajalugu.
Mandelbaumi kirjutistele järgnes alati terav poleemika, sest tema sei-
sukoht oli väga oluline. Osa autoreid nõustus Mandelbaumiga, väites, et
narratiiv on kas välditav vorm või on ajaloo enda kirjutamiseks ebavajalik.
Paljud autorid nõustusid Mandelbaumiga, et hariduses jm illustreerimiseks
võib narratiiv olla väga otstarbekas. Teised autorid viitasid asjaolule, et ise-
gi romaani puhul ei ole narratiiv hädatarvilik kompositsioonielement.9 Osa
autoreid väitsid erinevatelt positsioonidelt, et narratiiv on siiski seotud aja-
loost kirjutamisega. Tegelikult taandusid selle teise osa vaated siiski sellele,
et tegemist on inimeste eesmärgipäraste tegudega.
Ka narratiividiskussioon vajus ära. Probleem tuli tagasi 70–ndate lõpus,
80–ndate alguses Hayden White töödes. Hayden White lähtus sellest, et
igasugune kirjutamine kasutab mingit retooriliste võtete komplekti. Neid
komplekte on mitu, narratiiv on üks retooriliste võtete komplekt. Kuidas
on uurimisega? White lähtub seisukohast, et teadmiste saamine ei ole või-
malik. Tänapäeva intelligents maailmas jaguneb kaheks — insenerid ja füü-
sikud ning teised haritud inimesed, kelle arvates kogu maailm koosneb vaid
meie enda konstrueeritud tekstidest.10 Kõik hakkasid kirjutama ajaloost kui
retoorikast ning see seisukoht sai väga populaarseks, olla seda veel praegu-
gi. Keegi võiks ju vaadata, kas Eesti poliitiline retoorika Jannsenist Pätsini
muutunud on. . . Loomulikult omavad teistele määratud tekstid retoorilist
vormi, see ei olegi küsimus. Samas on ju erinev, kas kirjutada lugemiseks
teistele kutselistele ajaloolastele või rahvale. White tees, et teadmisi ei ole,
siiski loomulikult ei kehti. On ka ajaloolasi, kes ei  jutusta  — näiteks Burk-
hardt, Huizinga, annaalide koolkond. . . nemad nii ei jutustanud. Kui see on
aga nii, ei ole ühtegi õigustust väita, et jutustus on ainuke ajaloo vorm.
Järjekorrast rääkimine on siiski jutustus ja ajaloo puhul on tegemist jär-
jestustega. Enne oli nii, pärast oli nii. . . Uurimuse puhul ühest olukorrast,
milles eelnenule viidatakse ainult möödaminnes, on jutustus situatsioonist,
hetkest. Samas järjestustest kirjutamine on ajaloolise uurimuse üks kompo-
nente. Uurimuses see  kahtlemata  sisaldub. Nagu Mandelbaum ütleb, on ka
oluline, et tekstid sisaldavad ka teadmiste saamise teed. Romaanid teadmis-
te saamist ning tõendamist oluliseks pidama ei pea. Ajaloo puhul oodatakse,
et ajaloolane ütleb, kust on pärit tema teadmised.
3.2
Kvalitatiivse erinevuse eeldus
Loone jagab laiali lehed, millel on ingliskeelsete ajalootekstide näited. Kõigil
neist võrreldakse midagi11. Loone arutleb jagatud näidete teemadel, lubab
9Loone toob näiteks Larry Durrelli ühe romaani, kus ilmselt ei ole tegemist narratiiviga.
10Loone toob taas oma kaljuga pähe saamise näite.
11Näited on ilmselt pärit ajakirjast Developments in Modern Historiography 93 pp 166-167
38
PEATÜKK 3. SELETUS
lehed loengu lõpus tagasi korjata. . . Ajad muutuvad, kultuurid muutuvad.
Keskajal oleks olnud täiesti võimalik see, et Robert Lepikson kuulutab Jü-
ri Mõisale sõja, samal ajal Eesti sõjas ei peaks olema. Tänapäeval ei saaks
Viljandi kuulutada Venemaale sõda. . . see ei oleks võimalik. Seega peab
ajaloolane alati silmas pidama kultuurilisi või ajalisi iseärasusi. Ajaloolased
peavad eeldama, et aja mõõtmine erinevates punktides või erinevates  inter -
vallides asuvate majandus-, valitsemis- ja muude ühiskonna institutsioonide
või nähtuste, käitumisreeglite, viiside, uskumuste jms vahel võivad vahel
olla kvalitatiivsed erinevused. Seda võiks nimetada kvalitatiivse erinevuse
eelduseks.
“Peavad”, ei tähenda seda, et see kindlasti nii on. Erinevuse olemasolu
näitab uurimine. Ajaloolane peab uurimises valmis olema, et võibolla on
mõni erinevus kvalitatiivne, sest ilma selleta ei saa minevikku mõista ega
seletada. Seejuures ei ole oluline, kas ühiskond muutub seejuures pakkidena
nagu seda kujutlesid Toynbee ja Marx või mitte.
3.2.1
Kvaliteet
Kvaliteet on üks selline nähtuste ja omaduste komplekt, mis eraldab teda
teistest nähtustest. Rääkides veest või alumiiniumist — need omadused, mis
teevad ühe veeks ning teise alumiiniumiks, ongi kvaliteet. Aristootelesest
peale tähistatakse seda, mis ühe ja sama kvaliteedi piires saab muutuda,
sõnaga kvantiteet.12
Kas selline teadmise viis, mis eeldab kvalitatiivse erinevuse  printsiipi , on
tulevikku suunatud? Põhimõtteliselt võib see olla tülikas, sest me ei pruugi
suuta teha ennustusi enneolematute kvalitatiivsete süsteemide kohta. Loo-
dusteaduslik seletus ja ennustus toimub suure reeglina samakvaliteedilise
süsteemi piirides. Füüsilises geograafias või evolutsioonilises bioloogias on
see keerulisem. ´ca 30 aastat tagasi läks moodi katastroofiteooria, mis näitas,
et teatavate sündmuste puhul süsteem hävib, muutub teiseks. Eksisteerimi-
ne endisel viisil ei ole enam võimalik. Maa koor nihkub, nihkub, siis hakkab
värisema. . .
Katastroofiteooria pretendeerib õigusele ennustada tulevikku kahel moel.
Esiteks — millal toimub murre, murdepunkt, mis siis saab? Teiseks — mis
saab pärast? Teooria põhiraskus ei seisnud mitte murdepunkti leidmises, tu-
leviku ennustamiseks ei proovitudki mingit teooriat välja töötada. Praegu
pakub see siiski pigem matemaatiliselt akadeemilist huvi, mitte enamat. Õi-
gete algandmete mõõtmine ja isegi määratlemine ei ole sageli praktiliselt
võimalik.
Kui ajaloolane räägib perioodidest, siis ta ju tegelikult teostab kvalitatiiv-
set erinevust. Ordu aeg, vene aeg. . . see võib olla pealiskaudne, aga samas
saame me hakkama ka inimeste eristamisega kuigi me ei ole neid keemiliselt
12. . . ka mina ei ole homme see, mis ma olen täna. . . (viimne  reliikvia )
3.2. KVALITATIIVSE ERINEVUSE EELDUS
39
jne uurinud.
Vahel räägitakse erisustest ka ainult töö alguses ning hiljem kirjeldatak-
se ja uuritakse vaid konkreetset teemat, aega.13 Sageli uurib aga ajaloolane
muutust ennast nagu Suur Prantsuse  Revolutsioon  vms. Vahel jälgivad aja-
loolased ka mingi nähtuse teket. Näiteks Inglismaal:
Aasta
Tarastatud (%)
1520
2
1650
20
1780
87
Loone arutleb Inglismaa tarastamise teemadel. Tarastatud maade hulk
suurenes — nagu näha — sellel perioodil märkimisväärselt. Seega olid olud
enne ning pärast väga erinevad. Keegi oli oma väidetes eksinud, hinnates
maa olukorda ühe piirkonna olude põhjal kuigi sealsed andmed on arhiivi-
des väga hästi säilinud, sest suuri välisrünnakuid (sõdu) ei olegi olnud.
Loone joonistab tahvlile paljudest tähtedest koosneva skeemi ning kom-
menteerib sõnadega “niiviisi. . . niiviisi. . . niiviisi. . . ” Auditoorium vangutab
üksmeelselt pead. Kui me mingit jutustust peame ajalooliseks, siis peab seal
olema tegemist kvalitatiivse erinevuse eeldusega.
Hempel otsis seadusi, mis oleksid sõltumatud kvalitatiivsest erinevusest.
See kriteerium, mida Hempel nõudis, peab üldse töötama ainult mingi konk-
reetse asja kohta — näiteks orjandusliku korra kohta. Iga ajastu jaoks võib
olla oma mõistmine ning üldist mõistmist võib mitte olla. Kas on üldse mi-
dagi, mis on ühine kõigile inimestele? Mis on inimene, kust ta algab? Kus
on üleminekuliik? Homo  erectus ? See või teine nädal? Kus oli piir? Ainuke
töötav test ei ole teostatav (kas inimese ning küsitava isendi järeltulijad on
steriilsed  või mitte).14
Sildistamine on vajalik kvalitatiivsete erinevuste tõttu. See on kvalitatiiv-
setele erinevustele viitamise lihtsustatud viis. 19. sajandil mõtlesid ajaloola-
sed välja võttestiku, mida Loone kutsub historismuse keeleks. See on keel,
kus me kasutame nähtustele kaasaegseid termineid. See võimaldab välti-
da moderniseerimise vigu (Roomas ei olnud kindraleid ega marssaleid, aga
kirjanduses võib nii lihtsamalt siiski öelda. ˘
Svejikil olid oberstid, Venemaal
polkovnikud, meil on kolonelid). Historismuse keel lihtsustab siiski paljut.
Kuigi see keel aitab vältida mitmeid vigu, ei luba see kindlaks teha ka sar-
nasusi. Näiteks kas kapetingide Prantsusmaa oli meesshovinistlik ühiskond?
Neil ei olnud sõnu “˘sovinism” ning ühiskonna mõiste ei olnud ka veel välja
arenenud. Neile ei olnuks selline küsimuse asetus üldse arusaadav.
Samas — need on uurija poolt loodud mõisted ja terminid. Selle puhul
peab otsustama, kas selline mõiste rakendub või mitte. Näiteks asju toode-
ti mitte müümiseks või vahetamiseks, kuigi seda aegajalt juhtus, et tooteid
13Loone jutustab pikalt mereväest, sellest et kunagi ei ehitatud laeva mitte pikemaks ajaks
vaid paariks aastaks.
14Aga kui on katastroof ning alles jäävad vaid mõned  luud . . . pügmeede  hõim  ning  Amee -
rika korvpallimeeskond? Siis on ikka raske kindlaks teha, kas nad kuuluvad ühte liiki. . . (EL)
40
PEATÜKK 3. SELETUS
siiski müüdi. Kui me oleme määratlenud, mis on mees˘sovinism, siis võib sel-
le olemasolu ka hiljem kindlaks teha.15 Tegelikult puuduvad siin õiged ter-
minid. Kas Leningrad või Sankt Peterburg? Erinevatele inimestele on samal
linnal erinevad nimed. Kus ja millal oli  renessanss ? Võime mõistet  konst -
rueerida nii või teisiti.
3.3
Objektiivsus
Objektiivsust võib käsitleda ajalooprotsessi enda objektiivsusena — uurija
jaoks on objektiivne, kui ajalooprotsess ei ole tema poolt konstrueeritud.
Näiteks Sulev Vahtre poolt loodud "Muistne Eestlaste iseseisvussõda"ei ole
objektiivne. Tänapäevane ajalugu ei ole üldiselt objektiivne, ta on konst-
rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt
lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki,
siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese-
na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida.
Teine objektiivsuse mõiste on epistemoloogiline. On positivistid, kes väi-
davad, et on võimalik objektiivne teadmine sellest, mida ajaloolane uurib.
Relativistid — teised — väidavad, et objektiivne teadmine sellest võimalik
ei ole. Relativistid ei eita kõike, ei ütle, et ajaloolane määrab kõik selle, mil-
le moodustab teadmine. See, millest ajalugu on kokku pandud, sõltub siiski
nende seisukohast ainult ajaloolasest või kultuurist, milles ajaloolane elab.
Teise seisukoha relativistid ütlevad, et ajalooteadmist ei saa eristada väär-
tustamisest.
3.3.1
Mõiste
Mõiste “Objektiivne” on keeruline. Tegelik teadmine ei sõltu uurijast. See
ongi teadmine.
3.3.2
Vastuväited
Üks levinumaid vastuväiteid, on: ajalooteadmine ei ole objektiivne, sest me
ei tea ajaloost kõike. Selline seisukoht defineerib objektiivsuse kui kõige-
teadmise. Kui ruumis viibijad teavad, et selles klassis on vähemalt üks süle-
arvuti, ei ole see teadmine õige, sest samal ajal ei teata, mitu molekuli selles
ruumis on. Teisalt käib selline teadmine kõigi teadmiste kohta — mitte ai-
nult ajaloo kohta.
15Oh, see on üldse nii mitmekihiline küsimus. Me võime ütelda, et üks või teine ühiskond
on selline või teistsugune, aga kas meid tegevuste liigitamise juures omakorda ei mõjuta meie
praegune ühiskond? Kui ikkagi tookord peeti mehelikuks kangru ametit. . . kas see teeb siis
ühiskonna rollide jaotuse kuidagi teistsuguseks meie omast? (M)
3.3. OBJEKTIIVSUS
41
Teine võimalik käsitlus võiks olla: ajalooteadmine on objektiivne siis, kui
vähemalt mõned faktiväited on õiged; saadud usaldatavate protseduuridega
ja ajaloolastel on võimalik selliseid väiteid ära tunda. Loone arvab, et sellest
seisukohast on ajaloolased kahtlemata püüelnud objektiivsuse poole — aja-
loolased viitavad. . . Mõne aja jooksul hakkavad ajaloolased ära tundma,
kas tegemist on tõelise uurimusega või mingi kergekaalulise targutamisega.
Alates 19. saj teisest kolmandikust on selliseid väiteid vaieldamatult püütud
saada. Igas kohas, kus kirjanik spekuleerib, ajaloolane endale seda ei luba.16
Faktiväidete mõttes saab objektiivset ajalooteadmist ilmselt olla. Üksiku-
te faktide osas ei ole küsimust. Aga kas see objektiivsus ulatub veel  kuhugi ?
Põhjused?
Ajalooteadmine on objektiivne mitte ainult siis, kui faktiväited on tõe-
sed ning mõned väited põhjuste kohta on õiged, saadud usaldatavate prot-
seduuridega ning ajaloolastel on võimalik neid ära tunda. Siin ei ole jälle
juttu sellest, et üldse kogu põhjus. Selle kohta, mis on üldse, ei ole võimalik
tavaliselt midagi öelda. Näiteks: miks lakkas Eesti  iseseisvus , miks see nii
juhtus, miks tehti nii vastaskandidaatidega. . . miks tahtis Stalin Eestit Lii-
duga  ühendada? Lõpmatult sellisele küsimusele vastata ei saa; ei tea ja ei
saagi teada. Samuti ei tea, mis oleks olnud siis, kui. . . näiteks Eesti oleks ha-
kanud 40–ndal Liidule vastu? Iseküsimus on see, kas sellised kui-küsimused
on üldse ajaloolised küsimused. Ajaloolane võib siin anda poolt- ja vastuar-
gumendid, aga korrektset vastust anda ei oleks olnud võimalik.
Mõned väidavad, et kuna kontrollitavalt objektiivsed teooriad ajaloost
ei ole võimalikud, ei ole ka objektiivne ajalooteadus võimalik. Nii öelduna
on siiski mõiste “objektiivne” pisut ümber defineeritud võrreldes  hariliku
kasutusega.
Kas on üldse võimalikud objektiivsed teadmised mingist ühiskonna osast
või protsessist? Kuivõrd majandusteadlased teevad, siis ilmselt on võimalik.
Järelikult ei saa välistada, et sellised teooriad on võimalikud ka ajaloo puhul.
See, et me praegu ei tea, ei tähenda, et me teada ei saa — kuigi tõenäoliselt
ei ole ühtegi teed näiteks Stalini mõtete selgeks tegemiseks tagantjärele.
Väidetakse ka, et ajalugu ei ole objektiivne kuna ajaloolane peab  valima ,
mida ta kirjutab. Aga teisalt valib ka loodusteadlane, ta kirjutab asjasse puu-
tuvat. Kui ajaloolane kirjutab lähtuvalt valitud teemast asjassepuutuvast, siis
ta ikka on objektiivne. Kui osa asjassepuutuvat välja jäetakse, siis ju lihtsalt
valetatakse.
Mingi osa autoreist väidab, et ajalugu ei ole objektiivne, sest kirjeldusi
ja seletusi ei ole võimalik väärtustamisest eristada. Väärtus võib olla  inst -
rumentaalne (see asi oli sellepärast, et. . . ), siis on ta teatavatel juhtudel
kindlaks tehtav. Objektiivselt võib olla kindlaks tehtav, et spioon andis oma
kodumaa kohta kellelegi informatsiooni. Aga kas tegemist on reetmisega,
sõltub juba sellest, milline on  soovitav  tulemus. Kui väärtustamine peab aja-
16Näiteks mida mõtles Lennart Meri, kui sai presidendiks — ei tea! (EL)
42
PEATÜKK 3. SELETUS
loos olema (ja selles on alati  tükk  subjektiivsust), ei saa ajalugu olla  objek -
tiivne.
Loone toob näite ajaloolise kirjutise faktivaliku kohta juutide  tapmise
natside poolt. Oli see mõrv või mitte? Kui mitte, siis ei olnud oluline ja ei
pea mainima. Samas kui 6–7% elanikkonna tapmine paari aasta jooksul ei
ole oluline ühe maa seisukohalt, on see veider küll. Moraalselt on küsimus
samas loomulikult oluline. Aga kas ajaloolane võib anda moraalset hinnan-
gut? Ilmselt võib, kui ütleb selgelt, milliselt seisukohalt ta annab hinnangu.
Kui katoliiklik ajaloolane mõistab hukka luterlaste teesid, aga edastab need
siiski õieti, ei ole selles Loone arvates midagi halba.
Ilmselt on objektiivsuse seisukohalt oluline, mida tuleb antud teema la-
hendamiseks ajalootöösse lülitada. Kahtlemata on siin kuskil piirid ja neid
lisab omakorda käsitluse pikkus. Mingist hetkest peale mõjutab ajaloolase
valik ka asja.
Keerukam  on, kuidas sotsiaalpoliitilised vaated mõjutavad ajaloolase va-
likut. Ajaloolane mõistab näiteks ajalugu riigi poliitika ajaloona. Siis ta ma-
jandusest, inimeste kihistumisest jne ei kirjuta. Kui teema on riigi  poliiti -
kaajaloona fikseeritud, siis on see lähenemine õige. Kui aga teema on ko-
gu piirkonna ajalugu, ei ole selline käsitlus piisav. Ajaloolase vaated võivad
mõjutada käsitluse piisavust (võltsimine on loomulikult täiesti omaette asi).
Tegelikult on ajaloolased muidugi püüdnud alati kirjutada kõigest niivõrd
kuivõrd nad asjast teavad. Peamiselt piirab ruum.
Kas võime öelda, et ajalugu on objektiivne, kui samasugusest ainesest
esitatakse  samasugune  narratiiv? Vaadates, nõukogude ajaloolaste  kommen -
taare inglise ajaloolaste töödele inglise lennuväest Suures Maailmasõjas, siis
ilmselt see nii ei ole. Tõlkimisel lisati ikka kommentaare, et inglise ajaloola-
sed ei  maini  piisavalt punase lennuväe tähtsust. . . aga miks seda rõhutada,
kui teisel rindel punalennuväge ei olnudki. Samas nõukogude ajaloolased ei
kirjutanud, et Murmanski baasi kaitsmisel kasutasid NL kangelased Inglise
lennukeid.
Sageli tuleb endalt küsida, mida interpretatsioon tähendab ja anda selle-
le ka oma töös vastus. Näiteks Nõuk ajal tuli kirjutada, et meil on palju
poolehoidjaid, aga kodanlus on kaval.
Üksikute ajaloolaste uurimused saavad tavalises mõttes olla objektiivsed.
Ilmselt ei ole ajaloolast, kes oleks kirjutanud üles terve inimkonna ajaloo. . .
Niipea, kui tuleme abstraktsest uurimusest tagasi konkreetse uurimuse  juur -
de, saame valdavalt öelda, millega tegemist on, sest protseduurid on tuntud
ning väärtustused ja muu hoitakse lahus. Samas jääb see siiski suhtumise
küsimuseks, sest kui inimene ei ole valmis oma töös kõigest kirjutama vas-
tavalt selle pikkusele, tekib siin siiski “aga”. Mis näiteks teha, kui teile on
antud Eesti ajaloo jaoks üks lehekülg? Mida mainida, mida mitte?
Aga mis on ekstrapolatsiooniga — küsis  Riho  Västrik. Loone oli algul
häiritud — näib, et loengu segamine talle väga ei meeldi. Kui me oleme
allikmaterjalid ning nende usaldusväärsuse kindlaks teinud, kui ajaloolane
3.3. OBJEKTIIVSUS
43
võtab kõik kättesaadava materjali. . . siis on ju kõik korras.
Kõigi materjalide haaramine uurimusse on ajaloolase puhul loomulikult
kohustus. Kui mingi osa neist välja jääb, tuleb seda märkida, miks nii te-
hakse, tunnistada fakti. Mõnede materjalide puhul aga ei ole väljajätmine
kuigi oluline fakt, ei avalda konkreetsele uurimusele mõju ning selle välja-
jätmine ilmselt eriline probleem ei ole. Püsides antud võimaliku vea piires
ei ole kõigil pisiasjadel tähtsust. Teisalt on ju hea, kui üritatakse üles lu-
geda  kõik detailid. Kirjutamisel peab ju kirjutama ka  tausta . Kui kirjutame
näiteks ühe mõisa ajalugu, ei või olla kindel, et kõik mõisad oleksid olnud
samasugused. Kui näiteks mõisas kirjeldatava perioodi jooksul tehti neli va-
kuraamatut ning ajaloolane  arvestab  ainult ühte, siis ta ikkagi peab ütlema,
miks ta valib vaid ühe neist. Kui ajaloolane võtab kahekümnest ühe ning
ajaloolane valib neist ühe, siis ta ilmselt ei püüa tegelikult teada saada, mis
toimus.
Riho täpsustab küsimust — kui on kümne aasta vakuraamatuist üheksa
alles, aga ajaloolane uurib just seda puuduva vakuraamatuga aastat — kas
on  korrektne  teha nende üheksa põhjal järeldusi kümnenda kohta? Loone
leiab, et see pole probleem, kui meetod täpselt lahti seletada. Peab vaatama
seda, kas materjal on jagunenud ühtlaselt, kas olemasoleva info kogus on
piisav järelduste tegemiseks? Näiteks kui me teame meeste arvu, siis võime
eeldada, et naiste arv on enam-vähem sellega võrdne. Kui me aga teame
halva aasta andmeid ning üritame selle kohta järeldusi teha, ei ole see eriti
hea. Järeldusite tegemiseks võib ehk olla piisav periood kümme aastat.
Loone vädab, et ajaloolane hakkab tegelikult tööle alles pärast 40–ndat
eluaastat, sest enne seda ei ole tal lihtsalt piisavalt taustatundmist. Tööta-
des aga aastaid konkreetsete lõikude kallal  arhiivis , omandab ju ajaloolane
pidevalt ka ümbruskonnast teadmisi.
44
PEATÜKK 3. SELETUS
Lisa A
Inimesed
A.1
Collingwood, R(obin) G(eorge)
Collingwood (22. veebruar 1889 – 9. jaanuar 1943) oli inglise filosoof ja
ajaloolane, kelle töös  väljendus  20. sajandi peamine püüe sobitada kokku
filosoofiat ja ajalugu.
Collingwoodi mõjutas väga sügavalt tema isa, kes oli kunstnik ja arheo-
loog . Lõpetanud kooli, läks ta Oxfordi, kus algul õppis ning hiljem õpetas
kuni surmani. Tegeles arheoloogiaga sai temast  Rooma  ajastu Inglismaa juh-
tiv  teadlane  omal ajal. Tema varajane teos Religion and Philosophy (1916)
kritiseerib empiirilist psühholoogiat ning analüüsib religiooni teadmiste alli-
kana. Sellele järgnes tema põhiline teos Speculum Mentis (1924), mis esitles
kultuuri filosoofiat kui mõistuse terviklikkust. Jagades kogemused viide ka-
tegooriasse (kunst, ajalugu, teadus, usk ja filosoofia), arutleb teos teadmiste
tasemete sünteesi üle. Tema järgmised raamatud  Essay  on Philosophical Met-
hod (1933) ja An Essay on Metaphysics (1940) räägivad sellest, et filosoofia
sõltub inimkonna ajaloost. Oma viimases teoses The Idea of History (1946)
arutleb Collingwood ajaloo üle kui distsipliini üle, kus igaüks vabastab aja-
loo oma mõtetes. Ainult mõteldes ennast toimunud sündmuste  keskele  ja
neid läbi elades suudab ajaloolane  avastada  huvitavaid  mustreid  ja seadus-
pärasusi möödaniku  tsivilisatsioonides  ja kultuurides.
Collingwoodi on kritiseeritud püüde pärast liiga intellektuaalse lähene-
misega leida ajaloojõudude motivatsiooni. Samas tunnistatakse tema püüet
integreerida filosoofiat ja ajalugu kui märkimisväärset õppemetoodilist pa-
nust.1
1Collingwood, R(obin) G(eorge)"Encyclopædia  Britannica  Online.  [Accessed 10 November 2000].
45
46
LISA A. INIMESED
A.2
Gertrude Himmelfarb
A.3
Popper, Sir Karl Raimund
Sir Popper (28. juuli  1902 –17. september 1994) oli Austria-Inglise filosoof.
Ta uskus, et teadmine (eriti teaduslik) lähtub isiklikust kogemusest ning ei
saa verifitseeruda induktiivse arutluse teel. Popper väitis, et kuna mitte kee-
gi ei saa kunagi kõiki võimalusi jälgida ning kinnitada väite tõesust nende
puhul, siis on vajalik vaid avastada üks teooriaga  vastuolus  olev näide, et
teooriat kummutada.
Ta leidis, et iga uskumuste süsteem, mis ei ole nii kinnitatav valsifitsee-
rimise  kaudu, tuleb pseudoteadusena kõrvale heita.2 Nende hulka kuulusid
“inimliku käitumise reeglitest” lähtuvad mõtteviisid nagu loogiline positi-
vism,  metafüüsika , marksism, fa˘sism ja Freudi psühhoanalüütika. 1980nen-
datel  haarasid mitmed  konservatiivsed  poliitikud tema väitest, et valitsus
peab pigem  vältima  halba kui taga ajama head sotsiaalsete reformide kau-
du.3
A.4
Hayden White
2See on jama. Sellega lihtsalt laiendatakse nende distsipliinide hulka, mida tahetakse tea-
dusteks lugeda. Tegelikult peaks ikkagi olema nii, et iga väide on mingil abstraktsuse tasemel
just nimelt verifitseeritav ja mitte valsifitseeritav. Paraku ei suuda paljud oma väidetes min-
na nii kaugele, et  mitmekesisus  asenduks mingi uue kvaliteediga ning seetõttu on vaja ka
väidete tõesuse kontrolliks lihtsustatud  varianti . (M)
3Year in Review 1994: obituary. Encyclopædia Britannica Online.  [Accessed November 4 2000].
Lisa B
Mõisted
epistemoloogia  — vt  gnoseoloogia
gnoseoloogia — tunnetusteooria, filosoofia distsipliin, mis käsitleb tunne-
tust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega, allikaid,  meetodeid
Positivism  — Kõige märkimisväärsem ja vaieldavam loogiliste positivistide
panus oli nn faktilise tähenduslikkuse verifitseeritavuse kriteerium
47
Indeks
Inimesed
Plehhanov, 12
Aristoteles , 23
Popper, 8, 14, 46
Avdjejev, 21
Ranke, 12, 26
Beard, 26
Ricket, 29, 31
Bernheim, 8
Rorty, 9
Collingwood, 9, 23, 25, 29, 31,
Ryding, 30
45
Smith, 32
Copernicus, 14
Stalin, 21
Coulauges, 26
Tacitus, 24
Danto, 36
Toynbee, 16, 21, 28, 38
Descartes, 11
Valla, 25
Dilthey, 31
Voltaire, 7, 11
Dray, 34
White, 10, 35, 37, 46
Droysen, 30
Williamson, 28
Windelband, 29, 31
Durkheim, 29
Gallie, 35
Mõisted
Geyl, 17
epistemoloogia, 47
Goebels, 24
epistemüloogia, 10
Hall, 22
essentsialism , 14
Hegel, 12, 21, 26
gnoseoloogia, 47
Hempel, 33
matemaatika, 9
Herder, 11
müüt, 9
Herodotos, 23
narratiiv, 9
Himmelfarb, 10, 46
objektiivne idealism, 14
Hoffmeister, 12
positivism, 47
Kellner, 22
theokraatia, 9
Konrad, 24
theoloogia, 9
Lamprecht, 26
tsivilisatsioon, 16
Lasson, 12
valsifitseerimine, 14
Lenin, 12, 26
verifitseerimine, 14
Mandelbaum, 8, 36
Marx, 15, 18, 26, 28, 38
Nietzsche, 14
Nordenfelt, 34
Platon, 23
48

Document Outline

• Ajaloo mõiste
  • Ajaloo mõiste probleemsus
  • Ajalugu kui ontoloogia mõiste
  • Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
  • Epistemüloogia
  • Uurimine ja protsess
  • Mis on ajalooline?
  • Hegeli ajaloofilosoofia
    • Hegeli allikakriitika
    • ``Ajaloofilosoofia''
  • A. J. Toynbee
    • Kriitika
  • Karl Marx
    • Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast
    • Marxi teooria teaduslikkus
• Ajalookirjutamise areng
  • siit peaks algama uus teema
  • Mõistmine
• Seletus
  • Narratiiv
    • Gallie
    • White
    • Danto
    • Vastuargumendid --- Mandelbaum
  • Kvalitatiivse erinevuse eeldus
    • Kvaliteet
  • Objektiivsus
    • Mõiste
    • Vastuväited
• Inimesed
  • Collingwood, R(obin) G(eorge)
  • Gertrude Himmelfarb
  • Popper, Sir Karl Raimund
  • Hayden White
• Mõisted