Sissejuhatus romaani filoloogiasse (3)

Sissejuhatus romaani filoloogiasse
10. veebruar
Filoloogia kitsas ja lai tähendus:
Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus)
Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus).
Romaani (keeled):
roma –> romanus
Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust.
Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse.
212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused.
"Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem.
Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat .
Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama.
Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani.
Romanz, romant = rahvakeel (romaan, romanss)
Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi.
Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid . Aga ka proosas hakkas tekkima pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele.
Mis on keel ja mis on dialekt ?
Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus..oluline on ka see, kas on olemas kirjakeel.
Keelt saab näha kui dialektide kogumit.
Tihti vaadatakse sama keelt eraldi keeltena, just poliitilistel põhjustel.
Ometi on suur hulk keeli, mille "keele"staatuses keegi ei kahtle, ning millel on selja taga iseseisev riik.
Millised on iseseisva riigiga keeled, alustades suurima kõnelejate arvuga keelest.
1. hispaania keel ~ 400 miljonit
2. portugali keel ~ 200 miljonit
3. pantsuse keel ~ 175 miljonit
4. itaalia keel ~ 70 miljonit
5. rumeenia keel ~ 25 miljonit
Neil pole iseseisvat riiki:
6. katalaani keel ~ 6 miljonit
7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga.
8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt
9. sardi keel ( Sardiinia saarel) ~ 1 miljon
10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks.
dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni.
17. veebruar
Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt.
Üks romaani keel on kaväljasurnud keel– dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida. Viimane kõneleja elas Vahemere saarel (Krki ehk Veglia saar).
Romaani keeled on vaadeldavad ka kui dialektide, keelevariantide kogumid.
Romaani keelte rühmitamine
1) Ida-Romaani keeled
rumeenia, dalmaatsia, itaalia (lõuna- ja keskdialektid)
2) Lääne-Romaani keeled
prantsuse, hispaania, portugali, oksitaani, katalaani+ itaalia põhjadialektid
Oluline eristav joon:
– Mitmuse tunnus: nt. hispaania ja prantsuse keeles moodustatakse mitmus "s" lisamisega lõppu. Itaalia keeles oleneb mitmus sellest, kas on ns või ms sõna ja mitmuse lõpuks on mingi vokaal . "S" on säilinud läänevariantides ja kadunud idavariantides.
– Tegusõna 2. pöörde tunnus- hispaania keele sina-pöörde lõpus on "s", itaalia keeles "i".
Saab rühmitada ka teisiti.
1) Ibero-Romaani keeled: portugali, galeegi, hispaania, katalaani
2) Gallo -Romaani keeled: oksitaani, franko-provanssaali (kuigi paljud ei pea seda eraldi keeleks), prantsuse
3) Italo -Romaani keeled: reto-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia
4) Balkani-Romaani keeled: rumeenia
Indoeuroopa keelkond

iraani keeled (nt. pärsia, kurdi, osseedi, afgaani)

india keeled (nt. sanskriti , tänap. hindi , urdu, bengaali jne., mustlaskeel)

tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis)

heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis)

armeenia keel

illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut)

balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud)

slaavi keeled

kreeka keel

germaani keeled

keldi keeled (gaeli, bretooni)

itali keeled (> romaani keelerühm)

mitmesugused vähem levinud ja vähem tuntud keeled - traakia , früügia, lüükia jne.
Romaani keelte sugulus
Franz Bopp , Rasmus Rask , Jacob Grimm .
Friedrich Diez: Romaani keelte grammatika (1836 – 1843), Romaani keelte etümoloogiline sõnaraamat ( 1853 ).
it. fatto, hisp . hecho, pr. fait, rum. fapt
it. latte, hisp. leche, pr. lait , rum. lapte
it. notte, hisp. noche, pr. nuit, rum. noapte.
it. /-tt-/, hisp. /-ch-/, pr. /-jt/, rum. /-pt-/.
ld. /-kt-/ (factu-, *lacte-, nocte-)
rum. a putea, it. potere, pr. pouvoir , hisp. poder potere
Romaani keelte tüpoloogiline uurimine
• Schlegel : analüütilised/sünteetilised keeled
• Joseph Greenberg "seriaaltüpoloogia"
Süntaktilised parameetrid : SVO/Pr/NG/NA
Alates Joseph Greenbergist on hakatud keelte hulgas tegema palju täpsemat tüpoloogiat. Ta tõi segameetodit kasutades välja erinevaid parameetreid, mille järgi keeli rühmadesse jaotas. Algselt oli neli parameetrit, mille järgi jaotas, aga pärast tegi neid juurde (üle 20 oli) ja seda täpsemaks need rühmad muutusid.
Selle nelja kriteeriumi järgi need romaani keeled jaotatud ongi.
SVO- subjekt - verb -objekt
Pr- prepositsioon (kasutatakse peamiselt eessõnu), eesti keel kuulub rühma Po, ehk meil on valitsevaks järelsõnad
NG- nimisõna + genitiiv ( omastav kääne), eesti keel kuulub rühma GN
NA- nimisõna+adjektiiv, eesti keel kuulub rühma AN
• Francesco Antinucci (1977) näitas, kuidas romaani keeled on ajapikku muutunud. Ta uuris samuti sõnade järje alusel.
Testa= pea-, põhisõna; Modificatore= täiendav/ modifitseeriv sõna
ladina keel: Modificatore ← Testa (vasakpidine)
romaani keeled: Testa → Modificatore (parempidine)

Järjekord verbifraasi sees: verb V + Objekt
ld. k. OV: matrem amat (suund vasakule)
rom. k. VO: ama la madre (il aime la mère) (suund paremale)

Nimisõna – omadussõna: N + Adj
ld. k. pinguis vir (paks mees) (vasakule)
rom. k. uomo grasso (un homme gras) (paremale)

Verb – adverb : V + Adv
ld. k. Adv + V: arte astringere (vasakule)
rom. k. V + Adv: stringere strettamente (étreindre étroitement) (paremale)

Nimisõna + Genitiiv: N + Gen
ld. k. Gen + N: Pauli mater (vasakule)
rom. k. N + Gen: La madre di Paolo (paremale)
Itali keeled
- itali rühm (kitsamas tähenduses): sabiini dialektid (volski - Roomast kagus; umbri - Tiberi ülemjooksul; oski - Lõuna-Itaalias)
- latiini -faliski rühm: faliski (Roomast põhjapool) ja ladina keel Rooma asula ümber (Latium).
Kõik eespool loetletud keeled on tänaseks hääbunud. Ladina keel püsib romaani keelena edasi, kuigi algsel kujul (nagu teda räägiti) pole ta ikka säilinud.
Ladina keele levik eri piirkondadesse seondus sellega, et roomlased hakkasid enda alasid laiendama. Seda protsessi nimetati romaniseerimiseks- ladina keele levik poliitilise ja majandusliku ekspansiooniga.
Itali rahvaste kõrval elas enne roomlaste vallutusi ka teisi rahvaid, kes ei olnud otseses suguluses.
Rahvad ja nende keeled Euroopas enne Rooma laienemist

• Etruskid
  

Kesk-Itaalia läänepoolne osa - Etruuria (tänap. Toscana , keskus: Firenze ); teine Po jõe alam- ja keskjooksu aladel
üle 10 000 raidkirja (7. - 1. saj. e. Kr.)
Liber linteus e “ Muumia raamat”- kirja pandud linadele. See leiti Egiptusest 19. saj keskpaigal ja toodi Euroopasse.
ld. k. Etrusci v. Tusci (Toscana); kr. k. Tyrrhenoi (Türreeni meri)

• Itali rahvad- apnenniini pst asustanud rahvad
  

Umbria , Latium, Campania , Calabria, Sitsiilia idaosa
pealiskirjad 5. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.
umbri keel: nn. Iguviumi tahvlid (ld. Tabulae Iguvinae),2. - 1. saj. e. Kr.- 7 tahvlit preestrite määrustega
Iguvium (nüüdne Gubbio Umbrias Perugia linna lähedal)leiti 1444. a. Pikem seostatud tekst
oski keel: sellest on säilinud ainult pealiskirjad 3. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.; Pompei vulkaan 1. sai pkr.
Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr.
venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia , Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid ( Genova rannik , Côte d’Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia).
Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad.
Lääne-Euroopas:

• Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Šveits, Britannia
  

kr. k. Keltoi ( Herodotos ), ld. k. Galli > Gallia .
erinevad hõimud: arvernid (Auvergne’is), belgid ( Seine ’ist Reini jõeni), helveetslased (Šveits), seekvanid (Seine’i ja Loire ’i vahel), treverid (Meuse’i / Moseli kallastel), häädulased (Rhône’i ja Saône’i vahel), akvitaanlased (Aquitaine). Ei moodustanud ühtset riikki, elasid erladi hõimudena.
5. saj. e. Kr. Po jõe org > Gallia cisalpina, Gallia transalpina
gaeli (Šotimaal, ka tänap), iiri, mänksi, kõmri, bretooni k. (Armorique)

• Ibeerid- ei olnud indo-euroopa rahvas
  

Pürenee ( Ibeeria ) poolsaar ( baski keel või olla ibeeride keele järeltulija)
6. - 4. saj. “keltibeerid” (keldid segunesid ibeeridega)
Pürenee mägistes piirkondades elab siiani üks rahvas, kes pole kellegagi suguluses. Need on baskid . Üks oletus on, et need on kunagiste ibeeride järeltulijad, aga see pole kindel.

• Germaanlased
  

Oderi, Reini, Elbe , Visla jõe orud, Põhja ja Balti mere rannik, Lõuna-Skandinaavias
kujunesid välja III - II at. e. Kr.
idagermaanlased (Oderi ja Visla vahel: goodid , burgundid, gepiidid, vandaalid jt.)
läänegermaanlasteks (Oderist läänepool: teutoonid, kimbrid, langobardid , bataavid, anglid , friisid , katid, sueebid , markomannid jt.).

• Traaklased, illüürlased- indoeuroopa rahvad
  

elasid Balkani poolsaarel, suuremad rühmad, mis koosensid paljudest hõimudest, säolinud lühikesed raidkirjad. Albaani keel ei ole suguluses ühegi teise keelega, võib olla päris illüürlastelt.
Vahemeres:

• Kreeka
  

8. saj. e.Kr., eriti 7. - 6. saj.
kolooniad Lõuna-Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne.
Lõuna-Itaalia kolooniad: Suur-Kreeka ( Magna Graecia).

• Foiniikia ja Kartaago
  

I at. e. Kr. (tänap. Liibanoni ja Süüria rannikualad )
kolooniaid: Põhja-Aafrikas, Sitsiilias, Lõuna-Hispaanias.
8. - 6. saj. poliitilise iseseisvuse kadumine (läheb Assüüria ja seejärel Babüloonia koosseisu)
linnriik Kartaago (Tuneesias), asut. 9. saj ( Dido legend), õitseng 6. saj
Kartaago loomise kohta on erinevaid legende. Legendi järgi lõi Kartaago kuninga naine Dido. Kartaago oli Foiniikia koloonia, aga Foiniikia kaotas oma poliitilise iseseisvuse ja Kartaago jäi püsima, hakkas ise kolooniad looma ning sellst sai üks suur Rooma rivaal Vahemere piirkonnas. (Kartaago ja Kreeka olid Rooma vastased)

• Etruski linnade föderatsioon
  

7. saj. 12 etruski linna föderatsioon, õitseng 6. saj., kaubavahetus Kreeka ja Kartaagoga.
Rooma riiklik kord:
753 - 509 e. Kr. Rooma kuningriik .- 753 a 21. aprill asutamine Romuluse poolt, laienemisele eelnev aeg
509 - 31 e. Kr. Rooma vabariik- algas laienemine
31 e. Kr. - 476 p. Kr. Rooma impeerium- 476 viimase keisri kukutamine , imp lagunemine
6 sajandiga toimus ekspansioon impeeriumiks.
Romaniseerimise etapid:
Romaniseerimine hõlmas nii poliitilist, majanduslikku kui ka keelelist Rooma riigi laienemist, mis oli aluseks ladina keele levikule.
a) Itaalia romaniseerimine (4. - 1. saj. e. Kr.)
“latiini sõjad”, sõjad Kreeka linnadega, sõjad gallialaste, samniitide (itali hõimud) ja etruskidega.
265. a. võit etruskide üle.
Liguuria ja Gallia cisalpina 1. saj. e. Kr.
b) Vahemere lääneosa romanisatsioon (algab 3. saj. e. Kr.) väga oluline strateegiline piirkond
Sitsiilia (241), Sardiinia (238)- saadi I Puunia sõjaga
Sõjad Kartaagoga: I puunia sõda (264-241), II puunia sõda (218-201), III puunia sõda- Kartaago purustamine (149-146).
Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik - ’) (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna- prants alad) (120).
c) Vahemere idaosa romanisatsioon- seda piirkonda valitses Kreeka (2.-1. saj. e.Kr.; Aasia vallutamine 1. saj. e.Kr.-3. saj. p.Kr.)sõlmitakse liidulepingud
liit Kreeka riikidega; 3 Makedoonia sõda.
2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik)
Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.;
Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid ( Egiptus ).
2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse.
d) Lääne-Euroopa romanisatsioon.
- Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel
- sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr.
- Rhaetia (piirkond Šveitsis), Noricum (Austria), Pannonia (Ungari).
e) Ida-Euroopa romanisatsioon.
Traakia, Moesia 46 p. Kr.- Balkani piirkond
Daakia 101-106 p. Kr.- Rumeenia, kõig viimane vallutus- Impeerium saavutab oma suurima ulatuse.
Rooma laienemine arvudes:
509 eKr: Rooma vabariik- mõnisada km2
250 eKr: u 150 000 km2, u 3 milj elanikku
2. saj pK: 50 – 70 milj inimest
Ladina keele levikut mõjutanud faktorid :
1) Rooma riiklik korraldus:
Tugevalt tsentraliseeritud 1. sa pKr
212 pKr Caracalla edikt (kodanikuõigused kõigile impreeiumi elanikele
3. saj poliitiline anarha
3. saj lõpp keiser Diocletianus
2) Teedevõrgustik: kauplemine , kultuuri levik, linnade asutamine, koolide asutamine
3) Õigussüsteem: osalised ja täielikud kodanikuõigused. Rooma õigus on ka tänapäevase õigussüsteemi aluseks. Seda rakendati väga paindlikult ja osavalt. Eraldi puudutab see kodanikuõigusi.
Latiniseerimine: ladina keele levik allutatud territooriumitel
Caracalla edikt 212. a.- kodanikuõigused kõigile elanikele, oli hoobiks roomakesksele korraldusele
Diocletianuse tetrarhia- jaotatakse valitsemine, poliitline võitlus
Theodosiuse surm(395):Ida-Rooma (Konstantinoopolis) ja Lääne-Rooma keisririik (Milaanos, Ravenna)
a) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, suurem osa Pürenee poolsaarest, Lõuna-Gallia, vähem Põhja-Gallia, Illüüria, Kartaago. Gallias ja Ibeerias oli kiire linnade assimileerumine. Kartaago latiniseerus kiiresti ja oli kultuuriliselt hästi arenenud piirkond.
b) Nõrgalt latiniseeritud piirkonnad: Britannia, mõned mägirajoonid. Ladina keelt rääkis rooma sõjavägi, kadus koos sõjaväelastega (5. saj. pKr) ja rohkem ei juurdunud.
c) Täiesti latiniseerimata piirkonnad: kogu Vahemere idabassein (kreeka keele alad), mõned piirkonnad Euroopas ( Germaania ). Seal säilis kreeka keel ja kultuur. Germaania Reinist idapoolsed alad ei latiniseerunud
Ladina keele diferentseerumine
ühisprotoromaani
/ \
sardi protoromaani kontinentaalne protoromaani
/ \
kesk-lääne protoromaani balkani protoromaani
/ \
lääne protoromaani kesk-protoromaani
- sotsiaalsed faktorid:
1. Rahvastiku struktuur: ladinakeelse rahvastiku ümberasumine, kohaliku rahvastiku latiniseerimine, kahe eelneva kombinatsioon
piirkonna staatus- kui on rahulik, ei pea sinna sõjaväge viima-> vähem immigrante
kohaliku rahvastiku tihedus- mida rohkem kohalikke, seda suuremas vähemuses immigrandid
sisserändajate sotsiaalne päritolu-
2. Kontaktid Rooma keskusega: Autonoomsed piirkonnad (" lateraalne arhaism"), nt Gallia, Hispaania; tihe kontakt keskusega, sõjaliselt rahutud piirkonnad nt Pannoonia
3. Ristiusk: Võrdne teiste religioonidega 313 keiser Constantinus
- ajalised faktorid
1) Ladina keele levik impeeriumis, kokkupuuted kohalike keeltega: regionaalsed eripärad
2) Alates 3. saj pKr impeeriumi nõrgenemine, keeleliste erinevuste süvenemine
3) Impeeriumi lagunemisel (476), dialektide tekkimise algus
Ühtse romaania lagunemine
"Suur rahvasteränadmine"- germaani seisukohalt (Völkerwanderung) = " Barbarite sissetung"-Rooma imp seisukohalt
375 pKr hunnide sissetung Kesk-Aasiast germaanlaste aladele - germaanlaste liikumine
568 pKr langobardide vallutused
Euroopa keskuse nihkumine Vahemerelt Euroopa mandrile.
Eraldumine idamaade kultuurist
Germaanlased- põhilised ümberasujad
Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses
Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri
Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine
4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370
Germaanlaste ümberasumise iseloom:
Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele.
Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele.
Sageli väikesearvulised ( idagoodid , vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest)
Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada.
Vandaalid- rüüstasid Roomat, sellest ka sõna vandaal
Jüüti poolsaar (Taani), Visla 100 eKr
406 ületavad Reini koos sueebidega
409 liitlastena Hispaaniasse
429 Tuneesia (föderaadid)
422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas
535 Kuningriigi lõpp (Bütsants, keiser Justinianus , väejuht Belisarios)
Sueebid- tulid algselt koos vandaalidega, kuid edasi Aafrikasse ei läinud
409 kuningriik Galiitsias
575 liideti läänegoodid kuningriigiga
Burgundid
Pärit Lääne-Skandinaaviast, kuningriik Reini ääres
443 Šveits, Savoie, Lyon'i ümbrus (Franche- Comté ja Burgundia )
543 liidetakse Frangiriigiga, idaosas alemannid.
Goodid- 269 ida- ja läänerühm
Läänegoodid olid kohalike oludega kohanduv rahvas
Moesia (föderaadid), Kreeka
Itaalia (Rooma rüüstamine 410), Aquitania
418 Toulouse 'i kuningriik, Ibeeriasse laienemine
507 kaotus Frangiriigile (Lõuna-Prantsusmaa loovutamine)
Sueebide kuingriigi vallutamine Ibeerias, mille asemel luuakse võimas kunigriik
711 araablaste vallutus
Kristlikud asundused poolsaare põhjaosas ( Reconquista )
Idagoodid
Kreeka, Pannoonia- kuhu alusid kõigepealt föderaatide ehk liitlastena, lepingu alusel
489 tungisid Itaaliasse ja asutasid oma kuningriigi (Idagoodi kuningriik), mis hõlmas Itaalia, Austria, Ungari, Sloveenia , Horvaatia, Côte d'Azur (kuningas Theoderich - lubas olla Itaalia kukinga Odoakeri liitlane , kuid lõpuks hoopis tappis ta)
533 Bütsants (keiser Justinianus), põhjas langobardid
Langobardid- lõpetavad rahvasterände
nemad olid pigem vallutuspoliitikaga. Nemad olid tõesti pigem sissetungiad.
400 Elbe alamjoks
Pannoonia, Põhja-Itaalia (Lombardia)
773-774 Karl Suur liidab Frangiriigiga
Alemannid
Nemad kehtestasid romaani ja germaani keelte vahelise piiri. Alemannid erinevad eelnevalt nähtud rahvastest. nad säilitasid oma germaani keele. Nad ei assimileerunud ega ei võtnud omaks ladina keelt ja selle tõttu kõik see, mis on alemanni on jäänu germaani keelseteks aladeks.
Frangid
.. on ainukesena need, kelle kuningriik jäi ka püsima.
Reini jõe põhjaosas, Reinist idas.
Frangid jagunesid kahte suuremasse rühma- need, kes asustasid jõe kaldaid- ripuaari fangid ja need kes asustasid suudmealasid- saali frangid.
5. sajandil nad ületasid Somme'i jõe ja asusid Põhja-Prantsusmaa aladale. See kõik toimus frankide kuninga Chlodovech'i (Clovis 482-511) juhtimisel. Teda peetakse ka Prantsusmaa esimeseks kuningaks. Clovis oli esimene kuningas Merovingide dünastiast. Merovingid on Prantsusmaa esimene dünastia.
Karl Suur oli Karolingide dünastiast (kestis 8.saj lõpp- 9. saj lõpp). Aastal 800 lasi Karl Suur ennast keisriks kroonida. Karl Suur alistas langobardid, saksid . Tungis Ibeeriasse, kus liideti tänapäeva Kataloonia põhjapoolsed alad. Pärast Lääne-Rooma keisririigi lagunemist on järgmine suur moodustis Karl Suure Keisririik.
Anglosaksid
440 jüütid (Taani põhjaosa), anglid (Jüüti ps lõunaosa), saksid (Saksamaal asuva Weseri jõe kaldad ) Inglismaa idarannik- Nad tõrjusid välja keldid
7 kuningriiki, 9. saj. “taani seadused”
1066 Normandia dünastia- William vallutaja
Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve
6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval.
Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj)
7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14. saj, kujuneb praegu olukord.
Balkani lääneosa: sloveenid, horvaadid, serblased- rumeenia keele isoleerimine
Horvaadid Sava jõeni (Põhja- Serbia ) - kokkupõrked Bütsantsi ja Veneetsiaga.
Bretoonid (keldid)
mõjutasid väga väikest ala
Normannid (germaani päritolu rahvas, aga kuuluvad teise germaani rühma)
..ehk viikingid .
Nad mängisid suuremat rolli Põhjamerel..Balti merel. Kolm olulisemat rahvast, kes mõjutasid euroopa ajalugu:
- norralased: asusid välja oma aladelt . Asustasid Põhjamerel asuvad erinevad saarestikud ja saared (Gröönimaa, Island , Labrador- Kanada , Iirimaa, Fääri saared jne)
- rootslased - Balti meri, esimesed vene dünastiad
- taanlased : asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia)
Araablased - islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma
Egiptus, Kürenaika (Liibüa), Põhja-Aafrika (Kartaago 698)
711 Läänegootide kuningriik
732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene .
Córdoba emiraat- kestab sajandeid
Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus
u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid
Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492)
Sitsiilia (827- 1016 , Sardiinia (711-1016)
Ladina keele kadumine-piirkonnad, mis enne olid latinis, kuid rahvaste pealetungiga lad keel kadus
1. Impeeriumi keskmine sektor (Baier, Šveits, Austria)
Ladina keele saarekesed Reeti Alpide orgudes (Rhaetia)
2. Illüüria ja Pannoonia – slaavlaste tulek (Dalmaatsia keel säilis)
Ladinofoonid Dalmaatsias, Karpaatides
3. Britannia- anglosaksid
4. Armonique ( Bretagne ) - bretoonid
5. Põhja- Aafrika- (Kartaago- lad keel kadu täielikult) Bütsants, araablased
Ladina keele säilimine-
Ladina keel oli madalamas staatuses, nt Ibeeria
Ladina keele võtavad omaks valitsevad klassid - gootide, sueebide, brgundide kuningriigid
Religiooni roll: ariaanlus (Aleksandria Areios)
325- Nikaia kirikukogu - kuulutati ketserluseks Brgundide ja frankide pöördumine Rooma katoliku usku
Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid.
Keelepiiride stabiilsus
1. Romaani keelte "võidud"
-osa Prantsusmaa Flandriast
-osa bretooni aladest (loode-Prantsusmaa)
- Metzi piirkond ( Lotring )
- Akvitaania, Lõuna-Itaalia, Sardiinia
2. Romaani keelte "kaotused"
- Saksakeelse šveitsi piirialad, Trentino (P.-Itaalia)
- Reto-romaani saarekesed, dalmaatsia keel, rumeenia keele saarekesed
Rumeenia keele säilimise küsimus
101-107 pKr roomlaste vallutus
271 pKr roomlased lahkuvad
1. Rumeenia ajaloolased: Romaniseeritud koloonid varjusid Lõuna-Karpaatidesse
2. Ungari ajaloolased: Koloonid ületasid Doonau, romaniseerisid taas endise Daakia 13.saj
14. aprill
Keeleline mõju: superstraat ja adstraat
Graziado Isaia Ascoli teooria
- substraat - keeleline aluskiht (enne lad keelt)
- superstraat- vallutajate keele mõju
- adstraat- naaberkeelte mõju
Romaania ühised laenud germaani keeltest:
werra> pr. guerre, hisp guerra
sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón
Superstraat itaalia keeles
gooti superstraat mõju on väga väike
langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza ( kurk ), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine)
araabia keele superstraat sitsiilia murdes
Superstaar prantsuse keeles
Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega.
lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav
burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav
normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate gata (tee), -boeuf frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas
sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre
Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir
Värvused: gris , blanc, brun , jaune
Germaani mõju alt jäävad välja religiooni, majanduse ja kaubanduse valdkonnad
Superstraat Ibeerias:
gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso )
sueebidelt mõned üksikud sõnad
vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi
araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad ( barrio “kvartal”), maakultuuriga seotud sõnad (arroz “riis”, azúcar “suhkur”), valitsemisega (alcalde “linnapea”), käsitöö ja ehitusega (albanil “müürsepp”, almacén “kauplus”), kaubanduse ja meditsiiniga (albéitar “ loomaarst”). Katalaani keelele oli araabia mõju väiksem, kuna see piirkond elas kaua kontaktis teispool Püreneesid asuva piirkonnaga (Frangiriigiga).
Superstraat Balkanil
Oli kõikjal väga oluline slaavi mõju (razboi “sõda” preester ”, sfînt “püha”), tunnete valdkonda (a iubi “ armastama ”, drag “kallis”). Slaavi adstraadi mõju on ka arvude nimetustes (unsprezece “üksteist” e. “üks üle kümne”, cf. vene k.). Foneetikas on slaavi mõjul arenenud vokaal, mida tähistatakse kirjas î. Vanas dalmaatsia keeles oli suur serbo- horvaadi mõju.
Ladina keele ühtsuse kadumine
Euroopa ühiskondlik ümberkorraldus ruraliseerumine- elu koondub maale.
Poliitilised ja majanduslikud muutused: Autarhiline mudel (isemajandamine), paljuväikeseid keskusi- killustumine, feodaalsüsteemi kujunemine
Kristlik kirik - kasutab erinevate väljaaerenenud keelte variante, keeleliselt diferentseeriv mõju
Romaani keelte "sünd" –keele sünni hetke rakse tabada
Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus.
Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt.
"Karolingide renessanss "- ladina kirjaeele "puhastamine"
813 Tours 'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde
10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles
Paavst Gregorius V (999) epitaaf : oli kolme keelne- ladina k, vulgaarkeel, germaani keel
Ladina keele püsimine
- Hariduse, valitsemise, seaduste keel
- Ilukirjanduse keel
Ladina keel romaani keelte adstraaduba ( leksika , morfoloogia , süntaks, ortograafia)
Sõnapaarid samast etümonist
pr. penser (mõtlema)- peser ( kaaluma ), detteur -déviteur (võlgnik=
it. argento- ariento
Ladina keele perioodid
1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel
kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad.
7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel ( fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina):
Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks).
6. saj. vaas : Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks
perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit)
3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees )
foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/
Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/
2) Klassikalise ladina keele periood
normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine ( grammatikad , keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil.
Cicero , Titus Livius, Ovidius , Vergilius, Horatius , Lucretius.
3) Klassikalise ladina keele järgne periood
1. - 2. saj. post-klassikaline periood ( Quintilianus , Tacitus , Suetonius, Martialis )
3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus )- kristlik kirjandus
kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus
Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam.
5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist .
karolingide renessanss 8. saj.
Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon , matemaatika, 16. saj kirikureform .
Vulgaarladina keel- rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne
sermo urbanus (linna keel), eruditus (haritlaste), perpolitus ( viimistletud ), viri eloquentis oratio (kõneosava in keel); sermo usualis (kõnekeel), cotidianus (igapäeva), vulgaris (rahvakeel), proletarius (lihtkeel), inconditus (kohmakas), plebeius (rahvekeel), rusticus (maarahvakeel)
Vulgaarladina keele otsesed allikad:
1. Epigraafilised allikad- pealis -ja raidkirjad esemetel, hoonetel, hauakividel. Kirjutamise aega ja kohta on lihtne kindlaks teha, säilinud originaalis. Kirjutatud tavaliselt esemete autorite poolt nt käsitööliste poolt, seega keelelised kõrvalekalded.
Theodor Mommsen Corpus inscriptionum latinarum (100 000 epigraafi 3. saj. e. Kr. – 4. saj. p. Kr.)- 16 köidet
2. Kirjanduslikud allikad- säilinud käsirkija või raamatu kujul
a) Ilukirjandus, kirjavahetus
Plautus, Terentius (3. – 2. saj. e. Kr.)- komöödiad, tegelased lihtrahva hulgast
Catullus , Horatius, luule, klassikalise keele norm
Cicero (Epistulae ad Atticum), kirjavahetus
Petronius Satiricon ( Cena Trimalchionis), romaan, mitte normeeritud keel
b) Teoloogilised ja ajaloolised teosed
Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale
… in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet
hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood , jutlused
Püha Augustinus (354 – 430):
Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus
Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel
Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. – 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused
Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad
Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu
c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile
Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.)
Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.)
Aelius Donatus Ars grammatica – Ars minor , Ars maior (4. saj.)
Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.)
Appendix Probi (3. – 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited
d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad
Reichenau glossarium (8. – 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused
Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik
e) Erialased traktaadid, meditsiin , arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria
Vitruvius – 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus
Apicius – 1. saj. p. Kr. De re coquinaria
Aulus Caecilius – 3.- 4. saj. p. Kr.
Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat
f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud
Lex salica – 6. saj. Lex ripuaria – 6. saj. frankide seadused
Edictus Rothari – 643- langobardide seadused
Lex Romana visigothorum – 5. – 6. saj. läänegootide seadused
Vulgaarladina keele kaudsed allikad- allikateks on erinevad romaani keeled
auca (prov.), oca (it., hisp.), oie (pr.) avis ) (anser:auca)
vecchio (it.), viejo (hisp.), vieil (pr.), vielh (prov.) Keller pace (m)
Keelte võrdlemisel taastatud; laenud teistesse keeltesse
Vulgaarladina keel
Foneetika

KL muusikaline rõhk → VL intensiivsusrõhk

KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus → VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid )
Lääne-Romaania vokaalide süsteem
KL (10) ī ĭ ē ě ā ă ŏ ō ŭ ū
\ / \ / \ /
VL (7) i e ε a ò o u
ε, ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid
4 avatuse astet:

• väga avatud vokaal /a/
  
• lahtised vokaalid /ε / / ò /
  
• kinnised vokaalid /e/ /o/
  
• väga kinnised vokaalid /i/ /u/
  

Sardiinias: ī ja ĭ > /i/; ū ja ŭ > /u/ jne.
Lõuna-Itaalias ē, ī, ĭ > /i/, aga ĕ > /e/ ( neutraalne ); ō, ū, ŭ > /u/, aga ŏ > /o/ (neutraalne)
Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: ĭ, ē > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: ō, ŏ > /o/; ū, ŭ > /u/.
Vokaalide areng:
ld.
it.
hisp.
prov.
pr.
rum.
sard .
sǐtis
sete
sed
set
seif >soif
sete
sidis
fīlum
filo
hilo
fil
fil
fir
filu
bŭcca
bocca
boca
boca
bouche
bucă
bucca
lūna
luna
luna
luna
luna
lună
luna

Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied).

Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > /ε/ (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem.

Mõned konsonantühendid on lihtsustunud: /ns/ > /s/ (mensa > mesa ); /nf/ > /f/; assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ ( persica > pessica).

Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias).
Morfoloogia
Kaks tendentsi : erandlikud vormid muutuvad

• analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv.
  
• flektiivne e. sünteetiline keel → isoleeriv e. analüütiline keel (analüütilised v. perifrastilised vormid)
  

Morfoloogia, anlüütilised konstruktsioonid

4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad → 2. kk. ( fructus , us > fructus, i); 5. kk. sõnad → 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s

Kesksoo kadumine: -um lõpulised → meessugu –us (templum > templus); mitmus (-a) → naissugu (labra mitm . sõnast labrum “huul”, vrd. pr. une lèvre)

väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile.

tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem ).

Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites).

Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb ( volo , debeo, habeo) + infinitiivist ( amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior).

Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus)

demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel)
Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba

Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne)

KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) → analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris.

Sõnajärje stabiliseerumine
Leksika
a) Paljud KL sõnad kaovad kasutusest, nt. ferre (“kandma”) → (ad)portare (cf. pr. porter).
b) sõnade tähenduse kitsenemine (nt. unione “pärl” > pr. oignon “sibul”; necare “tapma” > “lämmatama” > “uputama”, cf. pr. noyer)
c) sõnade tähenduse laienemine (satione “külviaeg” > ajaperiood , aastaaeg, cf. pr. saison ).
d) metafoorid, nt. testa “savipott” → “pea”, cf. pr. tête
Prantsuse keel
Serments de Strasbourg (Strasbourg’i vanded) 14. veebruar 842. Kõikidet romaani keeltest kõige varasem dokument.
Karl Suure pojapojad Karl Paljaspea (prantsusmaa) (Charles le Chauve), Saksa Ludwig (Louis le Germanique), Lothariuse (Itaalia) jagasid Karl Suure Impeeriumi kolmeks osaks. Esimesed kaks venda sõlmisid liidu kolmanda vastu, see ongi selle vande sisuks. Dokumendist on nii prantsuse kui ka germaani keelne variant.
kroonikakirjutaja Nithard- pani kogu sündmustiku kirja
langue d’oil- keele variandi nimetus
Séquence de sainte Eulalie (“ Sekvents Püha Eulaliast”) u. 890 Kirde-Prantsusmaa (29 värssi), esimene kirjanduslik tekst, lugu kristlikust märtrist
Vie de saint Léger (10. saj.), Passion du Christ (10. saj.), Vie de saint Alexis (11. saj.)
Chanson de Roland (u. 1100)- Rolandi laul, pr kirjanduse algus, ilmalik tekst, kangelaseepos
Vanaprantsuse keel - kuni 14. sajand, “keskprantsuse” keel e ülemineku periood (moyen français) 14. - 15. saj.
kaasaegne prantsuse keel - alates 16. saj.
Hispaania keel
glossid: ääremärkused, sõna seletused. Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik ) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) – 369 glossi
harğa – muwaššaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga.
Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp – 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779
poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, “antiikromaanid”.
Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250 ), preester San Milláni kloostris ( Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada.
Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg ”
Portugali keel- esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem
1192 – akt Sanchiz’ite perekonna valduste jagamise kohta- notariaalsed dokumendid
1193 Elvira Sanchiz’i (Vairão kloostri abtiss) testament
13. – 14. saj. ilukirjandus galeegi-portugali keeles cancioneiros- luulekogud, üle 20 000 luuletuse
Kuningas Sanchez I (1185- 1211 )
Kastiilia kuningas Alfonso X Tark – Livro das Cantigas de Santa Maria
Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool
Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks.
Itaalia keel
Indovinello veronese (“Verona mõistatus”) – 8. – 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga.
Se pareba boves, alba pratalia araba,
albo versorio teneba, negro semen seminaba
Placiti cassinesi (“ Monte Cassino tunnistused”, 960-63)
Piemonte jutlused 12. saj.
12. saj. lõpp – esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus
13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost.
Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa – Laudes creaturarum 1225.
nn. “Sitsiilia koolkond” Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti
14. saj. Dante , Boccaccio, Petrarca - klassikud
Rumeenia keel
16. saj. bojaar Neacşu kiri Cîmpulungist Braşovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre
slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist
kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570 ) jne.
Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas)
Prantsuse keel
Aluseks on Ile-de- France ’i, kuningate keele variant. Pariisi ümbruse dialekt (francien)
sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse.
Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad.
Villers-Cotterêts’ määrus, kuningas François I 1539 . a. edaspidi juriidilised dokumendid pr keeles.
17. – 18. saj. grammatikad ja arutlused keele üle (Vaugelas’ Remarques 1647)
Prantsuse Akadeemia (asutati 1634. a.)- eesmärgiks sõnaraamatu ja grammaika koostamine
Hispaania keel (kastiilia keel- kuningakoja keel)
Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo – seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil).
Alfonso Tark ( valits . 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine
Toledo (pealinn)
“poeg” port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem)
Vanahispaania periood kuni 14. saj.
Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel
15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj. Teresa d’Ávila, Góngora, Quevedo, Cervantes , Lope de Vega , kelmiromaan jne.
Esimene hispaania k. grammatika 15. saj. lõpust (1492) – Antonio de Nebríja Grammática castellana
16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.)
1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia ( Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583)
1726 . a. Diccionario de Autoridades
1771. a. Grammatica de la lengua castellana
Portugali keel
Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel
kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel
12. – 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel
Luís de Camões ( 1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa)
Itaalia keel

• Veneetsia dialekt: suuline norm keskajal Vahemere piirkonnas, 18. saj. kirjakeeleks Kirde-Itaalias (Goldoni)
  
• “Sitsiilia-Apuulia” variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj.
  
• Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia
  

Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526)
Francesco Fortunato Grammatika reeglid
1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”)
1672. a. Vocabolario (e. sõnaraamatu).
Rumeenia keel
dako-rumeenia dialekt
17. saj.: Piibli tõlge Bukarestis 1688. a., Moldaavias kirjutatud kroonikad
Ilukirjandus 18. – 19. saj. alguses
Esimene grammatika 1757. a.
Ladina alfabeet alates 1780. a., juurdub alates 1860. a.
19. saj. alguses rahvuslik liikumine, frankofiilia puhang