Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn. depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kasutada energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiusisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud ei lõhustu seedefermentide toimel ning tema lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi
põletamata ka liiv, savi jt., mehhaanilised lisandid, mis satuvad sööda hulka juhuslikult sööda koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas
• Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • Kuivaine • Ekstraktiivained • Toorproteiin • Rasv • Toorkiud • Tuhk Huvitavad faktid • 2009. aastal 329,5 miljonit tonni • 18.3 miljonit hektarit • Hiina, India, Venemaa Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Kartul • http://www.eestikartul.ee/sordid/ • http://www.agrotrade.ee/index.php?id=10570 • http:// naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/neli-mood ust-kuidas-kartulitega-iluhooldust-teha?id=656 44634
Need kolm faktorit mõjutavad looma kasvamist, arengut ja ka toodangut. Söötmisel on suur tähtsus looma toodangule, tervisele ja vastupidavusvõimele haigustele. Õige sööt annab loomale hea tervise. Põllumajandusloomade söödad on peamiselt taimse päritoluga. Söötades leidub mitmeid keerulise ehituse ja koostisega ühendeid, mida nimetatakse toitefaktoriteks. Looma normaalseks elutegevuseks peavad söödas leiduma energia, proteiin, rasv, vitamiinid, mineraalid ja toorkiud. Söötades leiduvad toitained lagundatakse seedimisel lihtsamateks ühenditeks ning need ühendid imenduvad verre ja lümfi, kust organism kasutab neid kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Seega on väga oluline pöörata tähelepanu loomade söötmisele, kuna see määrab looma tervise, heaolu ning toodangu (Loomakasvatus; Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel
3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2 Söödapeet 11 12.6 12.4 9 Poolsuhkrupeet 17 13.3 12.1 7 Täispiim 13 20.1 23 26.4 Piimaasendaja 90 17.3 19.6 29.4 Lõssipulber 92 14.6 16.4 36.4 Kalajahu 90 12.9 15.1 70 Söödapärm 90 12.1 14.8 50 Lehmade segajõusööt 86 11.9 x 18.1 Toorkiud Toorrasv Ca P % % g g 23.5 3.5 6.5 3.5 23.2 3.5 6.5 3.7 22.5 4.3 8.7 4.3 28.6 3.4 9.5 3.3 23.5 4 16 2.8 25.5 3.5 19 3.7 25.5 3 10.3 3.4 28 3.6 6 3 25.1 3.8 5.5 3.7 28.4 3.5 7.5 2
energia-, proteiini-, rasva-, süsivesikute ja mireraalainete sisaldus. Samuti tuleks teada, milline on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade toitainevajadus (tabelid 4,5). Praktilist söötmist tulebki läbi viia nii, et sea kõikide toitainete vajadus saaks päevaratsiooniga võimalikult täpselt kaetud. Tabel 3. Söötade keemiline koostis ja toiteväärtus Sööt Kuiv- Metabo- Proteiin Lüsiin S- Toorkiud Ca P aine liseeruv amino- % energia % g/kg happed % g/kg g/kg MJ/kg g/kg Oder 86 12,5 11 4 3,7 6 0,6 3,4 Kaer 86 10,9 11 4,6 3,3 10 1 3,3
Lämmastikku Lämmastikuta Vitamiinid, Kaltsium sisaldavad ained fermendid, ained hormoonid Fosfor Toorrasv Proteiin Toorkiud Puhas valk Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Üldse on looma kehas 15..
kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus. Et söötade peamiseks orgaanilisteks ühenditeks on proteiin, toorrasv ja süsivesikud (toorkiud, tärklis, suhkrud jt.), siis on püütud määrata nende keskmist põlemissoojust. Kasutatakse söötade energiasisalduse väljatootmisel Kellneri Instituudi (Saksamaa) teadlaste poolt saadud põhitoitainete põlemissoojuse arve. 1 kg proteiini põlemisel vabaneb 5,72 Mcal e. 23,9 MJ soojust e. energiat 1 kg toorasva põlemisel vabaneb 9,50 Mcal e. 39,8 MJ soojust e. energiat 1 kg toorkiu põlemisel vabaneb 4,79 Mcal e
280 päeva Millal on optimaalne esmapoegimise iga? 24-26 kuud Kui suur on Eesti veisetõugude (keskmine) tapasaagis? 45-55% Miks ei tohi piima sattuda antibiootikume? Happeliste piimatoodete valmistamisel kasutatakse piimhappebaktereid, mille areng antibiootikumide toimel aeglustub või peatub täielikult. Nimeta vähemalt kolm lüpsiplatsi tüüpi! Kolmnurk, kalasaba, polügoon Lõaspidamisega lehmalaudas on põhiliseks lüpsitehnoloogiaks platsilüps? Vale Toorkiud on? Raskesti seeduvad süsivesikud Milline on söötadest kõige toorkiurikkam? Nisupõhk Sööda kogu- ehk brutoenergia sisaldus sõltub eelkõige? Orgaanilise aine sisaldusest Veise organismis leidub fosforit kõige rohkem? Luudes Nimeta kolm makroelementi! Kaalium, naatrium, kloor Miks on ternespiim vasikale oluline? Ternespiima valgud sisaldavad valmis antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad ja annab passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on
· Või 777 · Piimasokolaad 563 · Kartulikrõpsud 513 · Küpsised 441 · Juust 415 · Maisihelbed 388 · Friikartul 220 · Keedetud kartul 69 · Õunad 48 Kartulimugulate keemiline koostis (sisaldus % tooraines) Koostisosa Varieeruvus Keskmine Kuivaine 13.1-36.8 22,4 Tärklis 8.0-29.4 17,5 Suhkrud 0.05-8.0 0.5 Toorkiud 0.17-8.0 0.71 Toorproteiin 0.69-4.63 2.0 Rasv 0.02-0.2 0.12 Tuhk 0.44-1.87 1.1 Askorbiinhape (mg 1-54 10-25 100g tooraines) Askorbiinhappe sisaldus (C-vitamiin) · Vees lahustuv, seega töötlemisel suured kaod. · Koorega kartuli keetmine - 18-24% · Kooritud kartuli keetmine - 35-50% · Friikartuli valmistamine kuni 75% · Küpsetamine, praadimine 24-40%
, mehhaanilised lisandid, mis satuvad sööda hulka juhuslikult sööda koristamisel, nimetatakse põlemata osa söötades sageli toortuhaks. Orgaaniline aine leitakse matemaatiliselt: orgaaniline aine = kuivaine – toortuhk Orgaanilised ühendid liigitatakse kahte põhirühma: * lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas
Teobromiin 1.3 kokkukleepunud ube, m% Kofeiin 0.7 Lõhn, maitse Iseloomulik Tärklis 9 Värvus Pruunikas Ube 100 grammis, tk <105 Toorkiud 3.2 Niiskusesisaldus, m% <7.5 Patogeenseid mikroorganisme 25 Puuduvad grammis Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 3 Click to edit Master text styles
KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele
Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 12 Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus keskmiselt 18...25%. Rasva koostises on 3 rasvhapet (linool-, linoleen- ja arahhidoonhape), mida loomad tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Vastsündinud loomad peavad seda saama piimarasva näol. Rasva on rohkesti: õlitaimede seemned. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades
6 BrutoE ( toit )−[ RoojaE+UriiniE] ME=¿ Brutoenergia = kohandatud Atwateri kordaja (kasutatakse kuivtoitude puhul): Rasvad 9,4 kcal/g = 8,5 kcal/g Proteiin 5,65 kcal/g = 3,5 kcal/g Süsivesikud 4,15 kcal/g = 3,5 kcal/g Kokku liita valkude, rasvade ja süsivesikute energia, et saada kogu energiasisaldus. Süsivesikute koguse saamiseks lahuta toorvalk, toorrasv, vesi (10%), toortuhk ja toorkiud. Kui number tuleb väiksem, on pakendil toodud number tõenäoliselt suuremate koefitsentidega arvutatud (9,0 vs 8,5 ja 4,0 vs 3,5) – ei ole õige, kui ei ole tegu just ravi- või kvaliteettoiduga. Vaata söötmisarvutust konspektist!! Energiatihedus – kui palju kaloreid on teatud koguses toidus. Alla 3500 kcal/kg loetakse dieettoitudeks. Kõrge energiatihedusega toidud – 3800+ kcal/kg (neis on vitamiinikogus
SÖÖTMISÕPETUS SÖÖTADE PÕHILISED TOITEFAKTORID TOITEFAKTORITE ÜLDINE KLASSIFIKATSIOON TOITEFAKTORID ENERGIA - kõikide biokeemiliste protsesside käivitaja. Söötade energiasisaldus sõltub nende kuivaine koostisest. Rasvarikaste söötade kuivaine 1 kg võib sisaldada kuni 6 megakalorit (Mcal) energiat, rasvavaeste söötada kuivaine kg 3,6 - 3,8 Mcal. Kuivaines sisalduv toorkiud on sööda seeduva energia sisaldust vähendav komponent. Toorkiud on keemiliselt süsivesik, kuid ei allu seedefermentide toimele. PROTEIIN - kõik lämmastikku sisaldavad ained söödas. SEEDUV PROTEIIN - kõik need lämmastikku sisaldavad ained söödas, mida organism kasutab keha-, piima- ja munavalkude ülesehitamiseks. Valk sisaldab keskmiselt 16 % lämmastikku. Kõrgemate loomade organism ei ole suuteline iseseisvalt sünteesima aminohappeid (aminohappeist pannakse kokku valgud)
Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke.Kanamuna valguga võrreldakse teisi valke, teised on madalamad.Asendamatu aminohape- lüsiin,leutsiin,damiin,treoriin,fenüül
12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10 toorkiud 38 1,2-1,4 6 kuni 7 0,2-0,3 2 tärklis 78-84 suhkur 26 Kõige suurem valgusisaldus on nisul.Nisus on tähtsaid valke.teraliim.Nende valkudest sõltub saiapätsi poorsus ja maht. Neid on ka rukkis.Odras ja kaeras pole.Neis on valke
· Hoolikalt tuleb jälgida söömust Loeng 24.11.2008 Kiu tähtsus · Rohusööt on ,,funktsionaalne sööt". · Mäletsemise aktiivsus ja sülje produktsioon · Vatsa täituvus ja söönus · Piima rasvasisaldus · Vatsa atsidoos ja laminiit. Keemiline kiud · Need ei pane looma mäletsema · Määratakse järgmiste fraktsioonidega: · Toorkiud mitte vähem kui 15% ratsioonis September-detsember 2008. a. · NDF mitte vähem kui 27% ratsioonis · ADF mitte vähem kui 18% ratsioonis · Näitajad pole piisavad kiu funktsionaalsuse hindamiseks · Kui minnakse lauta, siis vaadatakse, mida lehmad teevad samal ajal, siis vähemalt 40- 50% peab mäletsema. Tärklis ja suhkur · Suhkruid on meie söödaratsioonides vähe
-amülaas HCl Amülaasid Laktaas Mikrobiaalsed ensüümid, Proteolüütilised Lipaasid Tsellulaas, ensüümid Proteaasid Hemitsellulaas, Lipaas Pektinaasid. 4 7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika.
annaabi.ee 
