. . . . . 40 3.3.1 Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 3.3.2 Vastuväited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 3 4 SISUKORD A Inimesed 45 A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge) . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 A.2 Gertrude Himmelfarb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 A.3 Popper, Sir Karl Raimund . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 A.4 Hayden White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil, tehniliste arengute, liikumisvõimaluste paljususe ja mehaanilise reproduktsiooni tekkega kadus jäljendamise kohustus kunsti pealt. romantismiaja ideed andsid kunstile eneseväljenduse - EKSPRESSIOONI rolli ja nägid kunstnikus erilist ainulaadset geeniusest. Üks tuntumaid esindajaid sellel suunal LEV TOLSTOI, kelle jaoks kunst oli moraalselt ülendav nii vaatajale, kui ka tegijale. Teine ekspressiivse kunstiteooria esindaja on ROBIN GEORGE COLLINGWOOD, kelle jaoks pidi kunst olema subliimne. Kunst teisendab meie taju ja meeli. Kunstnik väljendab intuitiivselt mingisugust enneolematut vaatenurka. Kunstnik kui ülitundlik inimene, kes heidab valgust olulistele probleemidele. 9 Teine vastukriitika representatsiooniteooriale on FORMALISM ja selle peamine esindaja CLIVE BELL. Seda ajastut võib juba nimetada modernismisks
) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'études historiques' esimeses köites esitatakse nii ajalooallikate klassifikatsioon kui ka kirjeldatakse allikakriitika meetodeid. Saksa kultuuriruumis on oluline juut Ernst Bernheimi tööl `Einleitung in die Geschichtwissenschaft'. Uute suundadega allikakriitikas oli seotud britt Robin George Collingwood ,The Idea of History'. Ta oli nii filosoof, ajaloolane kui ka arheoloog, seetõttu on tema allikate käsitlus väga avar. Marc Bloch iga hinnang annab meile kahesugust teavet: iseloomustatava objekti kohta ning hindaja enda kohta. Eestlastest kirjutas hea allikaõpetuse õpiku G.P. Saar. Allikakriitikas tuleb arvestada (meetodid äkki?): · Murdepunktid muudavad mälu suulise mälu edasikandumine raskendatud
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
