Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida eeskätt vajab tekstiilitõõstus. Taimekasvatus kui teadus toetub taimede, sealhulgas ka kultuurtaimede kohastumisele kasvutingimuste mõjul, mis on kujundatud paljude põlvkondade jooksul. Taimekasvatus toetub ka paljudele teistele teadusharudele: botaanika, taimefüsioloogia, agrometeoroloogia, mullateadus, maaviljelus, entomoloogia, fütopataloogia, sordiaretus, seemnekasvatus. Tänapäeva taimekasvatus toetub ka keemia, füüsika saavutustele, samuti tehnika- ja majandusteadusele. Kokkuvõte Taimekasvatus on kasulik mitte ainult elanikkonna jaoks, vaid ka majanduse jaoks. See sektor põllumajanduses toob palju eeliseid ja kasu. Taimed on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasvatusest. Taimed on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taimed on tööstuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,
9 6. PÕLLUMAJANDUS Jõgevamaa põllumajanduse alla kuuluvad taime-, looma ja köögiviljakasvatus ning aiandus. Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents
agri.ee/index.php? id=104&sub=130&sub2=862&sub3=880&sub4=897 (21.10.2017). Riis, M., Karise, R. (2015). Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmendamine mesilaste abil. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. 59 lk. Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013. - http://www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=3724 (30.10.2017). Sordiregistri avalikud päringud. Saku: Põllumajandusamet. http://jis.agri.ee:22008/ReportPages/sl_eesti_sordileht.aspx (21.10.2017). Tamm, S. Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus. Põllukultuuride ja nende sortide sobivus maheviljeluseks, lk. 48...54, 2007. Tamm, S., Bender, A. Erineva päritoluga punase ristiku tetraploidsete sortide saagivõime. Agronoomia 2006, lk. 136...140, 2006 Viil, P., Võsa T. (2005). Liblikõielised haljasväetised. EMVI Infoleht. Nr. 148. [e-infoleht] http://www.veed.ee/failid/file/infoleht_148.pdf (31.10.2017).
Väärtuslik söödataim, stabiilselt saagikas, väärtusliku keemilise koostisega. Niiskus-enõudlik, saak on korralik, kui juunis-juulis on korralikult sademeid. Kasvu algul ei ole soojanõudlik.Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea-geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim.1000 seemne mass on 45-60g. Seemnekasvatus sarnaneb herne omaga.Hea eelvili enamikele kultuuridele. Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta.Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid.
Väärtuslik söödataim, stabiilselt saagikas, väärtusliku keemilise koostisega. Niiskus- enõudlik, saak on korralik, kui juunis-juulis on korralikult sademeid. Kasvu algul ei ole soojanõudlik.Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea- geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim.1000 seemne mass on 45-60g. Seemnekasvatus sarnaneb herne omaga.Hea eelvili enamikele kultuuridele. Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta.Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega. 44) Lupiinid.
Külvikord on rakendunud kui kõik planeeritud kultuurid on uues külvikorras õiges viljajärjestuses Külvikorras on haritav maa jagatud külvikorraväljadeks Kultuuridel või kultuurirühmadel on kindel järjestus ning neid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis Eraldi planeeritakse: põllukülvikorrad (teraviljad, õli- ja rühvelkultuurid, kaunviljad, põldhein kuni 3 aastat jms) spetsiaalsed külvikorrad (köögivili, seemnekasvatus) rohumaade külvikorrad (pikaajalised rohumaad) Külvikorra tunnused kestus on 5-7 aastat kultuuride mitmekesisus üksteise järele paigutatakse erinevate botaaniliste omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid külvikorras peavad olema liblikõielised taimed külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (nt ristik/kõrrelised)
annaabi.ee 
