politseijuhid ja tähtsaimad majandusinimesed. Arreteeriti ka teisi, kõrvalisi isikuid. MASSIKÜÜDITAMINE Algas 14.juuni 1941.a. Eestist küüditati ligi 10 000 inimest. Enamasti viidi inimesed loomavagunitega Siberisse. Enamik küüditatuist olid lapsed-naised või vanainimesed. Küüditamises suri umbes 6000 inimest. Sõjategevus aastal 1941 22.06.1941 Algas Venelaste võitlesid veel Suur isamaasõda, ka metsavennad, kelle Saksamaa tungis kallale võitlust nimetatakse nn. Nõukogude Liidule. Suvesõjaks. Oktoobriks olid Suur isamaasõda lõppes sakslaste käes Lõuna- 9.mai 1945. Eesti, P-Eesti ja Lääne- Eesti saared. Saksa okupatsioon ja sõjategevus 1944. aastal. Saksa okupatsiooni hakkas toimuma uus sõjategevus. Toimusid lahingud näiteks Narvas, Sinimägedes ja Tartus.
Aleksander Puskin (1799-1837) Venemaal tekkis romantism 19. sajandi alguses ja nagu mujalgi Euroopas avaldasid ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A
mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike võttis endale ise kõrgeima vallutajate vastu rindel vabastas sõjaväelise auastme poliitvange Suur Isamaasõda laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid riigi- ja parteijuhtide kõrvaldamine ametist Poliitiline karjäär Moskva linna VSDTP Tiflisi ja Batumi komitee NLKP Keskkomitee esimene Baumani sekretär rajoonikomitee
Soome A. Kivi ,,Seitse venda" Juhani, Aapo, Simeoni, Soome külaelustik Lauri, Timo, Eero,.. Venemaa Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov ,,Idioot" Tolstoi ,,Sõda ja rahu" Luzin, Bolkonski, Natasa, sõda, rahu, Venemaa vs Pr, Tusin, Platon isamaasõda ,,Anna Karenina" Tsehhov ,,Kirsiaed" Jepahhin, Anja, Firss kokkupõrge vana ja uue vahel, näidend, kirsiaia müümine Turgenev ,,Eelõhtul" Jelena lubamatu armastus
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini.
Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5. Uus-Meremaa 6
4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis?
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis
ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943
1940. aasta sügisel tungis Itaalia Kreekasse, et seda vallutada. See plaan läks aga nurja, kuna kreeklased osutasid tugevat vastupanu. Itaalia kutsus appi saksa väed, kes vallutasid lisaks Kreekale ka Jugoslaavia. 1941. aasta suveks olid Itaalia ja Saksamaa kokku vallutanud 12 Euroopa riiki. Vallutatud riikides kehtestati range okupatsioon ja hakati teostama juutide hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941
punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi zdanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus. Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa. Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist.
Siis kui Onegin teda uuesti näeb saab ta aru, et armastab teda. Sama juhtub ka Tatjanaga, aga kuna ta on kõlbeline naine, keeldub ta armastusest. (Romaani skeemi järgi pidi ta mehe maha jätma ja oma armastatuga põgenema). Tegelikus elus abielunaine ei riku abielu-moraal. Ta ei taha ebasiirast elu. Võib veel mainida, et Onegin on kaasaja inimene, "oma ajastu kangelane" (romaan algab1819/1820) (1812 OLI isamaasõda, peale mida kõik noored pettusid) Onegini skepsis ongi mõistusehääl ja pettumus. Tatjana kasvab Oneginist vaimselt üle ja lõpuks jääb Onegin Tatjana armastust taga nutma.
*...teke jääb XIX saj algusesse, aega, mida iseloomustab erinevate esteetiliste suundade (klassitsism, sentimentalism, eelromantism) läbipõimumine. *tinglikult on eristatavad varasem romantism, periood 1816-1825-Puskini luule, ja periood pärast dekabristide ülestõusu, 1820-ndate aastade teine pool 1830-ndate aastad.*tähtsamad sündmused vene ajaloos: 1812.a Isamaasõda ja võit Napoleoni vägede üle. 1825.a dekabristide ülestõus, samuti ka dekabristide ideoloogia, pettuusmeeleolud, mis tulenesd detsembriülestõusu mahasurumisest ja Euroopa rahvaste vabadusvõistluste nurjumisest sajandi esimese kolmandiku lõpuks. Ja lõpuks veel ka sõjatevus Kaukaasias. *Vene romantisi maailm on rõhutatult tsentreeritud selle keskmes on romantiline isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused. *Esimesi vene romantikuid - lüürlis
juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940. Jätkusõda – 1941-1944 Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Suur Isamaasõda - NSVL ja Saksamaa vaheline sõda 22. juunist 1941- 9. maini 1945. Kolmikpakt – oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Totaalne - II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks:
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng
Omaval. 21. juuni Meeleavaldus NL. Meelse valitsuse heaks. 21juuli 1940 kuulutati NSV ning 6august 1940 NSVL koosseisu liitmine. IIms periodiseering ja tähtsamad sündmused 1) 1. sept. 1939-22juuni 1941 vaata eestpoolt! Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased. 1940-1941 põhiline võitlus Saksam. Ja Suurbrit. vahel. ,'Lahing Inglismaa pärast'' 2)22 juuni 1941 november 1942. Saksam. Tungis kallale NSVL'le ,'Barbarossa'' plaan. Esialgu Hitler väga edukas Idarindel. Venelaste jaoks Suur isamaasõda. Saksam. Kallaletung muutis jõudude vahekorda maailmas. NSVL Hitleri vastaste leeris nüüdsest 1941aug Atlandi Harta, 1941 juuli Suurbrit ja NSVL kokkulepe ühiseks sõjategevuseks. Juuli1941 22sept 1944 Saksa okupatsioon 1940 17juuni 1941 juuli NSVL I okup. 1941aug. algas Liningradi blokaad, mis kestis 1943a. jaanuarini. Punaarmee taganes. Toimus nn ,'Kurnamissõda''. Nurjus Hitleri välksõja plaan ja rinne stabiliseerus Lening. Moskva, Staling. all ! 7dets
Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping JÄTKUSÕDA 1941 1944 NL ja Soome Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. TALVESÕDA 1939 -1940 NL ja Soome Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid Suur Isamaasõda 1941-1945 Leningrad oli blokaadi all USA lülitumine sõtta 7. dets 1941. A ründas Jaapan USA mereväebaase. USA kuulutas seejärel Jaapanile sõja. Murrang Teises maailmasõjas liitlaste kasuks 1942 1943 Stalingradi lahingud. Sakslased piirati umber 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud. 1943 Kurski lahing 1943 dessant Sitsiilias Mussolinit sunniti taganema Normandia dessant 1944 Prantsusmaal taastati Prantsusmaa riik. Saksamaa purustamine
hukkamised, tagakiusamsed. 14.juui 1941-küüditamine NSVL võimu poolt. Sõdivad pooled: TELJERIIGID ( Kolmikpakti LIITLASED riigid) Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan NSV Liit Soome, Unagari, Rumeenia USA Bulgaaria, Slovakkia Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing, Talvelahing (42-43) (43-44), Narva lahing (1944), Sinimägede lahing Läänerinne-Kummalinesõda(39-40), Saksa okupeerib Taani ja Norra, vallutab Belgia, Lukemburgi ja Hollandi Liitlaste kokkusaamised: Teherani konverts-28.november-1.detsember 1943, Churchill, Stalin, Roosvelt. Otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus päast
Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia. 1941: Suvi - Saksamaa ja Itaalia kätte on langenud 12 Euroopa riiki, toimub holokaust. 22. juuni - Saksamaa tungib Nõukogude aladele, algab Suur Isamaasõda (Vene nimetus), hõivatakse suurem osa NSV Liidu Euroopa osast. Juuli - Suurbritannia ja NSV Liidu vahel sõlmitakse ühise sõjategevuse kokkulepe. August - USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill kirjutavad allla Atlandi hartale, lubatakse taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942:
keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Sitsiilia, Taani. 5. IV sõda Napoleoni vastu aastatel 1806–1807. Sõjategevuses osalesid Preisimaa kuningriik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik. 6. V sõda Napoleoni vastu 1809. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. 7. 1812. aasta Isamaasõda, 1812. aastal. Napoleon tungis Venemaale oma 640 000- mehelise armeega, sõja kaotajaks sai Prantsusmaa. 8. VI sõda Napoleoni vastu aastatel 1813–1814. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. 9. VII sõda Napoleoni vastu 1815. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa,
Lisaks Suurbritannia alustab NSVL-i vastu sõda kuulutavad Rumeenia, hiljem Itaalia, Soome Jaapanile sõja ("Jätkusõda"), Slovakkia ja Ungari. Nõukogude Liidu jaoks on see Suur Isamaasõda 8. sept Algab Leningradi blokaad 2. dets saksa väed tungivad Moskva eeslinnadeni 6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA
10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) 1. sept. 1939 algas Teine maailmasõda. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline sõda ehk venelaste jaoks Suur Isamaasõda. 7. juulil 1941 jõudsid sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. Relvastatud metsavendade võitlus omariikluse eest ja nõukogude okupatsioonivõimudele kättemaksuks 1941. aasta suvel on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris-oktoobris
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
genotsiid). Õiglast maailmakorda ikka ei saavutatud- liberaalne lääs võitis küll Hitleri, kuid oli sunnitud tunnistama kommunistliku diktatuuri mõju kasvu. Balti riigid, Kesk- ja Ida- Euroopa NSV Liidu alla- Teise Maailma teke (kommunistlik blokk). II MS tõi esialgu Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestumise ja külma sõja. 5. teab ja oskab periodiseerida olulisemaid lahinguid: Poola vallutamine, Moskva, Pearl Harboris, Staliningrad, Suur Isamaasõda Poola vallutamine 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam Moskva lahing september 1941 alustavad Saksa väed pealetungi Moskvale jõudes detsembri alguseks mõnekümne km kaugusele pealinnast. Edasiliikumine
sai vanatädi lugemishuvi rahuldada ajakirjadest pealkirja veerides. Kooliteed alustades oli lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi. Alles oli lõppenud Suur Isamaasõda. Tädile hakkasid väga meeldima vanaaegsed juturaamatud. Aga häda oli selles, et nende kirjapilt oli teistsugune. Preaegu on sellist kirja võimalik ehk näha vanadest piiblitest. Mõnes raamatus olid väiketähed tavalised, aga suured algustähed kunstiliselt kujundatud ja keerulised. Ega muud, tuli jälle abi otsida noorelt perenaiselt või emalt. Uudishimu ei lubanud alla vanduda. Leian, et minu tuttav tädi leidis ise võimalusi enda harimiseks. Teda sundis selleks
ÜK(b)P kui väikesearvuline avangard, ühiskonna USA toetus NSVL-le lend-lease'i abil - raudne eesriie: eraldatus valitud eliit, mida perioodiliselt puhastatakse läänemaailmast - ideoloogiaotsused kirjanduse, 1943 Teheran 1941 22. juuni Suur Isamaasõda muusika, teatri ja kunsti 1945 Jalta Sõja lõpp 9. mai 1945 pärast sõda: suukorvistamiseks 1945 Potsdam - sõja "demokraatlik impulss" - sõja tagajärgede likvideerimine - nn. teaduslikud diskussioonid 1945 ÜRO moodustamine
1. Teine maailmasõda algab 1. Septembril 1939, kui Saksamaa tungib Poolasse. 5. Oktoobril sõlmivad Saksamaa ja NSV Liit piiri- ja sõpruselepingu (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poole, NSV Liit sai Leedu). 29. Maist – 3. Juunini toimub Dunkerque’I operatsioon, mille käigus britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse, 14. Juunil oli Pariis Saksa vägede poolt ümber piiratud ning 21. Juunil kapituleerub Prantsusmaa - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 7. Detsembril 1941 toimub Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, mistõttu astub USA sõtta. 2. 11. Märtsil 1941 volitas USA Kongress vastuvõetud Lend-Lease’i seadusega presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Sõ...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal romantilistest asjadest nagu öö ja armastus _ Millised on romantikute lemmikteemad? Öö, nägemused, hallutsinatsioonid, kirg, armastus(õnnelik ja õnnetu) õnn, kurbus, nadungud valu _ Nimeta romantikute meeliskujundeid. Novell, luuletused, värssromaanid _ Meenuta romantikute luuletusi luuletajast ja tema kohast ühiskonnas. Mida saad nende põhjal luuletaja kohta öelda? _ Mis on luuletaja ülesandeks? Mõjutada rahva...
Kolm aastat hiljem ilmub "Rapsoodia Paganini teemal" klaverile ja orkestrile. Viimaseks teoseks Rahmaninovil on "Sümfoonilised tantsud", mis koosneb kolmest osast. 1942. aastal diagnoositi Rahmaninovil vähk. Oma viimase kontserdi andis ta Knoxvilles 17. veerbruaril 1943 ning seejärel pidi ta pöörduma koju Los Angelesse. Teadmine, et ta ei saa kunagi enam kodumaale minna valmistas talle kurbust ning ta langes melanhoolia küüsi. Suur Isamaasõda muutis Rahmaninovi valu kodumaa pärast väljakannatamatuks. Ta otsustas inimestele oma abi pakkuda ja hakkas kontserte andma, millest saadud tulu annetas Punase Risti jaoks. Võidupäevade rõõm jäi aga nägemata, sest kiiresti arenev vähihaigus lõpetas Rahmaninovi elu mõni päev enne tema 70. sünnipäeva. Sergei Rahmaninov suri 28. märtsil 1943. aastal Beverly Hillsis. 6 Kokkuvõte
Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860. aastate looming tipneb epopöaga ,,Sõda ja rahu". Selles käsitleb Tolstoi Venemaa 1812. aasta isamaasõda. Ta kujutab teoses patriarhaalset eluviisi, mille puhul üksikisik kuulub perekonna kaudu rahvasse ja ühiskondlikud erinevused taanduvad rahvusliku ühtsustungi mõjul. Üksikisiku väärtuse määrab rahvalähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste taotlus ajaloo kulgu määrata on edutu. Tolstoi looming 1870 kuni 1880 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli
kuni 1917.aastani. XVII sajandi lõpus asus Venemaa troonile Peeter I, kelle valitsemine muutis radikaalselt Venemaa saatust. Riik sai väljundi Läänemerele ja laiendas veelgi oma mõjuvõimu regioonis. 1721.aastal Venemaa kuulutati impeeriumiks. Paljude ajalooliste sündmuste seas, mis leidsid aset kuni 1917.aastani, väärivad märkimist Katariina II Suure valitsemine, kuna seda perioodi peetakse Vene Impeeriumi õitseajaks; 1812.aasta Isamaasõda ja Napoleani pagendamine Venemaalt, mis lõppes Prantsuse impeeriumi kukkumisega; 1961.aasta reform, millega kaotati pärisorjus Venemaal; 1905.aasta revolutsioon, mille tagajärjel moodustati Venemaa esimene parlament Duuma, mis tegutses kuni 1917.aastani.(lisa2) Suurima õitsengu aastatel (1914) oli Vene Impeeriumi pindala ligi 22000000 km2 ning ta jagunes neljaks põhiregiooniks: Venemaa, kuhu kuulus kogu Ida-Euroopa,
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Vene romatism 1. · Tekkis 19.sajandil · Kujunemist mõjutasid ajaloolised sündmused(Nagu kogu Euroopas avaldasid ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule
I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma. Aleksander I otsustab jätkata sõda Napoleoni vastu. Timotheus von Bock teeb kaasa kogu Vene armee teekonna kuni Pariisini, osaledes nii 60 lahingus. Sõja lõpuks saab von Bockist polkovnik (kolonel). 1816 Aleksander I sisepoliitika muutub järjest ähmasemaks, mistõttu läheb von Bock erru. Elsy Timo õde ning hilisema Võisiku mõisa valitseja, Peeter Mannteuffeli, kallis naine.
Saksamaa ja NSVLi eesmärgid. Adolf Hitleri Saksamaa tahtis laiendada oma maad ehk nn „eluruumi” Ida-Euroopas. Jossif Stalini NSVL aga pärast Esimest maailmasõda kaotatud Vene keisririigi alade tagasivallutamist. Teine maailmasõda saigi alguse Saksamaa kallaletungiga Poolale. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (nende sõjaväe nimetus oli Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule ehk Punaarmeele. Nõukogude Liidu jaoks oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan. Nõukogude Liit ja Saksamaa olid valmistunud ainult ründeks, oli eelis sellel, kes ründas esimesena. Saksamaa hõivaski esimesena suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, kuna Nõukogude Liidu väed polnud sõja tulekuks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud sakslased siiski ära vallutada).
esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist (Inglismaa lõunaosa (Londoni) tohutu pommitamine sakslaste ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. poolt, lisandus meresõda). 1941 tungis Saksamaa kallale Järgmisena ründas Hitler Euroopa ainsat demokraatlikku riiki, Nõukogude Liidule(Barbarossa). NSV-le oli see Suur Tsehhoslovakkiat, kellel oli Prantsusmaaga kaitseleping. Lääneriigid Isamaasõda. Pearl Harbor(Jaapan ründab USA-t). Sõja kuulutasid endiselt ootamas lepitust (seetõttu ka sõjaliselt nõrk). Müncheni USA ja Inglismaa Jaapanile, Saksamaa ja Itaalia USA-le. kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang Sudeedimaad, millega tagatakse Tsehhoslovakkia puutumatus.
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried...
Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Revolutsiooni ajast alates hakkas Venemaa teistest riikidest maha jääma. Eestile mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivselt (saadi tagasi Tartu ÜK, talupojad vabastati pärisorjusest). Üldiselt mõjus Suur Prantsuse revolutsioon positiivsemalt kodanlusele, negatiivsemalt feodaalkonnale ja oli eeskujuks teistele riikidele. 3. Kirjelda Napoleoni sõjaretke Venemaale. 1812. aasta isamaasõda (ka Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-P22. juunil 1812 kuulutas Prantsuse Napoleon I sõja Venemaale ning ööl vastu 24. juunit 1812 ületas 640 000-meheline Prantsuse Suur armee Neemeni jõe ja sellega Preisimaa-Venemaa piiri. Prantsuse sõda) oli 1812. aastal toimunud relvakonflikt Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Napoleoni Prantsuse Suur armee, mille koosseisus oli Poolast, pärast Kościuszko ülestõusu (1794. aastal) ja Poola kolmandat
et tootmismahte suurendati ja toodangu kasv saavutati mitte efektiivsema ja kvaliteetsema tööga, vaid rajades juurde uusi suurettevõtteid ja uusi töökohti luues ning vajaminevad töölised toodi sisse teistest NSVL liiduvabariikidest. Seeläbi suurenes Eestis võõrtööliste osakaal ja vähenes põliselanike osakaal Eesti rahvastikus. Rajati sovhoose ja kolhoose. 9. DATEERI E MÄÄRATLE AEG JA ISELOOMUSTA SUUR ISAMAASÕDA Termin Suur Isamaasõda (vene keeles Великая Отечественная война) oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata (vaata Idarinne). NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9
Vaieldi põhiliselt piiri kulgemise üle. 2.02.1920 - kirjutati alla Tartu rahu lepingule. Eesti sai endale alade Narvast ida pool ja kogu Petserimaa. 5 EESTI VABARIIK 11 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa, Petserimaa. Maakonnad olid jaotatud valdadeks. 1.09.1939 - Algas II maailmasõda. 22.06.1941 - Algas Suur Isamaasõda. NÕUKOGUDE LIIDU OKUPATSIOONI AEG 1945 - Eesti territooriumi vähendati Venemaapoolt jõuga 5% võrra. Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri. 1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda. 1946 loodi Hiiumaa maakond. 1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud. 1950 vallad kaotati
Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare. Beneluksi maad 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9.aprillil Taanis ja Norras) 5. NSVL Saksa sõda, Suur Isamaasõda, välksõja plaan, pöördelisemad lahingud, Leningradi blokaad. Saksamaa võttis plaaniks NSVL vallutada ,,Barbarossa" sõjaplaaniga, et saada eluruumi aarialastele. 22.juunil 1941 alustasid saksa väed sissetungi NSVLi Suur Isamasõda (Venemaale). Barbarossa nägi ette välksõda kohe sõja algul vene väed sisse piirata ja purustada, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Leningradi blokaad 1941-1942 Saksamaa kasutas kurnamismeetodit, et linn murduks
varustatuna isegi parem kui poolroomikmasinad. 1930-te aastate lõpuks arenes GAZ tehas Nõukogude Liidu juhtivaks autotootjaks ning koostas selle ajaga 450 000 sõidukit. Juurutati 17 mudelit ja erinevat sõidukiversiooni. Tehase toodang moodustas 68,3 % kõigist Nõukogude Liidus valmistatud sõidukitest. Suurimat rolli selles mängis ilmselt tehase esimene direktor, S.S. Dyakonov (1898-1938). GAZ sõja-aastatel (1941-1945) Suur Isamaasõda muutis möödapääsmatuks GAZ tootevaliku ümberstruktureerimise ning armee tarbeks sõjatehnika valmistamise alustamise. GAZ tehase disainerid ja insenerid töötasid kiiresti välja täiesti uued sõidukid ning valmistasid ette nende tootmise. Selliste sõidukite hulka kuulusid maastikuautod GAZ 64 ja GAZ 67, soomukid BA-64 (-64) ja BA- 64B (-64) ning tankid T-60 ja T-79. Veoautode kõrval alustas tehas iseliikuvate relvade, laskemoona ja muu sõjatehnika
esivedrulehed, efektiivsemad pidurid, uus instrumendipaneel jms. · 1930te aastate lõpuks arenes GAZ tehas Nõukogude Liidu juhtivaks autotootjaks ning koostas selle ajaga 450 000 sõidukit. Juurutati 17 mudelit ja erinevat sõidukiversiooni. Tehase toodang moodustas 68,3 % kõigist Nõukogude Liidus valmistatud sõidukitest. Suurimat rolli selles mängis ilmselt tehase esimene direktor, S.S. Dyakonov (18981938) GAZ sõjaaaastatel Suur Isamaasõda muutis möödapääsmatuks GAZ tootevaliku ümberstruktureerimise ning armee tarbeks sõjatehnika valmistamise alustamise. GAZ tehase disainerid ja insenerid töötasid kiiresti välja täiesti uued sõidukid ning valmistasid ette nende tootmise. Selliste sõidukite hulka kuulusid maastikuautod GAZ 64 ja GAZ 67, soomukid BA64 (64) ja BA64B (64) ning tankid T 60 ja T79. Veoautode kõrval alustas tehas iseliikuvate relvade, laskemoona ja muu sõjatehnika tootmist.
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus lii...
kapituleerumise nõudega. 4. tähtsamad sõjatandrid ja lahingud: Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. Moskva lahing - 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Midway - Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. Aastal. USA-le oli see otsustav võit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
