ÕPETAJA TERVIS (Merisalu, 2000) Grupi iseloomustus: 1997a.85% N, 15% M. Küsitluses 92,2%N ja 7,8%M. 90% eestlased, 9% vene ja 1% teiste rahvuste õpetajad. Vanuseliselt 19-34a (noor õpetaja) 28% 50-75a (vana õ.) 28% 35-49a (keskealised) 44% Keskmine tööstaaz 17,811,9a Haridustase 82% kõrgharidus 15% kesk-eriharidus 2% keskharidus Perekonnaseis 66% abielus 17% vallalised 11% lahutatud 5% lesed Organisatoorsed riskitegurid: Tugevamini häirivateks hinnati töövahendite, teadmiste- ja ajapuudusest tingitud probleeme, vähem pöörati tähelepanu autonoomia küsimustele. Harva tajutakse tööl ülepinget. Häirivaks peeti aegunud töövahendeid, töövahendite ja puhkeruumi puudust. Psühho-sotsiaalsed riskitegurid: Rohkem häirivaks on õpilaste vägivald, tööst tingitud pinged kodus. Vähem häirivad kol...
Peree$evõtluse käsiraamat PRESENTATSIOON Urmas Arumäe LLM, PhD 8.04.2015 BLRT Kopli 103, Tallinn Esimene EesLs Saamislugu ü 17.10.2014 kell 23:30 ü Madis Habakuk ü EPEL ü Urmas Isok, Kristel Meos ja Aavo Koppel ü Toetajad ü 23.12.2014 kell 14:00 ü 31.03.2015 kell 10:30 Sissejuhatus ü Ees$ keelsete allikate nappus ü Sta$s$ka ja uurimuste puudus ü Terminoloogia probleemid ü Raamatu ülesehitus Mõisted ü E:evõtja ü E:evõte ü Firma ü Pere… ü FIE? Mõisted (2) Peree:evõtja on füüsiline isik, kes akLivse ja e$evõtliku pereliikmena või koos teiste pereliikmetega võtab tulevase tulu lootuses riski ning asutab äriühingu või omandab osaluse äriühingus, mille tulemusena kuulub selles äriühingus pere...
autor. elu jooksul. miski, eelduseks on selle hooliv kogemust, Ameerik mida sotsiaalne tähtsus suhe. tema arvates a õde ja selles Tähenda peavad õed Õenduse saab situatsioonis b dokumenteeri Akadee hinnat olevate inimeste kõrgtase ma. Õe mia elav a ja vastastikune melist pädevuse legend. kirjelda koostöö. emotsio valdkonnad: Teadmis da. naalselt abi te suhet osutamine, omanda patsiend nõustamine mise i ja õe õpetamine, etapid. suhtes. diagnoosimin Algaja- e, tõhus öelge töötamine,
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
1 Keele olemus Karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel on oma kommunikatsioonisüsteemid liigikaaslastega suhtlemiseks. Sellistes keeltes on signaalid domineeri- Mida te vastaksite, kui teie käest küsitakse, mis on keel? Eks ikka, mise ja allumise väljendamiseks, paarilise leidmiseks et keele abil me suhtleme, st keel on kommunikatsioonivahend. ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust...
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuul...
mured mis on sotsiaalselt laadi Tüdrukute murede hiearhia Poiste murede hierarhia Välimus minu tulevik minu tulevik saavutused ambivalentsed emots välimus hinded raha saavutused hinded aktsept eakaas hulgas aktsep eakaas hulgas prob vanematega ambivalents emotsio soov olla erinev poblee vanemate prob sõpradega proble sõpradega raha soov olla erinev. Mured varieeruvad ka vanusele. Varajses noorukieas eelkõige seotud heterosseksuaalsed suhted, eakaaslastega mured, ja see kudias ma vastassugu pooltega suhteid loon. Mured seoses oma minaga. Millises ümbruses mured prevaleerivad? Kooliga seoses mured ((vägivalla, ja muude käitumuslikud
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügi...
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
