Taimekasvatus (kordamisküsimised) (0)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Teraviljakasvatus

1 Hindamata

Taimekasvatuse kordamisküsimused
1. Kultuurtaimede saagi organid.

Juur : peet , kaalikas , naeris , porgand , petersell , redis , mustjuur

Vars : kõrrelised ja liblikõielised

Võrse osad
- hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris
- vars: nuikapsas , söödakapsas, kartul , lina, kanep
- leht: salat , spinat
- lehe osad: seller , tubakas, sibul

Õied: lillkapsas , brokkoli kapsas , humal

Seemned ja viljad : teraviljad , kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega.
2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m.
Teravili
Külvisenorm (kg/ha)
1000 s.m.
Varajane oder
200-250
Keskvalmiv oder
220-280
Kaer
220-260
Suvinisu
260-300
Talinisu
230-260
Talirukis
195-215
Talitriticale
200
Tatar
80-90
3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia .
Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha.
Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud . Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini , et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus : I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC.
4. Talirapsi kasvatamise tehnoloogia .
Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), s.o. pikem kui suvirapsil. Külvisenorm on 4-6 kg/ha.
Sarnasus: Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastikku 120 kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised – Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC.
5. Terise anatoomiline ehitus.
Kestad (vilja-, seemnekest )
Teris koosneb idust, endospermist e. toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist . Kõige välimine on viljakest ja sisemine on seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike.
Kilbike- fermendid , mis muudavad varuained kilbile kättesaadavateks toitaineteks
Toitekude (endosperm)- seal on põhiliselt tärklis
Aleuroonkiht- otse kestade all olev rakukiht, kus paiknevad varuainevalgud (NB! Odral on aleur.kihte mitu, teistel 1)
Idu(juur-vars- pung ) e. embrüo
6. Saagi organite ehitus.
……………………………………………………………………………………………….
7. Külvisenormi arvutamine.
Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
8. Taliviljade karastumise faasid.
Talvetingimusteks vastupidavaks muutuvad taimed sügisel nn. karastumisperioodil, mis jaotatakse 2 faasi.
Esimene faas algab taimel siis kui õhtutemperatuur päeval on üle 5 C ja öösel langeb 0 C. Normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja minimaalse toitumise korral toimub intensiivne fotosüntees. Jahedas kogunevad taimedesse varuained e. suhkrud , karastunud taimede lehtedes on suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10-12 külma.
Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0 C. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla konsentratsioon Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad kuni 20 C külma, soodsates tingimustes kulub kahe faasi läbimiseks 5-7 päeva. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate .
9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis.
Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini , talinisu ja –triticale: 10 septembrini).
10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi.
Kasutamisotstarbe järgi
- söögikartul (hea maitse, hea koorida , vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane)
- söödakartul
- tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev)
- universaalkartul (nt Olev)
Kasvuaja pikkuse järgi
- varajased (kasvuaeg 75-90 päeva)
- keskvarajased (85-100 päeva)
- keskvalmivad (95-110 päeva)
- hilisepoolsed (105-120 päeva)
- hilised (115-140 päeva)
11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks.
Eelidandamine: seemnemugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse (õhuniiskus 85-90%) ja soojuse (10-15 C) juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5-2 cm pikkused valgusidandid.
Iduäratus e. soojalöök: nädal enne mahapanekut tuuakse mugulad sooja kätte, temperatuur tõstetakse 30 C-ni ja sellistes tingimustes hoitakse mmugulaid 48 tundi. Seejärel hoitakse säilitatakse mugulaid kuni mahapanekuni 10 C juures.
12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogiad .
Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes . Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23- 40cm . Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine , mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%.
13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid , nende reguleerimisvõimalused.
Faktoreid võib jagada mõju järgi:

Mullapealsed ja juurestikuliselt mõjuvad
Õhurõhk, kahjurid , reostumine .
Raskustung-juured alati allapoole.
See pole inimese poolt mõjutatav.

Mullapealne keskkond
Globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus.
Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. Inimese poolt osaliselt mõjutatav.

Juurestiku keskkond
Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mulla toitained .
Inimene saab mõjutada.
14. Kaera õisiku ehitus.
15. Külvisenorm, selle avaldamise viisid.
Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik).
Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha.
16. Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel.

Külmumine: tekib siis, kui karastumisperiood on jäänud lühikeseks. Selle eest kaitseb lumikate.

Haudumine: tekib siis, kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks.

Vettimine: seda põhjustab taimi kahjustav tohutu niiskus, nt sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse.

Jääkoorik: tekib kui põllul on ebatasasusi, kuhu sattunud vesi külmub ning moodustub jääkoorik, mille all taimik hapnikku ei saa.

Külmakergitus: esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub , kerkib koos taimedega ja juured rebenevad katki.

Lumiseenekahjustus: haigus, mis levib kolletena ning võib varakevadel soodsates tingimustes kogu põllu hävitada.
17. Teraviljade koristusviisid .
Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7-10 päeva (väljaspool opt. aega on koristuskaod suuremad). Koristamiseks optimaalne aeg on kui terade niiskusesisaldus on 18-20%. Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne olemasolust.
Koristusviisid:
Otsene kombainimine. Valminud vili niidetakse ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu ega sõltu väga palju ilmastikust. Emataimedel terad ei järelvalmi, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel kergelt viga saada. Kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist.
Jaoti kahefaasiline. Enne terade täisküpseks saamist niidetakse teravili vaalu ning seemned jäetakse nädalaks maha kõrre otsa järelvalmima. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem.
Jaoti kolmefaasiline. Vili niidetakse vaalu nagu kahefaasilise puhul. Vili hekseldatakse, eraldatakse terad, põhk ja aganad. Põld vabaneb täielikult põhust.
Söödateravilja tervikkoristus. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse faasis ning hekseldatakse. Söödaks lähevad nii terad kui põhk, seetõttu pole vaja teri põhust eraldada. Koristada saab 2-3 nädalat enne taimküpsuse faasi.
18. Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks.
Üldjuhul külvatakse tihedamalt , et vältida tühikuid. Enne külvi näiteks peediseeme puhitatakse (töötlemine keemiliste preparaatidega seenhaiguste ja tõusmepõletikke vastu). Tihtipeale on peedi seeme ka dražeeritud (seeme töödeldakse kleepainega, hiljem veeretatakse peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid). Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist).
Sõelutakse erineva läbimõõduga fraktsioonidesse, sest erineva läbimõõduga seemned idanevad eri kiirusega. Dražeerimine. Peedi liitviljade purustamine.
19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus.
Eelidandamine toimub umbes 30 päeva (4-5 nädalat), 10-15 C juures valguse käes. Õhuniiskus 85-90%, seda suurendatakse vee piserdamisega. Hoidla temperatuur tõstetakse ahjude kütmisega 10-12 C-ni.
20. Lina teisendite rühmad.
Kiulina. Kõrge (70-125 cm) ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%.
Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%.
Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%.
Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga- Kaukaasias . Õli sisaldus seemnetes 40-42%.
21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused.
Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad , pH, niiskus, mullaviljakus ). Viljakust saab reguleerida väetamise teel, hapnikku muldamise teel, niiskust kastmise teel jne.
22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised erinevused.
I rühma teraviljad: nisu, rukis , oder, kaer
II rühma teraviljad: mais, riis , hirss , sorgo
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
23. Hernele sobivad tugikultuurid.
Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Tugikultuur peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks selle külge klammerduda ning lamandumist vältida. Üks sobivamaid on valge sinep.
24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus.
00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi.
25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted.
Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele . Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid dražeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks.
26. Teravilja koristamisviisid.
27. Teraviljade ja lina kasvufaasid.
Teraviljad:

Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung )

Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine )

Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse.

Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine)

Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik)

Õitsemine

Valmimine (piim-, vaha-, täisküpsus)
Lina:

Tärkamine ehk tõusmete ilmumine

Kuusekese faas

Õiepungade moodustumine

Õitsemine (selle faasi lõpus lõpeb lina pikkuskasv)

Valmimine (roheline küpsus, varajane koldküpsus, koldküpsus, täisküpsus)
28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus.
Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvab tera , kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera . Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13% terade kogumassist), taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11% terade kogumassist.
6- realine : igal peateljelüli astmel astmel 3 normaalselt arenenud pähikut.
2-realine: igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgmised pähikud jäävad viljatuteks.
Hordeum vulgare
6-realine
Hordeum distiction
2-realine
Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud pähikut
Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks.
6-tahuline
4-tahuline
Rühm nutans
Rühm deficientia

pea tihe
pähikud hoiduvad peateljest eemale
mõlemal pool peatelge 3 korrapärast vertikaalset teraderida
pea ristlõikes 6-tipulise tähe kujuline

Pea eelmisest hõredam
Pearao lülid pikad jättes pähikute vahele tühja ruumi
Mõlemal pool peatelge keskmised terad tugevamini arenenud ja surutud rohkem vastu peatelge
Ristlõige ristküliku kujuline
Külgmistel viljatutel pähikutel on arenenud libled ja sõklad
Peatelg ei ole külgvaates nähtav
Külgmistel viljatutel pähikutel on arenenud ainult libled
Peatelg külgvaates nähtav
Varajased valmivad umbes 70 päevaga.
Hilised, terad ühtlasemad, suuremad.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Stennux Õppematerjali autor

Taimekasvatuse kordamisküsimused

Taimekasvatus kordamisküsimused kartulikasvatus teraviljakasvatus

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimustele vastused

1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköö

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse kordamine

TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuseksam

kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse eksam

väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. 3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha- rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine. Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend. Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed)

Kategoriseerimata

docx

Taimekasvatus, loeng

13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid:

Põllumajandus

docx

Taimekasvatuse üldkursus

tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4

Taimekasvatus

doc

Kartul ja selle kasvatamine

KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedade

Teraviljakasvatus

doc

Rapsi kasvatamise tehnoloogia

Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max. temperatuur on 43C.

Taimekasvatus

Rohkem sarnaseid