Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder Talioder Talinisu Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib teraviljade eelviljaks. Väetamine Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldasid Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha P ja K vajadus keskmiselt 1,2 1,4 korda suurem kui teraviljal S on vajalik proteiini sünteesiks
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp...
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud Lehed on vahelduvad, rootsudega.
(1,3 ja 1,4%) · 2002. aastal osutus tasuvaimaks variant 0 + Fastac. Suvirapsile tehti idulehtede faasis maakirbu tõrjet. · 2002. aastal mikroelementide lisamine ja mineraalväetise mõju jäi suvirapsil realiseerimata põuase vegetatsiooni perioodi tõttu. · 2003. aasta suvirapsi saak ja saagikvaliteet kannatas liigniiske ilmastiku tõttu. TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´. · Katse neljas korduse blokk-asetuses, · Katselapi suurus 10m², · Külvisügavus 2...3(4) cm, · Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m². · Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august Eelvili · Mustkesa TALIRAPSI TALVITUMINE Kõkkuvõte: · Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga
nisu oder 47 0 6,5 109,0 101,8 165,0 nisu oder 53 0 5,9 124,7 182,5 208,3 raps rukis 54 0 6,4 80,0 182,4 316,0 oder rukis 72 0 6,1 124,0 206,5 0,0 oder rukis 73 0 6,7 402,0 600,0 0,0 oder taliraps 92 0 5,2 46,0 80,5 590,0 oder taliraps 96 0 6,1 132,5 205,0 0,0 oder taliraps 101 0 6,5 88,0 147,0 1205,0 oder raps 104 0 5,5 79,3 71,7 0,0 oder rukis 22 0 7,1 199,0 131,0 4010,0 oder rukis 93 0 5,6 80,0 156,0 0,0
Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba
Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös-tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele.Paljud taimeõlid muutuvad õhuhapnikuga ühinedes tahketeks, nad kuivavad, see on kvaliteedinäitaja. Jaotataxe: 1)kuivavad õlid-lina ja tudraõli, tehniliseks otstarbeks,2)poolkuivav õli toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) , 00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha.
Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös- tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele.Paljud taimeõlid muutuvad õhuhapnikuga ühinedes tahketeks, nad kuivavad, see on kvaliteedinäitaja. Jaotataxe: 1)kuivavad õlid-lina ja tudraõli, tehniliseks otstarbeks,2)poolkuivav õli toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) ,00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps
Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg. Raps Eestis kasvatatakse nii tali-kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul,kusjuures ühe õisiku õitsemine kestab 28-38 päeva,kogu taim kuni 45 päeva.Õietolm on kollane.Meeproduktiivus saavutab 50kg/ha.Suviraps meeproduktiivsus 40-50 kg/ha. 5 PILDID: 6 Kasutatud kirajandus: 1) Kodu&Aed ,,Eesti meeraamat,,
(kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm. Talvitumise edukus sõltub suurel määralsordist, külviajast, külvisenormist,kasvutingimustest, sügisese vegetatsioonipikkusest ja soojuse summast sellelperiood
· Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit)
· Eesti põllumehe soov on olnud alati ISE oma rahvast toita ning oma loomi endakasvatatud ninaesisega sööta. Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab ...
Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani. Vagude laius ja kaugus teha võimalikult suur. Optimaalne sügavus 10-15cm. Raps – Kuulub kapsasrohu perekonda. Suviraps tärkab kevadel 5-12 päeva pärast külvi. See on külmakindel ja külvatakse mai alguses. Taliraps on talivili, mille elutsükkel on 350 päeva. Külvatakse agusti 1. Pooles. Külviga hilinemisel saadakse vähem seemet. Külvisenorm on 200 seement 1 m2. Väetakse lämmastikväetisega ning annuse suurus on õige siis kui selle mõjul rapsi varred kõtrade raskuse all vilti vajuvad. Raps on täisküps kui põld muutub pruunhalliks. Kahjurid on hiilamardikad, ristikõieliste maakirbud ja valgemädanik. 7. SEEMNE EHITUS / TERAD Seeme koosneb järgnevatest osadest:
maadel ning nende väetamine. Järgmiseks tööks on suviviljade taimekaitse. Juuni alguses kestab suvi viljade taimekaitse, millele järgneb tali- ja suviviljade väetamine. Kuu lõpus tehakse talikultuuride haigustõrjet. Juulis saab alguse suviodra haigustõrje. Toimub talirapsi külviks maa ettevalmistus, mis on olnud eelnevalt rohumaad. August on koristuskuu, toimub nii hilise kui ka varase odra koristus, samuti talinisu ja talirapsi lõikamine. Kuu keskel külvatakse taliraps, millele nädal hiljem tehakse taimekaitse. Septembris külvatakse tali vili ja nädal hiljem toimub väetamine. Edasi pritsitakse talirapsi taimekaitse vahenditega ja tehakse kasvu reguleerimist. Oktoobris tehakse pindmist mullaharimist (randaalimist), toimub põldudele sõnnikulaotamine ja kündmine Novembrist märtsini on põllumehel väikene puhkus. Märtsis toimub põllumajandusmasinate ettevalmistus; remont, hooldus ja töövalmidusse viimine
Ning P, K sügisel vahetult juurte piirkonda. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. 40. rapsi ja rüpsi veätamine ei talu kõrget happesust,vajadusel lubiväetised.org suhtes nõudlik taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla
lubjarikastel muldadel. Lina talub halvasti sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju. Seepärast tuleb lina kasvatada sõnnikut saanud kultuuride järel. Nõrga omastamisvõime ja toitainete ebaühtlase omastamise tõttu vajab lina suhteliselt tugevat väetamist, kuid ei talu ühekülgselt suuri kontsentratsioone. PK-väetised vastavalt väetustarbele. Lämmastik 40…60 kg/ha N. Raps ja rüps Ei talu kõrget mulla happesust. Orgaaniliste väetiste suhtes on nõudlik taliraps. Kui ei ole võimalik anda orgaanilisi väetisi, tuleb taliraps ja ka suviraps külvata sõnnikut saanud kultuuri järel. K. Kaarli andmetel on optimaalseks lämmastikunormiks suvirüpsile 100 kg/ha suvirapsile aga 140 kg/ha. Taliraps, mis sai sõnnikut vajab vegetatsiooni algul 100 kg lämmastikku ja vajadusel vegetatsiooniperioodi jooksul veel 20…30 kg/ha. PK väetiste planeerimisel tuleb arvestada, et 2,5 tonnise saagiga eemaldatakse mullast 30 kg P ja 90 kg K.
Teisel aastal kulub kaalikal 100- 120 päeva ja naeris 85- 90 päeva. Kaalika lehed kaetud vahakirmega, Väike kuivaine sisaldus, juurikad sisaldavad sinepiõli, mis võib piimale anda spetsiifilise maitse. Idanevad 2 kraadi juures, Tõusemed taluvad 4 -5 kraadi kõlma täiskavanud taimed kuni -10 kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb külvata 2-5 cm sügavusele. Haljasmassi saamiseks võib külve teha kuni juuli keskpaigani. Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil,
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
Suur hulk orgaanilist ainet ülemises kihis soodustab intensiivset mikrobioloogilist tegevust ning seetõttu seotakse küllalt palju lämmastikku. Selline ilming on just ülemineku perioodi alguses, hiljem saavutatakse teatud tasakaal huumusesisalduses Taliraps. Kui põhku jääb palju põllule, siis võib nelja lehe staadiumis teatud kasvuseisak ilmneda. Lühikese ajaga võivad lehed punakas-violetseks värvuda. Taliraps vajab enne talvitumist 80 100 kg lämmastikku, et oma juurekava korralikult välja arendada. Küntud pindadel jätkub tavaliselt piisavalt mineraliseerunud lämmastikku, et vajadust katta. Kui aga künnita variandil mikroorganismid suurt kogust põhku hakkavad lagundama, võivad kogu vaba lämmastiku siduda. TOITAINED. Leostuvad? Lenduvad? Otsekülv. Suuremad poorid tagavad hea infiltratsiooni. Sademetevesi tungib paremini mulda. Ecomat kergader
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
mullas Mullaharimine · Oluline on kõrrekoorimine ja sellele järgnev korralik tasane sügiskünd 2 -3 nädala pärast · Raps vajab väga head mulla ettevalmistust külviks · Viimasel külvieelsel harimisel peab pinnale jääma 3...5 cm paksune peeneks haritud kobe kiht · Muld peab kindlustama kõigile seemnetele ühtlased idanemistingimused · Põldu võib enne külvi rullida, et kindlustada ühtlase tihedusega mullakiht Rapsi külviaeg Taliraps külvatakse augusti I dekaadil Külviga hilinemisel väheneb toorrasvasisaldus ja suureneb toorproteiinisisaldus Suviraps on külmakindel varase külviajaga kultuur Harilikult külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega Kergemal mullal külvatakse varem Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C mullas, kuid tärkamiseni kulub üle kahe nädala +10 °C juures külvatud seemnest tärkab raps juba 4...5 ndal päeval Külviviis
rukki äestamine kevadel nii oluline ei ole. Äestatavatel kultuuridel peaks külvisenormi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev umbrohtumine talvituvate (kesalill, hiirekõrv, litterhein, vesihein) ja mitmeaastaste umbrohtudega. Kindlasti peaks talivilja tärkamisjärgselt äestama siis, kui eelviljaks on olnud taliraps või -rüps, sest siis on võimalik hävitada tärganud raps. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemust ei anna. Suviumbrohtude (v. hanemalts, kõrvikud, nälgheinad põld-rõigas jne.) rohkus sügisel talivilja orastes ei ole tavaliselt probleemiks, küll aga osutab kevadise umbrohutõrje teostamise vajadusele. Taliviljades on paraja harimise ajaks (kui muld on piisavalt kuivanud) umbrohujuured küllaltki sügavale arenenud. Rukis on siiski
põhjalikult nende bioloogilisi iseärasusi. Kultuuride nõudlused on ühesugused nii tava- kui mahepõllunduses, kuid iga tehtud viga külvikorras maksab end topelt valusamini kätte, sest ,,möödalaskmisi" ei saa kergendada ega parandada keemiliste vahenditega. Sellest tulenevalt on vead (umbrohtumus, haiguste levik) raskemini parandatavad ning põllu kordasaamine nõuab rohkem aega. 9.5 Talvine taimkate Talvise taimkattena mõistetakse talvituvaid kultuure: taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Nii põllumajanduslikust kui ka keskkonnakaitse seisukohast lähtudes tuleks külvikord planeerida nii, et oluline osa põldudest oleks talvel taimestikuga kaetud. See on vajalik eelkõige taimetoiteelementide kao ja nende põhjavette leostumise vältimiseks. Taliteravilja ja mitmeaastaste heintaimede kasvatamise kõrval on võimalus kasvatada ka vahekultuure. Vahekultuurid seovad eelnevast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
