praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Vastata antud küsimustele. EP1.H1 Küsimused: 1. Milles seisneb loogilise tehte NING sisu? 2. Mis juhtub, kui seadme juhtimisel jääb üks või kaks lülitit mõjutamata? 3. Kirjeldada lülitusnupu põhimõttelist ehitust. 4. Millisel põhimõttel toimub elektriliselt juhitava jaoti siibri nihutamine? 5. Võrrelda NING tehte realiseerimist elektriliselt ja pneumaatiliselt (töö PN4 või PN5). 6. Tuua praktikast näiteid NING tehte kasutamise kohta. Vastused: 1. NING sisu peitub selles, et enne ei lasta midagi läbi kui kõiki signaale pole saadud. 2. Siis silinder ei liigu. 3. Nupule vajutades ühendatakse omavahel 2 klemmi (peale tuleva voolu oma ning välja minev vool) ning antakse signaal edasi. 4
Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused! 4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar! 5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe või teise sisendi (K, TK1, TK2, silinder). Kommentaar! 6. Kuidas oleks võimalik seade panna tööle katkematu tsükliga, s.o peale kolvi jõudmist miinusasendisse algab kohe uus tsükkel. Arvamus. Vastused: 1. Kuna S-lülitilt tuleb jaoti ühele poolele rõhk peale, siis vajutades K-lülitit tuleb jaoti teisele poolele rõhk peale ning kui rõhud on võrdsed siis jääb jaoti ’’sisu’’ keskele ning seetõttu ei anna jaoti rõhku kusagile edasi. 2. Ei ole täpne, ning reguleerida täpseks saab kiiremini katse-eksitus meetodil. 3. Muutes rõhku suuremaks seisuaeg väheneb minimaalselt. Järeldus: rõhu suurenedes, suurenes paagi täituvuse kiirus. 4
1. Kirjeldage ühepoolse toimega silindri töörežiimi. 2. Kirjeldage 3/2 pneumo jaoti töörežiimi. 3. Viige lõpuni pneumaatika ahela skeem pressimisseadeldisele. 4. Viige läbi koostamine. 5. Kontrollige koostatud ahelat. 6. Kirjeldage ahela töörežiimi. 7. Koostage seadmete loetelu
.............................................................................. 5 Pneumojaoti sisemised ühendused kujutatakse õhu voolusuunda osutavate nooltega..................................................................................... 5 Suletud avasid tähistatakse risti joonega....................................................5 Liiteid kujutatakse null või lähteasendis......................................................5 Pneumojaoti tähistuses näitab esimene number jaoti avade arvu (va juhtimisavad) ja teine number pneumojaoti tööasendite arvu....................5 2.3. Pneumojaoti avade määratlemine........................................................6 3. PNEUMOJAOTITE JUHTIMISMEETODID........................................................6 3.1 Juhtimisviiside liigitus............................................................................6 3.1.2 Pideva juhtimisega juhtimisviis..........................................................7 3.1
ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel: NL – nupplüliti, FL – fikseeritav lüliti, PN1.H1 – silindri juhtimine nupplüliti abil, PN1.H2 – silindri juhtimine fikseeritava lüliti abil, PN1.H3 – silindri juhtimine nupplüliti ja 3/2 jaoti abil. Kahepoolse toimega pneumosilindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-2 Skeemidel: PN1.H4 – silindri juhtimine nupplülititega, PN1.H5 – silindri juhtimine nupplüliti ja 5/2 jaoti abil, PN1.H6 – silindri juhtimine nupplülitite ja 5/2 jaoti abil, PN1.H7 – silindri juhtimine nupplülitite ja 5/3 jaoti abil. Tabel PN1-T1
4. Jah, sest nad on kokku ühendatud ning nendele suruv rõhk on võrdne. 5. Ei, sest kolb ja vars peavad pidevalt hõõrdejõust tingituid takistusi ületama. 6. Ideaalis kolb hakkab liikuma siis kui tema jõud ületab hõõrdejõu + vedrujõu. 7. Ideaalis kolb hakkab liikuma siis kui tema jõud ületab hõõrdejõu + vedrujõu. 8. Väga suur tähtsus. Sele PN3-1 PN3.H2 Küsimused: 1. Määrata, milline peab olema jaoti avanemiseks vajalik rõhk avas Z. 2. Miks on tarvis teada selle rõhu suurust? 3. Millest sõltub selle rõhu suurus? 4. Millega võrdub rõhk jaoti väljundavas (A, 2)? Vastused: 1. 1.5 Bar. 2. Et teada saada millist rõhku on vaja jaoti jaoks, et klapp avaneks. 3. Regulaatori seadistusest. 4. Magistraali seadistusest. Sele PN3-2
Töö vahentid Kompressor pneumo jaoti 2/3 kinnine Voolu klapp Kaks rõhu kella Ühe poolene silinder Ühentus on kompressor selle taha on ühentadud pneuma jaotisse selle külge on pandus rõhu kell sealt edasi voolu klappi voolu klapist teisse rõhu kella ja sealt silindri silinder peab välja liikuma 4 s 5/2-õhu juhtimisega ja tagastus vedruga Õhuline loogiline element Kaks õhu jautit nuppuga Selleks et mõlemad käed oleks kinni Kolb peab liikuma võimalikult kiiresti edasi ja aeglaselt tagasi Kiir välja laske klapp Voolu klapp Kolm suru nuppu Välja laheb kas ühete või teist või koos Silindri kolb peab olema väljas täielikult ja siis peab olema nupp see muidu ei liiku Väla liikuv silindri kiirus peab olema võimalik rekullida Kahe poolse toimega silinder Voolu klapp Jaoti rullikuga VÕI ja JA element
Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. Mitte midagi ei juhtunud. Vajutades nuppu annan õhu läbi TK1, kuid see on suletud mis tähendab, et jaoti ei lükata ümber mis laseks õhu silindrisse. 3. Masin jääb oma tegevust kordama. Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti 4. On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu. Sele PN2-1 PN2.H2 Küsimused: 1. Milline on kolbide liikumise järjekord, näiteks S1+; S2+ jne.. 2
korral sisse liikuma. Ajaviiteid ja käikude arvu saab tarkvaraliselt muuta. Programmi tuleb kirjutada viies keeles: IL, ST, SFC, FBD, LD. [123] Programmi tööd tuleb kontrollida simulatsiooniga. Programm on mõeldud kontroller FEC- FC34-le, kus seda tuleb reaalselt ka katsetada. Lahenduskäik Riistvara Kahepoolse toimega pneumosilinder A1 Teekonnaandurid 1S1 ja 1S2 Kahe tööasendiga ja viie liiteavaga kahepoolse elektropneumaatilise juhtimisega jaoti J5/2 Pneumaatiline skeem Süsteemi põhimõtteline skeem 2 Algoritm 3 Kasutatavad muutujad ning nende tähendused: 4 Kasutuses olevad sisendid/väljundid: IN0_0 Startnupp - normaalselt avatud kontaktidega IN0_1 Stoppnupp - normaalselt suletud kontaktidega IN0_2 Andur 1S1 - annab loogilise ühe kui silinder on kodus IN0_3 Andur 1S2 - annab loogilise ühe kui silinder on väljas
pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga). [3.] Sele 1. Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti. [1.] Drosseleid ehk kägi- või vooluventiile kasutatakse läbiva õhu vooluhulga reguleeri- miseks näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse reguleerimiseks
Kiire, ei nõu tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei valmi aga emataimedel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid. Need võivad peksmisel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2.Jaoti kahefaasiline- enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3. Jaoti kolmefaasiline- vili niidetakse vaalu nagu kahefaasilise puhul. Vili hekseldatakse, eraldatakse terad, põhk ja aganad. Põld vabaneb täielikult põhust. 4.Söödateravilja tervikkoristamine- söödaks lähevad nii terad kui põhk. Teri pole vaja põhust eraldada. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse järgus ja hekseldatakse. Koristada saab 2-3 nädalat varem kui täisküpsuses. Saab uusi järelkultuure kasvatada või mulda harida. 18. Söödateraviljade seemnete ettevalmistumisviisid külviks.
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar ...
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
Söödajaoti kiirus sööda jaotamisel on 0,38 m/s. Kahe söödakäigu pikkus kokku on 60 meetrit. Jaotusaeg kahele loomareale on arvutatud valemiga [2, lk. 231] mj b 460 1,2 tj = = = 290,5 s , (5.4) 2vj m 2 0,38 2,5 kus mj jaotile laaditava sööda mass kg; b ühe looma söötmisesine m; vj jaoti kiirus jaotamisel m/s; m ühele loomale ühel söötmiskorral antava sööda mass kg. Tühisõidu teepikkus on ligikaudu 20 meetrit. Tühisõiduaeg tt on arvutatud valemiga [2, lk. 231] S 20 tt = t = = 3s , (5.5) vt 6,9 kus St tühisõidu teepikkus m; vt tühisõidu kiirus m/s.
kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene-mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi
aganate hulka, kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene- mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust. Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine. 35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks. Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode- takse jahu, helbeid,tärklist,piiritust,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe- rit,linoleumi,plastmassi
m/s. Kahe söödakäigu pikkus kokku on 38 meetrit. Jaotusaeg kahele loomareale on arvutatud valemiga [2, lk. 231] mj ∙ b 96,6 ∙ 1,2 t j= = =21 s (5.4) 2∗v j ∙ m 2∗0,8∙ 3,45 kus mj – jaotile laaditava sööda mass kg; b – ühe looma söötmisesine m; vj – jaoti kiirus jaotamisel m/s; m – ühele loomale ühel söötmiskorral antava sööda mass kg. Tühisõidu teepikkus on ligikaudu 20 meetrit. Tühisõiduaeg tt on arvutatud valemiga [2, lk. 231] S t 20 tt = = =3,4 s (5.5) v t 5,9 kus St – tühisõidu teepikkus m; vt – tühisõidu kiirus m/s.
ühtlustab survet pneumosüsteemis · täiturid nende abil muudetakse suruõhu energia, mis väljendub tema rõhu ja vooluhulga kaudu, mehaaniliseks tööks. Täituriteks on pneumosilindrid, pneumomootorid. · jaotid on pneumoajami juhtimisseadmed, millel on ajami juhtimisfunktsioon, s.o pneumosilindri või mootori töö juhtimine ja kraanifunktsioon jaoti abil avatakse või suletakse suruõhu läbivool torustikus või selle harudes. · vooluklapid nende ülesanne on pneumoajami juhtimissüsteemis suruõhu voolude suunamine süsteemi sees ja suruõhu vooluhulga reguleerimine eesmärgiga muuta täiturilt saadava liikumise kiirust. Nendeks on vastuklapid, kiirtühjendusklapid, sulgurkraanid, drosselid. · rõhuga juhitavad klapid nende ülesandeks on rõhu reguleerimine süsteemis, rõhu
Tekib vedeliku ülejääk ja kuna vedelik ei ole kokkusurutav, hakkab rõhk kiiresti suurenema; · koormuse suurenemisel kasvab tema ületamiseks vajalik rõhk; · süsteemi rikete (ummistuste jne) korral. Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Klapi sisendava P ühendatakse süsteemiga ja kasutades manomeetrit häälestatakse klapi avanemisrõhk. Selleks tuleb käivitada pump, viia silinder lõppasendisse või sulgeda jaoti ja muutes klappi sulgeva vedru pinget, jälgida manomeetri näitu. Kui manomeeter näitab soovitud rõhu suurust, on klapp reguleeritud. Rõhu kasvades üle lubatud piiri, klapp avaneb ja laseb osa magistraalis voolavast vedelikust läbi tagasivoolu ava tagasi paaki, mille tulemusel rõhk süsteemis väheneb ja klapp sulgub kuni uue rõhutõusuni ning sellest tingitud avanemiseni. Töötamise põhimõttelt jagatakse kaitseklapid:
info Įiikumist j ūtimissįisteemis. Need tenrrinidįleks : normaalselt avatud; normaalselt suletud. Et iseloomustada nende terminite kasutamist nii pneumaatikas kui elektriskeemides, võrdleme neid eri varįante. pņęrrmą2įikaskeemi korraĮ eį toimu normaalseįt suletud asendis pneumojaotl puhuĮ energia (suruõhu) įilekannet jaoti sisendilt väĻundile ("t. sĮr. :o.) ļ Supply Sele 30 - Normaalselt suletud pneumojaoti Elektrįskeemi korral aga toimub normaalselt suletud kontaktidega Įütiti korral energia ülekanne lūliti tüelt kontaktilt teisele (vt. Sele 31). Elektrilülitite korral on oluline ka lüliti konfiguratsioon (vt. Sele 32):
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
seisvat kaubandusettevõtluse vormi. Jae-, hulgi- ja vahenduskaubanduse kvalitatiivset erinevust selgitab tabel 3. . Tabel 3 Jaekaubanduse kvalitatiivne erinevus hulgi- ja vahenduskaubandusest Kaubandusettevõtluse vorm Tunnus Jaekaubandus Hulgikaubandus Vahenduskaubandus Tehingu suurus Jaoti (en detail) Hulgi (en gros) Valdavalt hulgitehing Üksikesemetena Suurte kogustena Ostja Üksiktarbija Suurtarbija Enamasti suurtarbija Lõpptarbija Vahetarbija Harva Harva üksiktarbija suurtarbija Kaup Tarbekaup Tarbekaup Teenus (vahendab nii
Lause. Kui f(x)D(X) ja f(x)>0 (xX),
siis f `(x)=f(x)(d/dx)(lnf(x)) (xX). Tõestus. Lase eeldustel saan (d/dx)(lnf(x))= f `(x)/f(x) (xX),
millest järeldub eeldatud lause.
26. Kõrgemat järku tuletis: Iga tuletist võib vaadelda kui iseseisvat funktsiooni. Kui see f. on
diferentseeruv ehk siis f `(x)=D(x0), siis same leida temast omakorda tuletise. Seda nim. Kõrgemat
järku tuletiseks algfunktsioonist f(x'). n-järku tuletiseks nim. Tuletist tuletisest, mille mille jaoti on
n-1 ehk siis f astm n (x)= [f astm (n-1) (x)]'
27. Rolle'i teoreem: Keskväärtusteoreem. (Rolle'i). Olgu y=f(x) 1)pidev lõigul (a;b)
2)diferentseeruv vahemikus (a;b) 3)f(a)=f(b)=0. Siis leidub väh. 1 punkt c, a
Juhtimisviisi poolest eristatakse: Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed
Juhtimisviisi poolest eristatakse: Pideva juhtimisega. Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed
hulgikaubandusettevõtte turuala suurem kui jaekaubandusettevõttel; · kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgikaubandusettevõtte äripoliitikas vähem tähelepanu kaubandusturundusele. Hulgikaubanduse erinevus jaekaubandusest ja vahenduskaubandusest Kaubandussektor Tunnus jaekaubandus hulgikaubandus vahenduskaubandus Tehingu Jaoti (en detail), Hulgi (en gros), suurte Valdavalt hulgitehingud suurus üksikesemetena kogustena Ostja Üksiktarbija, harva Suur-ja vahetarbija, Enamasti suurtarbija suurtarbija harva üksiktarbija Kaup Tarbekaup Tarbe- ja tootmiskaup Teenus (vahendab nii tarbe- kui tootmiskaupa)
Tabel nr. 8.3 Kaubandustegevuse ettevõtlusvormide erinevus Kaubandusettevõtluse vorm Tunnus Jaekaubandus Hulgikaubandus Kaubanduslik vahendus Tehingu suurus Jaoti Hulgi Vastavalt hulgitehingule Üksikesemetena Suurte kogustena Ostja Üksiktarbija Suurtarbija Enamasti suurtarbija Lõpptarbija Vahetarbija Harva suurtarbija Harva üksiktarbija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
