Kordamisküsimustele vastused (15)

1. Kultuurtaimede saagi organid :
Kõrrelised teraviljad : juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured , millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda).
Kartul : mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik , stoolon, kartuli pesa.
Juurviljad : pea, kael , pärisjuur, juured
1.juur- peet , kaalikas , naeris , porgand , petersell, redis , mustjuur
(mingi joonis on ka siin juures veel tegelt)
2.vars-kõrrelised ja liblikõielised
3.võrse osad-
¤ hüpokotüül - peet, kaalikas, naeris
¤ vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep
¤ leht-salat, spinat
¤ lehe osad-seller, tubakas , sibul
4.õied-lillkapsas, brokkoli kapsas , humal
5.seemned ja viljad-teraviljad, kaunviljad , õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega.
2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g).
Varajane oder 200-250 m -38g
Keskvalmiv oder 220-280 m
Kaer 220-260 m - 36-43g
Suvinisu 260-300 m – 35g
Talirukis 195-215 m - 26-28g
Talinisu -230-260 m - 38-40g
Talitriticale-200 m - 30...40g
Suviraps -7-8 m - 4-5g
Taliraps-4-6 m
3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia .
Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C
juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha.
Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini , et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus : I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC.
4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia.
Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), pikem kui suvirapsil. Külvisenorm on 4-6 kg/ha.
Sarnasus: Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastikku 120 kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised – Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC.
5.Terise anatoomiline ehitus.
Koosneb kestast, toitekoest ja idust. Välimine kest on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Viljakesta all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist . Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks.
Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt ( Tera )
6. Saagi organite ehitus
7.Külvisenormi arvutamine.
Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²( kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %.
8.Taliviljade karastumise faasid .
1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis , normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne. Jahedas kogunevad taimedesse varuained ehk suhkrud . Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla kontsentratsioon. Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad juba -20ºC külma. Mõlema karastumisfaasi läbimiseks kulub soodsates tingimustes 5-7 päeva.
9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis.
20. aug-5.dets. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavara toitaineid.
10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi.
Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse kartulisordid 5. rühmaks:
*varajased- kasvuaeg 75-90 päeva
*keskvarajased-85-100 päeva
*keskvalmivad-95-110 päeva
*keskhilised-105-120 päeva
* hilised -115-140 päeva
Kasutamisotstarbe järgi jagunevad: söögikartul(Jõgeva Kollane), söödakartul, tööstuskartul(Sulev) ja universaalkartul(Olev).
11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks.
1.Seemnemugulate kaal on 50-70g.
2.Seemnekartuli hulgast eemaldada kõik nõuetele mittevastavad mugulad.
3.Eelindamine, mis kiirendab tõusmete tärkamist. See saavutatakse 4-5 nädalase idandamisega, küllaldase valguse, niiskuse, värske õhu ja 12-15ºC temp juures. Eelidandamisel tekivad ka juurealgmed, mis võimaldavad kiiremini üle minna toitumisele juure kaudu.
4.Samuti seemneid puhitatakse, mis on üks tähtsamaid võtteid haiguste vastu võitlemisel.
12. Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia.
Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes . Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23- 40cm . Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine , mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline umbrohutõrje äestamist ja muldamist ei asenda). Kartuli kasvuaegne mullaharimine toimub mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%.
13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid , nende reguleerimisvõimalused.
Võime jagada faktoreid mõju järgi:
1.Mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv.
*Raskustung-juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid , reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav.
2.Mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav.
*Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist.
3. Juurestiku keskkond - Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada.
14. Kaera õisiku ehitus.
Joonis.
15. Külvisenorm, selle avaldumise viisid.
Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik).
Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha.
16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel.
1.Külmumine (selle eest kaitseb taimi lumikate )
2. Haudumine . (Tekib siis kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks. Selline olukord tekib lume all. Haudumine tekib ka siis, kui taimik on võimsa kasvuga, nt varajane külv.)
3.Vettimine.(selle põhjustab sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse )
4.Jääkoorik
5.Külmakergitus.(Esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub , kerkib koos taimedega ja rebib juured katki.)
6.Lumiseen. (Levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed.)
17.Teraviljade koristusviisid.
1.Otsene ehk ühefaasiline- Niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõu tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei valmi aga emataimedel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid. Need võivad peksmisel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist.
2. Jaoti kahefaasiline- enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu . Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem.
3. Jaoti kolmefaasiline- vili niidetakse vaalu nagu kahefaasilise puhul. Vili hekseldatakse, eraldatakse terad, põhk ja aganad. Põld vabaneb täielikult põhust.
4.Söödateravilja tervikkoristamine- söödaks lähevad nii terad kui põhk. Teri pole vaja põhust eraldada. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse järgus ja hekseldatakse. Koristada saab 2-3 nädalat varem kui täisküpsuses. Saab uusi järelkultuure kasvatada või mulda harida.
18. Söödateraviljade seemnete ettevalmistumisviisid külviks.
Üldjuhul külvatakse tihedamalt, et vältida tühikuid. Enne külvi näiteks peediseeme puhitatakse (töötlemine keemiliste preparaatidega seenhaiguste ja tõusmepõletikke vastu). Tihtipeale on peedi seeme ka dražeeritud (seeme töödeldakse kleepainega, hiljem veeretatakse peenestatud turba tolmus, millesse on segatud mikroelemendid. Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist)
19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus.
Eelidandamine toimub umbes 30 päeva, 15Cº juures valguse käes. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse hoidla temp 10-12 Cº-le.
20.Lina teisendite rühmad.
Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina.
1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas.
2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid.
3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm)
4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias.
21. Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused.
Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad, pH, niiskus, mullaviljakus). Reguleerida saab viljakust väetamise teel, hapnikku saab muldamise teel, niiskust saab kastmise teel jne.
22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused.
I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis .
II rühm: mais, riis , hirss, sorgo .
Morfoloogilised iseärasused-
Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid.
Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.
Leht- kinnitub igale kõrisõlmele. Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad karvakese ja keeleke.
Õis- koondunud väheõieliseks pähikuteks. Need moodustavad liitõisikud- liitpea, pöörise ja tõlviku.
23. Hernele sobivad tugikultuurid.
Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks klammerduda. Üks sobivamaid on valge sinep.
24. Rapsi 00-sordi mõiste seletus.
Praegused Eestis kasvatavad rapsi sordid on 00-tüüpi. Need on madalama eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinaadid seemnekestas ja kaitsevad taimi haiguste ja kahjurite eest.
25.Peedi külvise ettevalmistamise võtted.
Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele . Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid dražeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks.
27.Tervailjade ja lina kasvufaasid.
1.Tärkamine
2.Võrsumine
3.Kõrsumine
4.Loomine
5.Õitsemine
6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus)
Lina
1.Tõusmete ilmumine
2.“kuusekese faas“
3.Õiepungade moodustamine
4.Õitsemine
5. Valmimine
28.Kaherealise ja kuuerealise odra erinevus.
Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on ka saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvan tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks.
Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11%, kuuerealisel odral 10-13% terade kogumassist.
Hordeum vulgare
6- realine
Hordeum distiction
2-realine
Igal peateljelüli astmel 3 normaalset arenenud pähikut
Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus, külgimised jäävad viljatuteks.
6-tahuline
4-tahuline
Rühm nutans
Rühm deficientia

• pea tihe
  
• pähikud hoiduvad peateljest eemale
  
• mõlemal pool peatelge 3 korrapärast vertikaalset teraderida
  
• pea ristlõikes 6-tipulise tähe kujuline
  

Pea eelmisest hõredam
Pearao lülid pikad jättes pähikute vahele tühja ruumi
Mõlemal pool peatelge keskmised terad tugevamini arenenud ja surutud rohkem vastu peatelge
Ristlõige ristküliku kujuline
Külgmistel viljatutel pähikutel on arenenud libled ja sõklad
Peatelg ei ole külgvaates nähtav
Külgmistel viljatutel pähikutel on arenenud ainult libled
Peatelg külgvaates nähtav
Varajased valmivad umbes 70 päevaga.
Hilised, terad ühtlasemad, suuremad.