Kulturoloogia (0)

Adorno , Theodor - saksa  sotsioloog ,  marksistlik   filosoof , muusikateoreetik ja  helilooja . Peab massimeediat ja 
popkultuuri  negati vseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse 
eesmärgi  saavutamisele , mitte sel e väärtusele,  institutsioonid  kontrol ivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad 
teda oma pi res. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära
Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee „Ideoloogia ja ri giideoloogilised aparaadid“ – 
institutsioonid hoolitsevad sel e eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes 
hegemoonia  aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), mil es inimene osaleb 
mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina
Anderson,  Benedict  – konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eli di loodud kujuteldavaks 
kogukonnaks, mil e abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on 
eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on ni võrd suur sootsium, mil es puhul meie-tunne 
ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal
Arendt, Hanna –  silmapaistev  ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja 
vastutusest, inimese  suhtest  iseenda, poli  tilise  maailma ja teiste inimestega.  keskne  küsimus, kuidas 
totalitarism sai sündida kultuuris, mil e aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal.
Barthes , Roland – prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja 
analüüsimetoodikat; Kirjutab „Autori surmas”, et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti autor Tekstile Autori 
andmine tähendab teksti vägivaldset peatamist, tema varustamist lõpliku tähistatavaga, kirjutuse sulgemist.
Baudrillard , Jean - prantsuse postmodernistlik kultuuriteoreetik, sotsioloog ja filosoof,Meedia- ja 
tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid. Baudril ard'i nägemuse kohaselt on väline külg määrava 
tähtsusega inimeste nägemuse kujunemisel mingitest sündmustest ning asjad ei juhtu, kui neid ei nähta. Enim 
pakkus tal e huvi tänapäeva hüperreaalne maailm, mis “genereerib reaalsust mudelite kaudu, mil puudub 
päritolu ja tõelisus” tegemist on vaid simulatsiooniga - hüperreaalsuse kontseptsioon.
Benedict, Ruth - USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi  teoreetik : näitas oma teostes, et  rass , keel 
ja kultuur on üksteisest sõltumatud ja väide, et mõni rass on teisest väärtuslikum, pole tõsiseltvõetav. Kultuur on 
mõistetav tema väärtussüsteemi ja –skaala kaudu. Iga kult omab „isikupära”, kultuuri vaim - eetos. See kultuuri 
vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid.
Benjamin,  Walther  - saksa kirjanduskri tik ja kultuurifilosoof.  Autentse  kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. 
Seotud Frankfurdi sotsiaalkri tikute koolkonnaga.
Boas , Franz - USA  antropoloog ; peetakse tänapäeva  kultuuriantropoloogia  rajajaks.
Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates 
suundades.  Kultuurirelativism  seisukoht, mil e kohaselt teise kultuuri  aspekte  vaja käsitleda sel e kultuuri 
normide kontekstis.
Bourdieu,  Pierre  – laiahaardeline prantsuse sotsioloog, huvitus identiteediküsimustest,püüdis mõista, kuidas 
on kujunenud see või teine isiksus, tema maitse,  enesehinnang  ning käitumisviis. Sel eks ei pidanud ta 
vajalikuks mitte psühhoanalüüsi tegemist, aga väliste, sotsiaalsete mõjude analüüsimist. tegeles meedia 
analüüsiga ja pidas indormatsiooni li ga võimsaks valdkonnaks, et seda ajakirjanike hoolde jätta
Chomsky , Noam - USA  keeleteadlane , poli tiline aktivist ja kri tik. Lõi generati vse grammatilise teooria. 
formaalsed  grammatikad  ei ole pi savalt võimsad loomuliku keele kirjeldamiseks. Ta pakub asemele uut tüüpi 
grammatika, mis koosneb kahest  komponendist : üks loob uusi struktuure, teine modifitseerib neid. 
Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud).
Comte,  Auguste  - prantsuse filosoof. P
  ositivismi looja,  mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena 
kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia  rajajaid .
Durkheim, Émile - prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele  teooriale .  Durkheimi  
sotsioloogia teooriad väljendasid optimistlikku nägemust inimese eneseteostuse võimalustest õigesti 
korraldatud ühiskonnas, jagas ühiskonnad  traditsioonilisteks  ja kaasaegseteks. Uuris ka ühiskonna  sidususe  ja 
enesetappude seost.
Eco,  Umberto  - itaalia  semiootik , filosoof, keskaegse esteetika spetsialist, kirjutanud arvukalt ilukirjanduslikke 
teoseid „Roosi nimi“, „ilu ajalugu“ „inetuse ajalugu“ jne, uurinud ka kommunikatsiooni- ja 
interpretatsiooniproblemaatikat
Eliade, Mircea - Rumeenia päritolu tuntud usundiajaloolane, Leidis, et  religioon  on kultuuri tekkimise 
eelduseks. religioon hõlmab kultuuri kõikides ilmingutes ja avaldumisvormides silmnähtavalt olulise osa. Mõista 
kultuurile  omaseid  usulisi vaateid ei tähenda teada ainuüksi seda, kuidas inimesed tulevad toime oma elu 
korraldamisega ühiskonnas, vaid ka seda, kuidas nad mõistavad oma kohta universumis ja suhteid teiste 
inimestega, maagilise realismi arendaja
Foucault , Michel – mõjukas prantsuse filosoof, tuntud oma sotsiaalsete institutsioonide kri tika poolest, eriti 
psühhiaatria, meditsi ni ja vangla kri tika poolest; samuti omaseksuaalsuse ajaloo käsitluse poolest. Tema 
teooriad võimu ja teadmiste suhte ning  diskursuse  kohta on leidnud laia arutus- ning rakenduspinna. 
Essee "Mis on autor?"Foucault näitab, et meie poolt tavaliselt iseenesestmõistetavaks peetud autori kui mil egi 
ajatu ning mittetaandamatu mõiste on hoopis diskursuse 'funktsioon', mis on läbi ajaloo muutunud. Näiteks kui 
enne renessanssi oli teksti omistamine teatud autorile  teaduses  tähtsam kui kirjanduses, si s  humanismi  ja 
kapitalismi ajastul oli see vastupidi.
Frazer, James - inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsaantropoloogia isaks. Tema 
teos „  K
  uldne oks”,  mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja 
kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna,  usundiloo  ja kombe uurijana.
Frege ,  Gottlob  - saksa  matemaatik , loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäevamatemaatilise  loogika  ja 
analüütilise filosoofia rajajaks. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale. 
Tõi välja sõnad  Bedeutung  (tähistatu) ja  Sinn  (märgi tähendus).
Freud, Sigmund - Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma 
uuringutes alateadvuse rol i inimese käitumisele
Gadamer , Hans - saksa kontinentaalfilosoof. Tuntud teos „Tõde ja meetod“,Hermeneutilise ringi 
looja Hermeneutilise ringi vältimatust tõlgendamisel põhjendatakse sel ega, et meil on tõlgendatavast alati 
olemas eelteadmine või  eelarvamus , mil e pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole 
võimalik kõrvale jätta või mõne positi vse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess sel ine, 
mil e käigus uued teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning sel e käigus toimub eelarvamuste 
revideerimine. See on aga tsükliline protsess,  eelarvamused  tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise 
mitmendal ringil hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu,
Geertz , Clifford - ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretati vse antropoloogiaesindaja; Geertzi 
arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mil e abil inimesed suhtlevad, 
põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist  elusse . Kultuuri funktsiooniks on omistada 
maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rol iks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, 
iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada.
Gramsci ,  Antonio  - Itaalia kirjanik, poli tik ja poli tiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke 
mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne 
ja moraalne juhtpositsioon. Sel e tõttu inimesed al uvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma 
huvid on kogu ühiskonna huvid.
Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse  lingvist  ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse 
analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste – seemi; 
ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis.
Habermas , Jürgen - saksa filosoof ja sotsioloog. Tegeleb ühiskonna seesmise 
tasakaalutuse problemaatikaga Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia  leiutamine  
on aidanud kaasa avaliku sfääri  kahanemisele , kus üksikud tootjad kontrol ivad informatsiooni, mis jõuab 
paljude tarbijateni. avalikkust sunnitakse mõtlema süsteemi raames. Sel e tulemusena tekib üldine usaldus 
süsteemi vastu. Süsteem on ka see, mis pakub inimestele lähieesmärgid – inimene peab olema 
konkurentsivõimeline, sel eks et saavutada heaolu. Heaolu kui kõrgeim väärtus! Tulemus on, et inimene pole 
võimeline loovutama oma heaolu teiste väärtuste vastu. Järelikult suunab argielu täielikult majandus. 
Elumaailm on võimetu sel ele vastu  panema .
Hobsbawm, Eric - Briti ajaloolane, ei kirjuta harjumuspärast ajalugu, ei esita fakte kronoloogilises järjekorras, 
vaid küsib põhjuste järele ja otsib  seoseid . Uurib näiteksbanditismi kogu tuntud ajaloo vältel ja legendide toel. 
On ka veendunud, et kui me püüame kolmandat aastatuhandet varasema baasil kujundada, tabab meid 
läbikukkumine.
Horkheimer, Max - saksa filosoof ja sotsioloog.Ta oli üks alusepanijaid kri tilisele teooriale , mil e ülessanne on 
tähistada, mida tuleb muuta ja mida säilitada. Frankfurdi koolkonna peamisi li kmeid. Nimetas oma õpetust 
kri tiliseks ühiskonnateooriaks, mis ei uuri mitte vahetult antut (positivistid), vaid ajalooliselt kujunenud ja 
muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste 
rahuldamise  instrumendiks
Huntington,  Samuel  – USA  politoloog , tuntuimad tööd on rahvusvaheliste suhete alal, nn tsivilisatsioonide 
kokkupõrke teemal. Huntingtoni käsitluse pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide al ikana. 
Jaotab  maailma 8-9 tsivilisatsiooniks.
Jakobson,  Roman  - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja  semiootika  
silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist.
James, William -  USAst  pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning 
tä
  napäevase  religioonipsühholoogia a
  lusepanija . Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. 
Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse".
Jung , Carl G. - Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Uuris alateadvust ja unenägusid. Võttis 
kasutusele uusi mõisteid nagu kol ekti vne alateadvus, kompleks,  introvertsus , ektravertsus, arhetüüp.
Kristeva,  Julia  - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskri tik, psühhoanalüütik, semiootik, 
käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" pi re erinevatel bioloogilise, 
psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - 
kus "oma" ja "võõra" pi r hägustub - erinevaid vorme.
Lévi- Strauss , Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi  rakendaja  etnoloogias, Keel kui 
inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas sel eks binaarseid opositsioone. Lévi-
Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised  universaalsed  kahest 
li kmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris 
põhjalikult nn primiti vseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust.
Lotman,  Juri  - Tartu- Moskva  semiootikakoolkonna üks asutajaid, kauaaegne Tartu Ülikooli  professor . Tegeles 
peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri  tekstiga . Eristas esimest korda primaarseid ja 
sekundaarseid model eeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste.
Lyotard , Jean-François - prantsuse filosoof. Termini p
  ostmodernism  uues tähenduses kasutusele võtja - 
maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib  poeetiline  
mõtlemisvi s.
Malinowski , Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju 
välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise ol a pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda 
lugejaid, et esitab objekti vselt kogutud informatsiooni, mitte subjekti vselt kujunenud arusaamu. Vi s 
„postmodernistliku pöördeni“ mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski  kultuuriteooria  
baasiks  on inimese tunnustamine loomali gina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi 
kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, 
seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel.
Marcuse,  Herbert  - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse 
ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, 
bürokratiseerunud ü
  hiskonna  kri tik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel  rajanev  
kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi  irratsionaalne  ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, 
ta ei tunne mingit alternati vaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sel ele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud 
klassid ja vähemused. Üheks sel evastase protesti vormiks on “uue meelelisuse” arendamisele 
suunatud kultuurirevolutsioon, mil e üks vahend on s ürrealistlike k unstiteoste  loomine.
Marx , Karl - saksa filosoof,  majandusteadlane  ja revolutsionäär.  Marksismi  rajaja. Marx väitis, et inimkonna 
areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi 
sotsialismi. Kõige baasiks pidasmajandussüsteemi, kõik muu on vaid pealisehitus. Pidas väga 
oliliseks klassivõitlust omanike ja mitteomanike vahel.
Mead,  Margaret  - ameerika kultuuriantropoloog, Uuris soorol e ja täiskasvanuks saamist. Standardiseeritud 
sugudevahelised isiksuse-erinevused on kultuuriliselt loodud.
Peirce, Charles S. - USA filosoof ja mitmekülgne teadlane, üks semiootika rajajaid, pani aluse filosoofilisele 
suunale nimega pragmatism. Avaldas mitmeid teoseid matemaatika ja loogika val as.
Radcliffe - Brown ,  Alfred  - Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi  funktsionaalse  strukturalismi teooria, mil e 
eesmärgiks ühiskonna kui terviku huvide ja stabi lsuse tagamine. Uuris ka rituaalide sotsiaalset funktsiooni, 
rituaaalid regleerivad, säilitavad ja kannavad edasi emotsiaalseid hoiakuid, mis on vajalikud ühiskonna 
toimimiseks
Sapir , Edward - ameerika antropoloog ja keeleteadlane, põhiteos „Keel“, Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor - 
Lingvistiline determinism (keel määrab ära mõtlemise) ja lingvistiline relati vsus (erinevused keeles 
vastavaderinevusele mõtlemises). keeled ei erine mitte sel e poolest, mida nad võivad väljendada, vaid sel e 
poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust — see toimib kui keele enesekaitse. 
Kõikides keeltesedastatakse palju ülearust infot ning ni  kaitseb keel ennast vääritimõistmise ja infokadude 
vastu
Saussure,  Ferdinand  de - Šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid, määratleb keelt kui 
märgisüsteemi, mil ele “on olemuslik mõtte ja akustilise kujundi ühtsus, kusjuures mõlemad märgi komponendid 
on võrdselt psüühilised”. Veel väidab Saussure, et kõnelejad üldiselt ei teadvusta oma keelekasutust ning et iga 
rahvas on üldiselt oma keelega rahul; sel ine traditsiooniline lähenemine (keel päritakse vanemailt) on üks 
põhjusi, miks keelemärki ei saa muuta – sel e peale lihtsalt ei tulda. Ja seda pole ka vaja.
Spengler ,  Oswald  - saksa kultuuri- ja  ajaloofilosoof . Peateos „Õhtumaa al akäik“  käsitleb maailma kultuuride 
üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on 
juhus ). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu 
indikaatoriks onlinnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja  sureb  koos linnaga, mis muutub lõpus, 
hi gel innana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaokselusorganism.  Jagab  kultuuri arengu 
aastaaegade järgi.
Toynbee , Arnold –  Suurbritannia  ajaloolane, Toynbee jagas maailma enam kui 20-ks tsivilisatsiooniks ning 
lahkas neid põhjalikult, kujundades teooria tsivilisatsioonide tõusust ehk kasvust, langusest ning 
hävingust. Nende ja väiksemate tsivilisatsioonidega seotud protsessidega seletas ta kogu ajaloo  kulgu . Ent 
teised ajaloolased  leidsid  tema tööst palju ebatäpsusi ning ka vigu, mistõttu tema teooria peagi ajalooteaduse 
silmis  tõsiseltvõetavuse kaotas.
Weber , Max - saksa sotsioloog ja majandusteadlane. kaasaaja sotsioloogia üks looja, Tema loodud on 
termin Entzauberung ('lummusest vabanemine'), mis tähendab Euroopa kultuuri vabanemist  kristlike  
uskumuste ja traditsioonide alt. eesmärgiks oli leida erinevad arenguteed Läänemaade ja  Idamaade  kultuuris, 
aga neid mitte hukkamõistes ega hinnates.  Weberi  arvates võisid  tehnoloogia  ja kaasaegsed  organisatsioonid  
muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat, mis aitas inimestel säilida 
minevikus.
Whorf , Benjamin Lee – ameerika keeleteadlane  indiaani  keelte uurija, Sapir-Whorfhüpoteesi üks autor, väidab 
radikaalsemalt et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Tuletõrjuja näide: kõik teavad, et 
bensi niaurud on  ohtlikumad  vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna “tühi” 
mõjutab, erinev grammatiline struktuur tingib erineva arusaama maailmast
Wittgenstein , Ludwig - Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus 
erititähendusest ja
    keele p
  i ridest.  Teda võib arvata ni  loogilise positivismi kui ka analüütilise 
keelefilosoofia  rajajate hulka. Eluajal avaldas raamatu „Loogilis-filosoofiline  traktaat “ Filosoofilised probleemid 
rajanevad “meie keele loogika valestimõistmisel. Mõistes seda loogikat õigesti, sel isena nagu ta ilmneb 
mõttekas keelekasutuses, probleemid kaovad. Filosoofilised küsimused on näivprobleemid. Neid pole võimalik 
lahendada - neid saab vaid “hajutada”.
Mõisted 
antropoloogia  - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist, ka 
teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast, inimeste eluvi sidest, ühtekuuluvusest keele 
kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Eesmärk sünteesida süsteemset võrdlevat teadmist maailma 
rahvaste ja kultuuride kohta ning leida universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides. Jaguneb füüsiliseks 
antropoloogiaks, kultuuriantropoloogiaks, arheoloogiaks ja etnolingvistikaks.
autori surm - Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes’i ja Foucault’i järgi) 
Lugeja sünni hinnaks on Autori surm.20. sajandi teisel poolel sai  kirjandusteaduses  (nt Roland Barthes’i ja 
Michel Foucault’ käsitlustes) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Küsiti, kas 
autoril on mingi võim oma teoste üle, eriti eelisõigus nende tõlgendamisel, ja leiti, et teose sündi võib pigem 
käsitleda autori surmana, mis tähendab, et pärast teose valmimist ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. 
Seejuures seati kahtluse al a arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning 
tõlgendamise printsi p, mis lähtus sel est, “mida autor öelda tahtis”.
Bedeutung - see, mida keel  laseb  meil haarata; tähendus. Lause „osutus”. Nt  Veenus : rajaja Frege, Gottlob, vt 
mõiste Sinn
Birminghami koolkond - Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; asutatud 1964. Hoggarti 
poolt, hiljem muutus tavaliseks osakonnaks. Arvati, et kogu kultuuripraktika on meedia vahendatud, kõrg-madal 
ja kesk-töölisklassi vastandused on kadunud, kõik tekstid on kinni võimu- ja hegemooniasuhete kontekstis, 
toimub pidev võitlus „tähistamisõiguse eest“
cultural  studies – kultuuriuuringud, välja kasvanud  kaasaja  indrustriaalühiskonna analüüsist. Käsitleb pinget 
antropoloogia ja kitsamalt humanitaarse kultuurikontseptsiooni vahel. Väidab, et mitte üksnes kõrgkultuur, vaid 
iga kultuuri vorm on  teisega  võrreldav. Kultuur hõlmab ni  sümboleid kui materiaalset maailma ja kultuuri 
uurimine ei saa pi rduda ühega neist.
Dekonstruktsioon – konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine ( Derrida  loodud raskestidefineeritav 
termin, mis sisuliselt sisaldab  eeldusi , sel eks et  asuda  rünnakule logotsentrismi vastu. Derrida tahab  kukutada  
üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just 
dekonstruktsiooni.)
Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik mil iste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis
Diskursuseanalüüs - keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite 
kogum diskursuse uurimiseks. tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning 
tekstidesse  sissekodeeritud  eelistatavat tõlgendust
Elamismaailm - meie vahetu maailm,argielu, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Habermas jagab 
maailma elamismaailmaks ja süsteemiks, kaasaja suurim probleem on nende vaheline vastuolu. Elumaailmas 
on oluline see, et vastastikku mõjutatakse üksteist keele vahendusel, see teeb võimalikuks inimestevahelise 
aruka  konsensuse  saavutamise. Süsteem on muutunud, see rabestab elumaailma struktuure. Süsteem on 
tunginud elumaailma ja  pannud  sel e hädaohtu (inimestevahelise loomuliku vastastikuse mõjutamise). Argielu 
tasemel tähendab see elumaailma ülereguleerimist ja ülepolitiseerimist. Inimesed on sunnitud mõtlema 
süsteemi raames ja bürokraatia tungib ka argiel u.
Fonoloogia - keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega keskendudes 
just häälikusüsteemi toimimisele kõne ja keele sisu  seisukohast .
Frankfurdi koolkond - neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis 
kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti,  Hegeli ,Marxi, Freudi, Max 
Weberi ja György Lukácsi vaateid. Peamine doktri n oli kri tiline uurimine. Püüti ühendada empi rilisi ja 
teoreetilisi ühiskonnauuringuid (pakuti välja interdistsiplinaarne käsitlusvi s).
hermeneutiline  ring – Gadamer, Hans loodud mõiste, teksti tõlgendamine  tervikuna  arvestades ajaloolist, 
tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti, st laiemat konteksti, meil on tõlgendatavast alati olemas eelteadmine 
või eelarvamus, mil e pinnalt me midagi tõlgendama asume. Seda eelarvamust pole võimalik kõrvale jätta või 
mõne positi vse määratlusega tühistada, vaid pigem on tõlgendamise protsess sel ine, mil e käigus uued 
teadmised põimitakse juba olemasolevate sisse ning sel e käigus toimub eelarvamuste revideerimine. See on 
aga tsükliline protsess, eelarvamused tühistatakse või kinnitatakse tõlgendamise mitmendal ringil 
hermeneutilise struktuuri selginemise tõttu,
ideoloogia - vaadete ja ideede süsteem, kõige neutraalsemalt isiku maailmavaade, või ka terviklik teaduslikult 
välja kujunenud süsteem nagu poli tiline ideoloogia, inimõigused, negati vses tähenduses valitseva klassi 
survevahend ühiskonnale
intertekstuaalsus - tekstide omadus suhestuda teiste  tekstidega , koosneda teiste tekstide katketest, mis 
võivad ol a märgistatud või teksti sulatatud ja mida tekstid võivad assimileerida, ümber lükata, irooniliselt 
korrata  jne.
kirjutatav tekst – Barthesi mõiste; erinevalt loetavast tekstist ei ole lugeja pelgalt tarbija vaid looja, kel e on 
võimalik pääseda kirjutamise mõnusse.
Kognitiivteadused - teadusharu, mil e eesmärgiks on uurida tunnetuslikke võimeid. Sel iste võimete hulka 
kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine,  motoorika  ja keel.
Kultuurimorfoloogia - õpetus kultuurivormidest, kultuuride välise kujundamise õpetus, kultuuri seletamine 
looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel
Kultuurisõltelisus - iga kultuur genereerib oma  mehhanismid  maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, 
mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad
Kultuuriuniversalism - kõiki kultuure võib uurida  samade  meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid
Märk - miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise, suhe märgikandja, objekti ja tõlgendi vahel. Märgi 
puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja jatähistatu omavaheline suhe.Klassikalise Charles 
Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks
Modernsus – moodne, nüüdisaegne, Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute al  vaimuajaloos 
valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poli tikas 
Suure Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses. 
Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses 
tekkinudmodernismist.
Modernism – 19 saj lõpus ja 20 alguses levinud  uuendusi  taotlenud suund kunstis, muusikas ja kirjanduses, 
optimistlik filosoofia, mis uskus inimeste võimetesse ja  progressi
Monoteism  - usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse.
Pindstruktuur - nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund.,  foneetika , morfoloogia
Postmodernsus  - iseloomustab detsentraliseerimine, võimu ja kihtide hajumine, inimesed muutuvad 
individuaalsemateks ja tarbimises katkendlikumaks, tööturg  paindlikuks , üldkehtivad traditsioonilised väärtused 
löövad kõikuma
postmodernism – modernsusele järgnev ja  vastanduv  suund, mis kujunes 20. saj vi masel veerandil
Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria 
kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on 
teadvustamata, sageli konfliktsed  tungid , mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. 
Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt.
semantiline  kolmnurk  - süsteem, mil es on tähistaja (sümbol keeles, sõna), tähistatav (objekti  peegeldus  
teadvuses) ja objekt (keeleväline asi,  olend , tegevus, omadus reaalsuses)
Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest, tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja 
interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega
Simulaakrum –  Deleuze `i järgi süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu. 
Baudril ard’i järgi konstrueeritud, simuleeritud maailm - reproduktsioon, mis tekitab algse tegelikkusega sideme 
kaotanud iseseisva reaalsuse
Sinn - lause „mõte”, märgi tähendus, rajajaks Frege, Gottlob. sisaldub antuse viis Ehatäht,  
Koidutäht vs Bedeutung
Strukturalism  – lähenemisviis, mil es peatähelepanu pööratakse  uuritavate  
objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui 
teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objekti vselt selgitada nendevahelisi seoseid. 
Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid 
objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.–1930. aastail, toetudes  paljus  Ferdinand de 
Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson.
sümboolne kapital – võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legiti msus, tagasilükatud majanduslik 
või poli tiline kasu ja sel est tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas 
perspekti vis siiski majandusliku kasuni.
suur narratiiv – teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu  tegelikkust , ühiskonnas pikka 
aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegel ik  dialektika , freudism
süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses
teisene modelleeriv süsteem – Lotmani järgi sel iseid kultuurinähtused, mida on vaja mingil etapil loomulikku 
keelde tõlkida