¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm
Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil
Ses suhtes on olnud Soasepa Seemnekaubandus lipulaevaks rapsi eksportimisel. Kahjuks pole rapsi viljeluspinna laiendamine varsti enam oluliselt võimalik, et hoida meie maade saastumist haigustekitajatest, ning seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest. Rapsist loe lisa meie artiklitest ning haigustest ja kahjuritest vastavast nõuanderubriigist. Soasepa Seemnekaubandus esindab suurep Suviraps Brassica napus L.var.oleifera subvar.annua on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55 65 päeva pärast peale külvi. Aretuseesmärgiks on saada suvirapsi seemnetest inimtoiduks väärtuslikku õli. Kasvab kõikidel mullatüüpidel, kuid kasvatada tasub teda vaid mineraalmuldadel. Põhiline saaki vähendav faktor on haigused, selleks tuleks arvestada järgmist: · samal põllul on soovitav kasvatada rapsi alles 5 7 aasta pärast
See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi-ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a
Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba
Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg. Raps Eestis kasvatatakse nii tali-kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul,kusjuures ühe õisiku õitsemine kestab 28-38 päeva,kogu taim kuni 45 päeva.Õietolm on kollane.Meeproduktiivus saavutab 50kg/ha.Suviraps meeproduktiivsus 40-50 kg/ha. 5 PILDID: 6 Kasutatud kirajandus: 1) Kodu&Aed ,,Eesti meeraamat,, 2) http://mesindus
· Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit)
Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4
Suure saagi moodustumiseks vajab palju toitaineid eriti P ja K. Mikroväetised soodustavad mügarbakterite tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile. Optimaalne külvisügavus 5-7 cm. Põldoa külvijärgne hooldamine seisneb umbrohtude ja kahjurputukate tõrjumises. Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi. SUVIRAPS Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist
tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid
76% Joonis 1. Maade jaotus Raba talus Põllumajandus nagu iga teine ettevõte vajab andmete töötamiseks arvutiprogrammi. Raba talus on kasutusele võetud põllumajandustarkvara nimega. Nimetatud programmist saab jälgida eelmise aasta andmeid väetisekulu, küttekulu, seemnekulu ja sortide kohta. Teha tellimusi seemnete, väetiste ja taimekaitse vahendite osas. Raba talus kasvatatakse erinevaid kultuure; raps (nii tali-kui suviraps), nisu (nii tali-kui suvinisu), oder, hernes. Samuti kasvatatakse metsa: kui on maha lõigatud vana mets, on noor mets uuesti kasvama pandud. 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS Põllupidamisel on vaja maad künda, seemet külvata, taimede eest hoolitseda-teha umbrohtude, haiguste ja kahjurite tõrjet-kuni viljalõikuseni; koguda terad, viljad, või taimede muu kasutatav osa ning teha kõike selleks sobival ajal. Sõltuvalt töödest ja viljeldavatest
............................ ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Tugikultuur peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks selle külge klammerduda ning lamandumist vältida. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted.
Keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus – redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. rapsi ja rüpsi veätamine – Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat. 41. lina väetamine –Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist. Samas ei talu ühekülgset väetamist. 42
Teisel aastal kulub kaalikal 100- 120 päeva ja naeris 85- 90 päeva. Kaalika lehed kaetud vahakirmega, Väike kuivaine sisaldus, juurikad sisaldavad sinepiõli, mis võib piimale anda spetsiifilise maitse. Idanevad 2 kraadi juures, Tõusemed taluvad 4 -5 kraadi kõlma täiskavanud taimed kuni -10 kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb külvata 2-5 cm sügavusele. Haljasmassi saamiseks võib külve teha kuni juuli keskpaigani. Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil,
Talirukis(Elvi, Matadoor, Tulvi), talinisu (Ada, Bill, Lars), talioder(Carola, Tilia), suvinisu(Mahti), 22) Kultuurkarjamaade rajamine ja edasine majandamine: rohusaagi kasutamine loomadega kaer(Jaak), suvioder(varajane Arve), mais (Crescando), põldhernes(karneval,), põlduba(jõgeva), karjatamise teel taliraps(artus,), suviraps(boleero), talirüps(largo), suvirüps(Hohto), punane ristik(Maro), roosa ristik(Ermo, Tüüpilised karjamaataimed on: valge ristik, sirplutsern, aas-nurmikas, punane aruhein, karjamaa-raihein, Jõgeva2), valge ristik(jõgeva 4, tooma). aas-rebasesaba. 28)rohumaade alternatiivne kasutamine: energiakultuurina, kasutusest ajutiselt välja jäänud
· Raps vajab väga head mulla ettevalmistust külviks · Viimasel külvieelsel harimisel peab pinnale jääma 3...5 cm paksune peeneks haritud kobe kiht · Muld peab kindlustama kõigile seemnetele ühtlased idanemistingimused · Põldu võib enne külvi rullida, et kindlustada ühtlase tihedusega mullakiht Rapsi külviaeg Taliraps külvatakse augusti I dekaadil Külviga hilinemisel väheneb toorrasvasisaldus ja suureneb toorproteiinisisaldus Suviraps on külmakindel varase külviajaga kultuur Harilikult külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega Kergemal mullal külvatakse varem Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C mullas, kuid tärkamiseni kulub üle kahe nädala +10 °C juures külvatud seemnest tärkab raps juba 4...5 ndal päeval Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Kitsa reavahega (10...15 cm) külvatud raps surub umbrohud paremini maha, seeme valmib
Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid *DNA replikatsiooni mõjutavad ained (lämmastikualuiste analoogid) *aldehüüdid, ülihapendid(tugevaim, mille tuum on väixem nt. Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas) *kaitsevahendites, ravimites olevad ained Supermutageenid-väga tugevatoimelised mutageenid. Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised: *võimalik muuta õht tunnust või omadust, ülejäänud tunnused jäävad samax *aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas
taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat 41. lina väetamine eelistab nõrgalt happelist reaktsiooni, ei anna korralikku saaki värskelt lubjatud pinnasel ja lubjarikastel muldadel. Sõnnikutki talub halvasti, eriti halb värske sõnnik. Küll aga kasutab hästi sõnniku järelmõju. Muidu vajab suht tugevat väetamist kuid ei talu
Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid *DNA replikatsiooni mõjutavad ained (lämmastikualuiste analoogid) *aldehüüdid, ülihapendid(tugevaim, mille tuum on väixem nt. Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas) *kaitsevahendites, ravimites olevad ained Supermutageenid-väga tugevatoimelised mutageenid. Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised: *võimalik muuta õht tunnust või omadust, ülejäänud tunnused jäävad samax *aretustöö kiireneb 2x Puudused: *protsess pole suunatav, muteeruda võib mistahes geen *II töötlemisjärgne põlvkond on liialt töömahukas
sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) , 00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad. Talirapsi elutsükkel kestab 350-360 päeva. Talirapsi seemned idanevad 1 C juures,
Seepärast tuleb lina kasvatada sõnnikut saanud kultuuride järel. Nõrga omastamisvõime ja toitainete ebaühtlase omastamise tõttu vajab lina suhteliselt tugevat väetamist, kuid ei talu ühekülgselt suuri kontsentratsioone. PK-väetised vastavalt väetustarbele. Lämmastik 40…60 kg/ha N. Raps ja rüps Ei talu kõrget mulla happesust. Orgaaniliste väetiste suhtes on nõudlik taliraps. Kui ei ole võimalik anda orgaanilisi väetisi, tuleb taliraps ja ka suviraps külvata sõnnikut saanud kultuuri järel. K. Kaarli andmetel on optimaalseks lämmastikunormiks suvirüpsile 100 kg/ha suvirapsile aga 140 kg/ha. Taliraps, mis sai sõnnikut vajab vegetatsiooni algul 100 kg lämmastikku ja vajadusel vegetatsiooniperioodi jooksul veel 20…30 kg/ha. PK väetiste planeerimisel tuleb arvestada, et 2,5 tonnise saagiga eemaldatakse mullast 30 kg P ja 90 kg K. Ristõieliste kultuuridena on raps ja rüps tundlikud boori ja väävli puuduse suhtes. Kultuurrohumaad
toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) ,00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad. Talirapsi elutsükkel kestab 350-360 päeva. Talirapsi seemned
Oder 0,8...1,2 : 1 2 3,5 4,5 Nisu 0,8...1,2 : 1 2,4 3,5 4,5 Kaer 0,8...1,3 : 1 2 3,5 4,5 Talirukis 1,2...1,5 : 1 2,5 3,5 4,5 Taliraps 1,2...1,5 : 1 2,5 2,5- 4 Suviraps 1,2...1,5 : 1 2 2- 3 hernes 0,6...1,0 : 1 2,5 3,5 - 4 Liblikõielised · Seovad õhust N (150-250 kg/ha) · Suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust · Sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti · Parandavad mulla struktuuri · Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust
annaabi.ee 
