Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii võimekas, et suutis vaidlustes võita oma õpetajat. Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Üldmõisted, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nominalismi järgi asjadest sõltumatult. Mõisted isegi ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Asjad on mõistete alused. Nominalismi vastandiks oli realism.
Järgnes rida arusaamatusi Héloïse'i onuga, mis lõppesid Abélardi ründamise ja kastreerimisega. Héloïse'ist sai Abélardi pealekäimisel nunn ja temast endast benediktiini munk, nende poeg Astralabius saadeti üleskasvatamiseks Abélardi õe juurde. Armunud suhtlesid elulõpuni vaid kirjavahetuse teel. Tema eluloo tähtsamateks allikateks olidki kirjavahetus Héloïse'ga ja tema autobiograafiline kiri Historia calamitatum. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Nomen võib käia paljude konkreetsete asjade kohta. Universaalid ei ole asjad, sest viimased on singulaarid. Asjad ei saa olla üldised; reaalselt on olemas ainult üksikud, konkreetsed asjad. Üldisus on omane ainult sõnadele.
mens, mentis (III) f. gratia, gratiae (I) f. pectus, pectoris (III) n. Paraclitus, Paracliti (II) m. donum, doni (II) n. fons, fontis (III) f. ignis, ignis (III) m. caritas, caritatis (III) f. unctio, unctionis (III) f. munus, muneris (III) n. digitus, digiti (II) m. pater, patris (III) m. sermo, sermonis (III) m. guttur, gutturis (III) n. lumen, luminis (III) n. sensus, sensus (IV) m. amor, amoris (III) m. cor, cordis (III) n. corpus, corporis (III) n. virtus, virtutis (III) f. hostis, hostis (III) m./f. pax, pacis (III) f. ductor, ductoris (III) m. noxium, noxii (II) n.
Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. Vulgaarladina keel- rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne sermo urbanus (linna keel), eruditus (haritlaste), perpolitus (viimistletud), viri eloquentis oratio (kõneosava in keel); sermo usualis (kõnekeel), cotidianus (igapäeva), vulgaris (rahvakeel), proletarius (lihtkeel), inconditus (kohmakas), plebeius (rahvekeel), rusticus (maarahvakeel) Vulgaarladina keele otsesed allikad: 1. Epigraafilised allikad- pealis-ja raidkirjad esemetel, hoonetel, hauakividel. Kirjutamise aega ja kohta on lihtne kindlaks teha, säilinud originaalis
ja teised nominalistid.. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad. Pierre Abelaerd (1079 - 1142) kontseptualism - universaaliad on enne inimesi ja asju ideedena jumaliku vaimu sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik. Plotinos: aint jumal tõeline, kõk muu jumaliku olemise emonatsioonne vastuhelk Kri: kõikvõimas looja, maailm on tahte läbi ei millestki. Kõik peale jumala on loodu, nende vahel ületamatu kuristik
Tegemist on Jungi poolt eraviisiliselt lähematele tuttavatele jagatud trükisega, mis omab tähtsust kui tema teoloogia kvintessents. Traktaat on täielikul kujul ära toodud Jungi autobiograafilises teoses ,,Mälestused, unenäod, mõtted." Traktaadi lõpul oleva tähekogumi mõtet pole Jung kunagi kellelegi avaldanud. SEPTEM SERMONES AD MORTUOS Seitse kõnet surnutele. Kirja pannud Basileides Aleksandrias, linnas, kus Ida puutub kokku Läänega. Sermo I Surnud tulid tagasi Jeruusalemmast, kus nad ei leidnud seda, mida nad otsisid. Nad tahtsid minu juurde sisse pääseda ja soovisid, et mina neid õpetaksin; ja nii ma ka tegin. Kuulge. Ma alustan Eimiskist. Eimiski on oma olemuselt seesama mis Täius. Lõpmatuses on Täius võrdväärne tühjusega. Eimiski on korraga tühjus ja täius. Te võite niisama hästi Eimiskit kuidagi teisiti iseloomustada, näiteks nõnda, et see on valge või must või seda pole olemas või see on olemas
teatavast silmakirjalikkusest. «Teie, kes leinate, kastes silmavette aegu, mis möödas, ja päevi, mis tulemas veel, -- kõik teie ahastus lõpeb ja rahu saab meel, kui oma pisarad toote Jumala ette teie, kes leinate.» D'Artagnan ja küree olid vaimustatud. Jesuiit jäi oma arvamuse juurde. 4Sa tunned kahetsust kuradi pärast (ladina k.). «Hoiduge segamast ilmlikku maitset teoloogilise . stiiliga. Mis ütleb selle kohta Püha Augustinus? Severus sit clericorum sermo.» * «Jah, jutlus olgu selge,» ütles küree. «Teie väitekiri meeldib daamidele,» ruttas jesuiit kiiresti lisama, nähes, et tema akoluut oli teda valesti mõistnud, «sel on kahtlemata niisama suur edu nagu mõnel härra Patru kaitsekõnel.» «Andku jumal!» hüüdis Aramis vaimustusehoos. «Näete nüüd!» hüüdis jesuiit. «Maine ilm kõneleb teis veel kõva häälega, altissima voce. Te kõnnite veel mööda maise ilma radu, mu noor sõber. Ma värisen mõtte juures, et
annaabi.ee 
