seltskond. Sõnastas esimesena täie selgusega. Kogukondlik ühiskond külakogukond, inimsuhted on loomingulised, töid tehakse koos, keskne mõiste on au. Teist tüüpi ühiskond teistsugune, inimeste käitumist ei reguleerita auga, põhilised on politsei, kohus, kes hoiavad inimesi ühiskonnas. Arnold Hauser: (1892-1978). Ungarist pärit juut, lahkus Ungarist Saksamaale, seejärel Inglismaale. Otseselt kunstisotsioloog. „Kunsti sotsiaalajalugu“ – kunst ja kirjandus on pandud kõrvuti. Kirjandus on kõige olulisem kunstiliik, kunstiga tähistatakse kõiki teisi kunstiliike. Kirjandus on mittemeeleline, kirjeldab, aga ei näita. Põhisõnum see, et sotsiaalsed taustad on tähtsad. New art history on suurel määral Hauseri mõjul tekkinud. Püüab näidata, et erinevad kunstinähtused on tingitud ühiskonnas toimunud muutustest. Kunst on tekkinus sotsiaalse ajaloo mõjul
n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi n Poliitikateooria ja poliitikafilosoofia n Maailmapoliitika, julgeolek ja diplomaatia n Võrdlev poliitika n Poliitikasotsioloogia n Riigi, võimu ja valitsemiskorralduse analüüs n Poliitikakujundamisprotsessi analüüs n Halduspoliitikate tulemuslikkusuuringud n Organisatsiooni, juhtimise, rahanduse analüüs n Sotsiaalajalugu, poliitikapsühholoogia, poliitgeograafia, -kommunikatsioon jt Poliitika uurimise märksõnu n Riigi, võimu, poliitika küsimused (mõtlemine, käitumine, reeglid/institutsioonid, alusloogika) n Poliitikasündmused (sotsiaalsed faktid) ja nende tõlgendamine (tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine) n Kvantitatiivne vs hermeneutiline vs institutsiooniline lähenemisviis n Seaduspärade (invariantide) otsimine (nomoteetilisus vs ideograafilisus)
soovituste, väärtuste ja võimalustega vms. Migratsiooniuurimine: Brigitte BönischBrednich: kasutab Ameerikas väljatöötatud migratsiooniteooriaid ja näitab, kuidas need Euroopas sobituvad/ei sobitu. Näitab, kuidas väljarändest kõneldakse. Aivar Jürgenson: analüüsib 2 inimese elulugu, kes pidasid end Venemaal eestlasteks ja kes tahtsid Eestisse elama tulla. · ajalugu (sh arheoloogia, sotsiaalajalugu) J.Hurt: rahvaluule on ajalugu inimeste endi vaatepunktist. Jaan Jung: kohamuistendid viitavad muististe seosele nende kohtadega. Oskar Loorits: Sõjad eesti rahvatraditsioonis: sõja ajal inimestevahelised suhted. Veel: Õigusajalugu, psühholoogia, keel ja selle uuringud (rahvalaulu keel ja selle ajalugu), etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon)
ma. Tekkisid mitmed terminid nagu uus-ajalugu. Arutleti, mis peaks olema kesksel kohal. Näiteks Lamprecht väitis, et ajaloo jaoks on väga oluline sot- siaalpsühholoogia (see oli just siis tekkimas). Ameeriklane Beard rääkis, et majandus on oluline, see peab olema keskne. Tegelikkuses nad rääkisid mo- tiividest8 . Beardi meetod nõudis, et tuleb kindlaks teha, kellele on mingi asi kasulik. Inglismaal domineerib praegu sotsiaalajalugu. Klassikaliselt oli ajalugu kirjutis toimingutest. Sellele lisandus struktuu- ride ajalugu. Agraarajalugu on seda näiteks tänapäevani. Indiviidide hultas tuleks rääkida personifitseeritavaist indiviidide kogumitest9 . Pangandusaja- lugu, turuajalugu. . . noh, pank võib veel tegutseda, aga turg ju ei tegutse. Nii võiks kirjutada, et need on mittepersonifitseeritavad referendid. Millal tekkis esimene majanduskriis? Pikka aega arvati, et 1825, sest
Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Teine pool see, et keskajal moodustasid tänapäevane Eesti ja Läti ühise territooriumi, tegemist erinevate riikide konglomeraadiga, mis küll üksteisest kuulda ei tahtnud, mis aga oma geograafilise läheduse tõttu, moodustasid nad ühise poliitilise toimimisruumi. Sarnane sotsiaalajalugu, majandusajalugu ja sotsiaaletniliste protsesside ajalugu. Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550)
tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliitika kultuuriajalugu, sõja kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne. "Uus kultuuriajalugu" on kõikehõlmav ajalugu, st kultuuriajaloo
Gurevits, Aron 1992.Keskaja inimese maailmapilt. Le Goff, Jacques 2000 Keskaja euroopa tsivilisatsioon. Annaalide koolkond Nagu eespool märgitud, võib I ja institutsionaliseerimise kontseptsioone siduda ajaga. Spetsiaalselt on selle aspektiga tegelenud Prantsusmaalt alguse saanud annaalide koolkond, mis on seotud strukturalistliku traditsiooniga: Algatajad Simiand, Febvre ja Block, kõige silmapaistvam esindaja Fernand Braudel. Neid on eriti huvitanud sotsiaalajalugu, rõhuga sotsiaalstruktuuridel ja pikaajalistel ajaloolistel trendidel. Leitakse, et jutustamise asemel peaks ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Simiand: sotsiaalsed faktid on olemuselt psühholoogilised ja järelikult subjektiivsed. Objektiivne on miski, mis on sõltumatu inimese spontaansusest, näiteks seadusesäte, usudogma, ebausk, tava, omandivorm, sotsiaalne organisatsioon, mingi tööjaotus, teatud
annaabi.ee 
