Taimekasvatuse eksam (0)

1) Taimekasvatus -põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus.
Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest . Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine , eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus , haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa.
2) Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed.
Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed:

Rahvastikupoliitika .Praegu on teravad probleemid Lõuna- ja Kagu- Aasias. Euroopas rahvastik väheneb, aga toiduhäda pole. Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul.

Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljar-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad.

Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiareta-misele. Taimede prod. piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siis taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia.Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 Ŗ suurema saagi kui eelmised.Sordiaretuse põhimõte, et taimedel tuleb muuta üksikosade suhet. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega. Geenitehnoloogia -sellega saab 2-3 x saaki suurendada.

Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %.

Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Nt lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva . See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu.
3) Taimekasvatus kui teadus ja õppedistsipliin, tema seosed teiste teadusha-rudega. Taimek ülesandeks on kultuurtaimede uurimine . Liikide teisendite ja sortide mitmekesisuses. Teaduse objektiks on kultuurtaim ja taim kui tootmisvahend . Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus( heintaimed ),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest . Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi . Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme , selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist. Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega.
4) Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid. Põhiliseks meetodiks on põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod . Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld , veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati ( turvas ). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus .
5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
300000 erin taimeliiki on maakeral ja in kasut nendest 20-50 000 ringis .Otseslt kasvatab aga 1500 liiki. Massilised on kasvatavad aint 100 liiki. Taimede rühmitamise aluseid on palju:

elutsüklipikkuse järgi:

• üheaastased (enamik põllukultuure,talvituvad kultuurid)
  
• kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad )
  
• mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed)
  

paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul:

• monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord)
  
• polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda)
  

tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused:

• teraviljad -I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav -d, kaunviljad
  
• mugul -, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased
  
• põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised
  
• õli- ja eeterlike õlide kultuurid
  
• kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres
  
• narkootilised taimed
  

Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused.
6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid , nende reguleerimisvõimalused.
Võime jagada faktoreid mõju järgi:
1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv

• raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid ,reostumine. See pole in poolt mõjutatav.
  

2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav.

• Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist.
  

3. juurestiku keskkond.temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained.In saab mõjutada.
7) Kultuurtaimede saak ja saagiorganid.
Saak määratakse kindlaks taime üksikosade arengu ja kasvuga. Taimede kasvatamise võtted ja tehnika on suunatud sellele, et soodustada nende taimeosade kasvu, mis saagi moodustavad. In on mõjutanud sordiaretuse käigus taimeosade vahekordi.Taimed on aretuse käigus muutunud ja ei saa konkureerid ateiste taimedega-võime on vähenenud .
Saagiorganid:
1. Juur - peet , kaalikas , naeris , porgand ,petersell, redis ,pastinaak, mustjuur .
2. vars -kõrrelised ja liblikõielised
3.võrse osad-

• Hüpokotüül:peet,kaalikas,naeris
  
• Vars: nuikapsas ,söödakapsas, kartul ,lina, kanep
  
• Leht: salat ,spinat
  
• Lehe osad: seller ,tubakas, sibul
  

4.õied- lillkapsas , brokkoli kapsas ,humal
5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad.
8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused.

miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem

üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist

asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav.
9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele.
Soojusrežiim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa.
1.06 12C-5C= 7C
2.06 10C-5C= 5C
ef t summa= 12 C üle 5 C
Tavaliselt arvut ef temp alates veget perioodist kevadest kuni veg lõpuni sept keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efekt temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi. Eestis on keskmiselt 1400C üle 5 C. Veel arvut ef temp-de summa, mis on üle 10 C, siis lahutatakse 10C ja miinuskraadid arvesse ei lähe. Arvut ka üle 15C. Alati peab olema juurde kirj millise temp on tegemist..Efekt temp on Eestis keskmiselt >10C 650C ja >15C 200C. Kasut ka soojusrežiimi puhul mõistet ef temp summa(üle 10C ulatuvad temp-d). Metoodika on teistmoodi
1.06 12C
2.06 10C
ef temp summa= 12C
Liidetakse kokku need temp-d, mis on üle 10C. Eestis on keskm akt temp summa 1830C.Akt temp periood Eestis on keskm 17.05-16.09 (tingimus, et temp peab olema üle 10C püsivalt). Taimede kasvu ja arengu ning ef temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad , nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973).
Talvine soojusrežiim-seda isel veg temp summaga , mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75).
Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon . Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab 7 nädalase intervalliga.
Sademed Piirdutakse tavaliselt teatud perioodi sad-te summaga. Nt terve aasta.Veg periood võib ka erineda. Veg perioodi sademete summa on üldine näitaja-kasut tunduvalt lühemaid perioode .Nt 5 päeva summa, on hea, aga ei lahenda palju probleeme.On erinev kas sademed tulevad päeval või öösel. Nt öösel toimub vee aurumine aeglasemalt ja vett mulda jõuab rohkem. Oluline on ka sademete iseloom-nt võivad tulla ühtlase laussajuna või äikeseilmaga 20 min. Mulla veevarusid täiendab ühtlasem laussadu. Äikeseilmad eriti ei täienda sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema. Need sademed võivad kultuuridele mehaaniliselt kahjustusi põhjustada.Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sad vaesem per on läänerannikul ja Saaremaa , rikkam Lõuna-Eesti.
10) Teraviljakasvatuse tähtsus ja levik.
Tähtis kogu maailmas, leib on tähtis toiduprodukt. Sööt loomadele, tooraine tööstusharudele.Teravili on strateegiline kultuur.Väga hästi säilitatav.Igal riigil on oma viljavarud ekstreemseteks olukordadeks.Varusid vahetatakse pidevalt välja,süüakse või söödetakse loomadele. Kasut kondiitritööstuses. Toitumisharjumused on maailmas erinevad. Meil must leib, maailmas valge leib. Valgu ja tärklise suhe peab olema 1:7, teraviljas see nii on.Söödana kasut kogu mullapealset osaTeravilja saak on kergesti töödeldav ja kasvatamine on kergesti mehhaniseeritav.Kasut ka tööstuses tärklise tootmine (mais piiritusetööstuses,õlletööstuses,konservitööstuses,õlitootmises.),
Külvipinnad- maailmas u 700 milj ha.Kõige suuremal pinnal nisu 200 milj. ha, osatähtsus 30%. Teine riis 150 milj ha,kolmas mais 140 milj ha. Eestis suurimal pinnal oder , 4 koht maailmas.Teravilja saagikus-maailmas 3t ha kohta, Kõige suurema saagikusega mais 4,3 t/ha, siis riis, siis nisu. Kogutoodang -1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg.
11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused.
Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis , nisu , oder, kaer , II kuuluvad mais, hirss , riis, sorgo .Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured , neist narmasjuurestik .Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku.
T
eraviljade vili on tera ,ehk iva, ehk teris .
12) Terise anatoomiline ehitus.
1
3)Terise keemiline koostis.
viljakest
seenmekest
aleuroonkiht
endosperm
idu
tuhk
5
15-24
5 kuni 10
0,7
4,5
proteiin
7,5
14-23
29-38
8,5-14,2
26
rasv
0
0-0,2
7 kuni12
1-2,2
10
toorkiud
38
1,2-1,4
6 kuni 7
0,2-0,3
2
tärklis
78-84
suhkur
26
Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke.Kanamuna valguga võrreldakse teisi valke, teised on madalamad.Asendamatu aminohape- lüsiin,leutsiin,damiin,treoriin,fenüül.Mida tumedam sai, seda rohkem valke seal on.Valgu kvaliteet ei ole kasvatamisega mõj-see on liigiomane. Lämmastikuta ekstraktiivained-suhkur.Pärmseened vajavad elutegevuseks valke.Kõige rasvarikkamad teraviljad on mais ja kaer. Mineraalained -fosfor, kaalium ,kaltsium, vitamiinid -B ja C rühm.Vitaminiseeritus suureneb idanemisel. Idanemisel vajadus ensüümide järele, mis lahustavad endospermis vees lahustumatuid toitaineid lahustuvateks. Kõige rohkem on ensüüme linnastes. Vesi on tähtis komponent teras. Mehhaanilise vee sisaldus teras on muutuv ja me saame seda muuta.Terade mass, mille veesisaldus on rohkem kui 14 %, soojeneb ehk isekuumenemine.See on soodne seentele.Kõigi teraviljade puhul pole säilitamisniiskus ühesugune.
14)Teraviljade õisikud, nende ehitus.
Õisik ehk pähik koosneb 5-8 õiest. Õie joonis eespool.
15)Teraviljade kasvu ja arengufaasid.
Peame külvama puhkeseisundis terad .Idanemiseks on vaja piisaval hulgal vett-toitainete lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem.
Idanemine -algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus .Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised ja füsioloogilised protsessid. Kulgemise kiirus sõltub välikeskkonna ting-st. Idanemise käigus alustavad kõigepealt kasvu idujuured.Idujuured väljuvad idust terise alusel.Sõkalteriselistel ei suuda idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas.
Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin ,1,3m kartul,1m tatar , aeduba . Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu.
K
õrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25.Sõlmevahedele vastab samasugune arv lehti.Kõigepealt alustab kasvu mullapealne sõlmevahe.Alumine sõlmevahe hakkab kasvama alumisest sõlmest.Iga järgnev sõlmevahe on eelmisest pikem,kõige pikem kannab pead.Kõrsumine lõppeb õisiku arenemisega.Õisikuks pööris.Loomine-õisiku ilmumine lehetupest.Kõrsumisest loomiseni kulub 30-35 päeva.Sel ajal toimub intensiivne kasv ja seetõttu on meie teraviljadel suurendatud nõuded vee ja toitainete suhtes.Loomisfaasi algul kasut täiendatud lämmastikväetise andmist-parandab saagikust.Toimub terades proteiini sisalduse suurenemine. Õitsemine-oder võib õitseda ka enne loomist või paralleelselt loomisega .Õitsemise ja viljastumise isel järgi võime jagada teraviljad isetolmlejateks(nisu,oder,kaer,riis) ja risttolmlejateks(rukis,mais,sorgo,hirss).Pärast viljastumist algab tera formeerumine ja täitumine.Kujuneb teris.Algul kasvab teris väga intensiivselt, ta täitub kiiresti veega ja toitainete kogunemine on aeglane.Teris on värvuselt roheline ja seda perioodi nim tera täitumiseks.Kui teris on saavutanud oma norm suuruse ja kuju, siis algab temas lahustuvate toitainete üleminek lahustamatuiks ja tera jõuab valmimis või küpsemisfaasi.Valmimine või küpsemine-3 järku:1)piimküpsus-terades on vett 50% ja rohkem ja tera sisemuses on piimjas vedelik. Selles järgus on intensiivne toitainete kogunemine ja see kestab kuni lahustunud toitained hakkavad lahustuvaks ja teise sisu muutub tahkeks.2)Vahaküpsus-selles järgus on terise mass vahajas küünega lõigatav.Vee sisaldus on 25-40% alates .Alates vahaküpsuse keskelt on terad idanemisvõimelised.Selle järgu lõpus on sobiv teravilja koristada . 3)täisküpsus-
Terade veesisaldus alla 20%.Tera on muutunud kõvaks. Selle järgu alguses on optimaalseim aeg teravilja koristada.Täisküpsuse teisel poolel terade side pähikus väheneb ja terad võivad variseda.Varisemisohtlikum on rukis ja kaer.
16) Arengufaaside kümnend e eukarpia,Feekese ja tähestikuline süsteem.
Odral. Hollandlane Feekes on jaganud kogu kasvuperioodi 11-ks faasiks. Tema süsteemis on 10 faasi jaot alajaotisteks(10.1,10.2,10.2.1 jne)+11 faas on mitutmoodi jagatud.Alfabeetiline jaotus A…W- al 1974a on arendatud detsimaaljaotust e EC-kood.Seal on kogu taime elutsükkel jagatud 100-ks.Algab 00-st(…01,02,03).Kümne kaupa jaotatakse makrostaadiumiteks.Viimane nr on 99.Iga päev vastab ühele nr-le. 1)makrostaadium (00-09) 0-idanemine vastab meie jaotusele 2) makr (10-19) 1-idandi kasv päris tärkamisele ei vasta 3)makr(20-29) 2-võrsumine vastab meie jaotusele
4)(30-39) 3-kõrsumine nagu meil 5)(40-49) 4- kõrre kasv 6)(50-59) 5-loomine 7)(60-69) 6-õitsemine 8)(70-79) 7-terise moodustumine-piimküpsus 9)(80-89) 8-seemnete valmimine-vahaküpsus 10)(90-99) 9-taime suremine -täisküpsus.99 vastab kuivale seemnele, mille maha külvasime.Seda teist on rahvusvaheliselt kooskõlastatud.Kohustuslik 1979a-st.(EC kood).Teraviljade puhul on see hästi läbi töötatud.Paljude teiste kult-de puhul on püütud rakendada, aga nende puhul on see palju segasem.
17) Kultuuride külviviisid.Eristatakse:
1.seemnete paigutuse alusel:a)pesitikülv-seemned paigutatakse pesadena, b)reas-külv-seemned reas,c)haju-e laialtkülv-seemned laiali.Reaskülv jaguneb veel: a)kitsa-
realine külv-ridade vahe 6-10 cm,see on kõige parem,kuna seemned jaot pinnale ühtlaselt.b)tavaline reaskülv- reavahe 10-20 cm,reas semnete vahe palju väiksem
c)laiendatud realine-reavahe 20-30 cm.d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real . Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv-kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv-külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv
b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti- pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi teistpidi olla samades mõõtmetes c)vahelduvpesiti-üks pesa asub kahe teise pesa keskkohal aga teises reas d)hajupesiti-pesad on juhuslikult. Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi.
2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised .Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet.
18) Külvisenorm selle arvutamine.
Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²( kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega.
19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus.
Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100
20) Teraviljade eelised ja puudused.
Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega.Võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel.Rukis sügisel,vähesel määral kevadel;talinisu kevadel;triticale sügisel ja kevadel 4)alustavad kevadel kasvu tunduvalt varem ja kiiresti 5)valmivad varem6)kasut paremini veevarusid 7)suruvad umbrohtu paremini alla
Organisatsioonilised eelised:1)nende tööde pinge jaguneb pikemale perioodile2) varasem koristusaeg annab aega põldu harida.Suudavad vastus pidada ebasood-satele tingimustele-talvekindlus, külmakindlus.Karastumine-2faasi:1)temp on päeval üle 5C,öösel 0C ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma.
Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine. Haudumine -taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida. Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida.Jääkoorik-põhjustab taimede hukkumist madala temp ja meh vigastuste läbi.Külmakergitus-kui muld külmub ja sulab pidevalt.Külmudes võib muld paisudes taimejuured puruks rebida. Tuleb parandada mullasrukt ja liigniiskust. Lumiseen -levib kolletena, hävitab kõik taimed.Pidurdatakse seemnete puhtimisega.Talvitumist hinnatakse väga heaks, kui on hukkunud kuni10% taimedest,heax 10-25,rahuld 25-50,nõrgaks 50-75
21)Taliviljade talvekindluse kujunemine(karastumine). eelmine küsimus
22)Talivijade hukkumise ja hõrenemise põhjused.20) küs.
23)Talvekahjustusi ärahoidvad abinõud. 20)küs
24)Talirukki bioloogilised iseärasused.
Soojuse suhtes vähenõudlik,seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed ilmuvad 6-12C.Kõige külmakindlam teravili.Talvitumisest rukki valmimiseni peab temp summa olema 1200-1500C.Kevadel vastupidavus külmale väheneb,öökülmad pole ohtlikud. Tundlik õitsemise ajal.Nisskuse ja mulla toitaine suhtes on vähenõudlik.Reageerib hästi pealtväetamisele lämmastikväetisega.Põuakartlik sügisel võrsumise ajal.Võib kasv mitmesugustel muldadel.Kasvab kiiresti.Kevadel algab kasvu aprilli keskel,kõrsub mai I dakaadil,loob juuni algul.RisttolmlejaTerad saavad piimküpseks juuli II dekaadil,vahak juuli lõpul.Rukkiterad varisevad kergesti.
25)Talinisu bioloogilised iseärasused.
Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil .Kasut mineraal -ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2 ja loob 3 näd peale rukist,õitsemine lühem.
26)Triticale.Nisu ja rukki hübriid.Eestis vähe tuntud,suure võrsumisvõimega.Suurem proteiini ja aminohapetesisaldus võrreldes odraga.Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine.
27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid.
Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata-kse ette taliteraviljade külviks- kesa .Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel.
28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm.
Talvetingimustele on vastupidavad hästi juurdunud 2-4 võrsega taimed.Taliteravilja tuleb külvata aug lõpul või sept algul.Talirukis tuleb külvata varem kui talinisu.Talirukki külviaeg 20 aug,nisu 10 sept.Külvisenorm rukkil on 550-600 ja talinisul 500-550 idanevat seemet m² kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele.
29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused.
Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad.Niiskusenõudlikum, kui oder ja taliteraviljad. Veevajadus suurim kõrsumise ja loomise ajal.Vajab viljakat mulda. Kasvuaeg on 90-110 päeva. Oder- temp vähenõudlik.Idanemist 18-22C.Õitsemise ja valmimise ajal on ohtlikud öökülmad,terad kaotavad idanemisvõime.Kõrget tem. Talub paremini kui kaer ja nisu.Niiskuse suhtes vähenõudlik. Sobivad huumusrikkad liivsavimulladToitaineid omastab raskesti.Isetolmleja.Kaer-paraskliimavöötmetaim.terad idanevad 2-3C juures.Taime kasvades vastupidavus külmale väheneb.Niiskusnõudlik,talub põuda, pikapäevataim,kasvuaeg 85-100 päeva.Isetolmleja.
30) Suviteraviljade külviaeg.
Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem kui hiliseid.Kui külvata liiga vara, võivad öökülmad tõusmeid kahjustada.Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeg-laselt ning nende hukkumise oht on suur.Külviaeg jaotatakse varajaseks, kesk-miseks ja hiliseks.Varajane on, kui muld on tehnoloogiliselt küps, ei kleepu.Keskm kui muld on biol küps 7-10 päeva varajasest külvist hiljem. Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10-12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega
on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud , et parim aeg külviks on 7 mai.
31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18)
32) Suviteraviljade hooldamine.
Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine ; pealtväetamine;keemiline umbrohutõrje;töötlemine retardandiga CCC;vihmutamine; umbrohutõrje;kahjuritõrje;põldude seisukorra kontrollimine.Külvijärgne rullimine-vajalik seemnete ja niiske mulla kontakti parandamiseks.Idanemistingimuste paran-damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem -nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine ,-mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. Kivide korja-mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine-kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus -võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo-simiseks ja koristusviisi määramiseks.
33) Teraviljade koristusviisid .
1)otsene e ühefaasiline-niidetakse valminud vili ning kohe eraldataks terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei järelvalmi aga emataimel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid.Need võivad peks-misel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist.2) jaoti kahe-faasiline-enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribaslõikusmasinatega vaalu . Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida.Koristamist alustatakse varem,mil teri variseb vähem.3)jaoti kolmefaasiline-vili niidetakse vaalu nagu kahef.Vili heksel-datakse,eraldatakse terad,põhk ja agand. Põld vabaneb täielikult põhust.4)sööda-teravilja tervikkoristamine-söödaks lähevad nii terad kui põhk. Teri pole vaja põhust eraldada.Taimed niidetakse piim-vahaküpsuse järgus ja hekseldatakse.Koristada saab 2-3 näd varem kui täisküpsuses.Saab uusi järelkultuure kasvatada või mulda harida.
34)Teraviljade koristuskaod ja nende vähendamise võimalused.
Kaod jaotatakse otsesteks ja kaudseteks. Otsesed kaod põhjustavad terasaagi vähenemist.Avalduvad terade ja peade varisemises, terade jäämises põhu ja aganate hulka, kadudes veo ajal.Kaudsed kaod põhjustavad terade kvaliteedi halvenemist,avalduvad terade mehaanilistes vigastustes,külviomaduste halvene- mises või saastumises mikroorganismide, ja kõrvaliste ainetega.Koristuskaod võivad olla põhjustatud taimedest, agrotehnikast, tehnoloogiast ja ilmastikust.
Lamandunud vilja koristuskaod on väiksemad kui taimed on kuivad ja kombainil on kõrrekergiti.Otstarbekas on koristada vili soodsate ilmade korral jaoti või eelistada tervikkoristamist.Aitab kaasa ka koristuskadude määramine-puuduste kõrvaldamine ja töö kvaliteedi iseloomustamine .
35)Mais, tema kasvatamine haljasmassiks ja teraks.
Paraskliimavöötmes kasvatatakse haljasmassi saamiseks.Maisi terasaagist 2/3 läheb söödaks, 20% toiduks ja ülejäänu tehniliseks otstarbeks.Maisiteradest toode-takse jahu, helbeid , tärklist , piiritust ,glükoosi,õli.Vartest ja lehtedest saadakse pabe-rit,linoleumi,plastmassi.Mais on hea eelvili paljudele põllutaimedele ja aitab põldu puhastada umbrohust.Mais on vana kultuurtaim, Kesk-Am kasvatati III aastatuhan-del e.m.a. Teramaisi piirkonnad:Am,Brasiilia,Hiina,India.Põldudel kasv peam kõva ja hammasmaisi sorte. Mais on soojanõudlik, seemned idanevad temp 8-10 C,kasvuks soodne 25-30C. Alla 10C kasv peatub.Ei ole niiskusenõudlik, aga kulutab palju vett, kasvab suurte juurte tõttu ka põuastes tingimustes.Valgusenõudlik lühipäevataim. Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva-takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10-25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu-tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga.
36)Hirss, sorgo, riis.
Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav. Kasvab hästi viljakatel mustmuldadelSeemneid puhitakse granosaaniga, laia või tavaliserealiselt. Külvisenorm on 200-400 seemet 1 m².Külvisügavus 3-5 cm.
Sorgo-inimtoiduna, söödana, tehniline otstarve.Kõige põuakindlam põllukultuur.Kasv Indias, USAs, Aafrikas.Soojanõudlik, min idanemistemp 10-12C. Öökülma ei talu, talub õhu ja mulla põuda,mullastiku suhtes vähenõudlik, reageerib hästi väetistele ja niiskusele.Külvatakse laiarealiselt või ruutpesiti 70cm reavahega.Haljassöödaks koristatakse loomise algul, siloks vahaküpsuse algul, teraks täisküpsuses.
Riis- külvipinna ja kogusaagi poolest maailmas II kohal.Keskmine saagikus suurem kui nisul. Toiduainena kasvatab üle poole maailma elanikest. Riisiterad on tärkliserikkad, sisaldavad vähe proteiini ja rasva. Riisitangud on maitsvad -dieettoit. Kasv Kagu-Aasias,Indias,Aafrikas ja Lõu-Usas.Õisik on pööris, sõkalterade 1000 tera mass on 27-38g. Soojanõudlik, min idanemistemp 11-12C. Alla 18C riis ei valmi, niiskusenõudlik, valgusenõudlik lühipäevataim.Kasvab rasketel viljakatel muldadel. Kasvatatakse 2-3a järjest vaheldumisi kaunviljade, taliteraviljade ja liblikõieliste heintaimedega. Istutamise korral saadakse sooja kliimaga kuni kolm lõikust aastas.
37)Tatar, bioloogilised iseärasused, agrotehnika.
Tähtsamaid tangukultuure.Rikkad aminohapete poolest, dieettoit.Hea meetaim , annab 100kg /ha.Kiirekasvuline ja vähenõudlik.Lämmatab umbrohu ja varjab mulda. Saagikus on 6-7 ts/ha.Tatra külvipind väheneb, sest madal saagikus ja raskused koristamisel-valmib ebaühtlaselt.1000 seemne mass on 18-22g.Tundlik temp suhtes.Seemned hakkavad idanema 7-8C juures.Niiskusenõudlik, lühipäevataim, mullastiku suhtes leplik, liigniisketel muldadel kasvab halvasti. Kasvuperiood 60-90 päeva. Hea eelvili.Mulda haritakse nii nagu suviteraviljade kasvatamisel.Väetistele reageerib hästi.Puhta külvise saamiseks tuleb tatart hoolikalt sorteerida.Tatart võib külvata kui mulla temp on 10-12C.Tõusmed ilmuvad 5-6 päeva pärast külvi, külva-takse mai viimasel dekaadil või juuni algul, valmib aug teisel poolel.Külvatakse reaskülvis, laiarealiselt või viirgudena.Külvisenorm on 400 seemet m² e 80-90kg/ha. Seemned peavad olema niiskes mullas 5-7 cm sügavuses.Tatar ei satu tihti kontakti mullaga ja punduvad aeglaselt, siis tuleb külve rullida.Tundlik herbitsiidide suhtes. Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt.
38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus.
Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed , õied on liblikjad koosnevad 5 tupp - ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur , mis kasvab ka peale õitsemist.
39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus.
Lehed:
Seemned enamasti kerataolised.
S
eemned enamasti kerataolised.
40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused.
Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab 1)idulehtede alune varreosa e hüpokotüül 2)idulehtede pealne varreosa e
epikotüül.Sõltuvalt nendest tõstetakse idulehed kas mullapinnale või sisse. Sulgjate lehtede puhul jäävad idulehed mulda ja kolmeliste ja sõrmjate lehtede puhul tõusevad idulehed mulla pinnale. Tähtsus on see, et seda peab kasvataja arves- tama , kui ta külvab.Kolmeliste ja sõrmjate puhul ei tohi seemet külvata liiga sügavale, sulgjate puhul oluline pole.Sammasjuur tungib väga sügavale mulda. Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamisvõime. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid .Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes , lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised.
41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides.
Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele.
Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile , tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele.
42) Põlduba, tema agrotehnika.
Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades , Etioopias.
Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad. Muld peab olema viljakas, huumus - ja kergesti kätte-saadavate toitainete rikas. Pikapäevataim. Isetolmlev. Taim kasvab ka õitsemise ajal.Muld peab olema toiteainete rikas ja umbrohupuhas, ei talu põuda. Külvatakse teraviljade järel.Tugev õhulämmastiku omastamise võime.Hea eelvili kõigile kultuu -ridele.Haritakse nagu suvitervailju.Sügisel tehakse sügavkünd.Antakse rohkesti väetist.Vajab ohtralt mineraalaineid. Külvi eel antakse 50-80 kg/ha lämmastikku. Mikroväetised suurendavad saaki.Külv on nii laiarealine,viirgudesse kui tavaliserealine.Vajab 35-40 idanevat seemet m².Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha.Koristatakse otsese kombainimisega.
43) Suvivikk, tema agrotehnika.
Väärtuslik söödataim, stabiilselt saagikas, väärtusliku keemilise koostisega. Niiskus-enõudlik, saak on korralik, kui juunis-juulis on korralikult sademeid. Kasvu algul ei ole soojanõudlik.Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea-geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim.1000 seemne mass on 45-60g. Seemnekasvatus sarnaneb herne omaga .Hea eelvili enamikele kultuuridele. Suviviki kasvatamisel talle orgaanilist väetist ei anta .Oluline on anda fosfor- ja kaaliumväetist. Seemnepõld lamandub alati. Tuleb külvata enne 10 maid.Puhaskülvis külvatakse 100-150 idanevat tera m².Keemilist umbrohutõrjet saab teha vaid puhaskülvides. Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised.Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 näd.Koristatakse otsese kombainimisega.
44) Lupiinid.
On nii ühe- kui mitmeaastaseid. 4 liiki:1)ahtalehine-varavalmiv.1000 seemne mass on 150 g.Seemned väiksed, õied roosda või valged.2)kollane-pikema kasvuajaga, õied kollased , seemned väiksemad, kasv nii sööda kui haljasväetiseks.1000 seem-nemass 120-150g.3)valge-veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured.
4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu-ne-sinine, lilla,seemned valmivad varakult.
Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap . Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu. Seetõttu võib lupiin kujuneda umbrohuks, sest seemned võivad idaneda paari aasta pärast. Seetõttu on vaja seemneid enne külvi töödelda-skarifitseerida- tuleb vigastada seemnekesta, et see laseks vett läbi.Kõige lihtsam on segamine kvartsliivaga, väävelhappega vigastamine põhjustab idanemise vähendamist.Vähenõudlikud mullastiku suhtes, liigniisked ja happelised mullad ei sobi. Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks.1-aastaseid lupiine haljasväetiseks kasv harilikult enne talivilja oleval põllul. Need lupiinid võivad moodustada haljasmassi 30-40t/ha. Lupiine võib kasut ka söödaks nii haljasmassina kui seemnetena. Söödaks külvatakse reaskülvis, seemnekasvux laiarealiselt. Külvisenorm 1aastastel 100-120 seemet /m². Sobivaim aeg külviks on kui esimesed kaunad on sinkjas hallid. Seemnete valmimise kiirendamiseks kasut keemilisi aineid, mis põhjustavad lehtede kuivamise ja mahalangemise.
45) Kartuli tähtsus, levik, mugulate keemiline koostis.
Pärineb Am mandrilt 9 saj e.m.a.Kodukohaks loetakse Tšiili mägiseid pindi. Arvatakse, et Eu toodi 16 saj keskel. 100 aastat hiljem osati kartulit kasvatada ja kasutada toiduks. Alguses oli dekoratiiv .Üks inimene sööb aastas 120 kg kartulit. Eestisse jõudis 1740-1760a.Algul levis aeglaselt.Kartul ületab kasutamise mitme-külgsuse poolest pea kõiki põllumajkultuure.Tärklis moodustab um 17%, sisaldab suhkruid, vitamiine. Tärklis on väärtuslike dieetiliste, energeetiliste ja tehnoloogiliste omadustega.Inimtoiduna on kartul II leib. Kasut toiduaine-, kondiitri, liha-piima,far-maatsia, keemia,parfümeeria,tekstiili,jalatsi,polügraafia ja tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%.
46) Kartuli bioloogilised iseärasused.
Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari. Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks . Kartul on mõõduka niiske ilma ja kobedate muldade taim. Mugulad moodustuvad 10-15 C ja 12-15 h päevapikkuse juures.Kui ei ole tingimusi juurte arenguks siis kartul ei tärka.Kartuli nõuded vee ja toitainete suhtes. Stooloni tipp vajab rohkesti ruumi, seetõttu tihedamates muldades võivad stoolonid hargneda ja mood väikeseid mugulaid. Mullasisesed organismid vajavad kasvuks rohkesti hapnikku. Kartul vajab 10 x rohkem kui teised taimed. Tuleb kasutada sügavalt mulla harimist ja väikest mahapanekusügavust. Heax mullas on turbamullad, heade füsioloogiliste omadustega.Puuduseks on aeglane soojenemiskiirus. Kartul on suht madalate temp nõudlustega.Tundlik aga neg temp-dele. Pealsed kahjustuvad –1-1,5C juures.Üle 20C juures mugulate moodustumine pidurdub ja 30 juures seiskub. Seejuures on rikutud kogu ainevahetus ja saak väheneb. Valguse suhtes nõudlik- väikese valguse juures lehed kolletuvad ja langevad maha.Mugulad ei tohi muutuda roheliseks, peab hoidma pimedas .
47) Kartuli agrotehnika põhiküsimused.
Seemnemugulate ettevalmistusel on oluline sorteerimine-suuruse järgi 2 suurusesse: 1) 30-45 mm,2) 45-55 mm läbimõõduga.Seeme peab olema terve. Varajase kartuli saamiseks on kasulik suurem seemnemugul, Väiksemad seemnemugulad tuleb maha panna tihedalt, võtteid: 1) lõigata seeme poolex, aga terved annavad suurema saagi. Lõigata tuleb enne mahapanemist aegsasti, et lõikepind jõuaks korgistuda 2) stimuleeriv lõige- tehakse mugula keskelt ümberringi- 1-1,5 cm, lõikesügavus on kuni 1 mm. Eesmärgiks on max pungade idanema stimuleerimine.3) seemnemu-gulate idandamine- tehakse kastide või laialilaotatult. Seot suure tööjõu kuluga.Kasut võrkkotte. Eelidanadamine peab toimuma valges ja tihti nõuab eriruumi, toimub 4-6 näd. 4)teiste mugulate terminiline töötlemine- see võib toimuda lühiajaliselt, tõstetakse temp 35-40Cni, seejärel jahutatakse, temp tõusu korratakse 2-3 päeva enne mahapanekut 5)Idu äratamine-kümmekond päeva enne mahapanekut on temp u 20C ja siis tekivad idu alged . Seemne ettevalmistusvõtteid kasut varajaste saakide puhul, maha paneme kartuli siis, kui mulla temp. on vähemalt 8C, mahapaneku-sügavus võimalikult väike 5-6 cm.Mahapanekuviise on mitmesuguseid:1)Mahapanek tasasele maale- tootmisel mitte, aias võib olla. 2)vagudesse-kas käsitsi või masinate-ga, vaod aetakse eelnevalt sisse.3)mahapanek katteloori alla- äärmiselt umbrohu-puhtal mullal, tema harimiseks peab katteloori eemaldama, see on tülikas. Katteloori all saame saagi tunduvalt varem. 4) vagude vahelaiusi kasut mitmesug.Mida rohkem industriaalsem, seda suurem vahelaius. USAs 75-105. Laiade vagudevahede pluss on suurem töökiirus, väiksem pealsete vigastamine 5) võrgumahapanek-traktorira-tastevahele peab mahtuma 2 vagu, mille vagude kaugus on väiksem kui traktoriratta all olev laius. Mahapaneku tihedus ja seemne kulu: Sõltuvalt seemnemug suurusest , põhiliseks kriteeriumiks on milline on netosaak (kogusaak- seemnekulu)Soovitavad erinevad mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug-use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42- 60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t.
Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje.
48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine.
49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused.
50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus.
Seeme: vili, seeme pind värvus kuju
Porgand seeme ribiline hallikaspruun ovaalne
1seemneline peet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
mitmeseemnpeet vili ebatasane kollakaspruun ebakorrapärane
naeris seeme sile kahvatupruun kerajas
söödakaalikas seeme sile tumepruun kerajas
söödakapsas seeme sile hele-mustjaspruun kerajas,lapergune
Juurikate ehitus:7) küsim.
51) Söödajuurviljade agrotehnika põhiküsimused.
Külvatakse ühele külvikorraväljale suviteraviljade vahele. Hästi väetatud juurviljad jätavad toitainerikka ja umbrohupuhta põllu. Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane . Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele . Teine võte on purustatud materjali fraktsioneerimine-sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid dražeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks.
Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris .
52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom.
Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru-test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro-hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk-rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90-120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet, kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett.
53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused
Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal- puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne.
Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks –ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4) lamav -keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva.
Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid.
Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10-12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim.
54) Lina agrotehnika põhiküsimused.
Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit, kaaliumi , boori. Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett. Vara külvatud seemnest tuleb parem saagikus, kui hiljem. Külviviis on kitsarealine reavahega 7,5 cm. Kasvuajal äestatakse, tehakse keemilist umbrohutõrjet. Neli küpsusjärku: roheline(pitsi ja batisti valmistamine), varanekold (kiu saamine), kold(seemnesaamiseks), ja täisküpsus(õli saamiseks). Koristamine peab olema hästi mehhaniseeritud.Kombainidega.
55) Linavarre anatoomiline ehitus.
56)Õlikultuurid, nende tähtsus.
Taimed, mille seemned või viljad sisaldavad rasvõlisid. Päevalill, safloor, riitsinus, maapähkel, magun ,perilla, seesam , raps ,rüps,tutra,sinep.Omavad suurt tähtsust toiduainetööstuse, tehniline tooraine.Tarvitatakse otseselt toorainena, konservide ja margariini valmistamiseks, kondiitri, värvi,laki,seebi,naha,tekstiili, parfümeeriatöös-tuses. Õli väljapressimise jääk söödetakse loomadele.Paljud taimeõlid muutuvad õhuhapnikuga ühinedes tahketeks, nad kuivavad, see on kvaliteedinäitaja. Jaotataxe: 1)kuivavad õlid-lina ja tudraõli, tehniliseks otstarbeks,2)poolkuivav õli toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus.
57)Suvi-ja taliraps , seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused.
Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) ,00sort ( eruuk .alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim. Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub suvirapsil 30-50 päeva ja õitsemise algusest valmimiseni 40-60 päeva. Suvirapsi seemnekasvatuseks ei sobi turvasmullad, sobivad raske lõimisega toitainerikkad struktuursed mullad. Talirapsi elutsükkel kestab 350-360 päeva. Talirapsi seemned idanevad 1 C juures, talveõrn taim. Niiskusenõudlik taim. Kevadist põuda talub taliraps paremini kui suviraps. Sobivad eelviljad on kaunviljad, liblikõielisterikas põldhein ja mais. Et rapsi seemned on väikesed ja sisaldavad vähe toitaineid, tuleb mulda enne külvi korralikult harida. Raps on mulla toitainesisalduse suhtes väga nõudlik. Seemneks külvatakse taliraps sügisel 2-3 dekaadi varasemalt kui talinisu. Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles .Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega.
58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused).
Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik , roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein , kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast.
59) Seemnekontrolli üldmõisted.
Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel .2) sisseveetavate seemnete kontroll, ekspertiis3) tähtsamate seemnestandardite määramine Eestimaal kasvatatavate seemnete kohta 4) laboratoorne töö.Seemneinspektsioonid kontrollivad seemnete külviomadusi ning korraldavad riiklikku järelvalvet seemnete kasvatamise, koristusjärgse töötlemise, säilitamise ja külvi üle. Jälgitakse et kõikides asutustes peetakse kinni seemnete külvi-ja sordiomadustele kehtestatud riiklikest standarditest. Määratakse puhtus, idanemisenergia, idanevus,eluvõime, niiskus, nakatumine haigustest , kahjuritest, 1000 seemne mass ja seemnete ehtsus. On kehtestatud kohustuslikud riiklikud standardid seemnete kvaliteedi määramise meetodite kohta.
16) Arengufaaside kümnend e eukarpia,Feekese ja tähestikuline süsteem.
Odral. Hollandlane Feekes on jaganud kogu kasvuperioodi 11-ks faasiks. Tema süsteemis on 10 faasi jaot alajaotisteks(10.1,10.2,10.2.1 jne)+11 faas on mitutmoodi jagatud.Alfabeetiline jaotus A…W- al 1974a on arendatud detsimaaljaotust e EC-kood.Seal on kogu taime elutsükkel jagatud 100-ks.Algab 00-st(…01,02,03).Kümne kaupa jaotatakse makrostaadiumiteks.Viimane nr on 99.Iga päev vastab ühele nr-le. 1)makrostaadium (00-09) 0-idanemine vastab meie jaotusele 2)makr(10-19) 1-idandi kasv päris tärkamisele ei vasta 3)makr(20-29) 2-võrsumine vastab meie jaotusele
4)(30-39) 3-kõrsumine nagu meil 5)(40-49) 4- kõrre kasv 6)(50-59) 5-loomine 7)(60-69) 6-õitsemine 8)(70-79) 7-terise moodustumine-piimküpsus 9)(80-89) 8-seemnete valmimine-vahaküpsus 10)(90-99) 9-taime suremine-täisküpsus.99 vastab kuivale seemnele, mille maha külvasime.Seda teist on rahvusvaheliselt kooskõlastatud.Kohustuslik 1979a-st.(EC kood).Teraviljade puhul on see hästi läbi töötatud.Paljude teiste kult-de puhul on püütud rakendada, aga nende puhul on see palju segasem.