Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Taimekasvatuseksam (9)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1) Taimekasvatus -põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus.
Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest . Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine , eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus , haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa.
2) Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed.
Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed:
  • Rahvastikupoliitika .Praegu on teravad probleemid Lõuna- ja Kagu- Aasias. Euroopas rahvastik väheneb, aga toiduhäda pole. Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul.
  • Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad.
  • Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta-misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siis taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia.Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 Ŗ suurema saagi kui eelmised.Sordiaretuse põhimõte, et taimedel tuleb muuta üksikosade suhet. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega.Geenitehnoloogia-sellega saab 2-3 x saaki suurendada.
  • Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %.
  • Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu.
    3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine . Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend . Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus( heintaimed ),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest . Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme , selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist. Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega.




    4) Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid. Põhiliseks meetodiks on põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid . Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod . Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld , veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati ( turvas ). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus.
    5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
    300000 erin taimeliiki on maakeral ja in kasut nendest 20-50 000 ringis .Otseslt kasvatab aga 1500 liiki. Massilised on kasvatavad aint 100 liiki. Taimede rühmitamise aluseid on palju:
  • elutsüklipikkuse järgi:
    • üheaastased (enamik põllukultuure,talvituvad kultuurid)
    • kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad )
    • mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed)

  • paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul:
    • monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord)
    • polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda)

  • tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused:
    • teraviljad -I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad
    • mugul -, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased
    • põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised
    • õli- ja eeterlike õlide kultuurid
    • kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres
    • narkootilised taimed

    Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused.
    6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid , nende reguleerimisvõimalused.
    Võime jagada faktoreid mõju järgi:
    1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv
    • raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid ,reostumine. See pole in poolt mõjutatav.

    2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav.
    • Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist.

    3. juurestiku keskkond.temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained.In saab mõjutada.
    7) Kultuurtaimede saak ja saagiorganid.
    Saak määratakse kindlaks taime üksikosade arengu ja kasvuga. Taimede kasvatamise võtted ja tehnika on suunatud sellele, et soodustada nende taimeosade kasvu, mis saagi moodustavad. In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud.
    Saagiorganid:
    1. Juur - peet , kaalikas , naeris , porgand ,petersell, redis ,pastinaak, mustjuur .

    2. vars -kõrrelised ja liblikõielised
    3.võrse osad-

    4.õied- lillkapsas , brokkoli kapsas ,humal
    5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad.
    8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused.
  • miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem
  • üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist
  • asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav.
    9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele.
    Soojusrežiim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa.
    1.06 12C-5C= 7C
    2.06 10C-5C= 5C
    ef t summa= 12 C üle 5 C
    Tavaliselt arvut ef temp alates veget perioodist kevadest kuni veg lõpuni sept keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efekt temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Eestis on keskmiselt 1400C üle 5 C. Veel arvut ef temp-de summa, mis on üle 10 C, siis lahutatakse 10C ja miinuskraadid arvesse ei lähe. Arvut ka üle 15C. Alati peab olema juurde kirj millise temp on tegemist..Efekt temp on Eestis keskmiselt >10C 650C ja >15C 200C. Kasut ka soojusrežiimi puhul mõistet ef temp summa(üle 10C ulatuvad temp-d). Metoodika on teistmoodi
    1.06 12C
    2.06 10C
    ef temp summa= 12C
    Liidetakse kokku need temp-d, mis on üle 10C. Eestis on keskm akt temp summa 1830C.Akt temp periood Eestis on keskm 17.05-16.09 (tingimus, et temp peab olema üle 10C püsivalt). Taimede kasvu ja arengu ning ef temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad , nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973).
    Talvine soojusrežiim-seda isel veg temp summaga , mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75).
    Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon . Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab 7 nädalase intervalliga.
    SademedPiirdutakse tavaliselt teatud perioodi sad-te summaga. Nt terve aasta.Veg periood võib ka erineda. Veg perioodi sademete summa on üldine näitaja-kasut tunduvalt lühemaid perioode .Nt 5 päeva summa, on hea, aga ei lahenda palju probleeme.On erinev kas sademed tulevad päeval või öösel. Nt öösel toimub vee aurumine aeglasemalt ja vett mulda jõuab rohkem. Oluline on ka sademete iseloom-nt võivad tulla ühtlase laussajuna või äikeseilmaga 20 min. Mulla veevarusid täiendab ühtlasem laussadu. Äikeseilmad eriti ei täienda sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema. Need sademed võivad kultuuridele mehaaniliselt kahjustusi põhjustada.Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sad vaesem per on läänerannikul ja Saaremaa , rikkam Lõuna-Eesti.
    10) Teraviljakasvatuse tähtsus ja levik.
    Tähtis kogu maailmas, leib on tähtis toiduprodukt. Sööt loomadele, tooraine tööstusharudele.Teravili on strateegiline kultuur.Väga hästi säilitatav.Igal riigil on oma viljavarud ekstreemseteks olukordadeks.Varusid vahetatakse pidevalt välja,süüakse või söödetakse loomadele.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Taimekasvatuseksam #1 Taimekasvatuseksam #2 Taimekasvatuseksam #3 Taimekasvatuseksam #4 Taimekasvatuseksam #5 Taimekasvatuseksam #6 Taimekasvatuseksam #7 Taimekasvatuseksam #8 Taimekasvatuseksam #9 Taimekasvatuseksam #10 Taimekasvatuseksam #11 Taimekasvatuseksam #12 Taimekasvatuseksam #13 Taimekasvatuseksam #14 Taimekasvatuseksam #15 Taimekasvatuseksam #16 Taimekasvatuseksam #17 Taimekasvatuseksam #18 Taimekasvatuseksam #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 216 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katz87 Õppematerjali autor

    Mõisted

    taimekasvatus, 2002 a, andsid 2, suurendamiseks, triticale, maaviljelus, geenitehnoloogia, taimek ülesandeks, teaduse objektiks, mõttes teadust, taimekasvatus, põhiliseks meetodiks, põllutingimustes, agrometeroloogilised vaatlused, nõukatsete puudus, massilised, juur, vars, brassica sugukonnas, miinimumreegel, 06 12c, talvine soojusrežiim, keskne koht, püsivalt, külvipinnad, teravilja saagikus, kogutoodang, odrapind, rühma teraviljadel, teraviljade vili, asendamatu aminohape, lämmastikuta ekstraktiivained, idanemiseks, idanemine, pung, võrsumine, võrsumissõlm, õitsemine, teris, hollandlane feekes, kohustuslik 1979a, realine külv, reaskülvil, vahekaugused, kül, puhtus, idanevuse keskmine, karastumine, külmumine, haudumine, vettimine, jääkoorik, lumiseen, talub 5, summat 2000, mineraal, teraliimi valgud, taliteraviljade külviks, talvetingimustele, rukkil 195, kogusaagilt, suvinisu, idanemist 18, kaer, hukkumise oht, külvijärgne rullimine, idanemistingimuste paran, äestamine, kivide korja, pealtväetamine, retardandiga töötlemine, vajalik hooldus, prognoo, vili heksel, maisiteradest toode, mais külva, hirss, kaks liiki, idanemistemp 8, sorgo, riisiterad, kasvatatakse 2, külvisenorm, kaunviljad, sigimikus, kaunviljade juurtel, kaunviljade vars, vähemnõudlikud, erinevused veevajaduses, pikapäevataimed, põhiväetiseks, külvatakse 4, vajab 35, seemneks 1500, rea, 1000 seem, värvus mitmesugu, valge lupiin, lehepind, ohtlikumad, lupiinid, lupiinidel, kasut toiduaine, heax mullas, kartul, seemnemugulate ettevalmistusel, ümberringi, toimub 4, mahapanekuviise, katteloori alla, usas 75, traktorira, mahapanekutihedused, tõusmed, teistest õrnem, valgusevajadusega, külviviis, suvirapsil 30, sobivad eelviljad

    Meedia

    Kommentaarid (9)

    tuulih profiilipilt
    tuuli hallik: kahjuks polnud see, mida mina otsisin, aga muidu tundub hea põhjalik material olema
    11:49 14-01-2012
    mukk1551 profiilipilt
    mukk1551: oli tõesti abi ja päris hästi tehtud
    22:53 13-01-2013
    oll4444 profiilipilt
    Oll Punk: Väga hea ja kasutatav materjal.
    16:14 10-03-2010


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Taimekasvatuse eksam
    9
    doc
    Taimekasvatuse kordamine
    20
    docx
    Taimekasvatuse üldkursus
    36
    doc
    Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
    10
    docx
    Taimekasvatuse üldkursus
    7
    doc
    Taimekasvatus-kordamisküsimised
    15
    doc
    Taimekasvatus
    10
    docx
    Taimekasvatus eksami küsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun