PIIM Piim on üks inimkonna vanimaid toite ja on parim valguallikas nii lapsele kui täiskasvanule. Kuid kuna ta maitseb nii hästi ja läheb väga kergesti alla, tarbitakse teda sageli liigsel hulgal. Kind-lasti ei tohiks teda kunagi tarvitada janu kustutamiseks. Piim on toit, mitte jook! Kui maks on terve, siis muudetakse toore piima valgud kergesti meie keha valkudeks. Kuid kui maksa sekreet on toksiline ja sapp happelise reaktsiooniga, siis algavad hädad. Vasikas oma kiireks kasvuks vajab palju kaltsiumi luude jaoks ja valku energiaks, aga suhkrut vajab ta väga vähe. Kuid imik vajab vähem valku ja kaltsiumi ning rohkem suhkrut. Ja seda kõike sisaldab rinnapiim. Lehmapiima imikule kohandades tuleb sellega arvestada. Keskmine lehmapiima hulk, mida antakse kuni 6 kuu vanusele lapsele oleks umbes pool liit- rit, 6 kuust kuni 6 aastani võib anda 0,8-1 liitrit päevas. Kuid kui kasutatakse ka teisi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat
3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit). 35.Rukki kasutamise võimalused. Leiva tegemiseks, seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus.
Kanep BY:HARDI HINN Mis see on? Kanep on narkootilise toimega mõnuaine, mis sisaldub kanepitaime seemnetes. Seda tarvitatakse peamiselt suitsetades. Enamus riikides on kanep illegaalne,kuid mitmetes riikides on lubadud ka selle meditsiiniline kasutus. Kanep toiduainena Eestimaal kasvatatud kanepist valmistati kodustes majapidamistes kanepijahu. Kanepijahust valmistati kanepipiima ja kanepiputru ehk kanepitempi. Ajalugu ja milleks kasutatakse Juba aastatuhandeid on inimene kanepit kasutanud kiu ja seemnete (neist toodetakse näiteks õli) saamiseks ning selles sisalduvaid kannabinoidide rühma kuuluvaid aineid mitmesuguste tervisehädade leevendamiseks. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat
kartulist. Kasutamine Glükoosi kasutatakse: energiaallikana, erinevate Fruktoosi kasutatakse peamiselt Kondiitritööstuses, samuti Toiduainetööstuses, Keemilised kiudained, haiguste ravil, glükoos on ka mitmete ravimite suhkruna. toiduainena ning on ka tekstiilesemete liimainete-, tsellofaani koostisosa ning ise ravim, veel leiab glükoos tarvitatav toiduainete tärgeldamisel, meditsiinis, tootmisel ja ka otstarvet tekstiilitööstuses, samuti peeglite konserveerimisel ravimite valmistamisel paberitööstuses.
Õli ja söödataim Tuntakse 3. sajandist Saksamaa, Hiina, Kanada, India Keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5 (kõik peale turvasmulla sobivad) Ei talu põuda ega liigniiskust Vajab külviks väga hästi ettevalmistatud mulda Õlipuu Pärineb Vahemere piirkonnast Itaalia, Hispaania, Kreeka, Türgi Soe temperatuur Vahemereline lähistroopika Vajab väga vähe niiskust Vajab viljakaid muldi Ploomitaoline, kuid pisut väiksem vili (oliiv) Kasutatakse toiduainena ja naha hooldamiseks Õlipuu tähtsuse tõttu on teda seotud paljude kultuste ja müütidega. Õlipuu oli püha, teda ei tohtinud riigi loata langetada. Ta kuulus Athena ja Zeusi erilise kaitse alla ning oli pühendatud ka Apollonile ja Heraklesele. Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu olümpiavõistlustel, rõõmu ja elu Seesam Pärit Palestiinast, Süüriast Soojanõudlik, optimaalne kasvutemperatuur 25ºC Kasvatamise põhjapoolne piir asub 42.
Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad mesilased siiski taimede tolmeldamisega, mida kahjuks meil veel hästi ei mõisteta. Sageli tekitavad talunikud mesinikele kahju (umbrohutõrje, niitmine taimede õitsemise ajal), selle asemel, et mesinikele maksta taimede tolmeldamise eest.
amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet · Tärklise kvaliteet sõltub tärkliseterade suurusest.Suured tärkliseterad on kergesti väljapestavad,aga väikseid terasid on halb väljapesta ja seetõttu tärklise kvaliteet ka langeb. Maitseomadused
Juhendaja: Liina Jürisoo Olustvere 2011 Sisukord Sugukond: Naeris on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased
Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha) Omadused: ei lahustu vees (tekitavad seetõttu vee peale kile)
1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev "Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes."[4] Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka vaha, mesilasemasi, taruvaiku, mesilasmürki ja ka mesilasema toitepiima. Siiski saavad mesinikud põhitulu mee müümisest. [4] Mesinike ja talunike vahel võivad tekkida konfliktid, kuna mesinikud teevad talunikele mesilaste pidamisega teene-mesilased tolmeldavad nende põlde, kuid talunike käitumine toob mesilastele ja mesinikele kahju-umbrohutõrje,
Peamiselt transporditakse kiiresti riknevaid laste külmutuslaevadega või spetsiaalsetes külmkonteinerites. Külmutuslaeva trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastiluugid on külmakadude vähendamiseks on mõõtmetelt väikesed. 4 Liha ja lihasaaduste transport Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. (R. Loodla 2003, lk 37) Liha riknemise põhjuseks on ensüümid ja mikroorganismid, mille tegevus on kõige aktiivsem temperatuuridel +40 kuni +500C. Ensüümide ja mikroorganismide tegevus lakkab 00C juures ja temperatuuridel +80 kuni +1000C mikroorganismid hukkuvad. Kõige parem moodus liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalatel temperatuuridel. Vastavalt veotemperatuurile jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks.
tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, millest tuleneb sibula tugev maitse ja lõhn ning suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. Sibulat on lihtsam koorida, kui seda teha jooksva vee all või kui need kasta hetkeks külma vette. Sibul sobib supi-, paja-, vormi- ja wok-roogadesse. Kasutatakse nii toidu- kui ka maitseainena. Toiduainena sobib sibul hästi kala-, liha- ja aedviljaroogadesse. Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel.
Energiat annab kõige rohkem rasv, tegelikult vajame toidus sv. 4 korda rohkem kui lipiide. Miks? Kile! Ekser- ja endergoonilised reakts. Kile! ATP Kile! Ainevahetuse üldskeem NB! Ensüümid, seos vitamiinidega. Kile! NAD 5. Ainevahetuse regulatsiooni printsiibid. Jutt av. regulatsiooni 3 tasandist ja kiled. 3. Loeng 6. Põhitoitainete vajadused 6.1. Sahhariidide tähtsus toidus · Soovitused · Millised ained on sv. · Sv metabolism · Sv ajalugu toiduainena · Kiudaine · Magusained · 4. loeng 6.2. Lipiidide tähtsus toidus · Soovitused · millised ained on lipiidid · lipiidide metabolism · lipiidide ehituslikud funktsioonid. · Kolesterool, lipiidide liikumine kudedes ( LDL, HDL jne.) 5. Loeng 6.3. Valgud · Mis on valgud · Soovitused · Üksikute am.h. tähtsus · Valkude metabolism · Nälgimine
Põhu ja ednergiaheina kasutamisega kaasnevad teatud probleemid: põhk ja hein peavad olema kuivad, mis omakorda sõltub ilmast; koristusaeg on lühike, koos heina ja põhuga viiakse põllult ära toitaineid, mis vaesustalb mulda. Kuid on ka oma head küljed: maaelanike tööhõive paraneb, saab rajada kohalikke kombijaamu (elekter+soojus) ja fossiilsete kütuste osakaal väheneb energeetikas. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997). Piiritust on toodetud Eestis põhiliselt toiduainena. Tootmisel on juba pikad traditsioonid ja oskused. Kütusena ei ole teda eriti kasutatud. Arvesse läheks piiritus mootorikütusena puhtalt või lisandina bensiinis. Praegu müüb ainult Alexela bensiini, kus on 8% etanooli (95EE). Sooja kliimaga maades näiteks Brasiilias, kus bioproduktsioon on kõrge ja toormaterjali piirituse valmistamiseks küllaldaselt (suhkruroogu), kasutatakse piiritust puhta mootorikütusena. Eestis saaks kasutada toormena teravilja, kartulit ja suhkrupeeti
Praegusel ajal käib äge konkurentsivõistlus külmutuslaevade ja kõlmkonteinerite vahel. Külmutuslaevad nõuavad sadamates külmhoonete olemasolu, külmkonteinerid seda ei nõua. Ringluses on umbes 300 000 külmkonteinerit. Külmlastilaevades on hakatud laste vedama kaubaalustel, mis võimaldab lossida-lastida 80...100 t/h. 4 2.2 Liha ja lihasaaduste vedu Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. Liha riknemist põhjustavad ensüümid (fermendid) ja mikroorganismid. Ensüümid on katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille toimel kulgeb enamik elusrakkude keemilisi protsesse. Tüüpiliste elusrakkude valkude massist moodustavad ensüümid kuni 80% ja nende arv on väga suur: rahvusvahelisse registrisse on kantud üle 2000 ensüümi. Ensüümide tegevus jätkub ka tapetud looma lihas, nende aktiivsus sõltub liha temperatuurist. Kõige suurem on nende aktiivsus temperatuuridel +40..
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas o...
-- 100 g valget pea- või lillkapsast annab 23--28 kcal, s.o. kolmandiku kuni poole sellest, mida saab näiteks kartulit süües. See-eest on kapsad suuremahulised ja tekitavad kiiresti küllastustunde. Seega võivad kapsast rohkesti süüa ka tüsedusele kalduvad ja väheliikuvad inimesed. Kapsad peaksid kuuluma ka selle inimese menüüsse, kes soovib kaalus maha võtta. Kapsa raviomadused Kapsast kirjutatakse ka mõnes ravimtaimeraamatus. Peale tõiga, et teda tarvitatakse toiduainena, annavad selleks põhjust veel kaks asjaolu. Esiteks -- juba Rooma arstid soovitasid pestud ja näiteks taignarulliga katki muljutud kapsalehti soojendatult panna riidekotikeses koeranaeltele, haavanditele, külmamuhkudele ja verevalumitele. Neli korda päevas vahetatav kapsamähis kiirendab paranemist. Teiseks -- 1948. aastal avastati USA-s, et kapsas sisaldab S-metüülmetioniini, mis mõjub ravivalt maokatarri ja haavandtõve korral. Esimeses vaimustusehoos
Sisukord 1 Maapirn - tasub tutvust teha............................................................................3 1.1 Lihtne kasvatada ..................................................................................3 1.2 Maapirn toidulaual .............................................................................3-4 1.3 Vähendab kehakaalu .............................................................................4 1.4 Retsepte .............................................................................................5 2 Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas ......................................................6 2.1 Tervistav kookospiim ..........................................................................6-7 2.2 Sisse süüa, peale määrida ........................................................................7 2.3 Parandab seedimist...............................................................
Kolesterooli palju: Kolesteroolisisaldus 100 g toiduaines: MAKS 270-438 mg (kalamaksas üle 700 mg) NEERUD 300-1125 mg KANAMUNA 570 mg MUNAPULBER 2005 mg STAURIID 400 mg Kondilihamass rõhu all kontidelt surutud liha, linnulihamass võib sisaldada ka nahka. Võib sisaldada kuni 1% väga peent kondipuru 0,5-3% kondiüdi, mis on Ca, P ja Fe rikas ja sisaldab PUFA Oksüdeerub kiiresti Suurem bakteriaalse saastatuse tõenäosus Veri toiduainena Valguallikas, 22 % valku Fe, vit. A, fosfolipiidid Puudused: kiire roiskumine Autolüüs piimhape pH langus proteaaside aktiveerumine valkude lagunemine. Mikroorganismide ensüümide toimel valgud lagunevad ja aminohapped dekarboksüüluvad indool, skatool, merkaptaanid hemolüüs tekib methemoglobiin, HbOH · Liha valkude omastatavus, liha valmimine, veesidumisvõime · C ja F o ümberarvutus KILE · Kiire pruunistamine
2.2 Juustu tööstuslik tootmine Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uus nähtus. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja Inglismaal 1870- ndatel aastatel. Ligikaudu samal perioodil asutati neid ka teistesse Euroopa maadesse. Kuni 19. sajandi keskpaigani valmistati juustu piimakarjataludes, seal, kus toodeti ka juustu toorainet piima. Millal esmased juustuvalmistamise oskused tekkisid, polegi täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tihedalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks 2.3 Juustutootmine Eestis Eestis asutati juustu tootma juba Vene Impeeriumi kuulumise ajal. Venemaa juustuvalmistamisele panid aluse sissetoodud tehnoloogia ja välismaisete juustumeistrite abil.
Sissejuhatus Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uu nähtus. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1851. Ja Inglismaal 1870. aastal. Ligikaudu samal perioodil asutati neid ka teistesse Euroopa maadesse. Kuni 19. Sajandi keskpaigani valmistati juustu piimakarjataludes, seal, kus toodeti ka juustu toorainet piima. Millal esmased juustuvalmistamise oskused tekkisid, polegi täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tiheldalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks.(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 9 lk.) Juustud Page 3 Ajaloost Juust legendaarse Homerose aegadel
suvel või mitu korda kasvuperioodi jooksul, kui taimede veesisaldus on kõrge erinevalt põletamiseks varakevadel kogutavast heinast. Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Eestis perspektiivsemad energiakultuurid oleksid: · Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Seda vana põllukultuuri on viimastel aastakümnetel väga
tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. [4] Toome siinjuures ära Eestis seniste uurimistulemuste najal seni perspektiivseimateks peetud energiakultuuride liikide nimekirja, mis on jagatud nende mõnede ühistunnuste alusel gruppideks: 9 Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Nii nagu kõikide teiste energiakultuuride kasutamisel on
jagunevad toiduainegruppidesse. Igal toiduainegrupil on oma tähtsus toiteväärtuse seisukohalt, üldised säilitamisnõuded ning peamised kasutusvaldkonnad. Suurköökides kasutatavad peamised toiduainete grupid on välja toodud alljärgneval skeemil. 3 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Lihad ja lihatooted Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena (koos rasv-, side- ja luukoega). Liha keemiline koostis sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja toitumisest (mida parem on toitumus, seda rohkem sisaldab liha rasva ja vett). Liha Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Liha
Paljud taimeõlid muutuvad õhuhapnikuga ühinedes tahketeks, nad kuivavad, see on kvaliteedinäitaja. Jaotataxe: 1)kuivavad õlid-lina ja tudraõli, tehniliseks otstarbeks,2)poolkuivav õli toiduks päevalille,rapsi ja sinepiõli,3)mittekuivav-meditsiini ja tehniliseks otst,riitsinus. 57)Suvi-ja taliraps, seemnete kvaliteet, agrotehnika põhiküsimused. Õlisisaldus suvirapsil 39-42,6%, talirapsil 38,4-46,6%. Papsi poolkuivavat õli tarvitatakse rafineeritult toiduainena, seebi-värvi-lakitööstuses. 0 sort (eruukahappesisaldus õlis alla 2%) , 00sort (eruuk.alla 2 % ja alkaloidseid ühendeid alla 0,2% jahu kuivaines).Suvi ja talirapsi kasv ka haljasmassi saamiseks, hea meetaim.Suviraps annab 15-17 ts ja taliraps 20-22 ts seemet ha. Suvi- ja taliraps erinevad vegetatsiooniperioodipikkuse poolest, külmakindluse poolest. Suvirapsi kasvatamisel kestab vegperiood 105-110 päeva.Tõusmetest õitsemiseni kulub
Kõige põuakindlam põllukultuur.Kasv Indias, USAs, Aafrikas.Soojanõudlik, min idanemistemp 10-12C. Öökülma ei talu, talub õhu ja mulla põuda,mullastiku suhtes vähenõudlik, reageerib hästi väetistele ja niiskusele.Külvatakse laiarealiselt või ruutpesiti 70cm reavahega.Haljassöödaks koristatakse loomise algul, siloks vahaküpsuse algul, teraks täisküpsuses. Riis- külvipinna ja kogusaagi poolest maailmas II kohal.Keskmine saagikus suurem kui nisul. Toiduainena kasvatab üle poole maailma elanikest. Riisiterad on tärkliserikkad, sisaldavad vähe proteiini ja rasva. Riisitangud on maitsvad-dieettoit. Kasv Kagu-Aasias,Indias,Aafrikas ja Lõu-Usas.Õisik on pööris, sõkalterade 1000 tera mass on 27-38g. Soojanõudlik, min idanemistemp 11-12C. Alla 18C riis ei valmi, niiskusenõudlik, valgusenõudlik lühipäevataim.Kasvab rasketel viljakatel muldadel. Kasvatatakse 2-3a järjest vaheldumisi kaunviljade, taliteraviljade ja liblikõieliste heintaimedega
°C; - teri ei tohi surnuks kuivatada. 31. Rukki kasutamise võimalused. Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks. Ülejäänud osa jaguneb järgmiselt: - seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine 32. Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga 33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks,
..14 cm pikad, püsivad puul 3...6 aastat. Okaste läbimõõt 0,8...1,2 mm. Käbid on 5...10 (15) cm pikad, läbimõõt 5...8 cm, tömpmunajad. Seemnesoomused tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karvadega, lõpevad väikese rombja apofüüsiga, mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad ning linnud. H=20...25 (40) m. On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Seemnete kõrval on väärtuslik ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem (tihedus 440... 450 kg/m3), pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas
Ühe kookospähkli sees olev toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri- ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Supilusikatäis kookoshelbeid päevas on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega. Kookospähkli väärtust toiduainena tõstabki tema küllastamata rasvhapete rohke sisaldus, mistõttu kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Seega võib õigustatult pidada kookospähklit pähklite kuningaks. Kreeka pähkel - Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime.
..14 cm pikad, püsivad puul 3...6 aastat. (Vaigukäigud (3) asuvad okka parenhüümis.) Okaste läbimõõt 0,8...1,2 mm. Käbid on 5...10 (15) cm pikad, läbimõõt 5...8 cm, tömpmunajad. Seemnesoomused tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karvadega, lõpevad väikese rombja apofüüsiga, mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 35 söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis). H=20...25 (40) m. On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku.
) Okaste läbimõõt 0,8...1,2 mm · Käbid on 5...10 (15) cm pikad, läbimõõt 5...8 cm, tömpmunajad. Seemnesoomused tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karvadega, lõpevad väikese rombja apofüüsiga, mis on nõrgalt väljapoole hoiduv. · Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega · Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad (burundukk, orav, soobel jt) ning linnud (seedrimänsak ja metsis). · Väärtuslik on ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem, pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav.
Prantsusmaal kasvatati kartulit ilutaimena. Kartulile pandi süüks pidalitõve ja malaaria põhjustamist, samas leidis see kasutamist kui potentsiravim. Enne inimese toidulauale jõudmist kasvatati kartulit loomatoiduks. Lisaks teraviljaga võrreldes suuremale ilmastikukindlusele oli kartulit võimalik kasvatada ka väiksematel maalappidel ning vähema tööjõukuluga. Koloniaalkaubanduse areng muutis vürtsid eurooplastele varasemast märksa kättesaadavamaks. Uue toiduainena jõudis eurooplase toidulauale suhkur, mis esialgu oli veel väga kallis ja lihtrahvale kättesaamatu. Uute jookidena saavutasid varauusajal populaarsuse kohv ja tee. Kohv jõudis Euroopasse araablaste vahendusel 16. saj. Esimene kohvik rajati 1647. aastal Veneetsias. Itaaliast levis kohvikukultuur teistesse maadesse, saavutades suurima õitsengu Inglismaal. Just tänu kohvikutele tekkis vaba aja mõiste, mida oli võimalik sisustada kohvikus suheldes, ajalehti lugedes või piljardit mängides
Mis toitaineid saame piimast ja piimasaadustest? 2. Mis on juust? 3. Mis on või? 4. Mis on jogurt? 5. Mis toorainest valmistatakse jäätist? 6. Missugused toiduained sobivad laktoosikule? (vajadusel vaata 2.5) ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart „Piimatoodete kasutamine toiduvalmistamisel“. 2. Külastage toiduainete kaupluse piimatoodete letti. A. Valige viis erinevat piimatoodet. B. Liigitage need rasva sisalduse järgi. 3.4.4. Liha ja lihatooted Liha tarvitatakse toiduainena. Mida paremini on looma toidetud, seda rohkem sisaldab liha rasva ja vett. Selle alusel võib liha jaotada: 1) väga veerikkad lihad: vasika-, jänese- ja kitseliha, samuti nende neerud ja süda; 2) rasvarikkad lihad: pardi- ja sealiha. Veesisaldus on nendes vähene. Tabel 7. Erinevate lihade toiteväärtus Lihad Rasva% Vett% Energiat 54
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
