Kartul ja selle kasvatamine (0)

KARTUL
KARTULI TÄHTSUS
Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse
tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi
inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid ).
Kartulimugulate keemiline koostis
Koostisosa
Sisaldus, %
Vesi
Kuivaine:
N-ta ekstraktiivained
Toorproteiin
Rasv
Toorkiud
Tuhk
77,6
22,4
19,0
1,7
0,1
0,6
1,0
Kartuli levik.
On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi.
Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest
meresõitjate kaudu.
16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale . Ja sealt juba
Põhja Ameerikasse.
Eestisse jõudis kartul 1740 …1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba
talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja
ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli
tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnastüle 20%.
Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis:

•1740…1760 kartuli introduktsioon Eestisse;

•1750…1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades;

•1800…1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse;

•1840…1850 kartulikasvatuse levik põldudele;

•1850…1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine;

•1870…1880 suureviisiline kartulikasvatus.
Kartuli botaaniline süsteem
Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda ja maavitsa perekonda. Kõige tähtsam kultuurkartuliliik on SolanumtuberosumL.
Kartuli sortide rühmitamine:

• Kasvuaja pikkuse järgi:
  

– Varajased 75-90
– Keskvarajased 85-100
– Keskvalmivad 95-110
– Hilisepoolsed 105-120
– Hilised 115-140

• Haiguskindluse põhjal:
  

– Vähikindlad
– Lehemädanikukindlus

• Kasutusotstarbe järgi:
  

– Söögikartuli sordid
– Söödakartuli sordid
– Tööstuskartuli sordid

• Universaalkartuli sordid
  

Kasvunõuded

• Soojuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Kartulimugulad hakkavad idanema juba 30C juures. Optimaalne idanemistemperatuur 130C. Kartulipealsete normaalseks kasvuks vajab 19 kuni 210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures.
  
• Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks.
  
• Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal.
  
• Toitained vajab kartul suurtes kogustes , eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur.
  

Eelistab kobedat ja õhurikast mulda.
Koht külvikorras
Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein.
Mullaharimine
Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe .
Väetamine
Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi.
Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks

•eelidandamine

Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid.

•soojalöök

Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures.
Mahapanek
Kartul pannakse maha esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 100C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus.
Mahapaneku meetodid:

1)käsitsi vakku

2)poolmehhaniseeritud

3)mehhaniseeritult
Mahapaneku tihedus
Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest ja seemnemugulate tihedusest vaost . Eestis
on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm s.o.
57 000 mugulat hektarile (3,5 tonni seemnemugulaid). Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni
7 cm paksuse mullakihiga.
Kasvuaegne hooldamine
Hooldustöödega luuakse kartulile soodsad kasvu ja arengu tingimused kogu vegetatsiooni
perioodiks .

1)äestamine

2) muldamine

3)lehemädanikutõrje

4)keemiline umbrohutõrje

5)kartulimardika hävitamine
Koristamine
Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub
pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises.
Koristusviisid

1)mehhaniseerimata

2)osaliselt mehhaniseeritud

3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine
Säilitamine
Säilitustingimused jagunevad:

• raviperiood (10 kuni 15 päeva 150C juures, niiskus 90 kuni 95%)

• jahutusperiood (kestab 20 kuni 45 päeva kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,00C päevas)

• säilitusperiood (2 kuni 40C 85 kuni 95% õhuniiskuse juures.
KIUKULTUURID
Kiukultuuride tähtsus
Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks. Peamised kiukultuurid kuuluvad kahte rühma:
1.kiud moodustuvad seemne pinnal- puuvill ;
2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep .
LINA
Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal.
Lina kasvufaasid

•Idanemine

•Tärkamine

•“Kuusekese” faas

•Õiepungade moodustumine

•Õitsemine

•Valmimine
Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks.
Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma. Optimaalne temperatuur kasvuks on 15-18 kraadi. Lina on niiskusenõudlik kultuur. Kõige tundlikum on lina veepuuduse suhtes õiepungade moodustumise ja õitsemise ajal. Liigniiskuse suhtes tundlik taim. Rohked sademedvalmimise ajal põhjustavad lamandumist ja seenehaiguste levikut.Muldadest sobivad linale hästi peenesõmeralisedparasniisked mullad .
AGROTEHNIKA
Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke
põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse
saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv.
Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur
on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000
seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400 -2500 idanevat
seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele.
Pärast külvi põld rullitakse , kivid koristatakse ning
kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse
taimekahjuritega.
KORISTAMINE
Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane koldküpsus sobib kõige paremini kiu saamiseks kuna selles küpsusjärgus saadakse linalt kõige suurem ja kvaliteetseim kogusaak . Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on varisenud varre alumisest osast kuni varre keskosani. Seemned on kupardes helekollased. Koldküpsuses koristatakse kõige kvaliteetsem seemnesaak. Mis sobib eeskätt külviks. Koldküpsuses on linapõld kollane ja kuprad hakkavad muutuma pruuniks . Täisküpsuses on kõik lehed maha langenud, seemned on värvunud pruuniks. Sellises küpsusjärgus koristatakse lina.
Lina koristatakse üldjuhul kombainiga mille küljes on ka sidumisaparaat. Need kombainid kitkuvad lina, raatsivad kuprad vartelt ära, seovad varred nööriga peodesse või laotavad ühtlase lindina põllule. Põllule lastud peod pannakse hakkidesse kuivama ning 4-6 päeva pärast veetakse toorlinavabrikusse.Lina kupra ja seemnemass eelpuhastatakseja siis kuivatatakse kuivatis 12% niiskuseni.
KAUNVILJAD
Kaunviljade tähtsus

• Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi taimi, mis annavad peamise saagi valgurikaste seemnetena.
  
• Kaunviljadest kasvatatakse enam sojauba , hernest ja aeduba . Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt.
  
• Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele.
  
• Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi. Kui kasvunõuded pole rahuldatud siis väheneb kaunviljade saak rohkem kui teraviljadel. Eriti sademete jaotumisest kasvuperioodil. Samuti kaunviljad lamanduvad ning ka kaunte pakatuminevalmimisel põhjustab seemnete kadu.
  

HERNES

• Parasvöötmes levinuim kaunvili . On kasvutingimuste suhtes leplik kultuur. Seemned on maitsvad ja sisaldavad keskmiselt 22-35 % toorproteiini.
  
• Herne vars on nõrk, lamanduv ja mitmesuguse pikkusega. Pikavarrelised sordid annavad suure haljasmassi kuid seemnekoristus on raskendatud.
  
• Nüüdisajaks on aretatud madalakasvulised tüviherne kui ka lehetud hernesordid. Lehetutel sortidel on lehed muundunud köitraagudeks. Sellised herned toetavad üksteist kasvuajal ning ei lamandu.
  

Herne kasvufaasid

• Tõusmete faas
  
• Õiepungade moodustumine
  
• Õitsemine
  
• Valmimine
  

Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks . Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu.
Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud.
Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja.
HERNE AGROTEHNIKA
Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile .Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu. Hernes on tundlik iseendale järgnemisele. Viljavaheldus 5 aastat. Väetamisel tuleb arvestada sellega, et kaunviljad vajavad kaaliumi , fosforit ja kaltsiumi rohkem kui teraviljad. Lämmastikväetisi ei anta. Hernesaaki suurendavad mikroväetiste andmine.
KÜLVIJÄRGNE HOOLDAMINE
Pärast külvi tuleb põld rullida ja suuremad kivid koristada .
Mullakooriku purustamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks soovitatakse hernepõldu enne tärkamist äestada.
Kui hernekärsaka levik ja kahjustus on ulatuslik siis kasutada insektitsiide.
Koristamine
Herne seemned valmivad ebaühtlaselt nii taimel kui ka põllu eri osadel. Kui kasvuaasta on olnud soodne ja taimik ei ole lamandunud siis on võimalik saaki koristada kombainiga. Koristatakse kuiva ilmaga kui enamik kaunu on tõmbunud pruuniks ja seemned on kõvad. Kombainiga koristamisel tuleb jälgida et kombain oleks õigesti reguleeritud. Vastasel juhul enamik seemneid mehhaaniliste vigastustega mis langetab seemne kvaliteeti. Pärast koristust seemnemass tuleb koheselt puhastada ja kuivatada. Niiskus eraldub tiheda seemnekestaga herneseemneist aeglaselt mistõttu tuleb neid kuivatada pikka aega.
PÕLDUBA
Põlduba kasvatatakse inimtoiduks kui ka loomasöödaks. Seemnetes on toorproteiini 28-35.
Põlduba on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui hernes. Seemned hakkavad idanema 3-40C juures. Tõusmed taluvad kuni 6 kraadist öökülma.
On niiskusenõudlik taim. Eriti tundlik enneõitsemist ja õitsemise ajal. Niiskuse nappus sel perioodil vähendab saaki tunduvalt.
Mulla suhtes on ta samuti nõudlik. Sobivad keskmised ja rasked mullad, mis ei kannata põua all. Mulla happesus neutraalne .
Põldoa kasvufaasid

• Tõusmete faas
  
• Õiepungade moodustumine
  
• Õitsemine
  
• Valmimine
  

AGROTEHNIKA
Eelviljade suhtes ei ole tundlik kultuur. Põld peab olema toitaineterikas ja umbrohupuhas. Suure saagi moodustumiseks vajab palju toitaineid eriti P ja K. Mikroväetised soodustavad mügarbakterite tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile. Optimaalne külvisügavus 5-7 cm. Põldoa külvijärgne hooldamine seisneb umbrohtude ja kahjurputukate tõrjumises. Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi.
SUVIRAPS
Rapsi bioloogilised iseärasused:

• Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme
  
• Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni
  
• 1000 seemne mass 4-5 g
  
• Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm
  
• Sobilikeks eelviljadeks teraviljad
  

Eelvili
Kevadine mullaharimine

• kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist
  

Väetamine
Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK
21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee
kulu 400 l ha-1)
Kasvuaegsed hooldustööd

• Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1
  

• Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28. mail maakirbu vastu ja 26. juunil hiilamardika vastu).
  

Katsete korraldamise tingimused

• Ilmastikutingimused
  
• Mullastikutingimused
  

Mullastikutingimused

• Mullaliigiks on kahkjas muld LP
  

Kvaliteedinõuded tarnitavale rapsile

• Baasilineõlisisaldus40%, juurde-võimahaarvestus1,5% iga1% õlisisaldusekohta1,5% baasilisest;
  
• Lubatudmax. lisandeid3%, baasiline2%, juurde-võimahaarvestus1% iga1% võõrlisanditesisalduseerinevusekohtabaasilisest;
  
• Lubatudniiskusesisaldus6 -9%, soovitav7,5%;
  
• Klorofüllisisaldusalla30 mg/kg;
  
• Glükosinolaatidesisaldusmax. 25mmol/kg;
  
• VabaderasvhapetesisaldusFFA max 2%;
  
• Eruukahappesisaldusmax 2%.
  

Kokkuvõte:

• 2002. aastavegetatsiooniperioodosutussuvirapsikasvukssobivamaksningsaagikusjäi erinevatel variantidel 2.02 ja 2.95 t ha-1vahele.
  
• 2003. aastal jäid saagid erinevatel variantidel 0.92 ja 2.35 t ha-1vahel.
  
• Kahe aasta keskmisena suurendasid Mn ja Molehekaudu väetamine õlisisaldust seemnetes (1,3 ja 1,4%)
  

• 2002. aastal osutus tasuvaimaks variant 0 + Fastac. Suvirapsile tehti idulehtede faasis maakirbu tõrjet.
  
• 2002. aastal mikroelementide lisamine ja mineraalväetise mõju jäi suvirapsil realiseerimata põuase vegetatsiooni perioodi tõttu.
  
• 2003. aasta suvirapsi saak ja saagikvaliteet kannatas liigniiske ilmastiku tõttu.
  

TALIRAPS
Uurimistöö metoodika

• Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´ Express ´, ´Votan´.
  
• Katse neljas korduse blokk-asetuses,
  
• Katselapi suurus 10m²,
  
• Külvisügavus 2...3(4) cm,
  
• Külvisenorm 100; 150 ja 200 idanevat seemet m².
  
• Külviaeg 9. august, 16. august, 23. august ja 30. august
  

Eelvili

• Mustkesa
  

TALIRAPSI TALVITUMINE
Kõkkuvõte:

• Esimesel kolmel külviajal talvitusid talirapsi taimed kõige paremini 150 külvisenormiga
  
• 30. augustil külvatud taimed ei suutnud talvitumiseks ette valmistuda, ning hävinesid. Sort ‘Wotan’on külviajas suhtes tolerantsem, kui ‘Express’
  
• Taliraps ‘Express’talvitus kõige paremini 23. augusti külvil
  
• Taliraps ‘Wotan’talvitus paremini 16. ja 23. augustil tehtud külvil