Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus.
Theoloogial kui mõtlemisviisil on üks ainus objekt — jumal. Ajaloos on sündmusi palju ja nad on lõplikud. Matemaatika hoomab objekte, millel ei 6 Näiteks kui kalju inimesele pähe kukub, saab ta surma, aga kui tekst inimesele pähe kukub, ei juhtu taga midagi. (EL) 7 Arvan, et meetod on elegantne, aga miks peaks küsima sellist asja ajaloolaselt? Mõtleme parem, kes on ajaloolased. . . mis on rahva arvamus ajaloolase kohta. Kindlasti käivad nende hulka ka kroonikakirjutajad. Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju aktsepteerima ka hullumeelse arvamust endast — kes neist on Napoleon, kes Jumal. (M) 10 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE ole kohta ruumis ja ajas ning see teebki nad tuntavaks. Ajaloolistel sünd- mustel on kohad. Collingwood vastandab ajalugu teadusega — teadus veri- fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes. Minevikku me meeltes ei taju, seega
alla seatud, sest riimkroonika mainib saaki, arvatakse et sihtrühmaks olid aadlikud, et keda värvata abiks. Meyer 1876 väljaanne. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika) - Hoeneket peetakse riimkroonika autoriks. Kroonika on Eesti ajaloo traditsioonis olnud väga tähtsal kohal, sest see on jutustus jüriöö ülestõusust. Kroonika ise on hävinenud, aga tema teksti on kasutanud mõned hilisemad kroonikakirjutajad, kõige põhilisemalt Johan Renner. Renner on kroonikat põhjalikult lühendanud, tõlkinud alamsaksa keelde, jätnud välja vaimuliku aspekti. Sündmustest saame teada 16. sajandi Renneri vaatenurgast. Säilinud fragmendid leiti ües Berliinist. Balthasar Russowi kroonika- B. Russow oli Tallinnas vaimulik, pühavaimu koguduse pastor, kes suri 1600. aastal. Ta kirjutas kroonika I variandi 1570ndatel aastatel, mis ilmubs 1578. aastal 2 kord. Ta kirjutas II väljaande. 1584. aastal ilmus
prantslane, kellel La Rochelle'i piiramisel oli juhatada oma väesalk, Bassompierre, kes tulistas samasuguseid protestantlikke aadlikke, nagu oli ta ise, ütles: «Küll te näete, härrased, me oleme küllalt rumalad, et vallutada La Rochelle!» Ja Bassompierre'il oli õigus: Re saare pommitamine ennustas talle Cevenne'i dragonnaadi; La Rochelle'i vallutamine oli eessõnaks Nantes'i edikti tühistamisele. Aga nagu me märkisime, on kroonikakirjutajad sunnitud peale ajalukku kuuluvate ministrite kaalutluste, kes püüdsid kõike tasandada ja lihtsustada, tunnistama ka armunud mehe ja armukadeda võistleja väikesi plaane. Kõik teavad, et Richelieu oli olnud armunud kuningannasse. Me ei tea, kas see armastus taotles ainult poliitilist eesmärki või oli lihtsalt üks neid sügavaid kiindumusi, mida prantsuse kuninganna äratas teda ümbritsevates inimestes. Nii või teisiti, igatahes